Juhend 2018 (1)

Tartu Kutsehariduskeskus



  Tartu Kutsehariduskeskus            TEKSTITÖÖDE VORMISTAMINE   Juhend      Tartu 2018      


     SISUKORD   1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED ......................................................................................... 3   1.1 Vormindamine ................................................................................................................... 3   1.2 Sisukorra loomine ............................................................................................................. 4   1.3 Tiitellehe loomine ............................................................................................................. 5   2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7   3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8   3.1 Loetelud ............................................................................................................................. 8   3.2 Tabelid ............................................................................................................................... 8   3.3 Seled .................................................................................................................................. 9   3.4 Sõnastiku loomine ........................................................................................................... 10  4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................... 11   4.1 Viitamine ......................................................................................................................... 11   4.2 Erinevate allikate viitamine ............................................................................................. 12   4.3 Kasutatud allikate loetelu lisamine ................................................................................. 15   5 LISADE KASUTAMINE ...................................................................................................... 17   Lisad .......................................................................................................................................... 18   Lisa 1 Sisukord ...................................................................................................................... 18   Lisa 2 Tiitelleht ..................................................................................................................... 19   Lisa 3 Tiitellehe pööre ........................................................................................................... 20     


   3     1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED   Tartu  KHK  õppekavade  kohaselt  koostatavad  tekstitööd  (praktika  aruanne,  referaat,  kursusetöö,  lõputöö,  uurimistöö,  jms)  vormistatakse  teadustööde  nõudeid  arvestades.  Töödes on järgmised alajaotised:   •  tiitelleht;   •  sisukord;   •  sissejuhatus;   •  sisu peatükkidena;   •  kokkuvõte;   •  kasutatud allikad;    •  lisad (vastavalt vajadusele).   1.1 Vormindamine    Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid:   a)  Tekst  sisestada  tekstitöötlusprogrammiga  (Word’i,  Writer’i  vms)  dokumendina    A4  lehele.  Esitada  PDF-failina  (kui  pole  nõutud  teisiti),  vajadusel  printida  lehe  ühele  poolele.   b)  Leheküljenumbrid paigutada jaluses paremale. Numeratsioon hõlmab kogu tööd (Lisa  →  Leheküljenumber)1.  Tiitelleht  ja  sisukord  võetakse  nummerdamisel  arvesse,  kuid  leheküljenumbreid neil ei näidata (Sisukorra lõppu, Paigutus → Piirid → Pidev, jaluses  jaotise 2 leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega (lindil), kustutada jaotises 1  leheküljenumber).   1.1.1. Vormingud   •  Lehe veerised: vasakul 3 cm, paremal 2 cm, üleval ja all 2,5 cm (Paigutus → Veerised).   •  Töö põhitekst kirjatüübis Calibri suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 rida (Avaleht  → Lõik → Taanded ja vahed → Reasamm).   •  Tekst   mõlemapoolse  joondusega  –  rööpjoondus  (Küljendus  →  Lõik → Taanded  ja  vahed).                                                         
1 Juhised on antud MS Word 2016 eestikeelse versiooni kohta.  


4    •  Tekstilõigud eraldada lõiguvahega 6 punkti enne lõiku ja 0 punkti pärast lõiku  ilma  taandeta (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed).   1.1.2.  Kaldkirja kasutada võõrkeelsetel tekstidel, valemitel, sümbolitel ja tsitaatsõnadel.    1.1.3  Automaatse sisukorra loomiseks tuleb vormindada pealkirjad järgmiselt:   Vorming   Pealkiri 1   Pealkiri 2   Pealkiri 3   font   Calibri   Calibri   Calibri   fondi laad   paks suurtähtkiri   paks   paks   suurus   16 p   14 p   12 p   joondus   keskele   vasakule   vasakule   lõiguvahe   enne ja pärast 12 p,    algab uuelt lehelt   enne 12 p ja   pärast 6 p   enne 12 p ja   pärast 0 p   Tabel 1 Pealkirjalaadide loomise nõuded [Autori koostatud]   Täiendavalt:   •  suurtähed (Avaleht → Font → Suurtähtkiri);   •  lõiguvahe (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed);   •  algab uuelt leheküljelt (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed →  Rea- ja leheküljepiirid → Leheküljepiir enne).   Pealkirjad nummerdada nummerdusnupust (Avaleht → Mitmetasemeline loend→   ).  Ei nummerdata järgmisi pealkirju: sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad  ja  kokkuvõte (summary). Ingliskeelne kokkuvõte Summary lisatakse ainult lõputöödele.   1.2 Sisukorra loomine   Sisukord  annab  ülevaate  töö  ülesehitusest  ja  aitab  leida  lugejat  huvitavat  osa.  Sisukorras  tuleb esitada kõik töö pealkirjad leheküljenumbritega (vt Lisa 1).   Sisukord  asub  tiitellehe  järel  ja  on  programmi  poolt  tekitatav  (Viited  →  Sisukord  →  Kohandatud  sisukord).  Määrata  fondiks  Calibri,  suurusega  12  p  ja  reasammuga  1,5.  Lõiguvahe enne ja pärast lõiku on 0 p.  


5    Süsteemitähist  (numbrit  pealkirja  ette)  ei  panda  eel-  ja  lõpposa  elementidele  (sisukord,  kasutatud  allikad,  lisad,  kokkuvõte  jm).  Süsteemitähiseta  on  reeglina  ka  sissejuhatus  ja  kokkuvõte.  1.3 Tiitellehe loomine   Tiitellehel on vorminguga Calibri, paks kiri järgmised elemendid:    rida  fondi suurus  lõiguvahe pärast  on 0  ja enne …  joondus  kooli nimi  14 p  36 p  keskele  osakonna nimi  12 p  6 p  keskele  õppegrupi nimetuse lühend  12 p  6 p  keskele  autori ees- ja perenimi  14 p  160 p  keskele  töö pealkiri  14 p suurtähtkirjas  50 p  keskele  töö liik (nt praktika aruanne jt)  12 p  24 p  keskele  töö juhendaja ees- ja perenimi  12 p  36 p  paremale  töö valmimise koht ja aasta  14 p  210 p  keskele  Tabel 2 Tiitellehe vormindamise nõuded [Autori koostatud]  Täiendavalt:   •  reasamm 1;   •  ridade lõppu punkti ei panda;   •  töö valmimise koha ja aasta vahel on ainult tühik;   •  nimetuse „Juhendaja“ ja juhendaja nime vahele koolonit ei panda.   Lisa 2 sisaldab tiitellehe näidist.  Osakondade nimed:     Autoosakond; 
  Äri ja kaubanduse osakond; 
  Ehituse ja puidu osakond;    IKT-osakond; 
  Iluteeninduse ja tekstiili osakond; 


6      Tehnikaosakond; 
  Toiduainete tehnoloogia osakond;    Toitlustuse ja turismi osakond.  Lõputööde tiitellehe pöördel on autori kinnitus, et töö on iseseisvalt koostatud ja töös  kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 3).      


7    2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE   Sissejuhatuses peavad olema kirjeldatud ja põhjendatud:   •  teema valik;   •  teema seos õpitava erialaga;   •  töö  eesmärgid:  probleemivalik,  uurimise  ja  analüüsimise  aspektid,  oodatavad  tulemused ja nende kasutamine;   •  uurimismetoodika;   •  praktilise osa teostamiseks kasutatava tarkvara või programmide valik;   •  teoreetilised seisukohad, millele autor oma töös toetub;  •  töö ülesehitus.   Kui töö juurde käib praktiline osa, siis tuleb lisada praktilise töö teostamiseks lahendatavad  ülesanded  ja  kirjeldada  nende  täitmist  etappidena.  Meeskonnatöö  puhul  tuua  välja  iga  ülesande täitja(d).   Töö ülesehituse osas peab lühidalt selgitama, mitmeks peatükiks töö on jaotatud ja mis on  iga  peatüki  eesmärk.  Oluline  on  silmas  pidada,  millisel  erialal  õpitakse.  Kutseeksamiga  lõpetajad  kirjutavad  praktika  aruande,  referaadi,  uurimuse  mina-vormis  ja  lihtminevikus.  Lõputööga lõpetajad koostavad eelnimetatud tööd umbisikulises tegumoes ja lihtminevikus.   Kokkuvõttes sisalduvad peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne, mis  on töö sisulises osas saadud. Välja on toodud edasiarenduse suunad ja lahendamist vajavad  probleemid.   Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata uusi seisukohti ega järeldusi küsimustes,  mida  töö  varasemates  osades  pole  käsitletud.  Üldjuhul  ei  viidata  kokkuvõttes  kasutatud  allikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.       


8    3 SISU VORMISTAMINE   3.1 Loetelud   Loeteludes on reavahe 1,5 ja lõiguvahed (enne ja pärast lõiku) 0 punkti.   Loetelu  alustatakse  väikese  tähega  ja  eraldatakse  üksteisest  semikooloniga,  loetelu  lõppu  pannakse punkt.   Tähiste (täpp või number) valik peab olema ühtne kogu töö ulatuses.   Näide   Tartu Kutsehariduskeskuses toimub kutseõpe:   1) keskhariduse baasil;  2) põhihariduse baasil;   3) põhihariduse nõudeta.   3.2 Tabelid   Tabelites on reavahe 1,5 ja lõiguvahed 0 punkti, teksti suurus 12 punkti.    Kõik tabelid tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited → Lisa pealdis)   Pealdis  (sõna  Tabel  numbriga)  ja  tabeli  pealkiri  on  tabeli  all  joondusega  vasakule  kirjasuurusega 10 p.   Tabelile viitamisel tekstis märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number, nt (vt Tabel 7).   Tabelid,  mis  on  suuremad  kui  üks  lehekülg,  paigutatakse  töö  lisasse  ja    kasutatakse  veerunimede ülekandmist (tabeli igal uuel leheküljel esitatakse veerunimed uuesti).   Näide tabelist   Õpilaskodu   Kohti   E-post   Telefon   Aadress   Kopli 1C   427   [email protected]   7 361 874   Kopli 1, Tartu 50115   Põllu 11C   226   [email protected] 
[email protected]   7 361 981   Põllu 11C,    Tartu 50115   Tabel 3 Tartu KHK õpilaskodud 2014/15 [Autori koostatud] 


9    3.3 Seled   Kõik seled (joonised, pildid, kuvatõmmised, skeemid, diagrammid, graafikud, valemid, jms)  tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited → Lisa pealdis). Määrata pealdise fondiks Calibri,  suurusega 10 p ja reasammuga 1.   Kasutades teise autori joonist, viidatakse autorile ja asukohale pealdise lõpus (vt Sele 1).   Näide selest     Sele 1 Kompetentsuse ring. Kutsesüsteemi vaade [1].  Selele viitamisel märgitakse lause lõppu sulgudesse sele number, nt (vt Sele 65).   Valemi  sümbolite  seletus  algab  sõnaga  "kus"  (ilma  järgneva  koolonita)  ning  selgitused  kirjutatakse üksteise alla.   Valemid ja koodid kirjutatakse reasammuga 1,0.  Näide valemist        kus   I – voolutugevus   U – pinge    R – takistus   Sele 2 Ohmi seadus           


10    Näide diagrammist      Sele 3 Päevane toidukogus [3]   Tabelid, diagrammid, koodinäited ja seled, mis on suuremad kui pool lehekülge, paigutatakse  lisadesse.  3.4 Sõnastiku loomine  Kui töös on rohkem kui 10 erialast terminit, luuakse sõnastik (tähestikuline sõnakogu), mis  lisatakse  sisuosa  ette.  Sõnastik  koosneb  terminitest  ja  lühenditest,  mida  autor    peab  töö  mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada.     


11    4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD   4.1 Viitamine   Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna.    Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav  ning  esitatakse  tavaliselt  jutumärkides.  Viide  tsitaadile  tuuakse  kohe  pärast  tsitaati  lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus.    Refereering  on  teist  autorit  konspekteeriv  või  kommenteeriv  vabas  vormis  esitus.  Refereerimise  korral  jutumärke  ei  panda.  Refereering  tuleb  sõnastada  selliselt,  et  oleks  arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja  kommentaarid. Refereeringu viide võib olla teksti sees või lõigu järel.    Kui pole viiteid algallikatele, siis on töö plagiaat ehk loomevargus – teise autori teksti, mõtete,  uurimistulemuste esitamine oma nime all. Internetist võetud tekstide kokkukleepimine on  samuti plagiaat.   Kõik  töös  kasutatud  teiste  autorite  seisukohtade,  arvandmete,  jooniste    jms    puhul  peab  olema viidatud, millisest allikast need on. Viitama peab ka oma andmetele (foto, kuvatõmmis  jne). Viidata tuleb iga lõiku või lauset, mis ei ole töö autori oma kirjutatud või välja mõeldud.   Töö  lõpus  esitatakse  kasutatud  allikate  loetelu.  Kõik  kasutatud  allikad  peavad  leiduma  viidetes ja vastupidi.    Tartu KHK tekstitöödes kasutatakse IEEE 2006 viitamise laadi. See sisaldab numbriviiteid, mis  on  esitatud  nurksulgudes,  nt  [3]  - number tähistab  kasutatud  kirjanduse  loetelus  3.  kohal  paiknevat infoallikat.    Viitamine koosneb kahest osast:   1) Tekstis asuvates nurksulgudes viidetest, nt [7].   2) Töö  lõpus  olevatest  kasutatud  allikatest,  kus  kõigi  allikate  viitekirjed  on  esitatud  viitamisjärjekorras.    Elektrooniliseks viitamiseks valida menüüst Viited viitamissüsteemi laadiks IEEE 2006.  


12      Sele 4 Viitamissüsteemi laadi valik [Autori kuvatõmmis]  Viidatakse järgmistele erinevatele allikatele:    Raamat – Autor(id), Pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, Ilmumisaasta.     Perioodikaväljaande artikkel (paberväljaanne) – Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja  nimi, köide (nr).    Veebisaidilt pärinev dokument – Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja nimi, interneti  aadress. Internetist materjali lugemise kuupäev. .    Veebisait – Materjali nimetus, veebilehe nimi, interneti aadress. Internetist materjali  lugemise kuupäev.    Õigusakt – Õigusaktile viidatakse samamoodi nagu veebis asuvale dokumendile –  Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja nimi, interneti aadress. Internetist materjali  lugemise kuupäev    Mitmesugust – Kui tekib vajadus viidata allikatele, mille kohta IEEE 2006 täpset valikut  ei anna, sisestada allika tüübi viimase valiku järgi: „Mitmesugust“. Kuva kõik  bibliograafiaväljad ja sisesta sobivatele väljadele andmed.  Sama viite teistkordseks sisestamiseks pole vaja andmeid uuesti sisestada. Sisestatud andmed  ilmuvad  nähtavale käsu Lisa  tsitaat loetellu.  Viite  teistkordseks  sisestamiseks  klõpsata  loetelus olevatel andmetel.  Kui viidatakse mitmele allikale korraga, eristatakse viited komaga, nt [3], [7].   4.2 Erinevate allikate viitamine  Uue viite loomiseks   •  Viia kursor sobivasse kohta, kuhu viide lisada, valida Viited → Lisa tsitaat → Lisa uus  allikas.  


13    •  Valida  infoallika  tüüp  ja  sisestada  selle  kohta  andmed  vastavatele  väljadele.  Kui  mõned andmed on puudu, jäetakse vastav väli tühjaks.   Erinevat tüüpi allikatele viitamine     Raamat – Autor(id), Pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, Ilmumisaasta.    Näide A. Tavast, V. Hanson, Arvutikasutaja sõnastik inglise-eesti, Tallinn: Ilo, 2008.     Sele 5 Raamatule viitamine [Autori kuvatõmmis]    Perioodikaväljaande artikkel (paberväljaanne) – Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja  nimi, köide (nr).   Näide    T.  Kurm,  „Muudatused  aitavad  vähendada  kutseõppe  katkestamist“,  Õpetajate Leht, 19.08.2016.     Sele 6 Perioodikaväljaandele viitamine [Autori kuvatõmmis]  •  Veebisaidilt  pärinev dokument  – Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja nimi, interneti  aadress. Internetist materjali lugemise kuupäev.   


14    Näide  T. Kurm, „Muudatused aitavad vähendada kutseõppe katkestamist“,  Õpetajate   Leht, 19.08.2016. [Võrgumaterjal]. Available: http://opleht.ee/35451-  kutseharidusstandardi-muudatused-aitavad-vahendada-kutseoppe-katkestamist/  [Kasutatud 25.08.2016]    Sele 7 Veebisaidilt pärinevale dokumendile viitamine [Autori kuvatõmmis]  •  Veebisait – Materjali nimetus, veebilehe nimi, interneti aadress. Internetist materjali  lugemise kuupäev.   Näide „CV ja avaldus | Töötukassa,“ Eesti Töötukassa, [Võrgumaterjal]. Available:  https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/cv-ja-avaldus. [Kasutatud 23.   08.2016].     Sele 8 Veebisaidile viitamine [Autori kuvatõmmis] 


15    •  Õigusakt  –  Õigusaktile  viidatakse  samamoodi  nagu  veebis  asuvale  dokumendile  –  Autor,  Pealkiri,  Ajalehe  või  Ajakirja  nimi,  interneti  aadress.  Internetist  materjali  lugemise kuupäev.    Näide „Riigi Teataja,“ 28. 08. 2013. [Võrgumaterjal]. Available:  https://www.riigiteataja.ee/akt/131052013012. [Kasutatud 22. 08. 2016].     Sele 9 Õigusaktile viitamine [Autori kuvatõmmis]  •  Mitmesugust – Kui tekib vajadus viidata allikatele, mille kohta IEEE 2006  (Täpsemalt  loe:  http://www.ieee.org/documents/ieeecitationref.pdf  )    täpset  valikut  ei  anna,  sisestada allika tüübi viimase valiku järgi: „Mitmesugust“. Kuva kõik bibliograafiaväljad  ja sisesta sobivatele väljadele andmed.   4.3 Kasutatud allikate loetelu lisamine   Kasutatud allikate loetelu koosneb kirjetest ehk iga infoallika kohta esitatavatest andmetest.  Kirjutada pealkiri Kasutatud allikad (pealkirjalaad 1).   Allikate  loetelu  lisamiseks  valida  menüüst  Viited  käsud  Bibliograafia    Lisa  bibliograafia.  Määrata fondiks Calibri, suurusega 12 p ja reasammuga 1,5. Lõiguvahe enne ja pärast lõiku  on 0 p.  


16           Sele 10 Kasutatud allikate näidis [Autori kuvatõmmis]    


17    5 LISADE KASUTAMINE   Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat informatsiooni.   Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada araabia numbritega.   Lisad esitatakse nummerdatult neile töös viitamise järjekorras. Lisadel on üldpealkiri LISAD  (vorminguga Pealkiri 1 ilma järjekorranumbrita). Sellele järgnevad lisad nummerdatult  (Lisa  1, Lisa 2 jne) laadiga Pealkiri 2 ilma järjekorranumbrita. Iga lisa algab uuelt leheküljelt.   Lisades lehekülgi ei nummerdata.    Lisade pealkirjad tuuakse ära sisukorras. 


     LISAD  Lisa 1 Sisukord      


     Lisa 2 Tiitelleht       


     Lisa 3 Tiitellehe pööre  vahe ees 50p  Olen koostanud kursuse lõputöö iseseisvalt. Kõik koostamisel kasutatud teiste autorite tööd,  põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.  vahe ees 30p   Tartus,  „…“ ………………. 2017. a  Mart Murakas  vahe ees 54p   Kaitsmisele lubatud:  „…“ ………………. 2017. a  Juhendaja Peeter Puravik