TEKSTITÖÖDE VORMISTAMINE 2017 (0)

Tartu Kutsehariduskeskus  
  
  
  
TEKSTITÖÖDE VORMISTAMINE  
Juhend  
  
Tartu  2017   
 
 
 
SISUKORD  
1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED ......................................................................................... 3 
1.1 Vormindamine ................................................................................................................... 3 
1.2 Sisukorra  loomine ............................................................................................................. 4 
1.3  Tiitellehe  loomine ............................................................................................................. 5 
2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7 
3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 
3.1  Loetelud  ............................................................................................................................. 8 
3.2  Tabelid  ............................................................................................................................... 8 
3.3  Seled  .................................................................................................................................. 9 
3.4 Sõnastiku loomine ........................................................................................................... 10 
4  VIITAMINE  JA KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................... 11 
4.1 Viitamine ......................................................................................................................... 11 
4.2 Erinevate allikate viitamine ............................................................................................. 12 
4.3 Kasutatud allikate  loetelu lisamine ................................................................................. 15 
5 LISADE KASUTAMINE ...................................................................................................... 17 
Lisad .......................................................................................................................................... 18 
Lisa 1 Sisukord ...................................................................................................................... 18 
Lisa 2 Tiitelleht  ..................................................................................................................... 19 
Lisa 3 Tiitellehe pööre ........................................................................................................... 20 
 
 
  
 
 1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED  
Tartu  KHK  õppekavade  kohaselt  koostatavad  tekstitööd  (praktika  aruanne,  referaat, 
kursusetöö,   lõputöö ,  uurimistöö,  jms)  vormistatakse  teadustööde  nõudeid  arvestades. 
Töödes on järgmised alajaotised:  
• 
tiitelleht;  
• 
sisukord;  
• 
sissejuhatus;  
• 
sisu peatükkidena;  
• 
kokkuvõte;  
• 
kasutatud allikad;   
• 
lisad (vastavalt vajadusele).  
1.1 Vormindamine  
 Õpilastööde  vormistamisel  tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid:  
a)  Tekst  sisestada  tekstitöötlusprogrammiga  (Word’i,  Writer’i  vms)  dokumendina    A4 
lehele.  Esitada  PDF- failina   (kui  pole  nõutud  teisiti),  vajadusel   printida   lehe  ühele 
poolele.  
b)   Leheküljenumbrid  paigutada jaluses paremale.  Numeratsioon  hõlmab kogu tööd (Lisa 
→  Leheküljenumber)1.  Tiitelleht  ja  sisukord  võetakse  nummerdamisel  arvesse,  kuid 
leheküljenumbreid neil ei näidata (Sisukorra lõppu,  Paigutus  → Piirid → Pidev, jaluses 
jaotise 2 leheküljenumbri juures klõpsata Lingi  eelmisega  (lindil),  kustutada  jaotises 1 
leheküljenumber).  
1.1.1. Vormingud  
• 
Lehe veerised: vasakul 3 cm, paremal 2 cm,  üleval  ja all 2,5 cm (Paigutus → Veerised).  
• 
Töö põhitekst kirjatüübis Calibri suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 rida ( Avaleht  
→ Lõik →  Taanded ja  vahed → Reasamm).  
• 
Tekst   mõlemapoolse  joondusega  –  rööpjoondus  (Küljendus  →  Lõik → Taanded  ja 
vahed).  
                                                      
1 Juhised on antud MS Word  2016 eestikeelse versiooni kohta.  
  
3 
• 
Tekstilõigud eraldada lõiguvahega 6 punkti enne lõiku ja 0 punkti pärast lõiku  ilma 
taandeta (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed).  
1.1.2.   Kaldkirja  kasutada võõrkeelsetel tekstidel, valemitel, sümbolitel ja tsitaatsõnadel.   
1.1.3  Automaatse sisukorra loomiseks tuleb vormindada pealkirjad  järgmiselt:  
Vorming   
Pealkiri 1  
Pealkiri 2  
Pealkiri 3  
font   
Calibri  
Calibri  
Calibri  
fondi laad  
paks suurtähtkiri  
paks  
paks  
suurus  
16 p  
14 p  
12 p  
joondus  
keskele   
vasakule  
vasakule  
lõiguvahe  
enne ja pärast 12 p,    enne 12 p ja  
enne 12 p ja  
algab uuelt lehelt  
pärast 6 p  
pärast 0 p  
Tabel 1 Pealkirjalaadide loomise nõuded [Autori koostatud] 
 Täiendavalt:  
• 
suurtähed  (Avaleht → Font → Suurtähtkiri);  
• 
lõiguvahe (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed);  
• 
algab uuelt leheküljelt (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed → 
Rea- ja leheküljepiirid → Leheküljepiir enne).  
Pealkirjad nummerdada nummerdusnupust (Avaleht → Mitmetasemeline  loend →  
). 
Ei nummerdata järgmisi pealkirju: sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad 
ja  kokkuvõte (summary). Ingliskeelne  kokkuvõte Summary lisatakse ainult lõputöödele.  
1.2 Sisukorra loomine  
Sisukord  annab  ülevaate  töö  ülesehitusest  ja  aitab  leida  lugejat  huvitavat  osa.   Sisukorras  
tuleb esitada kõik töö pealkirjad leheküljenumbritega (vt Lisa 1).  
Sisukord  asub  tiitellehe  järel  ja  on  programmi  poolt  tekitatav  (Viited  →  Sisukord  → 
Kohandatud  sisukord).  Määrata  fondiks  Calibri,  suurusega  12  p  ja  reasammuga  1,5. 
Lõiguvahe enne ja pärast lõiku on 0 p.  
4 
 
Süsteemitähist  (numbrit  pealkirja  ette)  ei  panda  eel-  ja  lõpposa  elementidele  (sisukord, 
kasutatud  allikad,  lisad,  kokkuvõte  jm).  Süsteemitähiseta  on  reeglina  ka  sissejuhatus  ja 
kokkuvõte. 
1.3 Tiitellehe loomine  
Tiitellehel on vorminguga Calibri, paks kiri järgmised elemendid:   
rida 
fondi suurus 
lõiguvahe pärast 
joondus 
on 0  ja enne … 
kooli nimi 
14 p 
36 p 
keskele 
osakonna nimi 
12 p 
6 p 
keskele 
õppegrupi nimetuse lühend 
12 p 
6 p 
keskele 
autori ees- ja  perenimi  
14 p 
160 p 
keskele 
töö pealkiri 
14 p suurtähtkirjas 
50 p 
keskele 
töö liik (nt praktika aruanne jt) 
12 p 
24 p 
keskele 
töö  juhendaja  ees- ja perenimi 
12 p 
36 p 
paremale 
töö valmimise koht ja aasta 
14 p 
210 p 
keskele 
Tabel 2 Tiitellehe vormindamise nõuded [Autori koostatud] 
Täiendavalt:  
• 
reasamm 1;  
• 
ridade lõppu punkti ei panda;  
• 
töö valmimise koha ja aasta vahel on ainult tühik;  
• 
nimetuse „Juhendaja“ ja juhendaja nime vahele koolonit ei panda.  
Lisa 2 sisaldab tiitellehe näidist. 
Osakondade nimed:  
• 
Ärinduse ja kaubanduse  osakond ;  
• 
Ehituse- ja puiduosakond;  
• 
IKT-osakond;  
• 
Kergetööstuse ja iluteeninduse osakond;  
• 
Majutuse  ja toitlustuse osakond;  
5 
 
• 
Toiduainete  tehnoloogia  osakond;  
• 
Tehnikaosakond;  
• 
Turismiosakond.  
Lõputööde tiitellehe pöördel on autori  kinnitus , et töö on iseseisvalt koostatud ja töös 
kasutatud allikatele on korrektselt  viidatud  (vt Lisa 3).  
 
 
6 
 
2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE  
Sissejuhatuses peavad olema kirjeldatud ja põhjendatud:  
• 
teema valik;  
• 
teema seos  õpitava  erialaga;  
• 
töö  eesmärgid:  probleemivalik,  uurimise  ja  analüüsimise  aspektid,   oodatavad  
tulemused ja nende kasutamine;  
• 
uurimismetoodika ;  
• 
praktilise osa teostamiseks kasutatava  tarkvara  või programmide valik;  
• 
teoreetilised  seisukohad, millele autor oma töös toetub; 
• 
töö ülesehitus.  
Kui töö juurde käib praktiline osa, siis tuleb lisada praktilise töö teostamiseks lahendatavad 
ülesanded  ja  kirjeldada  nende  täitmist  etappidena.   Meeskonnatöö   puhul  tuua  välja  iga 
ülesande täitja(d).  
Töö ülesehituse osas peab lühidalt selgitama, mitmeks peatükiks töö on jaotatud ja mis on 
iga  peatüki  eesmärk.  Oluline  on  silmas  pidada,  millisel  erialal  õpitakse.  Kutseeksamiga 
lõpetajad  kirjutavad  praktika  aruande,  referaadi,  uurimuse  mina-vormis  ja  lihtminevikus. 
Lõputööga lõpetajad koostavad eelnimetatud tööd umbisikulises tegumoes ja lihtminevikus.  
Kokkuvõttes sisalduvad peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne, mis 
on töö sisulises osas saadud. Välja on toodud edasiarenduse suunad ja lahendamist vajavad 
probleemid.  
Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei  esitata  uusi seisukohti ega järeldusi küsimustes, 
mida  töö  varasemates  osades  pole  käsitletud.  Üldjuhul  ei  viidata  kokkuvõttes  kasutatud 
allikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.  
 
 
7 
 
3 SISU VORMISTAMINE  
3.1 Loetelud  
Loeteludes on reavahe  1,5 ja lõiguvahed (enne ja pärast lõiku) 0 punkti.  
Loetelu  alustatakse  väikese  tähega  ja  eraldatakse  üksteisest  semikooloniga,  loetelu  lõppu 
pannakse punkt.  
Tähiste ( täpp  või number) valik peab olema ühtne kogu töö ulatuses.  
Näide  
Tartu Kutsehariduskeskuses toimub kutseõpe:  
1) keskhariduse baasil; 
2) põhihariduse baasil;  
3) põhihariduse nõudeta.  
3.2 Tabelid  
Tabelites on reavahe 1,5 ja lõiguvahed 0 punkti, teksti suurus 12 punkti.   
Kõik tabelid tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited → Lisa pealdis)  
Pealdis  (sõna  Tabel  numbriga)  ja  tabeli  pealkiri  on  tabeli  all  joondusega  vasakule 
kirjasuurusega 10 p.  
Tabelile  viitamisel  tekstis märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number, nt (vt Tabel 7).  
Tabelid,  mis  on  suuremad  kui  üks  lehekülg,  paigutatakse  töö  lisasse  ja    kasutatakse 
veerunimede ülekandmist (tabeli igal  uuel  leheküljel esitatakse veerunimed uuesti).  
Näide tabelist  
Õpilaskodu  
Kohti  
E-post  
Telefon  
Aadress  
Kopli 1C  
427  
kalli [email protected]  
7 361 874  
Kopli 1, Tartu 50115  
Põllu 11C  
226  
[email protected]  7 361 981  
Põllu 11C,   
[email protected]  
Tartu 50115  
Tabel 3 Tartu KHK õpilaskodud 2014/15 [Autori koostatud] 
8 
 
3.3 Seled  
Kõik seled (joonised, pildid, kuvatõmmised,  skeemid ,  diagrammid ,  graafikud , valemid, jms) 
tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited → Lisa pealdis). Määrata pealdise fondiks Calibri, 
suurusega 10 p ja reasammuga 1.  
Kasutades teise autori joonist, viidatakse autorile ja asukohale pealdise lõpus (vt Sele 1).  
Näide selest  
 
Sele 1 Kompetentsuse ring. Kutsesüsteemi vaade [1]. 
Selele viitamisel märgitakse lause lõppu sulgudesse sele number, nt (vt Sele 65).  
Valemi  sümbolite  seletus  algab  sõnaga  "kus"  (ilma  järgneva  koolonita)  ning   selgitused  
kirjutatakse  üksteise alla.  
Valemid ja koodid kirjutatakse reasammuga 1,0. 
Näide valemist  
 
  
kus  
I –  voolutugevus   
U – pinge   
R – takistus  
Sele 2 Ohmi seadus  
 
  
 
 
9 
 
Näide diagrammist  
  
Sele 3 Päevane toidukogus [3]  
Tabelid, diagrammid, koodinäited ja seled, mis on suuremad kui pool lehekülge, paigutatakse 
lisadesse. 
3.4 Sõnastiku loomine 
Kui töös on rohkem kui 10  erialast  terminit,  luuakse  sõnastik (tähestikuline sõnakogu), mis 
lisatakse  sisuosa  ette.  Sõnastik  koosneb  terminitest  ja   lühenditest ,  mida  autor    peab  töö 
mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 
 
 
10 
 
4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD  
4.1 Viitamine  
Teiste  autorite  töödest pärit infot viidatakse  tsitaadi  või refereeringuna.  
 Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav 
ning  esitatakse  tavaliselt  jutumärkides.  Viide  tsitaadile  tuuakse  kohe  pärast   tsitaati  
lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus.   
Refereering  on  teist   autorit   konspekteeriv  või  kommenteeriv  vabas  vormis  esitus. 
Refereerimise  korral  jutumärke  ei  panda.  Refereering  tuleb  sõnastada   selliselt ,  et  oleks 
arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja 
kommentaarid. Refereeringu viide võib olla teksti sees või lõigu järel.   
Kui pole viiteid algallikatele, siis on töö plagiaat ehk  loomevargus  – teise autori teksti, mõtete, 
uurimistulemuste esitamine oma nime all. Internetist võetud tekstide kokkukleepimine on 
samuti plagiaat.  
Kõik  töös  kasutatud  teiste  autorite  seisukohtade,  arvandmete,   jooniste     jms    puhul  peab 
olema viidatud,  millisest  allikast need on. Viitama peab ka oma andmetele (foto, kuvatõmmis 
jne). Viidata tuleb iga lõiku või lauset, mis ei ole töö autori oma kirjutatud või välja mõeldud.  
Töö  lõpus  esitatakse  kasutatud  allikate  loetelu.  Kõik  kasutatud  allikad  peavad  leiduma 
viidetes ja vastupidi.   
Tartu KHK tekstitöödes kasutatakse IEEE 2006 viitamise laadi. See sisaldab numbriviiteid, mis 
on  esitatud  nurksulgudes,  nt  [3]  - number tähistab  kasutatud  kirjanduse   loetelus   3.  kohal 
paiknevat infoallikat.   
Viitamine koosneb kahest osast:  
1) Tekstis asuvates nurksulgudes viidetest, nt [7].  
2) Töö  lõpus  olevatest  kasutatud  allikatest,  kus  kõigi  allikate  viitekirjed  on  esitatud 
viitamisjärjekorras.   
Elektrooniliseks viitamiseks valida menüüst Viited viitamissüsteemi laadiks IEEE 2006.  
11 
 
 
Sele 4 Viitamissüsteemi laadi valik [Autori kuvatõmmis] 
Viidatakse järgmistele erinevatele allikatele: 
  Raamat – Autor(id), Pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, Ilmumisaasta.  
  Perioodikaväljaande artikkel (paberväljaanne) – Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja 
nimi,  köide  (nr). 
  Veebisaidilt pärinev dokument – Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja nimi, interneti 
aadress. Internetist materjali lugemise kuupäev. . 
   Veebisait  – Materjali nimetus, veebilehe nimi, interneti aadress. Internetist materjali 
lugemise kuupäev. 
   Õigusakt  – Õigusaktile viidatakse samamoodi nagu  veebis  asuvale dokumendile – 
Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja nimi, interneti aadress. Internetist materjali 
lugemise kuupäev 
   Mitmesugust  – Kui tekib vajadus viidata allikatele, mille kohta IEEE 2006 täpset valikut 
ei anna, sisestada allika tüübi viimase valiku järgi: „Mitmesugust“.  Kuva  kõik 
bibliograafiaväljad ja  sisesta  sobivatele väljadele andmed. 
Sama viite teistkordseks sisestamiseks pole vaja andmeid uuesti sisestada. Sisestatud andmed 
ilmuvad   nähtavale käsu Lisa  tsitaat loetellu.  Viite  teistkordseks  sisestamiseks  klõpsata 
loetelus olevatel andmetel. 
Kui viidatakse mitmele allikale korraga, eristatakse viited  komaga , nt [3], [7].  
4.2 Erinevate allikate viitamine 
Uue viite loomiseks  
•  Viia kursor sobivasse kohta, kuhu viide lisada, valida Viited → Lisa tsitaat → Lisa uus 
allikas.  
12 
 
•  Valida   infoallika   tüüp  ja  sisestada  selle  kohta  andmed  vastavatele  väljadele.  Kui 
mõned andmed on puudu, jäetakse vastav väli tühjaks.  
Erinevat tüüpi allikatele viitamine  
  Raamat – Autor(id), Pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, Ilmumisaasta.   
Näide A.  Tavast , V. Hanson,  Arvutikasutaja  sõnastik inglise-eesti, Tallinn: Ilo, 2008.  
 
Sele 5 Raamatule viitamine [Autori kuvatõmmis] 
  Perioodikaväljaande artikkel (paberväljaanne) – Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja 
nimi, köide (nr).  
Näide    T.  Kurm,  „Muudatused  aitavad  vähendada  kutseõppe  katkestamist“, 
Õpetajate Leht, 19.08. 2016 .  
 
Sele 6 Perioodikaväljaandele viitamine [Autori kuvatõmmis] 
•  Veebisaidilt  pärinev dokument  – Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja nimi, interneti 
aadress. Internetist materjali lugemise kuupäev.   
13 
 
Näide  T. Kurm, „Muudatused aitavad vähendada kutseõppe katkestamist“, 
Õpetajate  
Leht, 19.08.2016. [Võrgumaterjal]. Available:  http://opleht.ee/35451- 
kutseharidusstandardi-muudatused-aitavad-vahendada-kutseoppe-katkestamist/ 
[Kasutatud 25.08.2016] 
 
Sele 7 Veebisaidilt pärinevale dokumendile viitamine [Autori kuvatõmmis] 
•  Veebisait – Materjali nimetus, veebilehe nimi, interneti aadress. Internetist materjali 
lugemise kuupäev.  
Näide „CV ja avaldus | Töötukassa,“ Eesti Töötukassa, [Võrgumaterjal]. Available: 
https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/cv-ja-avaldus. [Kasutatud 23.  
08.2016].  
 
Sele 8 Veebisaidile viitamine [Autori kuvatõmmis] 
14 
 
•  Õigusakt  –  Õigusaktile  viidatakse  samamoodi  nagu  veebis  asuvale  dokumendile  – 
Autor,  Pealkiri,  Ajalehe  või  Ajakirja  nimi,  interneti  aadress.  Internetist  materjali 
lugemise kuupäev.   
Näide „Riigi Teataja ,“ 28. 08. 2013. [Võrgumaterjal]. Available: 
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052013012. [Kasutatud 22. 08. 2016].  
 
Sele 9 Õigusaktile viitamine [Autori kuvatõmmis] 
•  Mitmesugust – Kui tekib vajadus viidata allikatele, mille kohta IEEE 2006  (Täpsemalt 
loe:   http://www.ieee.org/documents/ieeecitationref.pdf   )    täpset  valikut  ei  anna, 
sisestada allika tüübi viimase valiku järgi: „Mitmesugust“. Kuva kõik bibliograafiaväljad 
ja sisesta sobivatele väljadele andmed.  
4.3 Kasutatud allikate loetelu lisamine  
Kasutatud allikate loetelu koosneb kirjetest ehk iga infoallika kohta esitatavatest andmetest. 
Kirjutada pealkiri Kasutatud allikad (pealkirjalaad 1).  
Allikate  loetelu  lisamiseks  valida  menüüst  Viited  käsud  Bibliograafia    Lisa  bibliograafia. 
Määrata fondiks Calibri, suurusega 12 p ja reasammuga 1,5. Lõiguvahe enne ja pärast lõiku 
on 0 p.  
15 
 
Sele 10 Kasutatud allikate näidis [Autori kuvatõmmis] 
  
 
 
  
16 
 
5 LISADE KASUTAMINE  
Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat informatsiooni.  
Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada  araabia  numbritega.  
Lisad esitatakse nummerdatult neile töös viitamise järjekorras. Lisadel on üldpealkiri LISAD 
(vorminguga Pealkiri 1 ilma järjekorranumbrita). Sellele järgnevad lisad nummerdatult  (Lisa 
1, Lisa 2 jne)  laadiga  Pealkiri 2 ilma järjekorranumbrita. Iga lisa algab uuelt leheküljelt.  
Lisades lehekülgi ei nummerdata.   
Lisade pealkirjad tuuakse ära sisukorras. 
17 
 
LISAD 
Lisa 1 Sisukord
 
 
 
  
 
Lisa 2 Tiitelleht 
 
 
 
  
 
Lisa 3 Tiitellehe pööre 
vahe ees 50p 
Olen koostanud kursuse lõputöö iseseisvalt. Kõik koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, 
põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. 
vahe ees 30p 
Tartus, 
„…“ ………………. 2017. a 
Mart Murakas 
vahe ees 54p 
Kaitsmisele lubatud: 
„…“ ………………. 2017. a 
Juhendaja Peeter Puravik