Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"säilik" - 22 õppematerjali

säilik - korrastusüksus arhivaalide haldamiseks.
Paktikaaruanne ja Praktikapäevik-HARVESTER
14
docx

Paktikaaruanne ja Praktikapäevik: HARVESTER

Kraavikalda John Deere 770. filtri ja kütusefiltrite teostamist 500 lõikus 500 tunni hooldus. paigaldamisega tunni. 17.02.2014 Kv 134; Er 2 Lageraie, vaalude Lageraie; 21tm, vaalude vahe lõigata sobivat Lr; John vahe hoidmine, hoidmine, vaalude tegemine,sortimenti, Deere 770D vaalude tegemine, materjali paigutus, säilik- ja sortimendi materjali paigutus, seemne puudejätmine paigutust, teha säilik- ja seemne korralike vaale, puudejätmine, masinaga masina tankimine töötamise

Metsandus → Metsandus
200 allalaadimist
Teatis
2
doc

Teatis

AS LIILIA Kaja Kuljetaja Teie avaldus 10.03. 2013 Seebi 44 13522 Pärnu Meie 13.03.2013 nr 2-4/22 TEATIS AS-i Liilia arhivaalidest nähtub, et Kaja Kuljetaja (sünd..... ) töötas ettevõttes sekretärina ajavahemikul 01. aprillist 1958 kuni 29. augustini 1970. Alus: nimistu 1-p, säilik 55, leht 22 ja säilik 343, leht 33. Teatis antud esitamiseks Pärnu Pensioniametile. (allkiri ja pitser) Avo Vilu tegevdirektor 656 8884 [email protected] Lille 5 Telefon 656 8875 12345 Pärnu Faks 787 7777 Registrikood 12222222 E-post: [email protected]

Ametid → Sekretäritöö
22 allalaadimist
Arhiivindus
10
docx

Arhiivindus

Küll kirjeldatakse vajadusel sarja seost konkreetse funktsiooni ja/või tegevusega, mille täitmisel vastavad arhivaalid tekkisid. Arhiivikirjelduste sisu ühtlustamise, arusaadavuse ning ühilduvuse saavutamiseks ning kirjeldusteabe struktureeritud ja otstarbekohaseks koostamiseks kasutatakse kirjelduselemente. Näide: arhiivimoodustaja: Metsandusministeerium arhiiv: Metsandusministeerium sari: Ministri käskkirjad 1992­2002 sari: Töörühmade koosolekute protokollid 1992­2002 säilik: Välissuhete komisjoni koosolekute protokollid 12.01.1992­20.12.1993 säilik: Strateegia väljatöötamise töörühma koosolekute protokollid 06.01.2000­8.12.2000 säilik: Arhitektuurikonkursi läbiviimise töörühma koosolekute protokollid 01.02.2001­28.12.2002 Asutuse arhiivi tervikkirjeldus koostatakse kahes osas: arhiivimoodustaja kirjeldus ja arhiivi kirjeldus. 1) Arhiivimoodustaja kirjeldus annab ülevaate asutuse tegevuste ja arhivaalide tekkekonteksti kohta

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Üldkasutatavad lühendid
4
docx

Üldkasutatavad lühendid

R ­ reede RE ­ riigiettevõte reg-nr ­ registreerimisnumber rg-kood ­ registrikood (registrisse kandmisel) rk, rmtk ­ raamatukogu rkl ­ riigikoguliige rtj ­ raudteejaam s ­ sekund; sajand; saar; sent SA ­ sihtasutus s.a ­ sel aastal saj ­ sajand sealh, sh ­ sealhulgas sen ­ seenior, senior sept ­ september skp ­ selle kuu päeval sl, spl ­ supilusikatäis sm ­ seltsimees s.o ­ see on st, s.t ­ see tähendab stj ­ saatja surn, srn ­ surnud, sü ­ säilitusüksus, säilik; söötühik sünd, snd ­ sündinud, * t ­ tund (rahv-vah süsteemis h); tonn; talu; tänav T ­ teisipäev tehn ­ tehnika; tehniline tel ­ telefon tk ­ tükk(i) tl ­ teelusikatäis tlk ­ tõlkija; tõlkinud Tln ­ Tallinn tn ­ tänav tr ­ trükk Trt ­ Tartu tv, TV ­ televisioon u ­ umbes ukj ­ uue, Gregoriuse kalendri järgi UÜ ­ usaldusühing v ­ või; veerg; vihik, vihk; väin; vald v.a ­ välja arvatud; väga austatud VE ­ väikeettevõte veebr ­ veebruar

Eesti keel → Eesti keel
14 allalaadimist
Metsanduse arengukava
15
pptx

Metsanduse arengukava

Kliima soojenemisest tulenevalt kujutavad järjest suurenevat ohtu Eestis seni puuduvad või vähearvukad, kuid lähiriikides üha suuremaid kahjustusi põhjustavad liigid. Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsal on oluline roll elu- ja looduskeskkonna säilitamisel. Looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt on oluline rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu. Majandusmetsades säilitatakse järgmisse raieringi lamapuitu, säilik- ja püstiseisvaid surnud puid. Kaitstavate alade ja kaitsealuste liikide püsielupaikade puhvertsoonid peavad tagama sihtkaitsevööndites ja reservaatides elavate kaitsealuste liikide häirimatuse. Keskkonnaseisundi kaitseks saab määrata metsa kaitsefunktsioone ka planeeringute kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil. Vee ja pinnase kaitseks on metsaseaduses sätestatud metsa majandamise täiendavad kriteeriumid.

Metsandus → Metsamajandus
9 allalaadimist
Arhiivinduse alused
15
docx

Arhiivinduse alused

ARHIIVINDUSE ALUSED KORDAMINE JA EKSAMIPILETID 2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid

Infoteadus → Arhiivindus
99 allalaadimist
Dokumentide hoidmine asjaajamises-Arhiveerimine
7
docx

Dokumentide hoidmine asjaajamises/ Arhiveerimine

-kuni 16 leheküljeline trükis nummerdatakse jooksvas numeratsioonis. Mahukamaid trükiseid ei nummerdata ja kinnituskirjes näidatakse, missuguste lehtede vahele on trükis paigutatud Näide: Lehtede 33 ja 34 vahel on 110-leheküljeline trükis. -osaliselt täidetud raamatutes, kaustikutes nummerdatakse ainult kasutatud lehed. Kinnituskirje vormistatakse esimese puhta lehe esiküljele Kui nummerdamisel on tekkinud vigu, siis 4 -rohkearvuliste vigade puhul tuleb säilik uuesti nummerdada. Vanad numbrid kriipsutatakse läbi ühe kaldjoonega, uus number kirjutatakse kõrvale -väiksema hulga ebatäpsuste korral tehakse parandus. Nummerdamata jäänud lehed saavad eelmise lehe numbri, millele lisatakse literad ,,a", ,,b" jne. Kui kahele järjestikkus asuvale lehele on kirjutatud sama number, märgitakse teise lehe numbrile juurse litera ,,a". Kui mõni number on vahele jäänud, märgitakse see ära kinnituskirjes, KINNITUSKIRJE

Infoteadus → Dokumendihaldus
95 allalaadimist
Dokumendihalduse aluste definitsioonid
4
docx

Dokumendihalduse aluste definitsioonid

tase. Seisneb põhiliselt standardite koostamises, avaldamises ja kasutamises. Standardimisest saadavaks kasuks on toodete, protsesside ja teenuste eesmärgivastavuse parenemine, kaubanduslike tõkete vältimine, tehnilise koostöö hõlbustamine. Standardite tasandid- rahvuslik, regionaalne, rahvusvaheline standard. Subjektiivne info- objektiivse info tõlgendamine enda järgi Säilik - korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Teabenõudja - iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevas seaduses sätestatud korras. Teabenõue - teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Teadmus ­ Info ja oskused, mis on omadatud läbi kogemuse või hariduse. Teadmusjuhtimine- keskendub erinevate inforessursside juhtimisele, püüdes kaasata vaikivat teadmust.

Informaatika → Infoteadus- ja...
55 allalaadimist
Dokumendihalduse alused
12
docx

Dokumendihalduse alused

jäädvustamine, mis toimub kirjeldatava asja tingimustel. 4. Mis on arhiiv? Asutuse või isiku dokumentide terviklik kogu. Hindamine on avaliku arhiivi tegevus, mille eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus. 5. Mis on sari? Korrastusüksus, mis ühendab funktsiooni-, liigi-, sisu- või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid arhivaale. Sarja võib korrastamisel liigendada allsarjadeks. 6. Mis on säilik? Korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Säiliku võib moodustada: o ühte sarja kuuluvatest kokku rühmitatud (toimik, mapp, karp jms) arhivaalidest; o üksikarhivaalist (kiri, foto jne). 7. Mis on liigitusskeem? Asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. 8. Nimeta, missugused on põhilised dokumentide ja arhiivi haldamise

Infoteadus → Dokumendihaldus
33 allalaadimist
ÜLDMETS KT III
12
odt

ÜLDMETS KT III

väheväärtuslik, okslikud, haiged puud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Seemlad Vegetatiivne seemla, selle all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude koloonid. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Vegetatiivsetel seemlate ülesanded on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks, et seemlates säilik plusspuude genofond, plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Puud seemlates on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Puude ja puistute vaikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme sõltub ökoloogilistest teguritest. Mitte kunagi ei tohi seemneid varuda rabadelt vaid seemet tulevase

Metsandus → Metsakasvatus
12 allalaadimist
Morfoloogia-lühike ülivõrre-käändevormide seosed-paronüüm
7
docx

Morfoloogia, lühike ülivõrre, käändevormide seosed, paronüüm

kõrgelt hindama. On tunnustanud Eesti pikkus-, takistusühik iseseisvust. Tunnustatud maalikunstnik üksus üksik asi või olend teiste omasuguste seas või mingi terviku tõendama tõesust, tõepära või tõele iseseisev osa. Väe-, luure-, piirikaitse-, vastavust kinnitama; juriidikas: (suulisi või tuletõrje-, sideüksus. Haldusüksus. kirjalikke) tõendeid esitama. Isikut tõendav Säilitusüksus = säilik (arhiivis) dokument. Tõendas kohtus, et nägi kahtlusalust sündmuskohal tõestama tõeseks, õigeks tunnistama; väite tõesust kindlaks tegema. Notariaalselt tõestatud ärakiri. Tõestamata hüpotees tühe (~ tühemik) õõs, orv, õõnsus; lohk looma kerel puusa lähedal. Akna-, ukse-, müüritühe(mik). Pliidi ja seina vaheline tühe(mik) tühik (~ tühimik) tühi koht, lünk, kavern. Tühik tekstis, seaduses, kivimis

Eesti keel → Eesti keel
60 allalaadimist
Maailma kalandus ja vesiviljelus
32
odt

Maailma kalandus ja vesiviljelus

Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirde osas, Isalndi saare ümbruses. Ranniku ehk šelfialad, kuhu suubuvad jõed, vesi on toitainerikas. Kalapüügivormid RANNIKUPÜÜK Rannikupüük toimub ranna lähedal ja töötlemine rannakülades. Müük toimub rannakülades. On levinud Ida-Aasias, Kagu-Aasias jt arengumaades. KONTSENTREERITUD RANNIKUPÜÜK Eriti on arenenud Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul. Et kalad säilik, kasutatakse külmutusseadmetega kalalaevu. Kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses. Vajab hästi varustatud sadamaid ja kalatöötlemisettevõtteid. Annab praegu enamiku kalatoodangust ja selle maailmakaubandusest. OOKEANIPÜÜK Kalapüük toimub kaasaegsete kalapüügivahenditega ja laevadega ookeanist. Kala töödeldakse juba laevas ja müüakse sadamas maha. Iseloomulik on selline vorm arenenud riikidele: USA, Jaapan, Norra, Venemaa jne

Geograafia → Geograafia
110 allalaadimist
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
29
doc

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

· Riigimetsade pikaajalise majandamise kavade koostamine, mis määratleb kümne aasta olulisemad tegevussuunad maakasutuse ja metsamajanduse vallas. Keskkonna ja metsade looduse mitmekesisuse kaitsmine Metsal on oluline roll elu- ja looduskeskkonna säilitamisel. Looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt on oluline rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu. Majandusmetsades säilitatakse järgmisse raieringi lamapuitu, säilik- ja püstiseisvaid surnud puid. Kaitstavate alade ja kaitsealuste liikide püsielupaikade puhvertsoonid peavad tagama sihtkaitsevööndites ja reservaatides elavate kaitsealuste liikide häirimatuse. Keskkonnaseisundi kaitseks saab määrata metsa kaitsefunktsioone ka planeeringute kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil. Vee ja pinnase kaitseks on metsaseaduses sätestatud metsa majandamise täiendavad kriteeriumid.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
69 allalaadimist
Nõuded magistritöö kirjutamiseks
13
doc

Nõuded magistritöö kirjutamiseks

võib olla ühtse pealkirja all Allikad ja kirjandus (kui allikaid ei ole palju). Tallinna Linnaarhiivis hoitakse üht vanemat säilinud saksa vastlamängu teksti "Õnneratas" (De lucke rat), millel on daatum 13. mai 1430 (TLA f 230, n 1, s B.O. 10). Võib ka lühemalt: (TLA 230, 1, BO 10) Juhul kui lühendid on töö alguses välja toomata ja allikaid ei ole palju: Allikate nimestikus: TLA =Tallinna Linnaarhiiv. Fond 230, nimistu 1, säilik B.O.10. Küll aga tekkis Estonia näitetrupi1 kutseliseks saades 1906. aastal Tallinnas esimest korda olukord, et samas paigas tegutseb kaks professionaalset teatritruppi ­ saksa ja eesti. Konkurents ei kujunenud tingimata eestlaste kasuks: kardeti, et haritum eesti publik voolab Saksa Teatrisse ja seda eriti pärast uue maja valmimist, sest kui "teised hea sisseseade juures heas Saksa keeles neidsamu tükkisid ette kannavad, meil aga kehva sisseseade juures kehvas Eesti keeles, miks ei

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND
16
doc

REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND

Artiklid teatmeteoses. Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Loodus, 521­671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid) Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 8.6.1.3. Muud trükised Arhiivimaterjalid. Arhiivi nimetuse lühend, fondi (f), nimistu (n), säiliku (s), lehekülje(l) number kui säilik, lehekülgede arv. Kirjanduse loetelus: Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f. 1962, n. 1, s. 270. Auaadress K. Pätsile. (1924). ERA, f. 1278, n. 1, s. 274. Wiiralt, E. (1917). Paarike tänaval. EKM G 13836. Wiiralt, E. (1946a). E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi, 16. oktoober 1946. EKM arhiiv. Wiiralt, E. (1946b). E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi, 6. november 1946. EKM arhiiv. Wiralt, A. (1867). A. Wiralti sünni registreerimine. SMPO arhiiv, f. 23, s. 644

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
Vormistamise juhend
17
pdf

Vormistamise juhend

Autoriõiguse seadus. 2000. Riigi Teataja I, 16, 109. Teiste aktide puhul tuleb esitada akti täisnimetus ja akti avalikustamise koht ning aeg. Õigusaktile viidatakse teksti sees õigusakti nime ja aastaarvuga. ... autorina käsitletakse (Autoriõiguse seadus, 2000) ... Arhivaalide puhul tuuakse ära säiliku täpne pealkiri ja number, arhiivi nimi. Concept-Charte der im Rigischen Gouvernement, Oeselschen Kreise und Ansiküllschen Kirchspiele belegenen, Insel Arro. fond: 3724, nimistu: 5, säilik: 5203. Eesti Ajalooarhiiv. Viitamisel kasutatakse üldjuhul arhiivi nime (lühendina) ja säiliku numbrit: ... Abruka saarel (EAA, f:3724 n:5 s:5203). Kui töös on kasutatud suulisi andmeid, tuleb anda nende autori kohta informatsioon samal leheküljel andmete esitamise lõpus sulgudes. Teatmeteostele (nt sõnaraamatud, leksikonid, entsüklopeediad) tekstis üldjuhul ei viidata ja neid ei näidata kasutatud kirjanduse loetelus. Viidatakse vaid selliseid märksõnu, millel on

Kirjandus → Tööde vormistamine
100 allalaadimist
Dokumendihaldus
7
docx

Dokumendihaldus

ANDMED- inimesele või masinale arusaadaval kujul vormindatud info esitusviis, mida saab kasutada suhtlemiseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötlemiseks. (Info esitamise viis inimesele arusaadaval kujul) INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) ­organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äri...

Informaatika → Infoteadus- ja...
153 allalaadimist
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini
10
docx

Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini

püüdma talupoegi oma maade külge kinnitada 11. sajandi alguses. Sunnismaiste talupoegade puhul tegemist juba 11. sajandil tegu suurema osa maaelanikega, nädalas kaks kuni kolm päeva. Surma korral pidi talupoeg kogu oma vara jätma maavaldajale. Põhi õigused, mis 13. sajandil Inglismaal olid juba 11. sajandil, vähemalt enne 12. sajandi keskpaika. Mõisad oma oma majanduse, põldudega ­ suurmõisate rajamisel 12-13. sajandil. Doomsday book ­ vanim säilik Public Recordsis, 75% talurahvast, mida Doomsday Book sisaldab on talurahvas villaani, bodasi, kordasi. Servi ehk orje 9%. 14% libre homines ehk vabad inimesed ehk sokemen. Villaanid ­ Doomsday Book eristab neid vabadest inimestest. Sokemenidel oli õigus asuda mujale aga villaane seostatakse pärusmaadega. Talupoegadel palju ladinakeelseid termineid. Ascriptici ­ kes ei saa oma seisundit muuta ilma isanda loata. Varaseim nimetus sõltlasele bond(s)men. Nativus

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Lõputöö koostamise ja vormistamise juhend
56
pdf

Lõputöö koostamise ja vormistamise juhend

 Paju, J. (12.2011). Mälestused. L. Suurmets. [Käsikiri]. Võru. 25 3.5.7. Trükis avaldamata allika kirje (käsikiri, arhiivimaterjal jms) 1. Autor(id). (Aasta). Pealkiri. [Materjali liik]. Ilmumiskoht.  Paaver, A. (2002). Klienditeenindus. [Loengukonspekt]. Käsikirjaline materjal autori valduses. 2. Pealkiri. (Aeg). Arhiivi nimetus, täpsustavad andmed (nt fond, nimistu, säilik, leht).  Auaadress Konstantin Pätsile. (1924). Eesti Riigiarhiiv, f 1278, n 1, s 274.  E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi. (16.10.1946). EKM arhiiv. 3.5.8. Audiovisuaalse allika kirje Autor(id). (Täpsustus). (Ilmumisaasta). Pealkiri. [Film/kassett/CD]. Ilmumiskoht.  Rebane, T. (Režissöör). (s.a.). Jõulujutud. VAT muinasjutt. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio.  Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. 3.6

Muu → Ainetöö
37 allalaadimist
Kloostrimõis Kolgas
29
pdf

Kloostrimõis Kolgas

ERA.T-76.1.11872 ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011872.pdf 14. Tamm, Jaan. "Eesti keskaegsed kloostrid" Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002 15. Tarvel, Enn. "Lahemaa ajalugu", Tln, "Eesti Raamat" 1983 16. Tuulse, Armin. "Die Burgen in Estland und Lettland", Dorpater Estnischer Verlag, 1942 17. Treikelder, J. Kolga mõis. Mõisaansambli kasutamisettepanekud, Tln 1979, asukoht Kolga muuseum. 18. Vaiksoo, Raul. Projekt, Tln 1999, asukoht Kolga muuseum, säilik A-211 19. Valk, Heiki. "Kohanimede tähendusest - ajalooline mõõde" Tartu Ülikool. http://pk.rmk.ee/parandkultuur/valk.pdf 20. Üprus, Helmi. Ajalooline õiend. Kolga loss. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.815 Ajalooline kaardimaterjal asub Kolga muuseumis. They keep calling me. 25 LISAD

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Tööde vormistamise juhend
52
doc

Tööde vormistamise juhend

Artiklid teatmeteoses: Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu. 521-671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid): Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 6.1.3. Muud trükised Arhiivimaterjalid: Arhiivi nimetuse lühend, fondi (f), nimistu (n), säiliku (s), lehekülje(l) number kui säilik mitmel leheküljeline. Kirjanduse loetelus: Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f. 1962, n. 1, s. 270. Auaadress K.Pätsile. (1924). ERA, f. 1278, n. 1, s. 274. Wiiralt, E. (1917). Paarike tänaval. EKM G 13836. Wiiralt, E. (1946a). E.Wiiralti kiri Pariisist N.Poomile Stockholmi, 16. oktoober 1946. EKM arhiiv. Wiiralt, E. (1946b). E.Wiiralti kiri Pariisist N.Poomile Stockholmi, 6. november 1946. EKM arhiiv. Wiralt A. (1867). A.Wiralti sünni registreerimine. SMPO arhiiv, f. 23, s. 644

Kirjandus → Tööde vormistamine
422 allalaadimist
Eesti lähiajalugu
26
docx

Eesti lähiajalugu

järglane - väga palju huvitavaid dokumente Eesti kohta, Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi Keskarhiiv. Vene arhiivide puhul tuleb tähele panna ka seda, et ka nendest Föderaalarhiividest ei ole paljud dokumendid uurijatele saadaval. Ametkondade vaheline komisjon, kes neid salastatud dokumente läbi vaatavad - otsustatud sel moel, ki 1 osapool ütleb, et 1 dokument ei kuulu avaldamisele, siis tegelikult jääb kogu see säilik salastatuks. Teiselt poolt selline protseduur on väga aeganõudev - kui sellise tempoga lahtisalastamine edasitoimib, siis võtab see aega u 200 aastat. Olukord selline, et paljud need dokumendid, mis olid uurijatel kättesaadavad 90. aastate keskpaiku on uuesti salastatud. Lisaks on oluliseks takistuseks ka see, et tehakse mitmetes arhiivides vahet välismaa ja Venemaa enda uurijate vahel. Toob kaasa selle, et paljusid dokumente pole võimalik kasutada

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun