Miks aga raamat tänapäevani inimkonnale nii tähtis on? Olen aus, ja räägin raamatust nii, nagu mina aru sain. Raamatut oli väga raske lugeda ja paljudest sündmustest ei saanud aru. See on kindlasti sellest, et raamat kirjutati umbes 500 eKr ning paljud sõnakasutusstiilid olid erinevad. Kuid kindlasti tuleb see ka sellest, et noored et pea sellist kirjandust oluliseks. Olemas on ju veel miljoneid erinevaid raamatuid, nende hulgas erinevad luulekogud, draamad, ilukirjandusteosed, eluloo raamatud jpm. Miks peaksin lugema just seda 2500 aastat tagasi kirjutatud tragöödiat? Kuid ikkagi valitakse raamaturiiulist tihti just see. Mina arvan, et sellised raamatud, nagu „Kuningas Oidipus” annavad tänapäeva kirjandusse juurde erinevaid asju. Esiteks, avardab raamat sinu silmaringi. Stiili ja sõnakasutuse järgi saab järeldada, kuidas mõtlesid inimesed (vähemalt Sophokles) sellisel ajal. Millised olid stiilid, sõnad, keeled, elu
Ma usun, et kunst mõjutab minu elu erinevatel etappidel erinevalt, sest see sai alguse koos inimühiskonnaga kiviajastul ning on kasvanud üles koos inimsuguga. Ma arvan, et kunst mõjutas mind kõige rohkem varases nooruses, sest siis arenevad inimesed kõige rohkem. Lapsed õpivad siis maailma tundma läbi erinevate kunstiliikide. Näiteks püüab imikute pilgu kinni värvilised liikuvad pildid telekas ja ta õpib selle kaudu asjadele keskenduma. Esimesed ilukirjandusteosed on peaaegu kõigil ilmselt pildraamatud, mille piltide järgi õpitakse jutustama oma lugusid, ning vanemaks saades õpitakse lugema tänu raamatutele. Arhitektuur aga väljendub näiteks legoklotsidest kokkupandud majades ja teistes nendest ehitatud kujukestes. Lisaks on üks põhilisi tunde lasteais joonistus- ja meisterdamistunnid, kus lapsed õpivad erinevaid tehnikaid kasutades ennast väljendama. Ka esimesed laulu- ja tantsukogemused
kontrolli all, enamasti laboratooriumis. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat, et näha kuidas see manipuleerimine mõjutab sõltuvat muutujat (ühegi teise meetodi puhul ei manipuleeri uurija ise muutujaid). Sotsioloogias seda meetodit eriti palju ei kasutata. 4) Dokumentide analüüs inimtegevuse produktide uurimine. Produktid võivad olla: - kirjalikud (ajaleheartiklid, ajaloo-kroonikad, ilukirjandusteosed, isiklikud kirjad); 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse - pildilised (maalid, fotod) - materiaalsed (tööriistad, tarbeesemed, prügi). Andmete tüübid Sotsioloogia jaoks on oluline eristada kahte tüüpi andmeid (see eristus kehtib eelkõige küsitluse andmete kohta): 1
Mõlemad variandid on õiged, kuid mõlemat valida on võimatu. Õigete küsimuste otsingud viisid Badaracco selle raamatu kirjutamiseni, ehkki üsna kummalist teedpidi. Autor leidis, et enamikku väljakutsuvaid ja praktilisi küsimusi liidavad elemendid kõige ebaharilikematest allikatest. Nendeks allikateks on ärijuhtide ükikasjalikud kirjeldused juhtunust, kirjandusteosed, klassikaline kreeka tragöödia ,,Antigone", mis on karakterite ja kohustuste portree, kaasaegsed ilukirjandusteosed, nagu romaan ,,Elu kuldsed hetked", mis on lugu kohusetundlikust ülemteenrist, kui ka ajahambale vastu pidanud filosoof Aristotelese ning eetilisteks reeturiteks peetus Nietzsche, eriti aga Machiavelli kirjutised. Raamat tuginebki nimetatud allikatele. Need peaksid ajendama kaasa mõtlema ning küsimusi esitama, peaksid esile kutsuma vastused, mitte nied teatavaks tegema. Eelkõige peaks see raamat aia aitama juhtidel tunda, et nad ei ole saatuse hooleks jäetud, kujundama
Tänu sellele said nii mõnedki Eesti teadlased tuntuks ka üle kogu maailma. Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne, seda juhtis Vabariigi Presidendi poolt viieks aastaks akadeemikute seast nimetatav akadeemia president. Akadeemia jagunes humanitaarteaduste ja loodusteaduste sektsiooniks. Kirjandus Tänu sellele, et Eestisse oli jõudnud kirjastamisvõimalus muutusid eestikeelsed raamatud ka igaühele kättesaadavaks. Üha enam tulid müügile ka maailmas populaarsed ilukirjandusteosed ja populaarteaduslikus väljaanded. Kirjastamisvõimalusega kasvas ka järsult eestikeelsete ajalehtede väljaandmine. Eesti ilukirjanduses eelistati proosat, ennekõike realistlike romaane. Mainekaimad proosakirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August Mälk. Näitekirjanduse taaselustas aga Hugo Raudsepp. Luuletajatest olid aga tuntumad Marie Under, Henrik Visnapuu, Heiti Talvik, Betti Alaver ja paljud teised. (A.H.Tammsaare)
väga vähestes kihelkondades tartu keelt. Piibelgi oli olemas ainult põhjaeesti keelsena. Samas levis aga kirjandus liivimaa alal (lõunaeesti keele alal) paremini. Tekkis võrdlev-ajalooline keeleteadus, hakati vaatlema keele seotust teiste keelte, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise vahel. Tegevad olid Peterson ja Masing. Igapäevases suhtluses kasutati eesti keelt, seda hakati kasutama ka rahvaluules, kirikus, rahvakoolis, ilukirjanduses, tarbetekstides. Ilmusid ka esimesed ajalehed ja ilukirjandusteosed. Kõik see avardas eesti kirjakeele piire. Arenesid mõlemad kirjakeeled, tuli juurde uusi sõnu. 19 sajandil kui Eesti kuulus täielikul Vene tsaaririigi koosseisu, hakkasid levima eestlane ja eesti keel. Beiträges mainiti esimest korda ka soomeugrilisust. See tekkis koos keeleteaduse arenguga. Toodi välja ühiseid tunnused soome ja eesti keele vahel. Rosenplätneri arvates oli uusi sõnu võimalik saada laenates murretest ja liites omavahel sõnu.
kodulehel (www.tg.edu.ee: Õppijatele – Eksamid ja lõputööd) ja Moodle’is TTG digikursusel „Gümnaasiumi lõputöö“. 8 2.1.4. Materjali otsimine ja lugemine Iga uurimistöö ja praktiline töö eeldab teemakohase kirjanduse ja varasemate samalaadsete töödega tutvumist. Teemakohast materjali leiab õppija erinevatest infoallikatest: publitseeritud allikad (ilukirjandusteosed, teatmeteosed, erialased ja teaduslikud väljaanded, perioodilised väljaanded); publitseerimata allikad (uurimistööd, kirjad, kroonikad jms); digitaalsed väljaanded ja andmebaasid; suulised allikad (mälestused, intervjuud), mis võivad olla subjektiivsed, kuid kasutatavad, kui esitatud materjali kinnitatakse teistest allikatest leitud faktiliste materjalidega. Uurimistööd koostades tuleb jälgida, et see tugineks mitmele allikale, sh vähemalt kahele
laboratooriumis. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat, et näha kuidas see manipuleerimine mõjutab sõltuvat muutujat (ühegi teise meetodi puhul ei manipuleeri uurija ise muutujaid). Sotsioloogias seda meetodit eriti palju ei kasutata. 4) Dokumentide analüüs – inimtegevuse produktide uurimine. Produktid võivad olla: - kirjalikud (ajaleheartiklid, ajaloo-kroonikad, ilukirjandusteosed, isiklikud kirjad); - pildilised (maalid, fotod) - materiaalsed (tööriistad, tarbeesemed, prügi). Andmete tüübid Sotsioloogia jaoks on oluline eristada kahte tüüpi andmeid (see eristus kehtib eelkõige küsitluse andmete kohta): 1. Läbilõikelised (cross-sectional) andmed – iga uuritava inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra; fikseeritakse milline on inimene ühel ajahetkel. 2. Longitudinaalsed (longitudinal) e
annaabi.ee 
