PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on temas sisalduvate väärtuste kaudu omakorda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastupidine olukord ...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise õppetool Personalijuhtimise eriala Mariell Juursalu JU-1-E-Q-joh Meedia mõju käitumisele ja isiksusele Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA..............................................................................................4 1.2. Bobo effekt.........................................................................
Andmeanalüüsis pole toodud erilisi seoseid varasemalt välja toodud teoreetilisest materjalist. Tulemuste rakendavusele osutamine 2 rakendusvõimaluste põhjal tehtavad järeldused puuduvad. Pole välja toodud, mida antud andmetega edasi saaks uurida või teha. Uurimistöö vastavus mahule 5 uurimistöö vormiline math on sisuliselt põhjendatud ja heas kooskõlas nõuetega. Uurimistöö keelekasutus 4 töö on keelekasutuselt ja stiililt ühtne ning vastab teadusteksti nõuetele. Õigekirjutus on enamasti nõuete kohane. Sissejuhatuses on kasutatud sõna koolijüts, mis pole kohane ametlikule tekstile. Vastavus vormistusnõuetele 4 töö vastab vormistusnõuetele, on üksikuid tähevigu. Sissejuhatuses on koolijütsi asemel kirjutatud koolijuts ja leheküljel 11 on esimese ja teise lõigu vahe liiga pikk. Vastavus viitamisnõuetele 2 Viitamisnõuetest ei ole kinni peetud. Viitamine puudub 6 lk ning on puudulik 7 ja 8 lk
PRAKTIKUM nr. 2 JUHEND (õigusteadus) Teadusteksti spetsiifika ja selle eristamine teistest tekstivormidest Ülesanne 1.1 Käesoleva juhendi lisas on toodud üheksa erinevat teksti (vt Lisad 1 kuni 9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja ... : a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte- akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides;
aru ja suudetakse kaasa rääkida emakeeles. Ainult emakeelne kultuurikeskkond hõlmab kõiki rahva liikmeid, võõrkeelne asjaajamine jätab suhtlusest kõrvale need, kes keeli halvasti oskavad.Väikerahvale langeb siin kahekordne koormus. Maailma asjades kaasarääkimiseks vajatakse võõrkeeli, selle kõrval ei tohi aga jätta tähelepanuta ühtki emakeele tasandit. Igasugune muukeelse teksti käsitlus, olgu tegemist võõrkeele õppimisega või teadusteksti kirjutamisega, sujub seda paremini, mida nõtkem on emakeeleoskus. Käesolev sissejuhatus tekstiõpetusse on mõeldud kolmele kasutajarühmale: ülikoolide humanitaarerialade kirjaliku ja suulise väljenduse kursuse üliõpilastele, keele ja kirjanduse täienduskursuste ja avatud ülikooli kuulajatele ning seminari - ja bakalaureusetööde kirjutajatele. Õpik sobib abimaterjaliks ka kõigile tekstidega tege levatele ja tekstidest huvitatud iseõppijatele. Põhitähelepanu on
Refereerimine on parim võimalus, et sundida end loetust aru saama. Ilma teksti mõistmata pole võimalik refereerida. Refereerimist tuleks alustada põhiidee leidmisega. Refereering peab olema lühike ~1/10 tekstist. Uurimus Uurimus on mõnevõrra keerukama struktuuriga kui referaat, põhiliselt seetõttu, et ta peab andma loogilise ülevaate niihästi probleemis varasematest käsitlustest kui ka autori uurimustöö tulemustest. Uurimustöö esitatakse sageli umbisikulises tegumoes ning teadusteksti stiil peab olema selge, täpne ja kiretu. Uurimustöö tekst peab olema üheselt mõistetav, olevikku ja minevikku ei tohi kasutada läbisegi. Uurimus tavaliselt jaguneb kolmeks: 1. Ülevaade varasematest käsitlustest 2. Meetodi ja uuritava materjali tutvustus 3. Materjali analüüs (võib koosneda mitmest peatükist) + kokkuvõte Uurimustöö etapid: · Andmete kogumine · Andmete töötlemine · Interpreteerimine
Etendused toimusid päeval ning kestsid umbes 2,5 tundi Näitlejatelt ei eeldatud elava inimese jäljendamist, vaid kujutava inimese veenvat mängimist Tuntuim näitekirjanik on William Shapespeare ning tema tuntuim teos on „Hamlet“ 5. Seletada mõisted traktaat, raamjutustus, reformatsioon, eruditsioon, autobiograafia, kultism. Traktaat - Teadusteksti arhailine vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti. Raamjutustus - Kirjandusteos, milles ühe jutustuse raamidesse on paigutatud teisi terviklikke jutustavaid tekste. Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
peatükki (62- 75 lk). Mina valisin need kaks õpikut, sest kõik minu eriala materjalid põhinevad just nendel õpikutel. Õpikute tekst on jaotatud teemade kaupa ja tegemist on teadustekstiga. Õpikute materjalid aitavad tudengitel eksamiteks ette valmistuda ja väga tihti need asendavad ka loengukonspekte. Võib öelda, et õpikud teevad õigusteaduskonna tudengite elu aina lihtsamana, sest nad sisaldavad väga palju kasulikku informatsiooni ja annavad võimaluse õppida kodus iseseisvalt. Teadusteksti keel on päris raske, aga see nõuab ainult korraliku läbitöötamist ja analüüsimist, et kõigest aru saada. Esimesena mina analüüsisin allikat ,,Rooma eraõiguse alused". See tekst oli päris raske minu jaoks, sest tekstis oli palju ladina keelseid sõnu ning pidin palju tõlkima. Selle teksti lugedes pidin palju tööd tegema. Õpikus kirjeldatakse Rooma eraõigust. Seda loetakse nagu kõikide õiguste alusena ja algajad juristid algul õpivad Rooma eraõigust, sest pole
Uurimistöö kursus Õppetükk: VIIDE TEKSTIS Viitamine e allikate näitamine on teadusteksti üks olulisi nõudeid ja norme. Viitamise funktsioonid: 1. Teadustada lugejale kasutatud uurimuste või allikate ja nende autorite olemasolu. 2. Anda võimalus kontrollida kasutatud materjali täpset edasiandmist ja õigesti mõistmist. 3. Võimaldada asjast huvitatul leida teisi käsitlusi samal või lähedasel teemal. Viidatakse: kasutatud teosed, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne.
Analüüsi tulemusena võib öelda, et kõiki need katsetusi kunstidefinitsiooniks võiks vaadelda pigem kui lihtsalt katseid öelda, mis on kunst kõikides eri kunstipraktikates. Kui unustada pidev vajadus defineerida kunsti igal pool ja igal ajal võiksid need kõik teooriad olla hoopis apiks erinevate kunstipraktikate identifitseerimisel. - Iseloomusta artikli keelekasutust ja stiili. Mis eristab seda teistlaadi tekstidest (näiteks ajaleheartiklitest)? Teadusteksti iseloomustavad äärmiselt täpsed definitsioonid. Artikli tekst on üheselt mõistetav ja annab edasi selge info. Sõnavara annab infot (sh fakte) edasi ilma kõneleja suhtumist liigselt rõhutamata, neutraalselt ja objektiivselt. Info edastaja isikule pööratakse väga vähe tähelepanu, sest oluline on sõnumi sisu, mitte selle edasiandja isik. Esineb iseloomulik oskussõnavara, lauseehitus ja teksti liigendus. Kõnekujundeid kasutatakse
Referaati kirjutades otsi üles refereeritavatest töödest, nende eesmärk, põhiidee, oluline info ning siis koosta kondikava ja anna autori mõtet edasi lühidalt, täpselt ja neutraalselt. Referaadist on sissejuhatus(mis küs vaatuluse alla tulevad), Arendus ( ülevaade probleemidest) Kokkuvõte(summerib põhiargumendid, võib sisaldada referaadi autori seisukohta) 25. Mis on plagiaat? Plagiaat on kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all. 26. Milline peab olema teadusteksti stiil? Teadusteksti stiil on objektiivne, selge, täpne ja kiretu. Kasutatakse meie-vormi, umbisikulist tegumoodi, mina-vormi. 27. Milline on hea pealkiri? Hea pealkiri kajastab täpselt ning konkreetselt kirjatükis käsitletut. Samuti sõltub pealkiri adressaatidest ja ei ole soovitatav pikk pealkiri. 28. Mis on annotatsioon? Annotatsioon on raamatu, artikli või mõne muu kirjutise lühike tutvustus, mis ei seleta mingit teemat vaid esitab olulisemad probleemid ja lõpplahendused ja
Kõnekeeles nimetatakse utoopilisteks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Termin pärineb Thomas More'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia", mida tavaliselt teatakse pealkirja "Utoopia" all. More lõi sõna "utoopia" kahest kreekakeelsest sõnast outopia, mis tähendab mitteeksisteerivat kohta, ja eutopia, mis tähendab head kohta. Traktaat (ladina keeles tractatus, "käsitlus", "arutlus") on teadusteksti vanem vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti. Tänapäeval kirjutatakse traktaate põhiliselt religiooni, poliitilika või ka kaunite kunstide mõne valdkonna ideoloogia levitamiseks. Sellistel traktaatidel puudub tavaliselt teaduslik sisu. entsüklopedistid "Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat" (prantsuse Encyclopédie, ou dictionnaire raisonné des sciences, des arts et des métiers) oli
Uurimuse puhul on vaja sageli teha teemakohane küsitlus, teha teaduslikke katseid (eksperimente) ja vaatlusi. Essee on lühem mõttearendus mingil kindlal teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala tekstiõpetuse õpik "Kirjutamise kunst", milles on omaette peatükk teadustekstide kohta. Muu hulgas kirjutab autor, kuidas koguda uurimistööks materjali ning annab ülevaate teadusteksti keelekasutusest.
Uurimistulemuste vormistamine ehk teadusartikli (või seminaritöö) kirjutamine 09.10.2012 Mis teeb tekstist teadusteksti On midagi öelda Väide on kontrollitav Rajaneb allikatel või eksperimentidel Teie teksti järgi peaks olema põhimõtteliselt võimalik eksperimenti korrata või väiteid allikate põhjal kontrollida Viidetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
paavistide otsused, kloostrireeglid, bullad (paavsti nimel välja antud tekstid ja ka pliist pitseriga dokumendid –> pliist pitserid olid ka valitsejatel.), *ürikud (nt. Testament), *aktid (akt on jooksva asjaajamise dokument näiteks vakuraamatud(talude ja nendel lasuvate kormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel), arveraamatud, kirjavahetused.) KIRJANDUS: traktaadid (teadusteksti arhailine vorm), liturgiad (jumalateenistuse kord/riitus), palveraamatud nekroloogia (järelhüüe) ja memoriaalraamatud. 17-19. publitseeriti massiliselt keskaja allikaid, et teha ajaloo uurimine lihtsamaks. LUDOVICIO MURATORI andis 18. Sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. “Monumenta Germaniae historica” esimene köide 1826. Varasel keskajal polnud mille peale kirjutada, pärgamend (eriliselt pargitud lamba/vasika nahk) oli kallis
20. Följetonistlik proosa: Enn Vetemaa ja Mihkel Muti looming. Enn Vetemaa („Monument“, „Pillimees“, „Kalevipoja mälestused“). Alustas sulaajal luuletustega, mis olid iseloomulikud sulaaja luulele (optimism, naljatamine, pisut satiiri). Proosas kasutab algul realistlikku põhja, püüab olla tõsine kirjanik. Ühiskonnakriitika, poliitiliselt kahtlane. Teisel perioodil rohkem huumorit ja eri stiilide paroodiat (parodeerib nt eepost või teadusteksti). Traagilise ja koomilise sulandumine. Mihkel Mutt („Fabiani õpilane“, „Hiired tuules“). Tekst on ülbe ja kindla käega kirja pandud. Nali teostes on terav, jõhker, absurdne, totaalne. „Hiired tuules“ on eeskujulik postmodernistlik romaan, teksti struktuur kisutakse paljaks. „Fabiani õpilane“ – lühiproosa kogu. Iseloomulikuks tunnuseks haritud inimeste maailma kujutamine absurdses võtmes. 21. Nikolai Baturini looming. „Karu süda“, „Kentaur“.
Segavaks osutub meediumi keelekasutus. Ju siis püüab eriti ajaleht ja muugi argise, so kõnekeelse keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada. Kahjuks eeldatakse, et vähenõudlikke keelekasutajaid on rohkem kui nõudlikke. Ehk võib mingil määral põhjuseks olla ka kirjutajate ebapiisav professionaalsus. Kas ka kõik, kes end ajakirjanikuks peavad, on ikka ajakirjandusharidusega? 1.2.4.Teadustekstid Teadustekstide ülesanne on vahendada uurimistulemusi. Teadusteksti lugejad on enamasti autori kolleegid samast teaduskonnast. Üsna kindlad piirangud nii ülesehituse, stiili kui viitamise osas tingivad objektiivsuse ja täpsuse. Teadusteksti loomine algab probleemi püstitamisest. Milline on probleemi lahendus, on autorile esialgu teadmata. See tekstiliik pakub huvi eriti seetõttu, et tahetakse midagi välja uurida. Oma panus hetkeolukorda pakkuda, lähtudes probleemipüstitusest ja teemavaldkonnast.7
eesmärgil. ,,Kalevipoja mälestustes" (1971) esitab ta vaimuka paroodia Kalevipojast kui süüdimatust hiiust. Vetemaa sai eeskuju prantsuse kirjaniku M. Druoni ,,Zeusi mälestustest". Ta kirjutas ,,Kalevipoja mäletused" , et pilada Kalevipoja liigset ülistamist. ,,Eesti näkiliste välismäärajas" (1980) ja ,,Eesti luupainajate aabitsas" (1993) kasutab kirjanik oma ajakajaliste mõtete väljendamiseks pseudoteadusliku (libateadus) traktaadi (teadusteksti arhailist) vormi. Romaani ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1980) peetakse ta humoorikaimaks teoseks. Raamatu saamisloost räägib autor sellist lugu, et kord sattusid ta lauale ,,Putukamääraja" ja M. J. Eiseni ,,Eesti näkilised" (1922), kahest nimest kokku saigi raamat nime ,,Eesti näkiliste välimääraja". Selle kergemeelne sisu on pakitud teadusliku uurimuse vormi. Lisaks näkiliste kõrval on Vetemaa uurinud ka kratte ja madruseid.
24. Mis on toimetamine? *Keeletoimetamine *Tehniline vormistamine 25. Mis on uurimus? algab tööhüpoteesi püstitamisega ja esitab täiesti uudseid teadustulemusi 26. Mis on referaat? algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni 27. Mis on parafraseerimine? autori mõtte esitamine oma sõnadega 28. Mis on plagiaat? kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all 29. Milline peab olema teadusteksti stiil? *Objektiivne, selge, täpne ja kiretu *Meie-vorm *Umbisikuline tegumood *Mina-vorm 30. Milline on hea pealkiri? 31. Mis on annotatsioon? töö lühitutvustus, ei selgita ega põhjenda midagi, vaid informeerib *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused 32. Mis on resümee? kokkuvõtlik töö tutvustus, annab ülevaate kogu tööst *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud
lõpetatus. Tehniline vormistamine. Mis on uurimus? .. algab tööhüpoteesi püstitamisega ja esitab täiesti uudseid teadustulemusi. Mis on referaat? Algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni. Mis on plagiaat? Kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Plagiaati vältimine kõige sagedamini põhjustab plagiaati halb viitamisoskus. Näita täpselt ära, milline tekst on sinu oma ja milline on võõras. Milline peab olema teadusteksti stiil? Objektiivne, selge, täpne ja kiretu. Meie-vorm, umbisikuline tegumood, mina-vorm. Milline on hea pealkiri? On selline pealkiri, mis kõige rohkem vastab töö sisule, peab olema niisugune, et selle lugemisel lugeja saaks aru, milleks see tekst räägib ja mida võib sellest oodata. Mis on annotatsioon? See on lühike teksti või artikli esitus. Annab lugejale teada, millest on töös kirjutatud ja mida võib sellest oodata. Mis on resümee
Tehniline vormistamine. Mis on uurimus? .. algab tööhüpoteesi püstitamisega ja esitab täiesti uudseid teadustulemusi. Mis on referaat? Algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni. Mis on plagiaat? Kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Plagiaati vältimine kõige sagedamini põhjustab plagiaati halb viitamisoskus. Näita täpselt ära, milline tekst on sinu oma ja milline on võõras. Milline peab olema teadusteksti stiil? Objektiivne, selge, täpne ja kiretu. Meie-vorm, umbisikuline tegumood, mina-vorm. Milline on hea pealkiri? On selline pealkiri, mis kõige rohkem vastab töö sisule, peab olema niisugune, et selle lugemisel lugeja saaks aru, milleks see tekst räägib ja mida võib sellest oodata. Mis on annotatsioon? See on lühike teksti või artikli esitus. Annab lugejale teada, millest on töös kirjutatud ja mida võib sellest oodata. Mis on resümee? See on lühike
.. ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist. 23. Mis on toimetamine? - *Keeletoimetamine *Tehniline vormistamine. 24. Mis on referaat ja kuidas kirjutada referaati? - algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni. 25. Mis on plagiaat? - kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all. 2 26. Milline peab olema teadusteksti stiil? - *Objektiivne, selge, täpne ja kiretu *Meie- vorm *Umbisikuline tegumood *Mina-vorm. 27. Milline on hea pealkiri? - On selline pealkiri, mis kõige rohkem vastab töö sisule, peab olema niisugune, et selle lugemisel lugeja saaks aru, milleks see tekst räägib ja mida võib sellest oodata. 28. Mis on annotatsioon? - töö lühitutvustus, ei selgita ega põhjenda midagi, vaid informeerib *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused.
- ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist 22. Mis on toimetamine?*Keeletoimetamine õigekeel, keeleline lõpetatus*Tehniline vormistamine 23. Mis on referaat?Referaat algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni 24. Mis on plagiaat?Kellegi teise teksti, tulemuste või mõtete esitamine enda nime all. 25. Milline peab olema teadusteksti stiil?Objektiivne, selge, täpne, kiretu. 26. Milline on hea pealkiri?Hea pealkiri kajastab täpselt ning konkreetselt kirjatükis käsitletut. 27. Mis on annotatsioon?Põhimõtteliselt töö lühitutvustus. Esitab lühidalt ja konkreetselt: töö eesmärki, põhiprobleemi ja tulemusi. 28. Mis on resümee?Kokkuvõtlik töö tutvustus, annab üldise ülevaate tööst. Selgitab ülevaatlikult ja põhjalikumalt: töö eesmärke, olulisemaid käsitletud probleeme ja olulisemaid tulemusi. 29
Näide:
a)Tiidemann, M. Kursuseprojekti juhend. http//:www.mart.ee/projekt/
.. ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist 22. Mis on toimetamine? · Keeletoimetamine õigekeel, keeleline lõpetatus · Tehniline vormistamine 22. Mis on referaat ja kuidas kirjutada referaati? Referaat algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni 23. Mis on plagiaat? Kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. 24. Milline peab olema teadusteksti stiil? *Objektiivne, selge, täpne ja kiretu *Meie-vorm *Umbisikuline tegumood *Mina-vorm 26. Milline on hea pealkiri? Hea pealkiri kajastab täpselt ning konkreetselt kirjatükis käsitletut. 27. Mis on annotatsioon? Põhimõtteliselt töö lühitutvustus. Esitab lühidalt ja konkreetselt: töö eesmärki, põhiprobleemi ja tulemusi. See on lühike teksti või artikli esitus. Annab lugejale teada, millest on töös kirjutatud ja mida võib sellest oodata. 28
esimese arvu ette (näiteks 16−75 aastat, aastatel 1990−2006). Uurimistöö esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. Kõvade kaante vahele köidetud tööl peab nii ees kui taga olema puhas valge leht. Spiraalköitel pannakse valge leht ainult taha. 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine Uurimistöö tuleb vormistada korrektses eesti keeles. Töö korrektne vormistus eeldab veatut kirjakeelt, selget ja täpset sõnastust. Lubamatud on trükivead. Teadusteksti stiil on tavaliselt neutraalne, emotsioonideta ja impersonaalne. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust (käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö peab olema ühtne nii vormilt kui ka keelelt. Tähele tuleb panna seda, et ei kasutataks olevikku ja minevikku läbisegi, samuti peab olema ainsuse ja mitmuse kasutamine läbivalt ühesugune. Kõikidest kasutusele võetud
1) uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise oskus; 2) teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus; 3) töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus; 4) tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus; 5) teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus; 6) oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus; 7) töö korrektse vormistamise oskus; 8) kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus; 9) töö kaitsmise oskus. Praktilise töö laiem eesmärk on õpilase isikupära, loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine. Praktiline töö koosneb tööst ning selle juurde kuuluvast kirjalikust osast. Mõlemate puhul võib eristada kindlat vormi. 1.2
järgmised oskused: uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise oskus; teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus; töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus; tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus; teadusteksti koostamise oskus (eelkõige uurimuse puhul); oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus; töö korrektse vormistamise oskus; kokkuvõtte koostamise oskus; töö kaitsmise oskus. 2. LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE 2.1. Lõputöö etapid Õppija peab uurimistööd või praktilist tööd koostades oma tegevust planeerima. Tal tuleb läbida järgmised etapid: 7 teema valik;
Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust. Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest.
annaabi.ee 
