Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Lennundusmaterjalid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Komposiidid
  • Mida nimetatakse komposiitmaterjalideks ja tema peamised komponendid.
    Komposiitmaterjalid on kahest või enamast osast (faasist) koosnevad materjalid. Faaside omadused ja orientatsioon on järsult erinevad ja materjali koostamisel kontrollitavad. Komposiitmaterjalid on heterogeense koostisega ja nende omadused on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ( armatuur e. sarrus), teine plastne ja sitke ( maatriks ).
  • Milline on kummi koostis.
    Kummi peamine koostisosa on kautšuk (naturaalne või sünteetiline), mis määrab kummi peamised omadused. Peale kautšuki on koostis veel vulkaniseerivad ained (väävel, seleen ), vananemisvastased ained ( parafiin , vaik ), plastifikaatorid (parafiin, vaseliin), täitematerjalid (tsingi oksiid , süsinik, tahm ) ja värvained.
  • Pindade ettevalmistus laki-ja värvkateteks.
  • Mehaanilised võtted. Väikeste pindade korral kasutatakse mehhanisme ja käsitööd.
  • Trummeldamine. Detailid koos abrasiivmaterjaliga panna trumlisse ja töödeldakse kuiva ( kvartsliiv , teraskuulid, plastkuubikud jms) või märja (soodalahus, väävelhape jms) menetlusega.
  • Töötlus kuiva abrasiivmaterjaliga. Abrasiivmaterjal suunatakse töödeldavale pinnale pritsi abil. Kasutatakse silikaatliiva, malmkuule jms.
  • Hüdroabrasiivtöötlus. Vesisuspensioon kvartsliivaga, abrasiivsed terad vms.
  • Termotöötlus. Gaasileekpuhastus rooste kõrvaldamiseks, kuumutamisel tekkinud oksiidikihi eemaldamine, vana värvi eemaldamine.
  • Keemiline puhastus. Pinna töötlus söövitavate happeliste ainetega.
  • Fosforiseerimine. Fosforsoolade lahust kasutatakse süsinikteraste pindade töötlemisel.
  • Komposiitmaterjali jäikus ja millest see oleneb.
    Komposiitmaterjalide jäikus oleneb koormuse suunast. Nad on anisotroopsed . Pikki kiudu on suur jäikus. Ristikiudu, või armeerimisel disperssete osakestega, sõltub jäikus maatriksist ja on madal.
  • Kummist detailide valmistamise tehnoloogilised võtted.
  • Kalandreerimine. Saadud toore kummi segu lehed suunatakse kuumutatud kalandri masinas rullidele ja seal ta muutub kummiks, mis keritakse puidust rullidele.
    Kalander- rullidega press, millest materjali läbi surumise tulemusena saadakse sile materjal.
  • Pressimine kruvipressil. Saadakse torud, vardad, nöör jms. Segu soojendatakse ja lastakse läbi tigupressi ja surutakse läbi vastava ava.
  • Survvalu. Kasutatakse keeruliste detailide valmistamiseks. Kasutatakse kinniseid vorme kuhu surutakse segu.
  • Liimimine . Kumm ja mingi muu materjal ( riie vms) liimitakse kihiliselt.
  • Vulkaniseerimine . Keemiline protsess, kus lisatakse tavaliselt väävlit, et muuta kummi omadus. Suurenevad tugevus, elastsus , vastupidavus hõõrdele, kuumusekindlus ja keemiline vastupidavus. Peaaegu täielikult kaob kautšuki plastilisus . Eristatakse kuuma ja külma vulkaniseerimise protsessi. ( Vulcan – Rooma tulejumal )
  • Värvi-lakikihi pinnale kandmise tehnoloogilised võtted.
  • Pneumaatiliste seadmete abil. Laialdaselt kasutatav, väikesed värvi tilgad koos õhuga suunatakse värvitavale pinnale.
  • Värvimine elektriväljas. Värvi või laki mikroosakesed laetakse negatiivselt ja kõrge pingega alalisvoolu väljas liiguvad mööda välja jõujooni kaetavale pinnale.
  • Värvimine kastmise teel. Detailide kastmine vastava viskoossusega materjali ja sellele järgneb nõrgutamine elektriväljas.
  • Joa all üle valamine . Detailid peale üle valamist liiguvad kambrisse, kus asuvad lahusti aurud , mis võimaldavad liigsel värvil pinnalt eemalduda. Saavutatakse ühtlane kiht.
  • Värvimine õhuta keskkonnas. Rõhu all ja eelnevalt soojendatud värv suunatakse düüsi, kus ta ületab kriitilise kiiruse antud tiheduse suhtes ja pihustub ning aurustub .
  • Komposiitmaterjalide tõmbetugevus ja millest see oleneb.
    Kuna maatriksi ja armatuuri omadused on erinevad, siis erinevad ka nende koormuskõverad. Kui maatriksi ja armatuuri side on tugev, siis on nende suhtelised deformatsioonid võrdsed ja komposiit deformeerub nagu armatuur-purunemiseni. Sellel juhul on komposiidile langev koormus võrdne armatuuri ja maatriksi koormuse summaga ( segureegel ). Aga armatuuri kiud purunevad ebaühtlaselt , maatriks sisaldab defekte, maatriksi ja armatuuri vaheline side pole piisav. Seetõttu annab arvutus segureegli järgi komposiidile tegelikust suurema tugevuse. Täpsema tulemuse saamiseks lähtutakse statistikast .
  • Õhusõidukitel kasutatavad kummist materjalid.
  • Rehvid . Toodetakse sisekummiga ja ilma. Rehvi kummi aluseks on kapronriie, mis asetatakse 45 kraadise nurga all.
  • Brekkel. Riide kiht, mis on immutatud kummiga ja kaetud kahe kummi kihiga . Asetatakse karkassi ja protektori vahele ratta veeremise suunal.
  • Protektor. Ratta pealmine kiht, mis on valmistatud hõõrdekindlast kummist.
  • Torud. Kasutatakse torustike ühendamiseks.
  • Amortisaatorites. Alates kumminööridest kuni plaatkonstruktsioonideni välja.
  • Pehmed kütusepaagid. Seinad valmistatakse kahest kihist kütusekindlast kummist ja välimisest kummiga immutatud riidest .
  • Lennuki katte väliskülje värvimise tehnoloogia .
    Lennukitel, mille kate on alumiiniumist kasutatakse blankeeritud ja anodeeritud duralumiiniumi . Elektrokeemilise töötluse tulemusel saadud oksüüdi pinnale kantakse lakk või värv. Kuna oksüüdi kiht on poorne , toimub hea adheessus (külge jäämine). Enne monteerimist kantakse materjali pinnale akrüüllakk, peale montaaži blokeeritud kohad kaetakse akrüülkrundiga ja lõplikult akrüülemailiga.
  • Armatuuri ja maatriksi optimeerimine.
    Mida plastsem on maatriks, seda väiksem on vajamineva armatuuri kogus. Tugeva maatriksi korral on vaja palju armatuuri. Mida suurem on armatuuri osa, seda suurem on ka materjali tugevus. Armatuuri osakaalul on aga piirangud ja ei üle 70-75%. Armatuuri sisalduse alumine piir tuleneb sellest, et koormamisel vähese armatuuri korral katkeb eelkõige armatuur. Armeerimise mõju suurendamiseks on vaja, et armatuuri minimaalne ja kriitiline (komposiidi tugevus võrdub armeerimata maatriksi tugevusega ) maht oleksid võimalikult väikesed. Selle saavutamiseks kasutatakse armeerimisel tugevaid kiude .
    Minimaalne armatuuri maht ei sõltu maatriksi ja armatuuri materjali tihedusest.
  • Õhusõidukitel kasutatavad tekstiilmaterjalid .
  • Kord- ja lihvimisriie. Kasutatakse rehvide valmistamisel, peamine kiud on kapronist, ristkude puuvillast või sünteetiline.
  • Tseferriie. Jäik puuvillane kangas , tiiva katteks, tihendid ja kummeeritud riidest torud.
  • Lakkriie. Rriie immutatud dielektrilise lakiga, elektrimasinate isoleerimiseks, transformaatorites, mõõteriistades.
  • Keemilise korrosiooni tekke põhjused.
    Toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis , õlides heterogeense keemilise reaktsiooni tulemisel. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Keemilise reaktsiooni tulemusel ühineb raud hapnikuga ning tama pinnale tekib oksiidikiht – paakekiht.
  • Gaasikorrosioon. Metallide oksüdeerumine toimub kõrgetel temperatuuridel gaasilises keskkonnas. Nendes tingimustes on vee kohalolek välistatud. Seetõttu oletatakse, et vesi eksisteerib gaasilises olekus. See võib toimuda ka kuivas keskkonnas. Korrosiooni arengu kiirusele mõjuvad temperatuur ja gaasi koostis. Temperatuuri tõustes protsess kiireneb.
  • Korrosioon elektrolüüdivälises keskkonnas. Nendes keskkondades kutsub korrosiooni esile keemiline reaktsioon metalli ja korrosiooni soodustava keskkonna vahel.
  • Komposiidi tugevus diskreetsete kiududega armeerimisel.
    Kui kiud on lühikesed, siis tekivad otste efektid, mis on seotud pingete konsentreerumisega kiudude otstele, avaldades mõju materjali tugevusele. Kui kiudude pikkus on väiksem kriitilisest piirist , siis kiud ei purune vaid tõmmatakse maatriksist välja ja nende tugevust ei kasutata täielikult ära. Kui kiu pikkus on suurem kriitilisest pikkusest, siis määrab komposiidi tugevuse armatuuri tugevus. Armatuuri kriitiliseks pikkuseks loetakse sellist pikkust, mille korral kiud on täielikult koormatud ja purunevad. Nendest sõltub komposiidi tugevus. Kriitiline pikkus suureneb faaside vahelise sideme nõrgenemise, kiu läbimõõdu ja selle tugevuse kasvamisel.
  • Naha kasutamine lennunduses.
    Tehniline nahk. Kasutatakse salongides kattematerjalina, tihendusmaterjalina. Tema paisuvus suurendab isolatsioonilisi omadusi. Teda immutatakse ja töödeldakse vastava omaduse saamiseks. Nahk ei ole plastiline ja seega ei tööta tihendina. Tihendite valmistamisel materjal immutatakse vees ja soojendatakse üles 100 kraadi juures.
  • Elektrokeemilise korrosiooni tekkepõhjused.
    Elektrokeemiline korrosioon tekib metallide faaside piiril metall elektrolüüt. Antud korrosiooni liik ei sõltu elektrolüüdi tüübist, olgu see siis või ülipuhas vesi või soolalahus . Suurt tähtsust ei oma ka elektrolüüdi kogus. Korrosiooni võib esile kutsuda niiskuse kiht paksusega mõni kümnendik mikromillimeetrit. Ainukeseks tingimuseks oleks võimalus eksisteerida koos anood reaktsioonil metalli ioonide tekkeks ja katoodreaktsioonil ühtede või teiste ioonide ja molekulide taastamiseks metalli pinnal.
  • Komposiidi survetugevus .
    Survetugevust mõjutavad: armatuuri mehaanilised omadused, kiu läbimõõt, maatriksi jäikus ja tugevus, faasidevahelise üleminekukihi omadused. Komposiit kannab survekoormust seni, kuni armatuur ei nõtku.
  • Nahaasendajate kasutamine lennunduses.
    Kangas veekindla kattega , erilise kilega, mis kantakse kanga välisele pinnale. Kasutatakse kattematerjalina seintel , riiulitel, lagedel , istmetel. Valmistatakse veel ka tulekindlaid ja vettpidavaid materjale puuvillasel või kapronkangal ühekülgse anipireeritud nitrotsellulooskattega.
  • Alumiiniumisulamite korrosioonivastase kaitse võtted.
  • Anoodne töötlus ja keemiline oksüdeerimine ehk kaitsva oksiidikihi paksuse kunstlik kasvatamine .
  • Metalliliste katete tekitamine. Plankeerimine, metalliseerimine pihustamise teel.
  • Protekteerimine.
  • Lakid , värvid ja kaitsvad määrded.
  • Komposiidi purunemissitkus .
    Üks materjali tähtsamiaid omadusi on seista vastu pragude levimisele. Igas materjalis on sidedefekte. Need võivad juba väikeste koormuste juures mõjuma hakates viia materjali purunemiseni. Kõrge staatilise tugevusega materjal on väikese sitkusega ja tugevus ei soodusta materjali võimet takistada pragude levikut. Üks ja seesama komposiit võib olla sitke kui ta on õhuke ja habras kui ta on massiivne . Prao käitumine pinge all olevas materjalis oleneb 2 siseenergia vastastikusest bilansist (see peab olema min). Siseenergia vähenemisel kaotab materjal oma füüsilised omadused ja puruneb lõpuks. Prao käitumine oleneb sise- ja pinnaenergia omavahelise käitumise iseloomust. Pinge intensiivsuse tegur K iseloomustab pingete konsentratsiooni prao tipus (prao käitumine oleneb K suurusest). Kriitiline intensiivne tugevus Kc näitab kõige suuremat pinget ja prao suurust, mis ei põhjusta veel komposiidi purunemist. Kc min väärtust tähistatakse K1c, mis on purunemissitkuse näitaja ja iseloomustabmaterjali töökindlust. Sitkust tõstetakse 2 meetodil:
  • takistatakse prao levikut kiudude valjatõmbamisega materjalist.
  • Takistatakse prao levikut barjääri abil, milleks on maatriksi ja armatuuri vahelised üleminekupinnad. Suurt efekti annab ka armatuuri plastilisuse ja sitkuse tõstmine, eriti hapra materjaliga komposiidi korral.
  • Tseferriide ja flanelli kasutamine lennukitel.
    Flanelli kasutatakse lihvimisel
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lennundusmaterjalid #1 Lennundusmaterjalid #2 Lennundusmaterjalid #3 Lennundusmaterjalid #4 Lennundusmaterjalid #5 Lennundusmaterjalid #6 Lennundusmaterjalid #7 Lennundusmaterjalid #8 Lennundusmaterjalid #9 Lennundusmaterjalid #10 Lennundusmaterjalid #11 Lennundusmaterjalid #12 Lennundusmaterjalid #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaarel3d Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    86
    pdf
    Materjalid
    88
    pdf
    Materjaliõpetus
    31
    doc
    Ehitusmaterjalid
    36
    docx
    Materjalide keemia
    472
    pdf
    EHITUSMATERJALID
    37
    docx
    Materjaliteadus
    34
    docx
    EHITUSMATERJALID
    32
    docx
    Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun