Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Konspekt! (8)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

www.eaei-ttu. extra .hu



Keemia ja materjaliõpetus


Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja
keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes.
Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja
materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist.
Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine,
mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi.
Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või
materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja
hoidmise tingimustest.
Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui
täpsemalt, on võimalik määratleda:
  • nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi – keskkonna toime neile
  • erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust.
    Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja
    Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al.

    Keemia karisid


  • Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi.
  • Nii puhaste ainete kui ainete segude koostise väljendamine teatud ühendite kaudu, milliseid konkreetne aine ei pruugi üldse sisaldada
  • Ühel ja samal tähisel ja mõistel võib olla erinevates valdkondades sageli erinev sisu.
    [Ainete klassifikatsiooni tabel internetis]

    Ainete ja materjalide tähistamine


  • Nimi
  • Nimi ei anna informatsiooni ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta
  • Nimes sisaldub mingisugune informatsioon selle aine kohta
  • Kaubanduslik ( kommerts )nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot.
  • Valem
  • EMPIIRILINE (LIHTSAIM) Näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide vahelist suhet.
  • STRUKTUURVALEM Lisaks elementide ja elementgruppide suhtele näitab ka kuidas need on omavahel seotud.
  • Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatute abil.
  • Nomenklatuursed nimetused. Standardiseeritud on puhaste ainete nimetused. Nimetused on välja töötatud organisatsiooni JUPAC poolt.
    Kemikaalaine, mida kasutatakse või valmistatakse
    (toodetakse) keemilises protsessis
    Mineraalanorgaaniline aine, mida leidub looduses
    Süsteem – ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega
    (suletud süsteem) või mitte (avatud süsteem).
    Homogeenses süsteemis –või segus on süsteemi(segu)
    mistahes keemiline koostis ja struktuur ühesugune.
    Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast
    kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest
    osast (faasist).
    Faas – ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas
    on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa. Faasid võivad erineda
    üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas ), keemilise
    koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad.
    Kolloidne süsteem – osakeste suurus 1-1000nm

    Ainete tähistamine juriidilistes ja
    tehnilistes dokumentides


    Lisaks keemilistele tähistustele on võetud täiendavalt kasutusele
    mitmed numbrilised tähistused (koodid), milledest tähtsamad on CAS
  • Vasakule Paremale
    Konspekt #1 Konspekt #2 Konspekt #3 Konspekt #4 Konspekt #5 Konspekt #6 Konspekt #7 Konspekt #8 Konspekt #9 Konspekt #10 Konspekt #11 Konspekt #12 Konspekt #13 Konspekt #14 Konspekt #15
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 368 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor badanto Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    15
    doc

    Keemia ja materjaliõpetus

    www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi ­ keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamike

    Keemia
    thumbnail
    25
    docx

    Konspekt eksamiks

    1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesu

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    23
    docx

    Nimetu

    1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    30
    docx

    Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

    1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    11
    doc

    Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

    Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused 1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne 2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 25. Elektroodi mõiste.: 26. Millest

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    48
    doc

    Keemia eksam 2011

    1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element ­ Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus ­ Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmi

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    14
    doc

    Eksami abimees!

    www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. Kõikides väikestes perioodid

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    33
    doc

    Keemia ja materjaliõpetuse eksam

    1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus ­ Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised oma

    Keemia ja materjaliõpetus




    Kommentaarid (8)

    garet1 profiilipilt
    garet1: kas see ongi kogu materjal, mida loengutes käsitletakse? kui jah, siis on päris mõnus =) suur tänu =)
    10:03 17-09-2008
    Bestija profiilipilt
    Bestija: väga hea materjal , kasutan hea meelega. Materjal on koostatud nii , et kõik on arusaadav .
    22:36 16-10-2008
    garet1 profiilipilt
    garet1: vaadates kordusküsimusi 2008/2009 siis võib öelda, et konspekt eriti ei sobi kokku
    07:48 08-01-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun