Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"potensiaalid" - 27 õppematerjali

potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini.
thumbnail
14
docx

Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas.

Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega φ1 ja φ2 ( joonis 1 ).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mōjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 1. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet.Selleks tuleb luua ahela selline osa,kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja jōudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt vōimalik ainult kōrvaljōudude toimel....

Füüsika praktikum
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Coulombi seadus

Homogeenne elektiväli-kui elektriväli on kõikjal suuruselt ja suunalt sama.Need on paral.sirged,tekivad laetud tasandil.A=Eqd E-elektrivälja tugevus,d-kaugus neg,plaadist.Elektrivälja potensiaal-elektrivälja mingi punkti potensaiaal näitab, kui suur on sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot.energia. /q - potensiaal(V).Ekvipotensiaalpind-pind millel kõikide punktide potensiaalid on võrdsed.Elektriline pinge 2 punkti vahel näitab tööd, mida teevad elektrilised jõud ühiklaengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise.U=A/q Pinge on potensiaalide vahe(U= )Elektriline induktsioon-väliselektrivälja mõjul kogunevad juhi ühte otsa+laengud,teise- laengud.Dielektrikud jagunevad:polaarsed d. Ja mittepolaarsed d.Polaarsed d. Molekulid on dipoolids.t nende +langu kese ja ­laengu kese ei ühti(vesi)Mittepolaarsed d. On kõik lihtained(hapnik)...

Füüsika
223 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Elektrotehnika 1 kodutöö 1 skeem 17

Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrotehnika I Kodutöö nr 1 Alalisvoolu hargahel Õpilane: Andris Reinman 010192 Rühm: AAA-31 Juhendaja: Aleksander Kilk Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et voolud I3 ja I4 on esialgselt valitud suunale vastupidised. 3.Potensiaalid 4. Võimsuste bilanss PRi=PEi+ Pj PRi =I12*R1+ I22*R2+ I32*R3+ I42*R4+ I52*R5+ I72*R7 = 358,297 W PEi =...

Elektrotehnika
502 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika

Punkt A on joonisel potensiaalid . ; ...

Füüsika
153 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Elektrostaatika mõised

Potensiaal elektriväljas oleva laengu potensiaalse energia ja laengu suhe. Potensiaalide vahe ­ laengu liikumise trajektoori algus ja lõpppunkti potensiaalide vahet. 1V (volt) 2 punkti potensiaalide vahe on võrdne 1V kui 1C suuruse laengu ümberpaigutamisel elektrivälja ühest punktist teise tehakse tööd 1 J Seos potensiaalide vahe ja elektriväljatugevuse vahel E=U/d Ekvipotensiaalpinnadpinnad, mille kõikidel punktidel on ühesugused potensiaalid Elektrimahtuvus Füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi laengut. C=q/U Kondensaator . seade, mis koosneb kahest juhist ja mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriku kihiga. 1F (faraad) on sellise kera elektrimahtuvus, mille raadius on 9*10^9m...

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika 1

3p.Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks...

Füüsika
342 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Alalisvoolu ahel

c. Ühendan voltmeetri "-" ­ klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahelda mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" ­ klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne näit aga potentsiaalide langust. d. Avatud vooluahela koral mõõsan ahela kõigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes (-0). Tulemused kannan tabelisse 1, arvestades näidu märki. e. Sulgen vooluahela ja kordan punktis 4 kirjeldatud mõõtmised. Mõõdan voolutugevuse ahelas. Tulemused kannan tabelisse 1. f. Arvutan ahela kõigi punktide potentsiaalid avatud ja suletud vooluahela puhul. Tulemused kanna tabelisse 1. Ahela punktide potentsiaalide mõõtmine...

Füüsika
203 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika spikerdus

Elektrivool Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks. Elektrivoolu...

Füüsika
414 allalaadimist
thumbnail
12
odt

11. Klassi Füüsika.

Ühiks 1V opn valemi fi= wp/q aluses võrdne ühikuga 1J/C:1V=1J/V Elektrivälja vaadeldava punkti potnesiaal on 1 vold kui selles punktis asuva 1C suususega punkalengu potensiaalne enrgia on 1J 1)mida tähendab väide ,,Elektrivälja vaadeldada punkti pontensiaal on 25V ?" V: Et elektrivälja antud punktis asuva ühe C suurusega elektrilaengu pontensiaalne energia on 25J fi= wp/q 25V=25J/1C 2)Elektrivälja vaadeldava punktide potensiaalid on 230 V ja 0 V kuis suur on nende punktide vaheline pinge 3)V: valemi v= f1-f2 aluses V= 230v-0v = 230v 3)Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on 1000 V kuidas sa selgitaksid seda väidet sõbrale kes ei tea elektrivälja pinge tähendsut V: Et kui pinge on 1000V , siis on a) elektrivälja vaadelvate punktide potensiaalide erinevus on 1000V b) Elektriväli teeb laengu 1C (kulon) viimisile selle välja ühest punktist teise tööd 1000 dzauli...

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Alalisvoolu ahel õppeaines füüsika

Töö käik. 1.Protokollige mooteriistad. 2.Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage protokolli stendi vooluahela skeem. 3.Ühendage voltmeetri "-" - klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mootmisel ahela moodetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" - klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti potensiaali tousu alguspunkti suhtes,negatiivne näit aga potensiaali langust. 4.Avatud vooluahela korral mootke ahela koigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes ( ­ 0).Tulemused kandke tabelisse 1, arvestades näidu märki. 5.Sulgege vooluahel ja korrake punktis 4 kirjeldatud mootmised. Mõõtke voolutugevus ahelas.Tulemused kandke tabelisse 1. 6.Arvutage ahela koigi punktide potensiaalid j avatud ja suletud vooluahela puhul.Tulemused kandke tabelisse 1. Avatud ahel Suletud ahel Ahela punkti nr. n...

Füüsika
215 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Närvisüsteemi patofüsioloogia

Närvisüsteemi patofüsioloogia Mis on neuroanatoomiline diagnoos? Kliinilist patsienti vaadates suudate eeskätt määrata, kus neuroloogiline probleem paikneb ja mitte mis seda põhjustab. Encefalopathia - haigusprotsess peaajus Myelopathia - haigusprotsess seljaajus Neuropathia - haigusprotsess närvides (PNS) Myopathia ­ haigusprotsess lihastes Närvisüsteem reguleerib ja ühtlustab organite vahelist talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Makrogliia ­ astrotsüüdid; oligodendrotsüüdid; Shwanni rakud; ependümaalrakud Mikrogliia ­ fagotsütaarsed rakud Priviligeeritud närvisüsteem Omad barjäärsüsteemid + kaitsevad KNSi väliste faktorite negatiivsete mõjude eest - Takistavad organismi tavapäraseid kaitsemehhanisme effektiivselt toimimast KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) ­ kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-lii...

Füsioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

11. klassi füüsika konspekt

Ühiks 1V opn valemi fi= wp/q aluses võrdne ühikuga 1J/C:1V=1J/V Elektrivälja vaadeldava punkti potnesiaal on 1 vold kui selles punktis asuva 1C suususega punkalengu potensiaalne enrgia on 1J · mida tähendab väide ,,Elektrivälja vaadeldada punkti pontensiaal on 25V ?" V: Et elektrivälja antud punktis asuva ühe C suurusega elektrilaengu pontensiaalne energia on 25J fi= wp/q 25V=25J/1C · Elektrivälja vaadeldava punktide potensiaalid on 230 V ja 0 V kuis suur on nende punktide vaheline pinge 3)V: valemi v= f1-f2 aluses V= 230v-0v = 230v · Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on 1000 V kuidas sa selgitaksid seda väidet sõbrale kes ei tea elektrivälja pinge tähendsut V: Et kui pinge on 1000V , siis on a) elektrivälja vaadelvate punktide potensiaalide erinevus on 1000V b) Elektriväli teeb laengu 1C (kulon) viimisile selle välja ühest punktist teise tööd 1000 dzauli...

Bioloogiline füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Alalisvoolu hargahel

I22 I33 R1 I11 R2 R4 R5 I3=-3A 3 E1=2V 0(0) R3 E5=1V Leiame potensiaalid 1 = 0 - I 2 R2 = 0 - 4 1 = -4V 1 = 0 - E1 + I1 R1 = -2 + (-1 2) = -4V 2 = 0 - I 4 R4 - I 3 R3 = 0 + 1 + 3 = 4V 2 = 0 + E6 + I 6 R6 - I 2 R2 = 0 + 11 - 3 - 4 = 4V 3 = 0 - I 3 R3 = 0 - (-3 1) = 3V 3 = 0 + I 4 R4 + E6 + I 6 R6 - I 2 R2 = 0 - 1 + 11 - 3 - 4 = 3V 4.Võimsuste bilanss algskeemi kohta P = P R E PR = I12 R1 + I 2 2 R2 + I 32 R3 + I 4 2 R4 + I 5 2 R5 + I 6 2 R6 PE = I1 E1 + I 5 E5 + I 6 E6 PR = 2 + 8 + 9 + 1 + 4 + 9 = 33W...

Soojustehnika
98 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Lennundusmaterjalid

Al sulamitel enamasti kasutatakse protekteerimisel tsinki. Kahe erineva metalli ühendamisel asetatakse protektor nende vahele. Metallid, mis kontaktis võiksid tekitada elektrolüüsi oleksid vask ja Ni ning nende sulamid, teras, seatina, inglise tina. Selle tõttu on kontaktid Al sulamitel antud metallidega ilma kaitseta lubamatud. Metallid ja sulamid, millede potensiaalid on lähedased võivad omada otsest kontakti ja need oleksid Al-I erineva koostisega sulamid. 58. Magneesiumsulamite korrosioonivastane kaitse. Praktikas kasutatakse keemilist oksüdeerimist järgneva laki-värvi kattega katmisel. Keemiline oksüdeerimine tähendab detailide töötlemist happelises keskkonnas, mille tulemusena tekib materjali pinnale õhuke kaitsekiht, mis koosneb hapete ja soolade ühenditest....

Materjaliteaduse üldalused
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Käitumisprobleemide tekkepõhjustest – bioloogiliste ja keskkondlike tegurite vastasmõjust

Sellised lapsed veedavad suurema osa tunnist tegevusetult, kuna saavad ülesannetega teistest varem hakkama ja igavusest võivad nad hakata tundi segama. Mõnikord atuvad sellised lapsed konflikti õpetajaga, kuna otsivad väljakutseid viimase autoriteedi ja teadmiste kahtluse alla seadmisega. Kõik need asjaolud kokku võivad viia olukorrani, kus rõhutama hakatakse probleemset käitumist ja lapse anded ja potensiaalid jäävad tahaplaanile. ,,Geenid mõjutavad kõike, kuid ei määra midagi". Sellise ütluse leidsin internetiavarustest ja see ütlus sobib lahkamaks ka käitumisprobleemide tagamaid. Täpselt samamoodi võiks selle ümber sõnastada ka nii: ,,Keskkond mõjutab kõike, kuid ei määra midagi". See, mis me oleme looduse poolt kaasa saanud võib kas võimenduda või taanduda meid ümbritseva mõjul ja seda nii positiivses kui negatiivses võtmes...

Eripedagoogika
58 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika II eksami küsimused ja vastused

Elektrostaatika Laengute vastastikune toime ja laengu jäävuse seadus Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv: Elektrostaatilise välja tugevus ja selle graafiline kujutamine Elektrostaatiline väli - paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positii...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füsioloogia - närvisüsteem

Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid . Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad ärritajad? Ärritajaks võib olla ükskõik millist energia liiki, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Üldised ­ kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) Spetsiifilised e...

Füsioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Füüsika 2 eksami kõik variandid vastustega

E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 2. Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks...

Füüsika
102 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Füüsika eksami materjal

Pos. laengukandjad liiguvad väljatugevuse suunas ja negatiivsed vastassuunas. Elektrivoolu iseloomustavad voolutugevus ja voolutihedus. Alalisvool on püsiva suunaga vool. Vooolutugevus läbi antud pinna on seda pinda läbiv laeng ajaühikus (juhtme ristlõikepind). I=q/t; i = dq / dt [A] ja j=i/S; j=di/dS [A/m2] Voo1 juhis kestab hetkeni, millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Selleks peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaidjõude nimetatakse kõrvalisteks lõuduks. Juhte, millede potensiaalide vahet säilitatakse, nimetatakse vooluallika klemmideks.Need jaotavad vooluringi sise- ja välisosaks. Elektromotoorjõud...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Keemia ja teaduslik meetod

Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meeleval...

Üldkeemia
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun