Alice Aho 120867KAOB Õppejõud: Tiia-Maaja Süld Töö ülesanne: Tutvuda kompaundimise meetodiga ja valmistada erinevad graanulid õppejõu poolt antud lähtematerjalidest. LDPE, paberijäätmed, kasutada erinevaid lisandeid silaani, EVA ja Ma-PE-d. Seadmed: Brabender'i kaheteoline kompaunder, külmgranulaator Kompaundimine: Komposiidi valmistamiseks kasutasime Brabender'i firma poolt loodud plasticorder'it, mille abil toimus kompaundimise juhtimine. Selle abil saime valida masina temperatuuri ning teo kiirust. Antud juhul toimus segamisprotsess kaheteolises kompaunderis. Sealt läks toode edasi jagutamisesse, jahutada saab nii õhu abil kui ka veega, kuid antud juhul kasutasime õhuga jahutamist. Toote väljumisel kompaunderist läks toode lindile, kus ta jahutati ning sealt läks ta
Mida plastsem on maatriks, seda väiksem on vajamineva armatuuri kogus. Tugeva maatriksi korral on vaja palju armatuuri. Mida suurem on armatuuri osa, seda suurem on ka materjali tugevus. Armatuuri osakaalul on aga piirangud ja ei üle 70-75%. Armatuuri sisalduse alumine piir tuleneb sellest, et koormamisel vähese armatuuri korral katkeb eelkõige armatuur. Armeerimise mõju suurendamiseks on vaja, et armatuuri minimaalne ja kriitiline (komposiidi tugevus võrdub armeerimata maatriksi tugevusega) maht oleksid võimalikult väikesed. Selle saavutamiseks kasutatakse armeerimisel tugevaid kiude. Minimaalne armatuuri maht ei sõltu maatriksi ja armatuuri materjali tihedusest. 11. Õhusõidukitel kasutatavad tekstiilmaterjalid. a) Kord- ja lihvimisriie. Kasutatakse rehvide valmistamisel, peamine kiud on kapronist, ristkude puuvillast või sünteetiline. b) Tseferriie
Polümeerkomposiitide puhul on maatriks polümeerne aine. Polümeerne aine ise on selline milles olevad molekulid on seotud korduvate kovalentsete elementidega. Merevaik, plast,kumm, silikoon. Young´s Modulus ehk elastsusmoodul näitab elemendi jäikust. Teisisõnu materjali mingi pindalaühiku ja deformatsiooni suhet. Armatuurid kui ka maatriksid võivad olla nii metalsed, keraamilised kui ka polümeersed (plastikud). Looduses komposiidi näiteks puu ja luu. Polümeerkomposiidis on matriiksiks polümeer, mille omadused määravad enamiku komposiidi omadustest va tugevuse ja jäikuse. Maatriksi deformeeritavus peab olema suurem armatuuri deformeeritavusest. Lisaks peab maatriks hästi märgama ja ,,kleepima" end armatuuri külge. Ei tohi kuivades eriti kahaneda ja peab kiiresti kõvenema. Üleüldiselt peaksid mõõtmed säilima kuivades. Muidu ,,kisub"
toetuse taotlejale ja saajale. 2015, tsitaat pärineb allikast lk 7. „Ränikarbiidi ja räni homodispersset komposiiti kuumutatakse inertses keskkonnas temperatuurivahemikus 800 kuni 1100°C ning seejärel kloreeritakse ränikarbiidi karbiidi ja räni homodispersset komposiiti temperatuuril 800 kuni 1100°C“. [7] Patent. Allikas: Jaan Leis (EE), Mati Arulepp (EE). Meetod sünteetilise karbiidset päritolu süsinikmaterjali ja räni homodispersse komposiidi valmistamiseks ning selle kasutamine elektroodmaterjalina energiasalvestis. 16.04.2012. EE05583 B1. http://www1.epa.ee/patent/kirjeldus/05583.pdf 8. Koosta eelnevas punktis sisestatud andmete põhjal automaatselt genereeritud viidatud allikate loetelu ja vormista see vastavalt TTK kirjalike tööde vormistamise juhises olevale videole (vaata jaotist „Viidatud allikad"). Näide (teil ei tohi kirjed olla manuaalsed ehk käsitsi sisestatud)
5. Ketramine -33% Score: 10/10 9. Komposiitmaterjalide mehaaniliste omaduste määratamisel tuleb arvestada järgmiste kitsendustega? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Komposiitmaterjalide mehaanilisi omadusi määratakse ainult kindlas suunas 33% 2. laboratoorse teimi tulemusel määratud omadused on reeglina mõnevõrra halvemad kui reaalsete detailide katsetamisel saadud tulemused -33% 3. Arvestada tuleb komposiidi valmistustehnoloogiat, mis mõjutab omadusi 33% 4. Komposiidi valmistustehnoloogiat ei pea arvesse võtma, kuna mõjutab tulemusi vähe -33% 5. laboratoorse teimi tulemusel määratud omadused on reeglina mõnevõrra paremad kui reaalsete detailide katsetamisel saadud tulemused 34% Score: 10/10 10. Termorekatiivse vaigu (maatriksi) kõvenemise staadiumideks on? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Vedel seis toatemperatuuril 25% 2
Komposiitmaterjalide armeerimisel kasutatavate klaaskiudude peamised valmistamisviisid on? Klaaskiudude tõmbamine klaasimassit läbi tõmbesilma Klaasikiudude tõmbamine kuumutatud klaasitoorikust Klaasikiud pikkusega kuni 50 mm saadakse sulatatud klaasimassi pihustamisel õhu-, gaasi- või aurujoaga. Komposiitmaterjalide mehaaniliste omaduste määratamisel tuleb arvestada järgmiste kitsendustega? Komposiitmaterjalide mehaanilisi omadusi määratakse ainult kindlas suunas Arvestada tuleb komposiidi valmistustehnoloogiat, mis mõjutab omadusi laboratoorse teimi tulemusel määratud omadused on reeglina mõnevõrra paremad kui reaalsete detailide katsetam Termorekatiivse vaigu (maatriksi) kõvenemise staadiumideks on? Vedel seis toatemperatuuril Geeli moodustumine toatemperatuuuril Klaasistumine toatemperatuuril Lõplik kõvenemine ahjus Keraamiliste komposiitide valmistamisel kasutatakse: kuumpressimist reaktsioonpaagutamist kõrgtemperatuurset iselevisünteesi Mis on sialon?
a. osaliselt kõvenenud immutusvaiguga b. täielikult kõvenenud immutusvaiguga c. ilma immutusvaiguta Küsimus 14 Sarruse orientatsioon kihilises komposiidis võib olla: Vali üks või enam: a. isotroopne b. anisotroopne c. kvaasi-isotroopne Küsimus 15 Milliste vaikudega immutatakse pabereid? Vali üks või enam: a. karbamiid-melamiin-formaldehüüd b. metall-formaldehüüd c. formaldehüüd d. fenool-formaldehüüd Küsimus 16 Milline on järneva komposiidi tihedus, kui see kooseb maatriksist 70% (tihedis 1,1) ja sarrusest 30% (tihedus 0,7): Vali üks või enam: a. 0,90 b. 0,98 c. 0,89 d. 1,00 Küsimus 17 Kas järgmine väide on õige: viimistluskiled on ühekihilised, lehtmaterjalid on mitmekihilised? Vali üks või enam: a. jah b. ei c. sõltub riigist Küsimus 18 Isotroopsete materjalide omadused: Vali üks või enam: a. sõltuvad materjali suunast b. ei sõltu materjali suunast Küsimus 19
Saamine: 6. Resooltüüpi fenoolformaldehüüdvaigud. Saamine, omadused, kasutamine. Resoolvaigud sünteesitakse aluselises keskkonnas: pH>7 Saadakse madala või keskmise viskoossusega vesilahuste kujul. Omadused: · Lahustuvad alkoholides. · Kõvendamine katalüsaatoriga või ilma · Termooksüdatiivset stabiilsust ja põlemisel tekkivat söehulka saab tõsta, kui komposiidi koostisesse viia B, W või Zr ühendeid. · Prepegid immutatakse sarrusega ja tekib lõplik kõvendamine, vaiku tootva tehase toodang. Kasutamine: · Kasutades sarrusena klaaskiudu, kevlarkiudu või C-kiudu, toodetakse FST-komposiite lennundusele · PF vaiguga kaetud puitplaadid järelveetavate suvilate põrandana · Kihilise paberplastiku aluskiht · Kertopuu sideaine · Tekstoliit
(PIB), Polüstürool (PS). Reaktoplastid on võrestikstruktuuriga polümeerid mis ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult. Suurimaks eeliseks on reaktoplastidel nende suhteliselt madal viskoossus, mis võimaldab kiude impregneerida juba madal rõhul. Reaktoplasti on võimalik ümber töödelda vaid tema hakkimisega väikesteks osakesteks, ning kasutades saadud materjali kusagil täiteainena. See protsess vähendab komposiidi väärtust märkimisväärselt, sest täiteaine ei ole just kuigi väärtuslik materjal. 22. Mis on polüetüleen? Materjali põhitüübid, vähemalt 5 PE kasutuskohta + põhjendus miks seal seda materjali eelistatakse. PE probleemsed omadused. Polüetüleen on üks peamisi termoplastide esindajaid, olles sealjuures kõige suurema tootmismahuga plast maailmas. Materjali põhitüüpideks on: · LDPE madaltihe polüetüleen · LLDP lineaarne madaltihe polüetüleen
või siis liigitada vastavalt maatriksi materjalile - kas metall, keraamika või polümeer. 31. Millised on komposiitide kasutamise põhilised eelised? suurem sitkus, suurem elastsusmoodul tiheduse kohta, suurem tugevus, väiksem roome. näiteks struktuursed komposiidid on k ergemad, olles sama tugevusega 32. Milline on polümeermaatriksi ja milline kiudude funktsioon klaasplastis (ehk üldiselt kiud-armeeritud polümeerkomposiidis)? kiud on väga tugevad tõmbele ja parandavad oluliselt komposiidi tugevust ja jäikust. polümeermaatriks hoiab kiudusid paigas, kaitseb kiudude pinda ja kannab koormuse üle kiududele. 33. Miks peab kiudarmeeritud materjalis side kiu ja maatriksi vahel olema tugev? et maatriks kannaks koormuse üle kiududele. kui materjal on koormuse all, siis kiudude lõpus kannab maatriks kiule vähem koormust üle kui materjali keskel ja sellest tulenevalt on kiududel teatud kriitiline pikkus. komposiidi tugevus sõltub tugevalt sellest, kui tugev on
erimaterjale.Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks 12. KM põhilised armeerivad kiud, nende põhiomadused. Komposiitmaterjali armatuur (läbimõõt 3-200 m, tavaliselt u 10 m): Klaaskiud Süsinikkiud Orgaanilised kiud Metallkiud Keraamilised kiu Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdne toote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist 13. Tehnokeraamika. Tehnokeraamika liigitus koostise, kasutusvaldkonna järgi. Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ühelt poolt ehituskeraamikast (tellised, seina- ja põrandaplaadid jt) ja teiselt poolt tarbekeraamikast (fajanss-, portselan-,
sulamite korral). Kasutatakse mitmete metallide ja sulamite tugevdamiseks. Lisatavad osakesed on tavaliselt keraamilised, kõige sagedamini oksiidid. Näiteks Ni sulamid, mida on tugevdatud u 3% ThO2 nanoosakestega, ja Al, kuhu on lisatud Al2O3 nanoosakesi. 26. Komposiitide kiudude ja keskkonna materjalid. Kiudude valmistamiseks kasutatakse suure tugevusega materjale. Väga oluline on kiu läbimõõt: mida väiksem, seda suurem on komposiidi tugevus. Samas ka kallim. Jämeduse alusel: udemed, kiud, traat. Udemed: väga peenikesed monokristallid, praktiliselt ilma dislokatsioonideta ja väga tugevad. Ei kasutata väga laialdaselt, kuna on kallid ja nende sisseviimine maatriksisse on keeruline. Tähtsaim materjal on grafiit, mille eritugevus on 9,1 GPa. Kiudmaterjalid: kõige rohkem kasutatakse klaasi, kuna see on odav, tugev (eritugevus 1,4 GPa) ja tehnoloogiline. Klaaskiuga komposiite kasutatakse väga palju transpordis
Monkokk,poolmonokokk ferm konstruktsioon, Mida nim kere konstruktsioonis kealbeam- iks? kiilu kinnitus keres, sisse ehitatud baarikapp, teliku kinnituseks mõeldud keretugevdused Milliseid jäätumisvastaseid vahendeid kasutatakse lennukitel? Nim kolm levinumat tiivatala liiki? Topelt I tala, karptala ja kessoontala, (fermtala) Millist liiki kevlarit kasutatakse lennuki ehituses? Kevlar 49 Elastsusega saab läbipainduvuse välja arvutada. Komposiidi eelised: eritugevus, sandwich- siledamad pinnad Puudused: ei kannata temperatuuri (üle 200C juures hakkavad kaotama oma tugevust) Kärje ja paneeli vahel, kondensvesi purustab konstruktsiooni. Ribide vahele tekivad mõlgid, suure kiirusega suureneb väändemoment, mõlgid diagonaalis. Kolmekihiline paneel, välimine duuralumiinium leht, vahepeal on alumiinium kärg, sees on õhem duuralumiinium leht, kokku paksus 15mm Veel kolmekihilist
pääseb läbi. 3. Õmblused jalanõusid poes vaadeldes on aeg-ajalt isegi silmaga näha, milliste õmblused on tugevamad ja korralikumad ning millel kipuvad juba uuena niidiotsad narmendama. 4. Kerge kaal see omadus sõltub suuresti materjalidest, mida jalanõu tootmisel on kasutatud. Kui odavama hinnaklassi jalanõude turvanina ja naelatõkketald on tehtud terasest, muudab see toote raskemaks. Veidi enam tuleb maksta tööjalanõu eest, kus teras on asendatud plastikust komposiidi või spetsiaalse APT (Anti Perforation Textile) materjaliga, mistõttu on jalats kergem ega juhi metalli sarnaselt külma. Kui jalanõudega liigutakse palju, võib väike kaaluvahe päeva lõpuks tuntav olla. 5. Testimine oluline on soetada jalanõud, mida on testitud, et olla kaitseomadustes ja vastupidavuses kindel. 6. Disain on loomulik, et töötaja soovib ka tööajal viisakas välja näha, kuid maitsed on erinevad ning seetõttu on jalanõude valik Tamrexis lai, et ka
elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks. 68. Komposiitmaterjalide liigitus kasutusvaldkonna järgi. Maatriks, armatuur 69. Komposiitmaterjalid liigitus maatriksi materjali järgi. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid,- plastkomposiitmaterjalid (PKM),- keraamilised komposiitmaterjalid (KKM),- süsinikkomposiitmaterjalid (SKM). Maatriksi (komposiidi pidevfaasi) koostise järgi eristatakse metalseid, keraamilisi ja polümeerseid komposiitmaterjale. 70. Armatuuri liigitus ning kasutatavad materjalid. Armatuur võib olla kiuline või pulbriline. Kiuline armatuur võib olla ka riide, vildi, lindi jms. kujul. kasutatakse: niitkristalle e. fibrille; metalltraati; polükristallilist ja anorgaanilist kiudu pulberarmeeritud, kiudarmeeritud, leht(laminaat)armeeritud 71. Komposiitmaterjalide valmistamise tehnoloogiad.
Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdnetoote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist. Pidevarmeerimist kasutatakse konstruktsioonimaterjalides, mis töötavad normaaltemperatuuril, diskreetest armeerimist hapra (keraamilise) maatriksi sitkuse tõstmiseks. Maatriks on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. Maatriksi
Si ja Al-Cu) on maatriksiks. Armatuuriks kasutatakse peamiselt Al2O3, SiC, SiO2, B, BN, B4C (igasugused keraamilised kiud ja osakesed/pulbrid). Al kasutamise eelised -tihedus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, vanandamine jne. Armatuur parandab täiendab maatriksi omadusi(sõltub armatuuri materjalist, paigutusest ja vormist st näiteks kas on kasutatud pidevaid kiude või lühikesi kiude või mingi muu kujuga osakesi ja kuidas nad materjalis paiknevad -> sellest sõltub komposiidi omaduste erinev väärtus erinevas suunas). Tavaliselt on komposiidid jäigemad, tugevamad, parema kulumiskindlusega kui maatriksmaterjal üksi. Toodetakse neid tahkes faasis pulbermetallurgias, vedela maatriksiga armatuuri immutades ja sulametalli armatuurile pihustades. Näiteks 3M- Al2O3 kiududega komposiidist kõrgepingekaablite kiud(kerged, hea elektrijuhtivusega, pikisuunas tugevad), tõukurvardad võidusõidumootoritesse(40% terasest
Mõnevõrra leiab kasutamist ka PET, kuid selle maatriksvaigu puhul on probleemiks kõrge sulamistemperatuur. Euroopas on PPK põhiliseks maatriksvaiguks PP. 47. Milliste mõõtmete ja tihedusega puittoorainet kasutatakse puitpolümeerkomposiitide (puitplastid) valmistamisel? Kasutatakse puidujahu, mõõtmetega 180...840 mikromeetrit, tihedusega 0,19...0,22 g/cm3. Sellised mõõtmed on vajalikud, sest komposiidi tihedus sõltub oluliselt osakeste mõõtmetest ja niiskuse sisaldusest. 48. Millistest füüsikalistest omadustest tulenevad adhesiooni probleemid puidust armatuuri ja termoplastist maatriksi piirpinnal? Kahe faasi adhesioon mõjutab tõmbetugevust, elastsust, roomavust ning dimensioonide stabiilsust. Jäikust ei mõjuta. Adhesioonivõimet mõjutab ka kiu pinna siledus. 49. Milliseid lisa- ja abiaineid kasutatakse puitplastkomposiitide valmistamisel
Lisatavad osakesed on tavaliselt keraamilised, kõige sagedamini oksiidid. Näit kasutatakse Ni sulameid, mida on tugevdatud umbes 3% ThO2 nanoosakestega ja Al, millele on lisatud Al2O3 nanoosakesi. 25. Komposiitide kiudude ja keskkonna materjalid (13.3.2, 13.3.3) 13.3.2 Kiudude materjalid Kiudude valmistamiseks kasutatakse suure tugevusega materjale. Väga tähtis on kiu läbimõõt. Mida väiksem see on, seda suurem on komposiidi tugevus. Teiselt poolt on väga peenikesi kiude raskem valmistada ja nad on kallimad. Jämeduse alusel jaotatakse kiud järgmiselt: udemed, kiud ja traat. Udemed on väga peenikesed monokristallid. Kuna nad on väikesed, siis on nad praktiliselt ilma dislokatsioonideta ja seetõttu väga tugevad kõige tugevamad tuntud materjalidest. Siiski ei kasutata udemeid komposiitides väga laialdaselt, kuna nad on väga kallid ja nende sisseviimine maatriksisse on keeruline
Lisatavad osakesed on tavaliselt keraamilised, kõige sagedamini oksiidid. Näit kasutatakse Ni sulameid, mida on tugevdatud umbes 3% ThO2 nanoosakestega ja Al, millele on lisatud Al2O3 nanoosakesi. 26. Komposiitide kiudude ja keskkonna materjalid (13.3.2, 13.3.3) 13.3.2 Kiudude materjalid Kiudude valmistamiseks kasutatakse suure tugevusega materjale. Väga tähtis on kiu läbimõõt. Mida väiksem see on, seda suurem on komposiidi tugevus. Teiselt poolt on väga peenikesi kiude raskem valmistada ja nad on kallimad. Jämeduse alusel jaotatakse kiud järgmiselt: udemed, kiud ja traat. Udemed on väga peenikesed monokristallid. Kuna nad on väikesed, siis on nad praktiliselt ilma dislokatsioonideta ja seetõttu väga tugevad kõige tugevamad tuntud materjalidest. Siiski ei kasutata udemeid komposiitides väga laialdaselt, kuna nad on väga kallid ja nende sisseviimine maatriksisse on keeruline
Nanomõõtmetes dispergeeritud faasi osakeste lisamist kasutatakse mitmete metallide ja sulamite tugevdamiseks. Lisatavad osakesed on tavaliselt keraamilised, kõige sagedamini oksiidid. Näit kasutatakse Ni sulameid, mida on tugevdatud umbes 3% nanoosakestega ja Al, millele on lisatud nanoosakesi. 20. Komposiitide kiudude ja keskkonna materjalid. Kiudude valmistamiseks kasutatakse suure tugevusega materjale. Väga tähtis on kiu läbimõõt. Mida väiksem see on, seda suurem on komposiidi tugevus. Teiselt poolt on väga peenikesi kiude raskem valmistada ja nad on kallimad. Jämeduse alusel jaotatakse kiud järgmiselt: udemed, kiud ja traat. Udemed on väga peenikesed monokristallid. Kuna nad on väikesed, siis on nad praktiliselt ilma dislokatsioonideta ja seetõttu väga tugevad kõige tugevamad tuntud materjalidest. Siiski ei kasutata udemeid komposiitides väga laialdaselt, kuna nad on väga kallid ja nende sisseviimine maatriksisse on keeruline
sulamite tugevdamiseks. Lisatavad osakesed on tavaliselt keraamilised, kõige sagedamini oksiidid. Näit kasutatakse Ni sulameid, mida on tugevdatud umbes 3% ThO2 nanoosakestega ja Al, millele on lisatud Al2O3 nanoosakesi. 26. Komposiitide kiudude ja keskkonna materjalid (13.3.2, 13.3.3) 13.3.2 Kiudude materjalid Kiudude valmistamiseks kasutatakse suure tugevusega materjale. Väga tähtis on kiu läbimõõt. Mida väiksem see on, seda suurem on komposiidi tugevus. Teiselt poolt on väga peenikesi kiude raskem valmistada ja nad on kallimad. Jämeduse alusel jaotatakse kiud järgmiselt: udemed, kiud ja traat. Udemed on väga peenikesed monokristallid. Kuna nad on väikesed, siis on nad praktiliselt ilma dislokatsioonideta ja seetõttu väga tugevad kõige tugevamad tuntud materjalidest. Siiski ei kasutata udemeid komposiitides väga laialdaselt, kuna nad on väga kallid ja nende sisseviimine maatriksisse on keeruline
- sööbimist takistavaist lisandeist ( grafiit, Sn, Pb, MoS2, BaSO4 jt). Alusmetallina kasutatakse rauda vi vaske ja nende sulameid (joon. ). Fe alusel PFM kasutatakse rasketes töötingimustes kuival hrdumisel. Cu alusel PFM kasutatakse kergetes tingimustes töötamiseks või töötamisel õlis. Tugevuse ja kulumiskndluse tstmiseks legeeritakse alusmetalli mitmesuguste lisandidega. Valides legeerivate lisandite koguse ja varieerides jahutamise kiirusega peale paagutamist, saab muuta komposiidi struktuuri ja saada vajalike mehaaniliste ning tribotehniliste omadustega materjali. Hrdeteguri tstmiseks ja stabiliseerimiseks viiakse alusmetall teravate nurkatega jämedateralisi (60-160 µm) SiO2, SiC, Al2O3, B4C, TiC, mulliit (3Al2O3 x SiO2), sitall jne osakesi. Nende sisaldus tavaliselt ei ületa 10%. Nad vtavad osaliselt vastu sur- vejudu, mistttu nad tstavad ka materjali kulumiskindlust. Abrasiivosakesed on
Liitmaterjali valmistamisel saab kompenseerida ühe materjali puudujääke teise materjali abil. Komposiitmaterjal koosneb armatuurist ja maatriksist. Armatuur annab materjalile tugevuse, jäikuse, tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Võib olla kiuline või näiteks pulbriline. Puuduseks on kiudarmatuuril see, et ta võib kanda ainult teljesuunalist koormust. Ristsuunas ta tugevust ei suurenda ning võib isegi nõrgendada. Maatriks on komposiidi põhiosa, mis koos armatuuriga võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi ja monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise. Metallide jootmine. Jootmine on detailide ühendamismeetod sulametalli (joodis) abil. Joodis peab sulama madalamal temperatuuril, kui ühendatavad metallid ning peab nendega hästi nakkuma. Peab olema sitke ja tugev. Pehmejoodised (sulamistemp. alla 450C) koosnevad peamiselt tinast ja pliist
annaabi.ee 
