Arvestus nr 3. 10 kl 1. Kuidas ja miks sõltub reaktsiooni kiirus temperatuurist? 2. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub rõhust? Kuidas? 3. Mõisted: katalüsaator, elektrolüüt, eksotermiline reaktsioon. 4. Kuidas, miks ja kui kaua muutub päripidise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas mõjutab keemilist tasakaalu a) tempetatuuri muutus, b) rõhu muutus, c) saaduse eemaldamine? 6. Miks soolalahus juhib elektrit, suhkrulahus aga mitte? 7. Millised osakesed põhjustavad happelisust, millised aluselisust? 8. Miks on vesi neutraalne? 9. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub peenestusastmest ja segamisest? Miks? 10. Kumb lahus on happelisem ja mitu korda? a) pH=2, b) pH=6 11. Dissotsiatsioonivõrrandid: a) H2SeO4 <---> b) Ba(OH)2 <---> c) Fe(NO3)3 <---> 2A + B ----> 3C + D ( H > 0 ) <---- 12. Kuidas nihutab tasakaalu: a
100 grammis vees lahustub CuSO4 (40 grammi) · 50 grammis vees lahustub CuSO4 (20 grammi) · 200 grammis vees lahustub CuSO4 (80 grammi) · 30 grammis vees lahustub CuSO4 (12 grammi) · 130 grammis vees lahustub CuSO4 (52 grammi) · 7 grammis vees lahustub CuSO4 (2,8 grammi) · Lisades 200 grammile veele 90 grammi soola on lahus (küllastunud/küllastumata/küllastunud sademega) · * Lisades 30 grammile 10 grammi saadakse küllastumata soolalahus. Mitu grammi soola tuleks lisada, et lahus oleks küllastunud? (2 grammi) Kui palju lahustub CuSO4 130 grammis vees eeltoodud temperatuuril? Antud Lahendus mvesi= 130g sool vesi 40 g 40g= 100 g 100 g xg= 130 g m CuSO4 130 g 40g x= =52g 100g Vastus: 130 grammis lahustub soola 52 grammi Kui palju lahustub CuSO4 7 grammis vees eeltoodud temperatuuril?
Metallid Metallide üldised keemilised omadused · reageeri mittemetalliga 1) metall+hapnik->oksiid 2Mg+O2 -> 2MgO 2)halogeen +metall->jodiid,kloriid,floriid 2Al+3J2 ->2AlI3 3)metall+väävel->sulfiid Zn+S->ZnS Fe+S-> FeS · reageerib liirainega 1)veega * IA ja II A Ca-Ba +H2 O->leelis+H2 2K+2H2O->2KOH+H2 *Mg-Fe+H2O->oksiid+H2 *Ni.....+H2O->ei reageeri · metall+lahjendatud hape->sool+H2 reageerivad -H2-ei reageeri Zn+2HCl->ZnCl2+H2 · metall+soolalahus(L)->uus sool +nõrgem metall v.a KnaCaBa Mg+CuSO4->MgSO4+Cu · reageerimine leeliste lahustega amfoteersete metallid Al ja Zn 2Al+2NaOH+6H2O · tugevad oksüdeeruvad happed 1)konts H2SO4 *pingerea algus kuni Mg-ni+k. H2SO4-> sulfaad+H2S+H20 Al ja Fe passive...
Protokoll Teraliimi määramine ja gluteenindeks (N-150) Töövahendid: kaks kaussi, "Perten" jahvataja, "Glutomatic", tsentrifuug, nisuterad (N-150, 25 grammi), 2%-line soolalahus Töökäik: Nisuterade jahvatamine jahuks. Teraliimi määramiseks kasutame masinat "Glutomatic". Prooviks võetakse 10 grammi jahu, millele lisatakse 5 ml 2%-st soolalahust. Segatakse ja jäetakse 6 minutiks seisma. Siis voolitakse taignast kaks "vorstikest", mis asetatakse pesukambri sõelale. Pesukambrid kinnitatakse masina külge nii, et väike ümmargune magnet peab olema suunatud seadme poole ning vajutatakse nupule START ja
U Na+ > 20 mmol/l U Na+ < 10 U Na+ varieeruv U Na+ varieeruv U Na+ > 20 mmol/l iso- või hüpotooniline uriin mmol/l hüpo-, iso- või hüpertooniline uriin iso- või hüpotooniline uriin hüpertooniline hüpertooniline uriin uriin Ravi: hüpotooniline soolalahus Ravi: veeasendus Ravi: diureetikumid ja 0,45% NaCl veeasendus Sümptomid · Kesknärvisüsteem: erutuvuse tõus, kiljuv · Püsiv närvisüsteemi kahjustus jääb nutt; teadvusehäire: letargia, krambid 11 15%-l pärast väljendunud (ajuhemorraagia), palavik hüpernatreemiat (krambid,
Harva tarvitatavaist maitsetaimedest võib lisada veel (arvestatud on 10 kg kurkide kohta) 10 g punase pipra kaunu, 10 g estragoni, 20 g selleri-, peterselli-, majoraani-, mädarõika-, piparrohu- või iisopilehti. Tavaliselt kasutatakse 3-5%-list soolalahust. Kurgid laotatakse kihiti lehtede ja maitseainetega tünni või purki nii, et nõu põhja ja peale jääksid lehed ja maitsetaimed. Vertikaalselt mahub kurke nõusse rohkem kui horisontaalsel ladumisel. Soolalahus peab üle kurkide olema. Kurkidele asetatakse vajutiskaas ja raskus. Optimaalne temperatuur hapendamisruumis on 18ºC. Umbes 30 päeva pärast on hapnemisprotsess lõppenud ja kurgid säilitatakse temperatuuril 0-4ºC juures. Kui soovitakse kiiresti saada hapukurke, valmistatakse lahjem (3-4%- line) soolalahus, ühele liitrile lahusele lisatakse 1-2 sl söögiäädikat (30%). Kihiti lehtede ja maitseainetega purki laotud kurkidele valatakse kuum soolvesi
koostisest ja puhtusest Saadakse enamasti Jämesoola tootmine on maaaluste suhteliselt odav eriti soolalademete odava tööjõu puhul kaevandamisel Tootmisel ei puhastata, Vajadusel seda tehakse vaid peenestatakse, mehaaniliselt sõelutakse ja pakendatakse Kuna sool on vees hästilahutuv, saab seda maaalustest soolalademetest "kaevandada" ka puhta vee abil Soolalahus viiakse mööda torusid tehasesse Aurutamise teel eraldatakse enamus veest Täiendavate kuivatamiste tulemusel saadakse kuivatatud sool Valmis soola saab vajadusel ka sõeluda, jahvatada ja pakendada Peensoolast valmistatakse mitmeid lisanditega soolasid Keetmisprotsessid on energiamahukad ning see muudab peensoola märgatavalt teistest kallimaks Jodeeritud sool on Pansool on vähendatud mõningase naatriumisisaldusega
lahused lahused lahused Antud t0 l Loksutamisel või Antud t0 l lahustub veel aine lisamisel ainet ei lahustu ainet sadeneb 12.02.2006 14 Tõelised lahused Lahustunud aine on pihustunud molekulide või ioonideni Näiteid igapäevaelust: - Suhkrulahus (molekulidena) - Soolalahus (ioonidena) - Söögiäädikas - Merevesi jpt. 12.02.2006 15 Kokkuvõte pihussüstee mide ehk pihuste kohta Pihussüsteemid on ebapüsivad Emulsioonides osakesed liituvad ja vedelikud kihistuvad Suspensioonides tahke aine osakesed sadenevad Aerosoolid lagunevad Kolloidlahuses osakesed koaguleeruvad ja sadenevad Kolloidlahused on püsivamad kui emulsioonid ja suspensioonid 12.02.2006 16
Kontaktläätsede eest hoolitsemine Esmaste läätsedega alustada kandmist järk-järgult Kui haigestud ülemiste hingamisteede haigusesse ära läätsesid kanna. Läätsede silmapanekul jälgi et lääts oleks õigetpidi Et vältida kosmeetikavahendite osakeste sattumist silma ja läätse vahele, pane läätsed silma enne jumestamist ja eemalda enne meigi mahavõtmist. Kasuta oma läätsede jaoks ainult tooteid, mida su optometrist soovitas. Soolalahus ja niisutavad silmatilgad pole mõeldud läätsede desinfitseerimiseks. Läätsede puhastamiseks ja säilitamiseks tohib kasutada üksnes värsket läätsevedelikku. Eemalda kontaktläätsed enne ujumist või vanni minekut. Päikeseprillide valimine Kaitse UV-kiirguse eest. Kaitse intensiivse valguse eest. Kaitse peegelduste eest. Valguse sageduste ärakasutamine. Üldjuhul tehakse odavad päikeseprillid tavalisest plastikust, ning toonitakse õhukese värvikihiga, kuid ei
· Ehitus lihtainena: aatomid paiknevad lähestikku välised elektronkihid kattuvad osaliselt väliskihi elektronidel võime liikuda aatomi juurest aatomi juurde üle kogu kristalli. Metallid jaotatakse aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseteks metallideks metall + hapnik-- oksiid metall + hape-- sool + vesinik metall + vesi leelis (hüdroksiid, alus) + vesinik metall + soolalahus uus metall + uus sool (Aktiivsem metall on võimeline tõrjuma välja vähemaktiivsema metalli tema soola lahusest.) 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2. Reageerimine veega Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik. Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik.
Metalle iseloomustatkse ka sulamis, keemis temperatuuri ja tiheduse järgi. Keemilised omadused:lihtainenea on redutseerijad, ei ole kunagi neg. Oks. Astet., reageerivad mittemetalliga. Reageerimine liitainetega: 1.Met+ H2O N: 2Na+H2O2NaOH+H2 Al kuni Fe N:3Fe+4H2OFe3O4+4H2 Alates N reaktsioon veega ei toimu 2.Met+Happe (kõik mis H2 st pingereas vasakul tõrjuvad vesiniku happest välja) Zn+2HClZnCl2+H2 3.Metal + soolalahus (aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema välja) Teist metalli ei tõrju Canacaba metallid (Ia,IIa Ca,Sr,Ba) Fe+CuSO4Cu+FeSO4 4.Amofteersed(zn,Al) Reageerivad alustega 2NaOH+Al+6H2O2Na[Al(OH)4]+3H2 5.Met+kontsentreeritud happed(H2SO4,HNO3) Met. Pingerea algusest kuni Mg moodustavad sulfaadi, H2S-i ja vee Al,Fe,Cr passiveeruvad konst. Väävelhappega(ei reageeri) Ülejäänud kuni Ag-ni tekib sulfaat,SO2 ja vesi Cu+H2SO4CuSO4+SO2+H2O ....Ag-Sulfaat+SO2+H2O Konts. HNO3:
konts. H SO ja HNO reageerivad teisiti Al2O3 + 2NaOH + 3 H2O =2 Na[Al(OH)4] H SiO = SiO + H O 2 4 3 2 3 2 2 7. Metall + soolalahus = sool+ metall ZnO + 2NaOH + H2O = Na2[Zn(OH)4] Fe+ CuSO4 = FeSO4 + Cu ALUSED SOOLAD 1. Alus + hape = sool + vesi aktiivsem metall tõrjub passiivsema välja, sool peab olema lahustuv 1
..) 1a ja 2a rühma metal(metallioksiid) + vesi Metall + mittemetall 2 Fe + 3 Cl2 = 2 FeCl3 H2 + Cl2 = 2 HCl Ca + 2 H2O = Ca(OH)2 + H2 Metall + Hape (pingerida) Ca + 2 HCl = CaCl2 + H2 Vesi + happeline (enamasti mittemetalli) oksiid Na2O + 2 H2O = 2 NaOH Metall + soolalahus (pingerida) Fe + CuCl2 = CuCl2 + Fe H2O + SO3 = H2SO4 ei reageeri SiO2 Vees lahustumatuid hüdroksiide saadakse Alus + hape NaOH +HCl = NaCl + H2O Nõrga happe sool + tugev hape nõrga aluse sool + leelis Sool + Hape ( kui tekib kas: sade, gaas või nõrgem hape)
Millegipärast on juurdunud arvamus, et nägemine on midagi sellist, mis on meile garanteeritud, hoolimata sellest, et me oma silmade ja nägemise eest sugugi hoolt ei kanna isegi mitte 2 minutit, kaks korda päevas, nagu me oma hammaste tervishoiule pühendame. Kui meil oleks sisse harjutatud sarnased harjumused oma nägemise ja silmade tervise eest hoolt kanda, siis oleks silmade tõttu kannatavaid inimesi oluliselt vähem. Silmad meie vara Keha hea tervis aitab kaasa ka silmade heale tervisele. Meik tuleb ilmtingimata enne magamaheitmist eemaldada, mitte seebi ja veega, vaid silmi ja silmaümbrust säästva kreemi või taimeõliga. Vett jooksvatele silmadele teevad head mähised koirohust, väsimuse ja põletike korral on abi teelehest. Nägemise parandamiseks võiks juua igal õhtul enne magamaminekut meevett: supilusikatäis mett klaasitäie sooja vee kohta. Silmaaluste tursete vastu aitab hea uni jahedas ruumis. Turseid vähendavad ka toore riiv...
ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on värsked (säilivad tavaliselt 1 nädal), soolalahus, kaaliumpermakonaat *sideme mahavõtmisel niisuta enne *suurema lõikehaava puhul (eriti kui haav asub rindkerel) kutsuda kiirabi *näohaav vajab õmblemist kui on üle 1 cm, kehal kui üle 3 cm pikk *suure verejooksu puhul, mis ei jää hoides pidama tuleb peale panna rõhkside - riide või sidemerull asetada otseselt haavale, siduda kinni *žguti kasutamine pole vajalik – pigem keelatud – kui teha teadmatult **auto päikesevari peab asetsema paralleelselt auto esiklaasiga
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 4 Töö pealkiri: 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 12.04.2010 Protokoll esitatud: 16.05.2010 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teoreetilised alused: Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on segu komponentide lahutamise ehk fraktsioneerimise meetod, mis põhineb aine molekulmassidel ja nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Geelkromatograafias kasutatavd geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist (margid er...
Tamsalu Gümnaasium Kristjan Tooming 8a klass Süsinik Referaat Tamsalu 2010 SISUKORD Interneti allikad. Süsiniku Üldised omadused.lehekülg 1 09.11.10 1) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-2-1.htm Süsiniku füüsikalised omadused.lehekülg 2 09.11.10 2) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-3-1.htm Süsiniku keemilised omadused.lehekülg 3.09.11.10 3) http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=129&Itemid=3 kruusamäe.2010artikkel. 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kruusam %C3%A4gi/Keemilised_elemendid Süsiniku toime.09.11.10 5) http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html#sysinik Süsiniku kasutamine tööstuses ja majanduse...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool ,,AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL ,, laboratoorne töö Tallinn 2012 Töö teoreetilised alused Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust.Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.1 Anna Logunova YAGB-22 103347 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teooria Geelkromatograafia on kromatograafia meetod,mis põhineb lahuses sisalduvate ainete lahutamisest ehk fraktsioneerimisest nende molekularmassi suuruse järgi. Lahuse erinevad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Kiirus sõltub ainete molekulmassist. Geelkromatograafiat võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Geelkromatograafiat tehakse kinnises süsteemis kolonnis, kus on pundunud ...
Vedel juuretis Lühendab taigna käärimisaega. Põhitaignale pole vaja vett lisada. Hapneb aeglasemalt, seda saab säilitada 6-8, jahedamas kauem. Käärimisaktiivsus on suurem, sest pärmirakud paljunevad hästi. Vedela juuretise niiskusesisaldus on 65–73%. Kui see on üle 80%, võib juuretis kihistuda. Vedel juuretis Taigna valmistamiseks võetakse juuretis viimasest astmest, lisatakse soolalahus, jahud ja teised toorained. Temperatuur on 28–30 °C. Kääritusaeg 45–55 minutit. Juuretise aretustsüklis kasutatakse piimhappebakterite ja pärmseente puhaskultuure. Oluline on, et ka algjuuretist uuendataks süstemaatiliselt, vähemalt 1 kord aastas, et tagada vajalik mikrofloora. Tahke juuretis Käib kolmes etapis: pärmi põhijuuretise valmistamine vahejuuretise segamine
Tallinna Tehnikaülikool 2.1 Ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil Liina Reimann 134537KATB Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt aminohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. ...
reservuaari olemasolu. Algselt on kationiit nõrgalt laetud naatriumi ioonidega, vee voolamisel jäävad kaltsiumi ja magneesiumi ioonid kationiidi sisse ning vahetavad välja naatriumi ioonid. Aja jooksul aga naatriumi ioonid kaovad ning seetõttu tuleb kationiiti aeg-ajalt regenereerida ehk teisisõnu tuleb kationiit vabastada kogunenud kaltsiumi ja magneesiumi ioonidest. Seda saab teha loputades kationiiti kontsentreeritud soolalahuses. Tavaliselt valmistatakse vajalik soolalahus eraldiseisvas reservuaaris, kus naatriumkloriidi graanulid aeglaselt lahustuvad. Veepehmendusseadmete optimaalseks ning probleemivabaks tööks on tähtis kasutada õiget tüüpi regenereerimissoola. 7 3.3. Lubjakivi Looduses leiame seda väga paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi. Eesti looduses leidub ohtralt teist väga tuntud soola - lubjakivi.
jääb aga tavaliselt tasemele ligikaudu 30 oC. Konvektiivset soojusülekannet põhjakihist pinnakihti takistab põhjakihi suurem tihedus. Kuumenenud soolalahust saab kasutada madala keemistäpiga soojuskandja aurustamiseks, kusjuures aur suunatakse sellekohase eriehitusega auruturbiini (joonis 3) Tiik-elektrijaam 1 päikesekiirgus 2 päikesetiik 3 lainetusvastane võrk 4 vee lahja pinnakiht 5 vee keskkiht 6 vee suure soolsusega põhjakiht 7 kuum soolalahus Joonis 3. 8 aurusti 9 madala keemistäpiga vedeliku aur 10 auruturbiin-generaator-agregaat 11 kondensaator Turbiini juurde kuuluva kondensaatori jahutusvett võib võtta sama tiigi pinnakihist ja suunata samasse tagasi. Jaama kasutegur on vahemikus 4...8 % ja ühesugusel võimsusel on selle üldpindala sama suur nagu rennpeegelelektrijaamadel. Jaama eelis teiste päikeseelektrijaamade ees seisneb pideva, päikesepaistest sõltumatu talitluse võimaluses, sest
säilitati mee sees liha. 17. Miks ei soovitada iga päev tarbida suitsutatud lihatooteid? Kuna suitsutamisel tekib tõrv ja see on inimese tervisele kahjulik. 18. Kuidas teha hapukurke? Mida peab eriti hoolikalt järgima? Hapendamiseks valitakse ühesugused terved, rohelised, õhukese koorega kurgid. Kurgid sorteeritakse ja pestakse harjaga voolavas vees. Kurgid laotatakse kihiti lehtede ja maitseainetega tünni või purki nii, et nõu põhja ja peale jääksid lehed ja maitsetaimed. Soolalahus peab üle kurkide olema. Kurkidele asetatakse vajutiskaas ja raskus. Optimaalne temperatuur hapendamisruumis on 18 ºC. Umbes 30 päeva pärast on hapnemisprotsess lõppenud ja kurgid säilitatakse temperatuuril 0-4 ºC. Eriti hoolikalt peab jälgima seda, et hapukurkidele õhk ligi ei pääseks kuna siis nendest ei tule enam midagi välja(lähevad pahaks). 19. Kuidas teha koduveini? Mida peab vältima? (Õuna ja arooniamahlast tehtud vein).Lase värskelt pressitud õuna ja
YKL0060 Biokeemia Töö nr 2.1 Ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 17.02.2012 Teooria Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Meetodit kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite ja soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kus proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride suurus on võrreldav lahuses sisalduvate makromolekulide suurusega. Erineva molekulmassiga ainete segu läbijuhtimisel toimub nende lahutamine üksteisest vastavalt molekulide suurusele (s.o võimele difundeeruda geeli pooridesse). Et seg...
2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Protsessi viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud poorse geelimaatriksiga, kusjuures poorid on samas suurusjärgus lahutatavate makromolekulide mõõtmetega. Geeligraanulite pooridest suuremad molekulid pooridesse ei mahu ning seetõttu nimetatakse protsessi ka eksklusioonkromatograafiaks. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dek...
Tallinna Tehnikaülikool Bioorgaanilise keemia õppetool 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Tallinn 2013 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on segu komponentide lahutamise ehk fraktsioneerimise meetod, mis põhineb aine molekulmassidel ja nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Geelkromatograafias kasutatavd geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist (margid erinevad üksteisest poorsuse poo...
Metalliline side- metalli kristallvõre sõlmpunktides paiknevad korrapärasel metalli katioonid, mille vahel liiguvad kiiresti ühised väliskihi elektronid, mis takistavad katioone tõukumast ja hoiavad metalli kristallvõre koos. Redokreaktsioonid - reaktsioonid, millega kaasneb elektronide üleminek ja elemendi O.a muutus. Metall + hapnik = oksiid ! metallid on redoksreaktsioonides redutseerijad ! Metall + hape = sool + vesinik Metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Metall + soolalahus = uussool + uusmetall SÜSINIK JA SÜSINIKÜHENDID Süsinik lihtainena: # asub IV A rühmas 2 perioodis, # elektronskeem C:+62)4) # ei liida ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi...) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33).
Metalliline side- metalli kristallvõre sõlmpunktides paiknevad korrapärasel metalli katioonid, mille vahel liiguvad kiiresti ühised väliskihi elektronid, mis takistavad katioone tõukumast ja hoiavad metalli kristallvõre koos. Redokreaktsioonid - reaktsioonid, millega kaasneb elektronide üleminek ja elemendi O.a muutus. Metall + hapnik = oksiid ! metallid on redoksreaktsioonides redutseerijad ! Metall + hape = sool + vesinik Metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Metall + soolalahus = uussool + uusmetall SÜSINIK JA SÜSINIKÜHENDID Süsinik lihtainena: # asub IV A rühmas 2 perioodis, # elektronskeem C:+6│2)4) # ei liida ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi…) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33).
graanulitesisese vedeliku maht (Vs), geelimaterjali ehk maatriksi maht (Vg), täidise kogumaht ehk üldmaht (Vt). Vt = V v + V s + V g Kui läbi geelkromatograafia kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurusele. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja et erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolutatakse (elueeritakse) kolonni sobiva vesilahusega (puhver, soolalahus vm) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht V x. Aine x väljumis- ehk elueerimismaht on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli
kurgist iseenesest kurgist välja. 27. Miks kuuma vee korral mullid tõusmisel suurenevad? Sest pidevalt vesi aurub sinna sisse. Mida kõrgemale mull tõuseb, seda rohkem vett sinna sisse aurub. 28. Miks käenaha niisutamisel piiritusega on see koht jahe? Piiritus aurustub kergemini, aurustumiseks kulub energiat. Soojus võetakse nahapinnalt, see pärast tunnemegi jahedust. 29. Miks merevesi võib olla temperatuuril 1 ºC vedel? Kuna merevesi on soolalahus. 30. Miks pesu kuivamise kiirus sõltub õhu liikumise kiirusest? Sest õhk viib hästi niiske õhu minema ja tagasi pöörduvate molekulide arv sellega väheneb. 31. Miks sulamiseks on sulavale ainele vaja anda soojust? Kristallstruktuuri lammutamiseks kulub soojust. 32. Miks tahke parafiin vajub sulaparafiinis põhja, jää aga tõuseb pinnale? Tiheduste erinevus, tahkumisel enamus aineid tõmbub kokku, aga vesi paisub. (jää tihedus on väiksem kui veel) 33
teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Viimast tuleb siiski õnneks harva ette. (Jänes-Kapp 2009) Auto on äikese ajal üks kõige ohutumaid kohti üldse. Põhjus pole isoleerivates kummides, sest mõned cm kummi ei saa takistada välgu läbilööki, eriti märjalt - teele sadav vesi muutub koos talvise soolatamise jääkidega nõrgaks elektrolüüdiks ja soolalahus juhib elektrit. Ka õhk on ju väga hea isolaator, ometigi võib välk läbida õhus isegi kümneid kilomeetreid, seda enam, et kord alguse saanud välk levib edasi märksa väiksema pingega, kui on vaja välgu tekitamiseks. Auto on turvaline seetõttu, et see käitub Faraday puurina: teatavasti ei saa elektronid tungida metallkarkassi sisse ja laengud „libisevad" turvaliselt mööda autokere välispinda. Faraday puurina käituvad veel lennuk (peame meeles, et oluline on elektrit
jpg ) 7 Katseid · Aseta joonlaud lauale nii, et ligikaudu pool sellest oleks üle serva. Suru joonlaud tugevastu vastu lauda. Teise käega pane joonlaua ots võnkuma. Mida kuuled? · Võta vedru. Surume vedru kokku deformeerime seda. Jõu mõjul nihkub käe juures olev vedru ots. Lase vedru lahti. Mida vedru teeb? · Pane kartul kangesse soolalahusesse. See ujub. Vala peale puhas vesi nii, et vesi ja soolalahus ei segune. Mida teeb kartul? · Sa istud pehmele diivanile ja vajud sinna sügavale sisse. Diivanipadja kuju deformeerub. Tõuse diivanilt. Diivani pasja esialgne kuju taastub. Milline on diivanipadi? · Seisa rulluiskudel nii, et uisud on paralleelselt. Kas sa hakkad liikuma, kui keegi sind ei tõuka? · Vali endale kaaslane, kelle mass on ligikaudu niisama suur kui sinu mass. Seiske kaaslasega näod vastastikku. Lükka oma kaaslast. Te liigute
· kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht (Vv) · graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · geelimaterjali ehk maatriksi maht (Vg) · täidise kogumaht ehk üldmaht (Vt) Kui läbi geelkromatograafia kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurusele ehk vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse: 1. kolonni viiakse uuritava aine 2. lisatakse sobiv vesilahus (puhver, soolalahus vm) 3. fraktsioonidena kogutud eluaadis sisalduvad ainete kontsentratsioonid tehakse kindlaks erinevate füüsikalise ja keemilise analüüsi meetodeid kasutades ELUEERIMIS- ehk VÄLJUMISMAHT (Vx): - iseloomustab iga ainet, mis sisaldub segus - selle suuruse arvväärtus sõltub aine molekulmassist ning kasutatava kolonni tüübist - erinevate molekulmassidega ainete väljumismahte tähistatakse: Vx1, Vx2, Vx3 ...
nagu kontroll taimedel Geeni ekspressiooni mõjutavad abiootilised ja biootilised faktorid Abiootilised: valgus, temperatuur (FLC geen reg, õitsemist), toitained (glutamaadi süntaas). Biootilised: haiguse tekitajad, teised organismid. R-geen: resistentsuse geen taimes Avr geen- mitte-nakatamise geenid patogeenis On teada palju R-geene, kuid nende struktuur ja täpne funktsioon on teadmata. DNA eralduse protsess Purusta rakud, Lisa soolalahus, et DNA viia lahusesse, Lisa orgaaniline lahus (kloroform), et valgud ja rasvad eralduks. Tsentrifuugi ja eralda vesifaas. Lisa alkohol ja DNA sadestub välja Resttriktsiooniensüümid tunnevad ära konkreetsed kohad ja lõikavad DNA molekuli vaid sealt -Käärid. Lõikamismuster võimaldab võrrelda kahte taime ja leida ühisosasid või mutatsioone. PCR- polümeraasi ahelreaktsioon, võimaldab luua ühest DNA fragmendist tuhandeid koopiaid. (Kary Mullis).
Oliivid Õlipuude loodusliku kasvukohana on enamasti tuntud Vahemeremaad. Nad on suhteliselt aeglase kasvuga ning küllaltki pikaealised. Eakamate puude vanus ulatub koguni üle 2000 aasta. Oliive kui kultuuristatud õlipuuvilju on inimkond kasutanud juba ligi 6000 aastat. Saagi korjamine Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Pidevad külmakraadid alla -12ºC võivad nurjata võimaluse saada järgneval suvel üleüldse mingit saaki. Oliivipuud on see-eest küllaltki vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja põuatingimustele ning parimaks kasvupinnaseks on vett hästi läbilaskvad alad. Korje meetod sõltub mitmest tegurist: piirkonnast, kus tootja asub, oliivipuu sordist, vanusest ning kliimatingimustest. Hoolimata masinkorje olemasolust, peetakse parimaks meetodiks tänapäeval ikka veel käsitsikorjet, millega välditakse oliivide muljumist ja hi...
redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Standardpotentsiaalidest Eº saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse Eº-ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2), positiivse Eº-ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses). See on termodünaamiline ennustus ja ei pruugi realiseeruda (nt Al, Zn, Cr puhul). 46. Elektrokeemilise ahela skemaatiline esitamine. Katood | katiooni soolalahus || aniooni soolalahus | anood || on soolasild CuCuSO4 (1M) AgNO3 (1M) Ag CuCu2+ (1M) Ag+(1M)Ag 47. Redoksreaktsiooni tasakaalukonstant. 48. Redokstiitrimise kõverad. 49. Titrandi elektroodpotentsiaali mõju tiitrimiskõvera kujule. Koordinaatides: elektroodpotentsiaal E lisatud titrandi ruumala 50. Redoksindikaatorid (üldised ja spetsiifilised). Üldised redoksindikaatorid Inoks + ne = Inred Indikaatori reaktsioon on pöörduv
Uuringud 1. Monitori ühendamine patsiendiga või pidev südame töö jälgimine EKG-monitori kaudu 2. EKG ehk südamefilm, ka V4R-lülitus vajalik 3. Algul mõõda vererõhku sageli: a. Nitroglütseriin alandab vererõhku b. Vererõhk ei tohi langeda allapoole 90/60 taset 4. Mõõda uriinikogused: a. Peegeldavad südame jõudlust ja selles toimuvaid muutusi 5. Loe hingamissagedust Ravi 1. Veenitee rajamine: soolalahus, mitte suhkrulahust 2. Kiire valuravi: 4-6mg morfiini iv, vajadusel lisaks 4mg 5-minutiliste vahedega iv 1-3 korda 3. Patsiendi rahustamine ja julgustamine: mida tehakse ja miks. Ravim: diasepaam 4. Atsetüülsalitsüülhape 250mg närimis- või kihiseva tabletina. Kontrolli, et poleks aspiriiniallergiat ega astmat 5. Nitroinfusioon ehk iv-nitroglütseriini-infusioon vastavalt arsti poolt määratud doosile 6
Seda tüüpi eflorestsensil on sageli nitraadid või kloriidid. Soolade kandumine võib toimuda suurte vahemaade taha sõltuvalt vete liikumise võimalustest müüritises. Vesi voolab seina teatud kanaleid pidi ja kuivab samal viisil. Välise eflorestsensi korral on sageli probleemiks soolade väljapesemine vihmaveega. 32. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? Elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektriosmoosi abil betooni, tulemusena on betooni ph suurem 10st, korrosioon seiskub ka konstruktsiooni iga suureneb. 33. Raudbetoon – või teraskonstruktsioonide katoodkaitse Korrosiooni produktide maht on oluliselt suurem algainest, sisesurvest tekivad praod, hapnik vesi ja süsihappegaas pääsevad pragudest sisse. Toimub elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektrosmoosi abil betooni. Realkaliseerimise tulemusena betooni ph on
Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. Soolade kahjustused suuremad neil juhtudel, kus moolimahud suuremad: - Picromeriit 187 - Mirabiliit 220 ja - Natriit 199 30. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? Elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektriosmoosi abil betooni, tulemusena on betooni ph suurem 10st, korrosioon seiskub ka konstruktsiooni iga suureneb. 31. Raudbetoon või teraskonstruktsioonide katoodkaitse Korrosiooni produktide maht on oluliselt suurem algainest, sisesurvest tekivad praod, hapnik vesi ja süsihappegaas pääsevad pragudest sisse. Toimub elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektrosmoosi abil betooni. Realkaliseerimise
tagajärjel sureb. Suuremate beebide pea tuleb purustada, et see emakakaelast läbi mahuks. 5 Soolalahuseabort Soolalalahuse meetodit kasutatakse teise trimestri ja varajase kolmanda trimestri abordi tegemiseks. Nimetatud meetod on maailmas populaarsuse kaotanud, kuna kätkeb ohtu ema tervisele – nimelt võib soolalahus süstimisel kogemata ema vereringesse sattuda. Algatuseks võetakse süstlaga lootekotist ca 200 ml lootevett välja ning selle asemele süstitakse soola- või uurealahust. Beebi hingab ja neelab seda lahust enesesse ning sureb mitu tundi vältava agoonia järel soolamürgituse, vedelikukaotuse, ajuverevalumi ja krampide tõttu. Nurisünnitus toimub 24 kuni 48 tundi pärast beebi surma. Beebi nahk on kas üleni põletatud või muutunud kirsipunaseks.
faasis veel abordist taganeda(2). Kuivõrd avamine ja tühendamine nõuab, et emakakael oleks rohkem avatud kui laiendamise ja küretaazi korral, kasvab ka emakakaela ja naise suguelundite kahjustamise risk(2). 4.1.4.Soolalahuseabort Soolalalahuse meetodit kasutatakse teise trimestri ja varajase kolmanda trimestri abordi tegemiseks. Nimetatud meetod on maailmas populaarsuse kaotanud, kuna kätkeb ohtu ema tervisele nimelt võib soolalahus süstimisel kogemata ema vereringesse sattuda(2). Algatuseks võetakse süstlaga lootekotist umbes 200 ml lootevett välja ning selle asemele süstitakse soola- või uurealahust. Beebi hingab ja neelab seda lahust enesesse ning sureb mitu tundi vältava agoonia järel soolamürgituse, vedelikukaotuse, ajuverevalumi ja krampide tõttu. Nurisünnitus toimub 24 kuni 48 tundi pärast beebi surma. Beebi nahk on kas üleni põletatud või muutunud kirsipunaseks(2).
soojad, alumised külmad. Kevadel kõige varem b)lahustumatud- pinnase ja kivikeste osakesed. Frondi lõikumist maapinnaga nim fondijooneks. Frondid harisvalmis liivased, hiljem savipinnased. Taimede Kondensatsiooni protsessis etendavad erilist osa merelise tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva seisukohalt ohtlukud öökülmade puhul on liivapinnased, päritoluga vees lahustatavad kristallid. Tekib soolalahus, õhumassi lähenedes gradiendid kasvavad. Front mis savi on vähemohtlik. Samuti on ohtlikud kuivad enamikul juhul algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub liigub külma õhu suunas nim soojaks frondiks ja pinnased, niisked vähemohtlikud. Parim öökülma vahend ära. Kondensatsiooni produkt on pilved. Pilvede teke- vastupidi. Õhumassi aktiivsuse järgi eristatakse:1soe on kastmine
Teda immutatakse ja töödeldakse vastava omaduse saamiseks. Nahk ei ole plastiline ja seega ei tööta tihendina. Tihendite valmistamisel materjal immutatakse vees ja soojendatakse üles 100 kraadi juures. 15. Elektrokeemilise korrosiooni tekkepõhjused. Elektrokeemiline korrosioon tekib metallide faaside piiril metall elektrolüüt. Antud korrosiooni liik ei sõltu elektrolüüdi tüübist, olgu see siis või ülipuhas vesi või soolalahus. Suurt tähtsust ei oma ka elektrolüüdi kogus. Korrosiooni võib esile kutsuda niiskuse kiht paksusega mõni kümnendik mikromillimeetrit. Ainukeseks tingimuseks oleks võimalus eksisteerida koos anood reaktsioonil metalli ioonide tekkeks ja katoodreaktsioonil ühtede või teiste ioonide ja molekulide taastamiseks metalli pinnal. 16. Komposiidi survetugevus.
851m3. Sauna ruumala on 2*2*2.5=10m3. Küllastav veeauru rõhk 100°C juures on võrdne välisrõhuga, seega küllastavat veeauru mahub sauna 10m3. Leiliviskamisega lisandus 0.851m3, seega relatiivne niskus tõusis 0.851/10=8.51% võrra. See muudab kehal higi aurustumist suhteliselt vähe, seega, kuumatunne tuleb siiski veeaurust, mis kividega kokku puutudes kuumenes üle 100 °C. 41. Kui suur on füsioloogilise lahuse osmootne rõhk? Füsioloogiline on 0.9% soolalahus, kus on 0.9g soola 100g lahuses. 1kg=1ltr lahuses on 9g soola. NaCl molekulmass on 23+35=58g/mool. 9g moodustab 9/58=0.155M. Arvestades, et Na+ ja Cl- dissotsieeruvad täielikult, annab kumbki ioon eraldi osmootse rõhu, seega on lahus ekvivalentselt 0.31M. Toatemperatuuril on niisuguse lahuse osmootne rõhk 24*0.31=7.44atm ehk 0.754MPa. 42. Kui suur on turgor-rõhk taimerakus, mis asetseb 10m kõrgusel maapinnast ja milles on 0.3M osmootselt aktiivsete ainete lahus
· Mittesoovitud geenid kanduvad samuti üle · Võtab kaua aega Geenitehnoloogia: Saab üle viia vaid ühe geeni · Võib viia geene eri organismidest teistesse üle · Ajavõit 5 (loeng 7) Geenitehnoloogia meetod - Esimene samm: DNA või RNA eraldamine ja geeni isoleerimine Alternatiiv geeni disain ja süntees (Venter, mükoplasma järgmine slaid). Oluline, et usaldusväärsed meetodid DNA eraldamine: Purusta rakud Lisa soolalahus, et DNA viia lahusesse Lisa orgaaniline lahus (kloroform), et valgud ja rasvad eralduks Lisa alkohol ja DNA sadestub välja Kloneerimine Vektor - DNA molekul mida kasutatakse geneetlise materjali kandjana (viib DNA teise rakku) Neli tüüpi: Plasmiid Bakteri või viiruse faag Kosmiidid Kunstlikud kromosoomid BAC, YAC) Sisaldab: OriC (Origin of replication) multikloneerimise koht (multiple cloning site) Marker geen Restriktsiooni ensüümid - Nö. ,,DNA käärid"
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatii...
1) lainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosfääri, kui vesi ära aurab, jäävad atmosfääri meresoolakristallid, 2) põlemisproduktid – tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3) kondensatsiooni tuumakesed – a) lahustuvad - taimede eosed, meresoola kristallid, b) lahustumatud – pinnase ja kivististe osakesed. Kondensatsiooni protsessis etendavad erilist osa merelise päritoluga vees lahustuvad kristallid. Tekib soolalahus, enamikul juhul algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub ära. Kondensatsiooni produktid on pilved.Tähtsamad protsessid, mille tõttu õhk jahtub, veeaur kondenseerub ning lõpuks kujunevad pilved, on: termiline konvektsioon, õhu liuguv tõus frontaalpindadele, õhu laineline liikumine horisontaalsetel eralduspindadel.
üle vabad OH-ioonid, mis tekitavad aluselise keskkonna. Nõrga aluse soola hüdrolüüsi korral seostuvad vee molekulide lagunemisel tekkinud OH- ioonid aluse katioonidega, moodustades vastava nõrga aluse. Lahusesse jäävad üle vabad H+ ioonid, mis tekitavad happelise keskkonna. Kuna mõnede soolade lahused võivad olla tugevalt happelised või aluselised, tuleb seda arvestada ka nende kasutamisel igapäevaelus. Happeline soolalahus võib riietesse teha auke, nahale sattudes aga tekitada soovitushaavu 73. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? 75. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Orgaanilised ühendid (nimetamine, saamine, omadused,
meresoolakristallid. 2) põlemisproduktid: tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3) kondensatsiooni tuumakesed a) taimede eosed lahustuvad meresoola kristallid, lahustuvad väävliühendid b) lahustumatud: pinnase ja kivististe osakesed, tahm, org aine tükikesed ja süktoobid. Kondentsprotsessis etendavad erilist osa mereliste päritoluga vees lahutuvad kristallid. Tekib soolalahus, enamikul juhul on algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub ära. Pilvedes on veeaur temperatuuriga alla 0 oC. küllalt madalatel temperatuuridel muutub jääks. Kondensatsiooni produktid on pilved. Pilvede tekkeprotsessid - Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ühtlasi ligikaudseks pilvede alumiseks piiriks. - Nullnivoo tase, kus õhutemperatuur on 0 C°
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
