1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine. majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga.......
Kinnisvara Haldamine. . 1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. / / , , "" , , , (, , , ) , ( ) - . , , , , , , . 1) ( , ; , , , / , , ) 2) ( , , ; , , , , , , ); 3) - , . , . - - , . . . 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. (, ,), - , , , (,, , ), . . . 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu. , , , , , , . 4.Asja omamise,valdamise ja haldamise mõisted Omamine- . , . Valdamine - . Haldamine- , . 5. Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga . ., , . , . . . . 6.Üldine,avalik ja era(kinnis)asi-sisu ning näiteid. 7
loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012 SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3
Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluealõpuni. Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 0. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamatust - kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus 2. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. 3
Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister – Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut?
o seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea lõpuni. o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? 8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? 1 Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse
Kõik kommentaarid