Kinnisvaraturundus kordamisküsimused (0)

Kinnisvara turundus – kordamisküsimusi õigus
1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? –
2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta?
Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina.
Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle
3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster , riiklik ehitisregister
4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt)
1) Riigi kinnisvararegister –
2) Maakataster –
3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
5. Mis on servituut ?
Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides.
6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil?
Mõlemad on piiratud asjaõigused.
Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik

• Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt , et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
  
• Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.
  
• jalgteeservituut, karjateeservituut, sõidutee servituut, liiniservituut, vee juhtimise servituut, karjatamisservituut,
  
• toeservituut (annab õiguse toestada oma ehitist naaberkrundilt),
  
• väljavaate servituut (annab õiguse keelata naaberkinnisasjal kõike, mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet),
  
• seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms.
  

Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea lõpuni.

• Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav.
  
• Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus.
  

7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister?
8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta?
Kinnistusraamat . Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine
9. Mis on detailplaneerimine?
Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks  jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks.
Detailplaneeringu eesmärgid:
1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;
2) krundi ehitusõiguse määramine;
3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid , piiritlemine;
4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;
5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
6) kujade määramine;
7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;
10. Missuguseid planeeringu liike teate?

• Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus - ja ehitustingimused.
  
• Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku
  

Planeeringute liigid:
1) Üleriigiline planeering, mille eesmärk on planeeringu koostamine kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.

• Üleriigilise planeeringu ülesanded on:
    asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  
• üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil;
  
• muu taristu , sealhulgas energeetika -, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  
• maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  
• väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine;jms
  

2) Riigi eriplaneering , mille eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.
3) Maakonnaplaneering, mille eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks .
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus
4) Üldplaneering, mille eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi
5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa kohta. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi
6) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks
11. Mis on omandi ja valduse erinevus?

• Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle.
  
• Omanikul on õigus asja vallata , kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
  
• Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega
  
• Valdus on tegelik võim asja üle.  Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.  
  
• Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada.
  

12. Mis on hüpoteeklaen?
Hüpoteeklaen või  kodukapitalilaen on kinnisvara tagatisel antav vaba sihtotstarbega laen , mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks.
13. Mis on kinnistusraamat?
Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist.

• Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra.
  
• Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  
• Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number ( kinnistu number).
  

Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad:
1)  kinnistusregister – kanded tehakse registrisse, milles on 4 jagu: esimeses jaos on kinnistu katastritunnus ,sihtotstarve,asukoht,pindala Teises jaos omaniku andmed. Kolmandas jaos koormatised ja kitsendused. Neljandas jaos hüpoteegid
2) kinnistuspäevik
3) kinnistustoimik
Kinnistusraamat on avalik.

• Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid.
  
• Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest.
  

• Teiste kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentidega võib tutvuda ja saada väljavõtteid õigustatud huvi olemasolul
  

14. Kes peab maakatastrit? – Maa-amet
15. Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6)
  Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on järgmised:
 1) elamumaa  (001; E) – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila , aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis - ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa;
 2) ärimaa (002; Ä) – ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa: jaekaubandusehitiste maa; hulgikaubandusehitiste maa; toitlustusehitiste maa; teenindusehitiste maa;majutusehitiste maa;reisijate teenindamisega seotud transpordiehitiste, sh lennu-, raudtee -, bussijaama, sadamahoonete maa; büroo- ja administratiivehitiste maa; ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa;sideehitiste maa, sh telekommunikatsioonirajatiste maa;ärieesmärgil kasutatavate meelelahutus-, haridus -, teadus-, tervishoiu-, puhke- või spordiehitiste maa;muu äriotstarbel kasutatav maa;
 3) tootmismaa  (003; T) – tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa: põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa; sadamaehitiste maa, v.a reisijate teenindamisega seotud ehitised; toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa; tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sh kütte-, vee-, gaasi- või elektrivarustusega seotud ehitiste maa; jäätmekäitlusehitiste alune maa, v.a jäätmehoidla maa; muu tootmisotstarbel kasutatav maa;
 4) veekogude maa (006; V) – loodusliku või tehisveekogu või selle osa alune maa;
 5) transpordimaa (007; L) – liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sh: teemaa; äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa; raudteemaa; lennuliiklusmaa; navigatsiooniseadmete maa; köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee või muu raudteest erineva ehitusega rööbastee alune maa;
 6) jäätmehoidla maa (008; J) – tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste (prügila) ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa;
 7) riigikaitsemaa  (009; R) – riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sh: piiriületus- ja tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ning korrakaitse-ehitiste maa; sisekaitse - või kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa;
 8) kaitsealune maa (010; H) – riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel majandustegevus on õigusaktidega keelatud;
 9) maatulundusmaa  (011; M) – põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal;
 10) sihtotstarbeta maa (012; S) – iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata;
 11) mäetööstusmaa (014; Mt) – maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa;
 12) turbatööstusmaa (015; Tt) – turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega; tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa;
 13) sotsiaalmaa  – maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik .
1. ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) – kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, nt loomaaia maa
2. üldkasutatav maa (017; Üm) – avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, nt laste mänguaia maa
16. Mis on kinnisasi ?
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk).
Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.
17. Mis on kinnisvara?
Kinnisvara ( real estate) on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on maaga püsivalt ühendatud (ehitised, mets, taimed, koristamata teravili) ja maatükiga seotud asjaõigused
18. Mis on asja ja kinnisasja olulised osad?

• Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja oluliseks osaks on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused.
  

19. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla?
Asi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis , kuid võimaldab samal ajal erinevate isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele
Asi võib tsiviilkäibes olla:

• tervikuna
  
• reaalosana – osana , mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud
  
• mõttelise osana – osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana
  

20. Mis on kinnisomand ?

• …on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk.
  
• Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. 
  
• Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel .  
  
• Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu
  

21. Mis on kasutusvaldus?

• Kasutusvaldus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju .  
  
• Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (näiteks metsakasutuse).
  

22. Mis on isiklik kasutusõigus?

• Isiklik kasutusõigus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
  
• Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.  
  
• Isik, kellel on nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks
  

23. Mis on hoonestusõigus?

• Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.
  
• Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.
  
•  Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.  
  
• Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus
  
• Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks.
  
• Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat.
  
• Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks.
  
• Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse
  

Hoonestusõiguse alusel võib isik, kes ei ole maatüki omanik, püstitada ja omada maatükil ehitist kokkulepitud tasu eest ja kindla tähtaja jooksul. Hoonestusõiguse seadmisel annab maatüki omanik  maa kasutamisõiguse teisele isikule ehk sellele, kes maatükile mingi hoone ehitab.
24. Mis on kinnistusraamat ja mida sinna kantakse?
Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist.
Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad:
1) kinnistusregister;
2) kinnistuspäevik;
3) kinnistustoimik
25. Nimetage planeeringute liigid. Mis on iga planeeringu liigi eesmärk?

• Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused.
  
• Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku
  

Planeeringute liigid:
1) Üleriigiline planeering, mille eesmärk on planeeringu koostamine kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.

• Üleriigilise planeeringu ülesanded on:
    asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  
• üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil;
  
• muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  
• maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  
• väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine;jms
  

2) Riigi eriplaneering, mille eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.
3) Maakonnaplaneering, mille eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks.
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus
4) Üldplaneering, mille eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi
5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa kohta. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi
6) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks
26. Mis on ehitusluba?

• Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek:
  1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;
  2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
  3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
  4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.
  
• Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus .
  

27. Mis on maakatastri pidamise eesmärk?

• …on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.
  
• Katastriandmed on aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel
  

28. Kes on katastripidaja?

• Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. Katastri volitatud töötleja, katastripidaja on Maa-amet.
  
• Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine.
  
• Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta.
  
• Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine.
  
•  Katastripidaja vahetab andmeid kohtu ja kohaliku omavalitsusega.
  

29. Mis on maakataster?
Maakataster on riigi põhiregister. Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest. Maakatastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Maakatastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium ja volitatud töötleja ehk katastripidaja Maa-amet. Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, maakasutusõiguste ja seadusjärgsete kitsenduste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine.
30. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse?
Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud:
1) kinnisasi (maatükk);
2) hoonestusõigus;
3) korteriomand;
4) korterihoonestusõigus
31. Kuidas tekib reaalservituut?
Reaalservituut võimaldab siduda servituudi seadmise kokkulepped kinnisasjaga olenemata valitseva ja teeniva kinnisasja võimalikest omanikeringi muutustest –  kinnistusraamatusse kantud reaalservituut jääb püsima ka kinnisasja omaniku vahetumisel.
32. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsiks tulnus ehitusvead?
(1) Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg.
(2) Garantiiajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitaja omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks.
33. Kui kaua kehtib ehitusluba?

• Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.
  
• Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev
  

34. Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule?
Isiklik kasutusõigus elamule - isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Isik, kellel on eelpool nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume , sisustust ja seadmeid.
35. Nimetage reaalkoormatiste liigid?
§ 230. Reaalkoormatise liigid
(1)  Reaalkoormatis on avalik-õiguslik, kui see on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku kasuks.
(2) Reaalkoormatis on eraõiguslik, kui see on seatud eraõigusliku isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
36. Mis on maaregister ?
Maaregister sisaldab katastriüksuse kohta järgmisi andmeid:
1) katastritunnus;
2) asukoht ja olemasolul nimi;
3) omavalitsusüksuse nimetus;
4) katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta;
5) kinnistu number;
6) kinnistamise kuupäev;
7) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber;
8) kasutamise kitsendused;
9) sihtotstarve;
10) üldpindala;
11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes;
12) piiripunktide andmed;
13) maksustamishind;
14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud.
37. Mis on kinnistuspiirkond?
Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsminister võib oma määrusega teha sellest erandeid.
38. Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku ?
Hüpoteegid:

hüpoteegipidaja;

hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);

kannete muutused ja kustutamine
39. Missugune on hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord ?
§ 353. Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord
 (1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.
 (2) Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist.
 (3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele.

Kontrolltöö Variant I

Kui kaua kehtib ehitusluba?

• Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.
  
• Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev
  

Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule?
Isiklik kasutusõigus elamule - isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Isik, kellel on eelpool nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid.

Mis on kinnistu?
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus

Mis on katastriüksuse plaan?

• Katastriüksuse plaanile peavad olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised (hooned, rajatised), kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel.
  
• Katastriüksuse plaani koostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Üks eksemplar sellest plaanist kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu
  

Mis on absorbeerumismäär?
Ehk turu neeldumismäär – iseloomustab pinna hulka, mida turg suudab vastu võtta
Mida kõrgem määr seda kiiremini kinnisvara müüb.

Mis on servituut?
Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides.

Missuguseid kinnisvaraturu liike teate?
Tehingute iseloomu järgi võib kinnisvaraturu jagada tehingute iseloomu järgi:

• omanditurg ehk ostu-müügiturg
  
• renditurg/üüriturg
  

Kasutuse järgi võib nad aga jagada:

• Eluotstarbeline kinnisvara (elamu, korter jne);
  
• Äriotstarbeline kinnisvara ( kontor , kaubandus, majutus jne);
  
• Tootmisotstarbeline kinnisvara (tehas, vabrik jne);
  
• Põllu- ja metsamajanduslik kinnisvara (põllumaa, mets, rohumaa , talu jne);
  
• Muu kinnisvara (kool, haigla , kirik , kalmistu , golfiväljak jms).
  

Mis on krunt ?

• Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
  

Krundi ehitusõigusega on määratletud
1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2) hoonete suurim lubatud arv krundil ;
3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala;
4) hoonete suurim lubatud kõrgus.

Kes peab maakatastrit? Maa-amet

Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6)
1. Kontrolltöö Variant II

Missugune on kinnisomandi ulatus veekogule?
Kinnisomandi ulatus veekogule - ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule. Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

Mis on kinnistamine ?
Kinnistamine on kinnistamiseks pädeva isiku määruse alusel kinnistusraamatusse kande tegemine, sealhulgas kande muutmine või kustutamine.
Kanne tehakse pärast lõivu tasumist.

Nimetage reaalkoormatiste liigid?
§ 230. Reaalkoormatise liigid
(1) Reaalkoormatis on avalik-õiguslik, kui see on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku kasuks.
(2) Reaalkoormatis on eraõiguslik, kui see on seatud eraõigusliku isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.

Mis on maaregister?
Maaregister sisaldab katastriüksuse kohta järgmisi andmeid:
1) katastritunnus;
2) asukoht ja olemasolul nimi;
3) omavalitsusüksuse nimetus;
4) katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta;
5) kinnistu number;
6) kinnistamise kuupäev;
7) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber;
8) kasutamise kitsendused;
9) sihtotstarve;
10) üldpindala;
11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes;
12) piiripunktide andmed;
13) maksustamishind;
14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud

Kellele kuuluvad piiril kasvavad puud ja põõsad?
Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.

Mis on katastripiirkond?
katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire

Mis on vakantsus ?

Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara?

Kes algatab detailplaneeringu?- Kohalik omavalitsus

Millised on kinnisvaraturu eripärad võrreldes efektiivse turuga? (nimeta 5)
1. Kontrolltöö Variant III

Kuidas toimub juurdepääs avalikult kasutatavale teele?
(1) Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
 (2) Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega , peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel.
 (3) Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

Mis on kinnistusregistriosa 3 pealkiri ja mis sinna kantakse?
Koormatised ja kitsendused. Sinna kantakse:
1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta

Missugune on hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord?

Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil?
Mõlemad on piiratud asjaõigused.
Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik

• Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
  
• Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.
  
• jalgteeservituut, karjateeservituut, sõidutee servituut, liiniservituut, vee juhtimise servituut, karjatamisservituut,
  
• toeservituut (annab õiguse toestada oma ehitist naaberkrundilt),
  
• väljavaate servituut (annab õiguse keelata naaberkinnisasjal kõike, mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet),
  
• seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms.
  

Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea lõpuni.

• Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav.
  

Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus

Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister?

Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta?

Missuguseid planeeringu liike teate?
1) Üleriigiline planeering, mille eesmärk on planeeringu koostamine kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.

• Üleriigilise planeeringu ülesanded on:
    asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  
• üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil;
  
• muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  
• maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  
• väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine;jms
  

2) Riigi eriplaneering, mille eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.
3) Maakonnaplaneering, mille eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks.
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus
4) Üldplaneering, mille eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi
5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa kohta. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi
6) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks

Mis on omandi ja valduse erinevus?

• Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle.
  
• Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
  
• Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega
  
• Valdus on tegelik võim asja üle.  Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.  
  

Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada.

Mis on hüpoteeklaen?

Mis on kinnistusraamat?
Kontrolltöö järeltöö
1. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse?
Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud:
1) kinnisasi (maatükk);
2) hoonestusõigus;
3) korteriomand;
4) korterihoonestusõigus
2. Mis on katastritunnus ?

• … on numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega
  
• Näiteks 79514:023:0004
  
• 795 - Tartu linn
  
• 14 - linnaosa number
  
• 023 – kvartali number
  
• 0004 – mitmes registreeritud üksus selles kvartalis
  

3. Missugused on kasutusvaldaja õigused?
1)  Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada.
(2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda.
(3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale.
(4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal.
(5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast.
(6) Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega.
4. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse?
Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud:
1) kinnisasi (maatükk);
2) hoonestusõigus;
3) korteriomand;
4) korterihoonestusõigus
5. Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku?
Hüpoteegid:

hüpoteegipidaja;

hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);

kannete muutused ja kustutamine
6. Mis on detailplaneerimine?
Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks.
Detailplaneeringu eesmärgid:
1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;
2) krundi ehitusõiguse määramine;
3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine;
4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;
5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
6) kujade määramine;
7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;
7. Mis on absorbeerumismäär?
8. Mis on servituut?
Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides.
9. Kirjeldage kinnisvaratsükli faase .
Kinnisvaratsükkel väljendub kinnisvaraturul asetleidvas kinnisvarahindade perioodilises, kuid ebaregulaarses muutumises (kõikumises) üle pikaajalise kasvutrendi ning see koosneb tavapäraselt 4st faasist: kasv, langus, surutis ja taastumine . Tsükli faasid määravad ära nõudluse, pakkumise, vakantsi, rendihinna ja kapitalisatsioonimääraga seotud tegurid
10.Kellele kuulub piiril kasvava puu vili?
(3) Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt. (4) Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades.
18