Kinnisvara rahanduse kordamisküsimused kontrolltööks (0)

Kinnisvara rahandus – 1. Kontrolltöö kordamisküsimusi
Mis on ehitamine?
Ehitamine on:
 1) ehitise püstitamine;
 2) ehitise laiendamine;
 3) ehitise rekonstrueerimine;
 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;
 5) ehitise lammutamine.
Kuidas toimub kaasomandi valdamine ja kasutamine?  
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada nii, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse?
Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui see koormatakse asjaõigusega või kui kande tegemist soovib omanik.
Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number ( kinnistu number).
Kuidas tekib reaalservituut ?
Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik.
Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks , välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.
Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Mis on katastriüksus?
Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk
Mis on heauskne ja pahauskne omandamine?
Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma.
Omandaja on pahauskne, kui ta teadis, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda.
Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsisks tulnud ehitusvead?
Ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul.
Mis on katastritunnus ?
Katastritunnus - numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuste identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega;
Mis on väikeehitis ja ajutine ehitis?
Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv:
 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;
 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis
Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav
Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ehitise kasutamise aja määrab kohalik omavalitsus kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas.
Missugused on kasutusvaldaja õigused?
Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada:
- Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal.
-  Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal
Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus.
Mis on peitvara ja kellele see kuulub?
Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi, mille omanikku ei saa kindlaks teha.
Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis - või vallasasjast see leiti.
Kui kaua kehtib ehitusluba?
Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud siis, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sel juhul kaotab ehitusluba kehtivuse.
Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule?
Iisikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.  Ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks.
Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume , sisustust ja seadmeid.
Mis on kinnistu?
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud:
1) kinnisasi (maatükk);
2) hoonestusõigus;
3) korteriomand;
4) korterihoonestusõigus.
Mis on katastriüksuse plaan?
Katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel .
Katastriüksuse plaanile peavad olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised (hooned, rajatised), kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta.
Katastriüksuse plaani koostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Üks eksemplar sellest plaanist kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu.
Missugune on kinnisomandi ulatus veekogule?
Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule.
Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.
Mis on kinnistamine ?
Kinnistusraamatusse kandmine
Nimetage reaalkoormatiste liigid?
Reaalkoormatis võib olla:

• avalik-õiguslik, kui ta on seatud kohaliku omavalitsuse, riigi või mõne muu avalik-õigusliku isiku kasuks
  
• eraõiguslik, kui ta on seatud eraõigusliku isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
  

Mis on maaregister ?
Maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu
Mis on kinnistuspiirkond?
Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond.
Justiitsministri määrusega võib kinnistuspiirkonna jaotada omakorda kinnistusjaoskondadeks, kus peetakse eraldi kinnistusraamatuid. Kui kinnistu asub mitmes kinnistuspiirkonnas, peetakse selle kohta kinnistusraamatut ainult ühes kinnistusosakonnas, mille suhtes teeb valiku omanik kinnistusregistriosa avamisel.
Kellele kuuluvad piiril kasvavad puud ja põõsad?
Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.
Mis on katastripiirkond?
Katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire;
Kellele kuulub piiril kasvava puu vili?
Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad , kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.
(2) Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.
(3) Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt.
(4) Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades
Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku ?
 Registriosa neljas jagu «Hüpoteegid» kantakse:
1) hüpoteegipidaja;
2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);
3) kannete muutused ja kustutamine
Mis on kõlvik?
Kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega;
Kuidas toimub juurdepääs avalikult kasutatavale teele?
Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
Mis on kinnistusregistriosa 3 pealkiri ja mis sinna kantakse?
 Registriosa kolmas jagu «Koormatised ja kitsendused» kantakse:
1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
Missugune on hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord?
 Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.  Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist.  Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele.

Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta?

Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus

Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta?
Riigi teataja, Riiklik Ehitisregister, Kohalik Omavalitsus

Millistes registrites on ehitise pinnaandmed?
Riigi kinnisvararegister, maakataster , riiklik ehitisregister

Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt)
1.Riigi kinnisvararegister - Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta.
2.Riiklik ehitisregister – saab otsida registreeritud ehitisi ja vaadata nende andmeid ning otsida ehitisregistrile esitatud dokumente ja vaadata nende andmeid
3.Maakataster - riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.

Mis on vakantsus ?
Vakants iseloomustab mitu % pinda on antud kinnisvaraturu sektoris välja rentimata.

Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara ?
Vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused

Mis on absorbeerumismäär?
Ehk turu neeldumismäär – iseloomustab pinna hulka, mida turg suudab vastu võtta teatud aja jooksul

Mis on servituut ?
Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang.
Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada (õigus rajada tee või läbipääs, tehnovõrk jne), samuti võivad servituudid kohustada mingist tegevusest hoiduma (näiteks mitte rajama kinnistu teatud alale ehitisi, mitte paigaldama ehitisele reklaami või hoiduma kinnistul naaberkinnistul toimuva äritegevusega konkureerivast äritegevusest)

Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil?
Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik.
Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluealõpuni. Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus.

Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister?
Maakataster

Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta?
Kinnistusraamatust - kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus

Mis on detailplaneerimine?
Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering , mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta.

Missuguseid planeeringu liike teate?
Planeeringute liigid on:
1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine;
2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine;
3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus - ja ehitustingimuste seadmiseks;
4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.

Mis on omandi ja valduse erinevus?
 Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. 
Valdus on tegelik võim asja.  Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.   Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada.

Mis on hüpoteeklaen?
Hüpoteeklaenu puhul seatakse kinnisvarale hüpoteek ehk kinnispant, mis peab tagama laenu tagasimaksmise.
Kui laenusaaja ei suuda laenu tasuda, on laenuandjal ehk pandipidajal õigus tagatiseks olev kinnisvara realiseerida.
Eristatakse kahte liiku hüpoteeklaenu – eluasemelaen (füüsilisele isikule eluaseme soetamiseks) ja ärilise iseloomuga kinnisvara laen (büroopindade investeeringute finantseerimiseks)

Mis on kinnistusraamat ?
Kinnistusraamat on riiklik register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis

Kes algatab detailplaneeringu?
Kohalik omavalitsus

Millised on kinnisvaraturu eripärad võrreldes efektiivse turuga? (nimeta 5)
Kinnisvaraturg erineb tavalisest vabast turust, mille puhul turg reageerib kiiresti muutustele. Kinnisvaraturg ei ole efektiivne turg st. pakkumine ei reageeri nõudlusele kohe ning seda selgitavad alljärgnevad põhjused.
Efektiivse turu näide on aktsiaturg
Efektiivne turg
Kinnisvaraturg- mitteefektiivne turg
PALJU OSTJAID JA MÜÜJAID
VÄHE OSTJAID JA MÜÜJAID
STANDARDNE KAUP
MITTESTANDARDNE . EI OLE OLEMAS 2 SARNAST KINNISVARA.
INFORMEERITUS
INFORMATSIOONI ON ÜLDISELT EBAPIISAVALT
VABA PÄÄS TURULE
PÄÄS TURULE ON SEOTUD KINDLA MAATÜKIGA
HINNAD ON SUHTELISELT STABIILSED
HINNAD ON SAGELI VÄGA ERINEVAD
ISEREGULATSIOON
ISEREGULATSIOON ON PIIRATUD
TEHINGU SOORITAMINE VÕTAB VÄHE AEGA
TEHINGU SOORITAMINE VÕTAB KAUA AEGA
TEHINGU SOORITAMINE ON LIHTNE
TEHINGU SOORITAMINE ON KEERULINE JA SELLEKS ON ABI VAJA

Missuguseid kinnisvaraturu liike teate?
Tehingute iseloomu järgi võib kinnisvaraturu jagada tehingute iseloomu järgi:
- omanditurg ehk ostu-müügiturg
- renditurg
Kasutuse järgi võib jagada:
- elamispinna turg
- põllumajandusmaa turg (põllumaa, metsamaa , talud jne.)
- äripindade turg (büroohooned, kaubanduskeskused, hotellid jms.)
- tootmispindade turg (tööstuslikud tootmishooned, laod )
- eriotstarbelise kinnisvara turg (ühiskondlikud hooned, lennujaamad, koolid, staadionid jms.)

Missugustesse klassidesse jagatakse büroopinnad?
Näiteks, kontoripinnad jagatakse kvaliteedi põhjal A+, A, B ja C klassiks, kusjuures A+ märgib kõige parema kvaliteediga pindasid.

Mis on krunt ?
Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kes peab maakatastrit?
Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium . Katastri volitatud töötleja, katastripidaja on Maa-amet.
Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine, vahetab andmeid kohtu ja kohaliku omavalitsusega.

Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6)
001. Elamumaa (E) - elamu-, aiandus - ja suvilakruntide maa ning kuni 2 ha suuruse üldpindalaga eluasemekohtade maa.
    002. Ärimaa (Ä) - kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindusmaa.
    003. Tootmismaa (T) - tööstusettevõtete, sadamate, elektrijaamade ja neid teenindava abitootmise ning toodangu ladustamiseks ja transportimiseks ettenähtud ehitiste alune ja nende ehitiste teenindusmaa, muude tootmisettevõtete maa kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel.
    004. Mäetööstusmaa (K) - mäetööstuses kasutatavate kaevanduste, karjääride ja turbaväljade alune ning nende teenindusmaa.
    005. Sotsiaalmaa (Ü) - kultuuri-, haridus -, tervishoiu-  ja  sotsiaalsfääri ehitiste  alune  ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa.
    006. Veekogude maa (V) - iseseisvat katastriüksust moodustava jõe, järve, veehoidla jm. veekogu alune ja selle juurde kuuluv maa.
    007. Transpordimaa (L) - liikluseks ja transpordiks (maantee-, raudtee -, vee-, õhu- ja torutransport ) ettenähtud maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks ettenähtud ehitiste aluse ning nende ehitiste teenindusmaaga.
    008. Jäätmehoidla maa (J) - tootmis- ja olmejäätmete ladustamisplatsi, ettevõtte sanitaartsooni ning heitvee puhastusseadme alune ja selle teenindusmaa.
    009. Riigikaitsemaa (R) - riigi kaitsejõudude, piirivalve , tolli, politsei, kinnipidamiskohtade jt. valitseda olev maa.
    010. Kaitsealune maa (H) - maa-ala, millel majandustegevus on õigusaktiga keelatud.
    011. Maatulundusmaa (M) - põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Eluasemekohti üldpindalaga kuni 2 ha ei arvata maatulundusmaa hulka.  
 012. Sihtotstarbeta maa (S) - maa, millele ei osata või millele ei ole otstarbekas sihtotstarvet määrata.

Missugused on kinnisvaraturu tsüklid?
Nagu majanduse tsüklit, saab ka kinnisvara tsüklit iseloomustada järjestikuliste perioodidega: aktiivsuse suurenemine, tipp, passiivsuse süvenemine ja madalseis . Kinnisvaraturu tsükli pikkus võib olla 4-20 aastat.
Eristatakse pika- ja lühiajalist tsüklit.
Pikaajaline tsükkel ligikaudu 18 aastat.
Lühiajaline tsükkel 5 aastat.
Poterba: 30 aasta jooksul 2 korda tipust tippu, langusest langusesse

Mis on kinnisasi?
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.

Mis on asja ja kinnisasja olulised osad?
Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Üldjuhul on kinnisasja oluliseks osaks ka kinnisasjaga seotud asjaõigused.

Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla?
Tähele tuleb panna , et seadus sätestab selle, et asi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis, kuid võimaldab samal ajal erinevate isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele. Asi võib tsiviilkäibes olla:

• tervikuna
  
• reaalosana – osana , mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud
  
• mõttelise osana – osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana.
  

Mis on kinnisomand ?
Kinnisomand on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.  Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.
  Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Maavarade kasutamise kord ja kinnisasja omaniku eelisõigus maavarade kasutamisel sätestatakse seaduses.
Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule.  Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele, see on riigi omandis.

Mis on reaalservituut? Tooge näiteid (vähemalt 3)
Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik.
  Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt , et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.
Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Reaalservituudid on jalgteeservituut, karjateeservituut, sõidutee servituut, liiniservituut, vee juhtimise servituut, karjatamisservituut, toeservituut (annab õiguse toestada oma ehitist naaberkrundilt), väljavaate servituut (annab õiguse keelata naaberkinnisasjal kõike, mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet), seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms.

Mis on kasutusvaldus?
 Kasutusvalduse mõiste  Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.  Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (näiteks metsakasutuse).
Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada:
- Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal.
-  Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast.
Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus.

Mis on isiklik kasutusõigus?
 Isikliku kasutusõiguse mõiste Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.  Isik, kellel on nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid.

Mis on hoonestusõigus?
Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus.  Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.  Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.  Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.  Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb , on hoonestusõiguse oluline osa.
 Hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise. Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise välistamise kohta. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.
Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse harilikust väärtusest.
Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat. Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse.

Mis on hüpoteek ja mida tehakse sundtäitmisel saadud rahaga ?
 Hüpoteegi mõiste. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
Kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma).
Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena.
 Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.  Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist.  Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele.

Mis on kinnistusraamat ja mida sinna kantakse?
Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. Kinnistusraamatut peavad maa- ja linnakohtute kinnistusosakonnad. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsministri määrusega võib kinnistuspiirkonna jaotada omakorda kinnistusjaoskondadeks, kus peetakse eraldi kinnistusraamatuid. Kui kinnistu asub mitmes kinnistuspiirkonnas, peetakse selle kohta kinnistusraamatut ainult ühes kinnistusosakonnas, mille suhtes teeb valiku omanik kinnistusregistriosa avamisel.
Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number).
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud:
1) kinnisasi (maatükk);
2) hoonestusõigus;
3) korteriomand;
4) korterihoonestusõigus.
Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad:
1)  kinnistusregister ;
2) kinnistuspäevik;
3) kinnistustoimik.

Nimetage planeeringute liigid. Mis on iga planeeringu liigi eesmärk?
Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest.
Planeeringute liigid on:
1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine;
2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine;
3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks;
4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.

Mis on ehitusluba?
Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek:
1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;
2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.
Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.
Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud järgnevalt nimetatud juhul. Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.

Mis on maakatastri pidamise eesmärk?
Kataster on riigi põhiregister.Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.

Kes on katastripidaja?
Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. Katastri volitatud töötleja, katastripidaja on Maa-amet.
Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta.
Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine.
 Katastripidaja vahetab andmeid kohtu ja kohaliku omavalitsusega.
Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakond vahetavad andmeid.

Mis on maakataster?
Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist;

Mis on kõlvik ja nimetage kõlvikute liigid.
Kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega
Liigid: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa , õuemaa ja muu maa
17