Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 (1)

5 VÄGA HEA

Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus
Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara:

füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. ( tehnohooldustööd ,heakorratööd)
juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine.
majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahus koostatava aruandlusega.
sotsiaalne säilitamine – osapoolte vaheliste suhete korraldamine.

Eesmärkidest tulenevalt väljendub kinnisvara haldamine järgmistes põhitegevustes:

hallatava kinnisvara majanduskava koostamine ja selle kooskõlastamine omanikuga
kõigi õigusaktidest ning lepingukohustustest tulenevate ja hallatava kinnisvara omanikule suunatud kohustuste täitmise korraldamine
majanduskava alusel valdus - ja hoolduslepingute, aga ka kasutuslepingute ettevalmistamine ja (volituste olemasolul ka) nende sõlmimine
omaniku poolt või tema nimel sõlmitud valdus- ja hoolduslepingute täitmise korraldamine ja järelevalve
kasutuslepingute (üüri- ja rendikokkulepete) täitmise korraldamine
hallatava objekti (kinnisvara) tulude/kulude arvestus
(volituste olemasolul) omaniku esindamine kõigi tema õigusaktidest tulenevate ja hallatava kinnisvaraga seotud kohustuste täitmisel

Kinnisvara strateegilise haldamise sisu
- kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine )
-kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise kavandamise ja korraldamisega
-eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega
- kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle
- ehitusprojekti juhtimine olemasoleva ning hallatava ehitise rekonstrueerimiseks või selle funktsionaalsete omaduste muutmiseks.
3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu
• kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade regulaarse ülevaatuse korraldamine
• järelevalve kinnistul hooldustöid tegevate firmade üle
• turvalisuse meetmete tagamine kinnistul
• kõigi võimalike tehnosüsteemide avariide operatiivse lokaliseerimise korraldamine
• pakkumiskonkursside korraldamine hooldustööde tegemiseks
• (volituste olemasolul) hooldustööde lepingute sõlmimine ja nende täitmise kontrollimine
• kommunaalteenuste ostmine või vahendamisel lepingute sõlmimine ja nende täitmise korraldamine
• ruumide kasutaja ( rentnik , üürnik ) tellimusel tehtavate väikeremontide ja viimistlustööde korraldamine ning kaasneva järelevalve tagamine

Asja omamise , valdamise ja haldamise mõisted
Omand- isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata , kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel.
Ühine omand - kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.Ühine omand on kaasomand või ühisomand . Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand(mitme isiku ühine omand kindlaksmääratud osadega). Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. ( mitme isiku ühine omand kindlaks määramata osadega)
Valdamine - tegelik võim asja üle. Omanikul pole õigust iga kell oma kinnistu üürniku juurde sisse marssida. Eelduseks on ruumilise suhte olemasolu.
Haldamine- eelnevalt kokkulepitud mahus objekti säilitamiseks vajalike teenuste osutamine.

Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga
Sätestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduses §32 - Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine , hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused seab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Pärimisõigus on tagatud.

Üldine, avalik ja era( kinnis )asi – sisu ning näiteid
Üldine asi: on asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi omandisse ja on kasutatav igaühe poolt. Näiteks: õhk ja avameri .
Avalik asi: on asi, mis kuulub riigi-, valla- või linna omandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt, seehulgas
– territoriaal- ja sisemeri ,
– laevatatavad veekogud,
– avalikud tänavad, väljakud ja pargid.
Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule.

Asja reaal - ja mõtteline osa – sisu ning näiteid
Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna , reaalosana või mõttelise osana . Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana.
Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa.

Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited
Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitis, mis on võõra maatükiga püsivalt ühendatud seda maatükki koormava asjaõiguse teostamiseks, ei ole maatüki oluline osa.
Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise oluline osa. Ehitise kohta sätestatu kehtib ka rajatise suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti

Varaga seotud kulutuste liigid ning nende hüvitamise põhimõtted kinnisvarakorralduses
Asjale tehtud kulutused on: vajalikud, kui nendega säilitatakse asja või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; kasulikud, kui nendega asja oluliselt parendatakse; toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt asja mugavust , meeldivust või ilu. Kulutuste hüvitamine: Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud sellele vajalikke kulutusi, on õigus nõuda omanikult nende hüvitamist, kui kulutuste tegija ei ole asja oma valdusse saanud kuriteoga. Omanikul on oma varalist seisundit arvestades õigus nõuda asjale tehtud kasulike kulutuste hüvitamise vähendamist või hüvituse maksmisest vabastamist.Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta.

Maaomandi kolmemõõtmelisuse olemus ja sellest tulenevad kohustused omanikule
Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel . Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitise projekteerimisel
Eelkõige peab projekteerija pakkuma välja sellise lahendi, et hilisema kasutamise käigus ei tekiks keerukaid asjaõiguslikke probleeme valduse teostamisel. Vältida tuleks üle maaomandi piiri ehitamise projekteerimist, mis toob kaasa kinnisomandi kitsendused. Projekteerimisel peab arvestama kinnistul olemas olevate tehnovõrkude ja rajatistega nii õhus kui ka maa sees. Samuti peab projekteerimisel lähtuma kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringus etteantud ehitusnõuetest.

Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitustööde korraldamisel
Maatükki ei või süvendada selliselt , et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi . Kinnisasja omanikul on õigus oma kinnisasja piires kaevandada oma vajadusteks nii maavarasid kui maa-ainest ilma mäeasutustega kooskõlastamata. On loomulik, et kinnisasja omanik peab lubama kinnisasja kasutamist tellingute ja ehitusmaterjalide paigaldamiseks ning lubama viibimist võõral maatükil. Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine.

Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul
Ehitiste korrashoiul tuleb arvestada sellega, et ei segaks tegevust mis on omaniku maa-ala otstarbest väljas, ei õhus ega maa sees. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava
kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva
heitvee , suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale ega kolmandatele isikutele põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi( näiteks libisemine , kukkumine, elektrilöögid jne)

Võõral maatükil viibimine – õigused eraisikutele
Eraõigusliku isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; eraõigusliku isiku omandis oleval kinnisasjal, mis ei ole piiratud ega tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni.

Võõral maatükil viibimine – õigused töökohustusi täitvatele spetsialistidele
Omanik peab lubama oma kinnisasjast läbi viia elektri- gaasi-, soojus ja muid liine maapinnal, maapõues ja õhuruumis koos liini tööks vajalike abiehitistega kui liini ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui kinnisasja kasutamata jätmine põhjustab ülemääraseid kulutusi. samuti peab omanik lubama teostada liini teenindamiseks vajalikke töid liini trassil. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata.

Tehnosüsteemid (liinid, kraavid , teed) – omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul
Omanik, kelle kinnisasja läbib avalik tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avaliku teena . Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.
Omanik peab lubama oma kinnisasjast läbi viia elektri-, gaasi-, side- ja muid liine maapinnal, maapõues ja õhuruumis, kui liini rajamine ei ole võimalik seda kinnisasja kasutamata või ülemääraste kulutusteta .

Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused
Kaldaomanik ei või talle kuuluva veekogu osa kasutamisel halvendada teise kinnisasja seisundit ega kitsendada selle kasutamise võimalusi. Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutatavas veekogus ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist. Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks.

Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust
Maaparandus käesoleva seaduse tähenduses on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine ning kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks. Maaparandussüsteem ehitatakse maaparandussüsteemi ehitusloa alusel, järgides maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja maaparandussüsteemi ehitamise tehnilisi nõudeid .Igal maaomanikul on õigus teha maaparandust, kui ta saab selleks loa.

Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses
Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva maaparandussüsteemi, kui teist kinnisasja ei ole maaparandussüsteemi ehitamata võimalik sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab ülemääraseid kulutusi. Asjaosalistel tuleb seada reaalservituut asjaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras. Maaparandussüsteemi rajamine ei tohi aga olla vastuolus seadusega.

Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses
Maakorraldus on tegevus, mille eesmärk on luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldus toimingud on :

kinnisasja ümberkruntimine
Kinnisasja vahetamine
Kinnisasja jagamine
Kinnisomandi kitsenduste selgitamine
Kinnisasja piiri kindlaksmääramine.

Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga
Maakorralduse osaliste(kinnisasja omanike) õigused:

nõuda kinnisasja piiri looduses kättenäitamist enne maakorralduskava kooskõlastamist
nõuda maakorralduse tõttu kinnisasja väärtuse ja kasutamistingimuste muutumisel rendi- või hoonestusõiguse tasu muutmist
sõlmida ühise tegutsemise leping või moodustada maakorraldusühistu maakorralduskava koostamiseks .

Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas
Maakataster on andmekogu , mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastri pidamise eesmärk on registreerida maa väärtust, looduslikku seisundit ja kasutust kajastavat infot ning tagada informatsiooni kvaliteet, säilimine ja avalikkusele kättesaadavus.

Kinnistusraamatu neljas registriosas sisalduv põhiinformatsioon
Kinnistusregister koosneb pealkirjast ja neljast jaost: Registriosa neljas jagu "Hüpoteegid"
• hüpoteegipidaja
• hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa)
• intressimäärad
• märked hüpoteegi kohta

Kinnisomandi piir ja sellega seonduvalt olulisemad kohustused kinnisasja omanikule
Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha

(Maan)tee ja selle omaniku põhikohustused
Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Omanik, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava puu, põõsa või muu ohtliku rajatise, ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisk -lume tõkestamiseks ja paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale.

Reaalservituudi olemus ja vajadus kinnisvarakorralduses
Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Õigustatud isik võib kasutada koormatud kinnisasja teatud üksikseostes, mida ta seda ilma servituudita ei tohiks teha. Näideteks on tee-, karjatamis-, metsa- ja põhuservituut, liinide juhtimine üle kinnisasja, garaazikasutusõigus maa- aluses garaazis. Omanik peab sellisel juhul taluma tema kinnisasja niisugust kasutamist, mida ta võiks muidu keelata

Valitseva ja teeniva kinnisasja mõisted seoses reaalservituudiga
Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

Reaalservituutide liigitamise võimalused
• positiivsed reaalservituudid
– teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal valitseva
kinnisasja igakordset tegevust (teeservituut; õigus pidada kauplust jne)
• negatiivsed reaalservituudid
– teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud ise oma tegevuses hoiduma
valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks teatud käitumistest (kõrgusservituut,
hoidumine ehitamast kinnistu piirile jne)
• linnaservituudid
– sademeservituut, üleehitamisservituut
• külaservituudid
– teeservituut, maaparandusservituut

Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses
Olemus: kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omandada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise alusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb , on hoonestusõiguse oluline osa. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing ja asjaõigusleping peavad olema notariaalselt tõestatud. Hoonestusõiguse eest makstakse tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hoonestusõigus hõlmab ka omaniku ja hoonestaja kokkuleppeid.

Maaomaniku ja hoonestaja tegevusvõimalused hoonestusõiguse tähtaja saabumisel
Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva
saabumist ära vedada. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude
hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema.
Ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja
läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise
nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest, kui
kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu.

Üüri-/rendisuhete olemus ja nende kasutamisvõimalused kinnisvarakorralduses
*rendisuhete mõiste-rendisuhete puhul kasutab üks isik (rendile võtja) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale ) kuuluvat vara.
*rendisuhete objektiks võib olla igasugune vara.
*rendisuhete tekkimise aluseks on rendileping , mis sõlmitakse kas tähtajaliselt või tähtaega määramata.
*üür on tasu eluruumide kasutamise eest. Üürileandjal on õigus võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest.
* Üürileandja peab üürniku nõudmisel tagama vajalikke lisa kulusid tõendavate arvetega tutvumisel.
32. Üürile antud (kinnis)vara korrashoiu põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused
Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürile andja ei pea olema omanik. Üürilepingu järgi võib üürile andjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik.

Üürile antud (kinnis)vara parendamise põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused
Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja nõusolekul, mis on esitatud kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis. Üürile andja ei või keelduda nõusolekut andmast, kui tehtavad parendused ja muudatused on vajalikud asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.Eluruumi ja abiruumide ümberehitamine üürniku poolt võib toimuda eluruumi heakorra parandamise või abiruumide ratsionaalsema kasutamise eesmärgil ja seda tohib teha ainult tema perekonnaliikmete ja üürile andja nõusolekul ning kohaliku omavalitsusorgani loal.

Üüri-/rendilepingu lõpetamise ja uuendamise põhimõtted üürniku/rentniku tegevusest sõltuvalt
Tähtajaline leping lõpeb tähtajal või lepingu poolte poolsel rikkumisel. Erakorraline ülesütlemine on võimalik vähemalt 1 kuu ette. Kui üürnik kasutab asja või ruume ka peale lepingu lõppemist kauem kui 2 nädalat, siis leping muutub tähtajatuks ning sellele kehtivad muud seadusest tulenevad tingimused.Tähtajatu lepingu ülesütlemine on 3 kuud etteteatamisega.
Leping võib üles öelda kui:

Üürnik on võlgu kolme järjestikuse kuu eest raha (nii kolm kuud

üürisummat või ka kolm kuud kommunaalkulusid). Kui üürnik tasub enne talle antud tähtaega võla, on ülesütlemine kehtetu

Ilma üürileandja nõusolekuta teeb parendusi, võtab allüürniku, rikub

ruume tahtlikult või rikub maja sisekorraeeskirju.

Kasutusvalduse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel
Kasutusvaldus on asjaõiguslik kokkulepe, mis kantakse kinnistusraamatusse nagu servituut. Kasutusvaldajal on õigus vallata ja kasutada kinnisasja, käsutada päraldisi ja on õigus viljadele. Kinnisasja säilitamise kulud tuleb tal endal kanda.Isiklik kasutusvaldus lõpeb kas Poolte kokkuleppel või kasutusvaldaja surmaga. Juriidilise isiku puhul kas jur.isiku likvideerimisega või kestab kuni 100 aastat.
Üür on võlaõiguslik kokkulepe kasutada tasu eest kinnisasja (rent on vallasasja kasutamine). Üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse lepingu kandmist (aga ei pea). Üürilepinguid sõlmitakse lühema ajalisel kasutamise korral. Leping lõpeb kas tähtajal või poolte kokkuleppel (tähtajatu lepingu puhul ette teatamine vähemalt 3 kuud). Kõik kõrvalkulude kandmine on vastavalt kokkuleppele. Kinnisasja säilitamise kulu kannab tavaliselt üürileandja.
Kasutusvaldaja ja üürnik peavad mõlemad säilitama kinnisvara samal kujul arvestades loomulikku kulumist.

Hoonestusõiguse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel
Hoonestusõigus on asjaõiguslik, kinnistusraamatusse kantav hoone aluse maa ja hoone teenindamiseks vajaliku maa tasu eest kasutamine, käsutamine, valdamine ja haldamine. Tähtajaline ja mitte kauemaks kui 99 aastat. Kinnistule saab seada ainult ühe hoonestusõiguse.
Üür on võlaõiguslik kokkulepe kasutada tasu eest kinnisasja (rent on vallasasja kasutamine). Üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse lepingu kandmist (aga ei pea). Üürilepinguid sõlmitakse lühema ajalisel kasutamise korral. Leping lõpeb kas tähtajal või poolte kokkuleppel (tähtajatu lepingu puhul ette teatamine vähemalt 3 kuud).

Avalikustamine kinnisvarakorralduses, sellest tulenevad põhimõtted ja kinnisvara omaniku õigused
Enamus tehinguid kinnisvaraga on asjaõiguslikud ehk avalikud (kantakse kinnistusraamatusse), k.a. piiratud asjaõigused (reaalservituudid, hoonestusõigused, hüpoteegid, kasutusvaldused).
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning õigus nõuda teistelt nende õiguste vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
Omaniku õigusi saab kitsendada ainult seadusest tulenevatest kohustustest või teiste isikute õigustega.

Kohaliku omavalitsuse pädevus seoses kinnisvara korraldamisega
Kohalik omavalitsus tegeleb maakorralduse läbiviimisega kohaliku omavalitsuse territooriumil. Ehk üldplaneeringute, detailplaneeringute algatamine ja koostamise korraldamine (k.a. avalikustamine). Selleks ta tagab maakasutamise ja ehitamise aluseks olevate planeeringute olemasolu, huvitatud isikute huvide arvestamise ja tasakaalustamise planeerimisel ning teostab ka järelvalvet olemasolevate planeeringute üle.

Detailplaneeringu olemus ja selles sisalduv põhiteave kinnisasja omanikule
Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus - ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.

Kinnisasja omaniku õigused ja kohustused seoses planeeringu koostamisega
Õigused:

Omanikul on õigus teha ettepanek planeeringu algatamiseks kohalikule omavalitsusele.
Omanikul on õigus saada infot planeeringu algatamise kohta vähemalt 2 näd enne algatamist.
Omanikul on õigus saada infot planeeringu algatamise kohta oma naaberkrundil.
Omanikul on õigus saada infot planeeringu algatamise kohta mis puudutab tema kinnistut

Kohustused:

Anda tasuta planeeringu koostamiseks vajalikke andmeid planeeringu koostamist korraldavale ministeeriumile, maavanemale, kohalikule omavalitsusele või nende poolt volitatud planeeringu koostajale.
Kinnisasja omanik ei tohi ehitada planeeringu koostamisel kehtestatud ajutise ehituskeel piirkoda.

Maavanema roll kinnisvarakorralduses
Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem. Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Maavanem määrab riiklikult tähtsa ehitise lõpliku asukoha planeeringus. Maavanem kaasab planeeringu koostamisse vajalikud ametiasutused.

Kinnisasja sundvõõrandamise olemus ja vajadus ühiskonnale
Kinnisasjade sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Kinnisasja sundvõõrandamise otsustab Vabariigi Valitsus. Seaduses sätestatud juhtudel võivad sundvõõrandamise otsustada teised riigiasutused või kohalik omavalitsusüksus. Sundvõõrandamist ei välista seaduse sätted, mis keelavad või kitsendavad kinnisasja võõrandamist või jagamist, samuti kinnistusraamatusse kantud kolmandate isikute õigused.

Kinnisasja sundvõõrandamise algatamine omaniku algatusel oma kinnisvara võõrandamiseks
Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele.
Valitseva kinnisasja omanikul on õigus nõuda hüvitise asemel talle kuuluva kinnisasja sundvõõrandamist, kui kinnisasja ei saa reaalservituudi kustutamise tõttu enam otstarbekalt kasutada.

Kinnisasja sundvõõrandamise protseduuri mõju omaniku tegevusvabadusele
*Sundvõõrandamise otsuse alusel võib sundvõõrandisaaja esitada sundvõõrandatud kinnisasja asukoha-järgsele kinnistusametile avalduse sundvõõrandamismärke kandmiseks kinnisasja kinnistusregistri ossa .
*Sundvõõrandamismärge keelab sundvõõrandiandjal kinnisasja võõrandamise ja koormamise. *Kinnisasja sundvõõrandatavaid olulisi osi, päraldisi ja vilju
*Asja juhusliku hävimise riisiko läheb sundvõõrandi- saajale üle alles kinnisasja valduse ülevõtmisega.
45. Omatarbe -eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule
investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine,kindlustunne
46. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule
Vajalik on suur algsumma, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele
47. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule
Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust
48. Põhilised valdkonnad, mille kaudu riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist
Seadusandlus:
- Kodanikuõigused (õigus eluasemele)
- Omandiõigus
- Elamuseadus (osapoolte õigused ja kohustused)
- Sanktsioonide süsteem kohustuste täitmise süsteemi tagamiseks
*planeeringute korraldus ja tagamine -regionaalareng
*järelevalve korraldus
*eluaseme kvaliteedi kriteeriumid
*finantsregulatsioon
49. Munitsipaalelamufond, selle haldamise korraldamise positiivsed ja negatiivsed aspektid
Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi korraldatav;kulud kavandatavad,kontrollitavad ja ratsionaalsed,sotsiaalselt jälgitav;mida suurem seda “normaalsem” turg .
Negatiivsed aspektid: Kinnistu väärtuse langemine asukohast tulenevalt;segregatsioon;korraldus ja järelevalve süsteem;vähene paindlikkus ;alternatiivse arengu küsitavus; “topelt” kulude tekkimine.
50. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises51. Riigi- ja kohalike omavalitsuste pädevus seoses elamusuhetega; selle mõju eluruumide haldamisele
Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand.Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt hkindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
52. Üürniku õigused ja kohustused eluruumide kasutamisel
Üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt lepingus fikseeritud kohustuste täitmist; nõuda üüri vähendamist juhul, kui lepingus ettenähtud vara kasutamise tingimused või vara seisund on oluliselt halvenenud temast mitteolenevatel põhjustel; taotleda uue lepingu sõlmimist sama tähtaja ulatuses juhul, kui üürnik on täitnud nõuetekohaselt kõiki käesoleva lepingu nõudeid; Üürnikul on õigus nõuda ennetähtaegselt lepingu lõpetamist, kui üüriobjektiks olev vara osutub kasutamiskõlbmatuks asjaoludel, mille eest üürnik ei vastuta. Kui omanik soovib ruumide tähtajalist vabastamist (lepingu lõppemine, ennetähtaegne lõpetamine ), peab ta sellest üürnikule ette teatama vähemalt 15 päeva. Üürnik kohustub lubama üürileandja esindajaid takistamatult kõikidesse ruumidesse; hoiduma kahjustamast üürileandja vara; järgima üürileandja esindaja korraldusi, käskkirju, ettekirjutusi ning kehtestatud majutamise sisekorra-, tuleohutus - ja muid eeskirju jne.
53. Üürile andja õigused ja kohustused eluruumide kasutamisel
uumide kasutajad on kohustatud: - kasutama temale antud ruume ja nende seadistust sihipäraselt, suhtuma neisse hoolikalt ja pidama neid nõutavas korras; - tihendama soojusenergia kokkuhoiuks uksi ja aknaid; - täitma ahjude ja pliitide kütmisel, elektri-, gaasi- ja muude seadmete kasutamisel tuleohutuse eeskirju; - teatama elamus tekkinud riketest või avariiohtlikust olukorrast elamut hooldavale firmale , püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks ; - eluruumist lahkumisel lülitama välja elektri ja gaasiseadmed (väljaarvatud automaatreziimil töötavad) ning sulgema veekraanid; - hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; - sulgema elamu välisuksed; - täitma valla korra eeskirju; -eluruumi kasutamisel üürilepingu alusel täitma üürilepingus sätestatud nõudeid; - erastatud eluruumi puhul täitma eluruumi halduslepingus sätestatud erastatud korteri omanikule kohustuslikke hooldustöid. Eluruumi kasutajatel on keelatud: - tekitada ajavahemikus kella 23- st kuni kella 7- ni müra, mis häirib naabreid; - hoida korterites ja üldkasutatavates ruumides õhku saastavaid esemeid ja aineid jne
54. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürileandja algatusel
Leping võib üles öelda kui:
- Üürnik on võlgu kolme järjestikuse kuu eest raha (nii kolm kuud
üürisummat või ka kolm kuud kommunaalkulusid). Kui üürnik tasub enne talle antud tähtaega võla, on ülesütlemine kehtetu
- Ilma üürileandja nõusolekuta teeb parendusi, võtab allüürniku, rikub
ruume tahtlikult või rikub maja sisekorraeeskirju.
55. Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel
Üürileandja võib teha asjale parendusi ja muudatusi ja üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi , kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja peab vähemalt kaks kuud enne parenduste või muudatuste tegemise alustamist teatama üürnikule kirjalikult taasesitatavas vormis parenduste ja muudatuste tegemiseks kavandatavate abinõude liigist, ulatusest, algusest ja eeldatavast kestusest, samuti nendest tuleneda võivast üüri suurenemisest.
56. Üürniku õigused ja kohustused seoses tema kasutuses olevate eluruumide korrashoiuga
Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikult taasesitatavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Üürnik võib üürilepingu lõppemisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse , kui see on võimalik asja kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust parendust või muudatust ära võtta, kui üürileandja tasub talle selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on parenduse või muudatuse äravõtmiseks õigustatud huvi.
57. Korteriomandi ese – reaalosa määratlemine ja omaniku õigus seda kasutada ja käsutada
Korteriomanik peab hoidmakorteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist korraldada kokkuleppega.
58. Korteriomaniku õigused ja kohustused seoses elamu korrashoiuga
Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid , mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
59. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseadus)
Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korterimanikud häälteenamusega ametisse kuni 5 aastaks. Valitseja kohustused: 1) viia ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest 2) rakendama kaasomandi tavapäraseks korrashoiuks vajalikke abinõusid 3) tuginevate asjaolude esinemisel rakendama muid kaasomandi säilimiseks vajalikke abinõusid 4) valitsema ühiseid rahalisi vahendeid 5) säilitama korteriomanike materiaalseid vahendeid oma varas eraldi
60. Ehitistele esitatavad põhinõuded ( ehitusseadustik )
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale
(2) Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone.
(3) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime
(4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda (5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi
(6) Ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada.
(7) Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele
(8) Kui ehitise kasutamise otstarve seda eeldab, peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.
61. Kinnisvara korrashoiu mõiste ja selle selgitus
Kinnisvara korrashoid on kinnisvara eluea jooksul elluviidavate tehniliste ja administratiivsete tegevuste kompleks selleks, et kas säilitada ja/või taastada selline olukord, kus korrashoitav vara vastaks nõutava otstarbe täitmiseks esitatavatele tingimustele.
62. EVS-EN 15221 seeria kinnisvarakeskkonna korralduse põhimudeli selgitus
Standardikeskuses on tutvustus tasuline
63. EVS 807:2010 eesmärgid ühiskonnas ja kinnisvarasektoris
Käesoleva standardi käsitlusalaks on eelkõige kruntide , nendel paikneva hoonestuse ja hooneid teenindavate rajatiste ning hoonetes asuvate tehnosüsteemide ja paigaldiste, samas ka seadmete ning inventari korrashoiu tagamise tegevused. Standard praegusel kujul ei hõlma teede, sildade, välistorustike, elektriliinide ega muude rajatiste ning üldjuhul ka hoonestamata kruntide korrashoidu. Samaaegselt sisaldab käesoleva standardi tähenduses määratletud kinnisvara korrashoiu mõiste ka mitmeid selliseid tegevusi, mida majanduse tegevusalade klassifikaator käsitleb väljaüürimisena, kinnisvaraprojektide arendamisena ja kinnisvara inventariseerimisena.
64. EVS 807:2010 kasutajad ja kasutusotstarve
Standard on mõeldud kasutamiseks:
− kinnisvara omanikele oma kinnisvara korrashoiustrateegia kujundamiseks ja selle alusel tegevuskavade koostamiseks ning kokkulepete sõlmimiseks korrashoiu tagamiseks
− ehitiste projekteerijatele nende poolt pakutavate uusehituste või rekonstrueerimiskavade projektlahendite tehnomajanduslikuks põhjendamiseks ehitise ja selle üksikosade eluea jaoks;
− ehitusettevõtjatele seoses vajadusega hankida, koostada ning komplekteerida ehitus- ja paigaldustööde lõppedes juhendid hooldamiseks ja kasutamiseks
− kinnisvara korrashoiuga tegelevatele ettevõtetele oma tegevuse kavandamiseks, lepingute sõlmimiseks, osutatud teenuste kohta aruandmiseks ja majandustulemuste analüüsimiseks;
− kruntide, hoonete ja ruumide kasutajatele nendele ettenähtud ning vajalike teenuste tellimiseks, osutatavate teenuste sisu ning kvaliteedi hindamiseks
− kinnisvara hindajatele, müüjatele ning ostjatele usaldusväärse informatsiooni saamiseks
− avaliku sektori organisatsioonidele (riigiametid, kohalikud omavalitsused) üheselt arusaadavate õigusaktide ettevalmistamiseks
65. Korrashoiutegevuste põhigrupid EVS 807:2010 alusel
Kinnisvara korrashoid on korraldatav läbi järgmiste komplekstegevuste:
Komplekstegevuste nimetus Lühendid
100 kinnisvara haldamine - haldamine
200 ehitiste tehniline hooldamine - tehnohooldus
300 heakorratööde tegemine krundil ja hoones - heakorratööd
400 renoveerimistööd kasutusea jooksul - remonditööd
500 kinnisvara omanikukohustuste kandmine - omanikukohustused
600 energia, vee ja kommunikatsiooniteenuste tagamine - tarbimisteenused
700 tugiteenuste osutamine – tugiteenused
800 ehitus ja rekonstrueerimine – arendamine
900 korrashoiukulude katteallikad - tulud
66. Tehnohooldus- ja remonditööde sarnasused ning erinevused
Remonttööde hulka kuuluvaid tegevusi eristab tehnohooldusest eelkõige see, et tegemist on alati ühekordselt kavandatavate ning elluviidavate projektilaadsete tegevustega. Igal projektil on algus ja lõpp ning unikaalselt elluviidav sisu ehk töökirjeldus . Tehnohooldustööd on enamasti aga regulaarselt läbiviidavad tööd, mida tehakse üldjuhul kindla aja tagant.
Remont - ning tehnohooldustööd sarnanevad omavahel sellepoolest, et mõlemite tööde eesmärgiks on füüsiliselt säilitada ehitisi ning vajadusel taastada või parandada nende rajatiste seisukord .
67. Tehnohooldustegevuste klassifikatsioon sõltuvalt nende korraldamise iseloomust
Kinnisvaraobjektil Tehtav tehnohooldus jaguneb oma olemuselt kaheks erinevalt korraldatud tegevuste kompleksiks:

Preventiivne ehk ennetuslik tehnohooldus: varem määratletud ning üldjuhul muutumatu töökirjelduse alusel regulaarselt läbiviidavad (ehnohooldustööd, mida viiakse läbi kas ettenähtud (aja)intervallide tagant või kirjeldatud tingimuste/ olukordade ilmnemisel
Plaaniline tehnohooldus: ettekavandatav ja regulaarselt kindlate ajavahemike tagant toimuv tarindi või süsteemi hooldusjuhenditest tulenev tegevuste kompleks.
Tingimuslik tehnohooldus: ettekavandatav, kuid teatud tingimuste ilmnemisel või nõudmiste esitamisel toimuv tarindi või süsteemit (paigaldise) hooldusjuhenditest tulenev tegevuste kompleks
Avariiline tehnohooldus: tööd, mille tegemise eeldus on avarii/rikke kõrvaldamine ja tehtavate tööde eesmärk on toimunud avarii/rikke ja selle tagajärgede likvideerimine.
Avarii lokaliseerimine: sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus lepingus määratletud aja jooksul selgitatakse välja avarii/rikke asukoht ning selle oletatav põhjus ning tõkestatakse avarii/rikke edasisine toime võimalikult minimaalse kaasmõjuga kinnisvara ülejäänud kasutajatele
Avariijärgne tehnohooldus: sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus selgitatakse välja avarii toimumise tegelik põhjus ning taastatakse tarindi või süsteemi (paigaldise) vähemalt avariieelne olukord

68. Tehnohooldus- ja heakorratööde sisu ning olemus, nende põhilised erinevused

Tehnohooldus on tegevused ja tööd selleks, et füüsiliselt säilitada krundil olevaid ehitisi (hooneid, rajatisi), tagades tervikuna nende ning nende üksikute tarindite ja ehitistes paiknevate tehnosüsteemide seisundi vastavus ettenähtud nõuetele
Heakorratööde tegemine krundil ja hoones on teenus, mille eesmärk on puhtuse ja korrashoiu tagamine krundil ja sellel paiknevatel väikevormidel õigusaktidega kehtestatud tasemel ja hoonete välispindade ning siseuumide korrastamine ja puhastamine, tagades nende sobivuse omanikule ja kasutajale.

Remonttööde hulka kuuluvaid tegevusi eristab tehnohooldusest eelkõige see, et tegemist on alati ühekordselt kavandatavate ning elluviidavate projektilaadsete tegevustega. Igal projektil on algus ja lõpp ning unikaalselt elluviidav sisu, so töökirjeldus.
69. Omanikukohustused kinnisvara korrashoiusüsteemis
Omanikukohustused sisaldavad kõiki kinnisvaraga seonduvaid makse, lõive, tasusid,
kindlustust ja liitumisi. Üldjuhul kannab omanikukohustust Haridusamet, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sanktsioonid, mis on seotud eelpool nimetatud kohustuste täitmatajätmisega,
kannab haridusasutus. Ehitusseadusest tulenev omanike vastutus seondub kas ehitise või
selles asuva korteri tehnilise korrashoiuga.
70. Elektritööde korraldus, nende järelevalve
elektripaigaldised jaotatakse ohu järgi: I,II ja III liigi paigaldisteks. El.paigaldist tuleb hooldada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Hooldustöid võivad teha kas käidukorraldaja või temaga kooskõlastatult hooldustöödele vastava ettevalmistusega isikud. Hooldustööde läbiviimisel tuleb järgida käidustandardit.
71. Tugiteenused kinnisvara korrashoiusüsteemis
Tugiteenuste(nt. parkimine,valveteenus) osutamine seisneb kinnisvara kasutajatele kooskõlastatult kinnisvara omanikuga selliste erinevate täiendavate teenuste korraldamine ja vahendamine , mille tulemusel tõuseb kinnisvaraobjekti kasutatavus . Üldnimetusena võib tugiteenusteks lugeda kõiki selliseid tegevusi, mis ei tulene otseselt ei õigusaktidest ega ka kehtivatest normidest ega standarditest.
Tugiteenuste ühiseks tunnuseks on see, et nende osutamiseks on vaja:
• kohandada kinnistut ning ehitisi
• sõlmida tugiteenuste osutajatega rendilepinguid
• korraldada ja võimaldada hoonesse juurdepääsu ‘kolmandatele’ isikutele
• jagada, jälgida ning kontrollida hoones kasutatavaid energiaressursse
• üldjuhul saada nõusolek teenuse osutamiseks paljudelt hoone kasutajatelt
72. Hooldusjuhendi olemus (ehitusseadustik)
Hooldusjuhendis sisalduvad ehitisse paigutatud materjali, seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis - ja korrashoiunõuded. Hooldusjuhend võimaldab ehitise omanikul vastavatest erinõuetest teadlikuks saada ja seega loob võimaluse asjatundliku korrashoiu tagamiseks. Sellest saab ehitise omanik teada, millised on konkreetse ehitise korrashoiuks vajalikud toimingud, millal ja kuidas neid teha tuleb. Hooldusjuhend ei ole üldiselt kohustuslik dokument. Õigusaktis võib ette näha juhud, mil hooldusjuhend on nõutav. Eelkõige on hooldusjuhend siiski pigem võimalus ja mõeldud ehitise omaniku abistamiseks .
73. Ehitusteatis ja ehitusluba – sisu, saamise eeldused, vajalikkus (ehitusseadustik)
Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek järgmisteks tegevusteks: püstitada ehitusloalu märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi,laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa, rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa,lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.Ehitusluba on tähtajatu.
Alati ei ole ehitamiseks vajalik ehitusluba. Kehtiva õiguse kohaselt võib ehitusloa asemel ehitamiseks vajalik olla kas a) KOVi kirjalik nõusolek või b) ehitise teatis. Ehitusteatis annab isikule õiguse asuda teatisele vastava ehitamisega tegelema juhul, kui 10 päeva jooksul pärast teatise esitamist ei ole KOV või muu pädev asutus teatanud, et soovib esitada täiendavaid nõudeid.
74. Kasutusteatis ja kasutusluba – sisu, saamise eeldused, vajalikkus (ehitusseadustik)
Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutusotstarbele. On tähtajatu. Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel v.a elamiseks kasutataval väikeehitisel ei pea olema kasutusluba.
Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa. Kasutusteatis esitatakse KOV , kui seaduses pole sätestatud teisiti.
75. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve – põhikohustused ja õigused
Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on kohustatud: 1) oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi; 2) tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.
Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku õigused on: 1) kontrollida seaduse täitmist, 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni; 4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust 5) kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele 6) nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise või selle osa ekspertiisi; 7) teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele; 8) valmistada ette ehitus- ja kasutuslubade väljaandmine; 9) esitada riiklikule ehitisregistrile andmeid; 10) tellida ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitusprojekti ekspertiisi 11) kontrollida ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust; 12) kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust.
76. Ehituse ja ehitiste riiklik järelevalve – põhikohustused ja õigused
. Riiklikku järelevalvet korraldab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on õigus:
1) kontrollida takistamatult ja ette teatamata; 2) saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni 3) kontrollida ehitise, ehitusprojekti ja ehitustoote ning ettevõtja vastavust nõuetele; 4) tellida nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenust ja ekspertiise; 5) korraldada ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimist ; 6) teha ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele; 7) kohustada ehitisega või ehitustootega seotud ohtudest avalikkust teavitama või teha seda ise.
Tehnilise Järelevalve Inspektsioon peab informeerima kohalikku omavalitsust riikliku järelevalve tulemustest.
77. Omanikujärelevalve põhikohustused ja õigused
Omanikujärelevalvet peab tegema ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni . Omanikujärelevalve tegijal on õigus kontrollida: 1) ehitusprojekti vastavust nõuetele 2) nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist 3) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoidu ja ohutust ümbruskonnale 4) keskkonnaohutuse tagamist.
Omanikujärelevalve tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid.
78. Ehitise omaniku kohustused ehitusseadustiku tähenduses
Ehitise omanik on kohustatud tagama: 1) ehitusloa olemasolu 2) kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu 3) ehitusprojekti kohase ehitamise, 4) ehitise ning selle asukoha maaüksuse ; 5) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, 6) riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, 7) säilitama mõõdistusprojekti ehitise lammutamiseni 8) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise; 9) vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise; 10) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus; 11) kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav; 12) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele
79. Kohaliku omavalitsuse pädevus ja võimalus mõjutada kinnisvara haldamist
kohaliku omavalitsuse koosseisus on maa, maakorraldusega ja maa hindamise ning maksustamisega tegelev spetsialist – maakorraldaja. Talle võib kohalikust omavalitsusest olla pandud kas planeerigutest keskkonna järelvalvest või ehitustegevust tulenevaid lisakohustusi. Omavalitsuse põhimääruses on näiteks sellised ülesanded: linna üldplaneeringu, teema planeerigute, linnaosade üldplaneerigute ja detailplaneerigute koostamine ning koostamise korraldus. Tehniliste infrastruktuuri objektide ja rajatiste arengukavadfe ja planeeringute koostamise korraldus. Järelvalve kehtivate planeerigute rakendamise üle. Geodeetilise andmebaasi haldamine ja valdamine. Planeeringutega ja projektide seotud andmekogude pidamine.
80. Mälestised ja muinsuskaitse alal paikneva ehitise omaniku kohustused ja õigused
Kohustused: Mälestise omanik või valdaja vastutab mälestise säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud: 1) mälestist hooldama ; 2) järgima seadusest tulenevaid kitsendusi, 3) viivitamata teatama Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele mälestist kahjustavatest muutustest 4) võimaldama muinsuskaitset korraldava organi ametnikul või Muinsuskaitseameti volitatud isikul mälestist üle vaadata; 5) säilitama ja korras hoidma mälestise tähist; 6)teatama Muinsuskaitseametile mälestise pärimisest.
Õigused: Mälestise omanikul või valdajal on õigus Muinsuskaitseametilt või tema kaudu saada tasuta: 1)mälestisega seonduvat teaduslikku ja muud informatsiooni 2) konsultatsioone mälestise hooldamiseks ja kasutamiseks. Omaniku või valdaja soovil on Muinsuskaitseamet kohustatud paigutama vallasmälestise tasuta hoiule tema säilimist tagavatesse tingimustesse.
81. Ehitiste eluead ja nende omavaheline seos
Kinnisvara puhul lähtudatkse eelnevalt sellest, et krunt on füüsiliselt hävimatu. Kuid sama ei kehti ehitiste kohta. Füüsiline eluiga on ajavahemik mille jooksul ehitis konstruktiivselt eksisteerib. Funktsionaalne eluiga on ajavahemik, mille jooksul nii maa kui sellel paikneva ehitise kasutaja saab tegutseda ilma olulisi muudatusi tegemata ehitise kasutusotstarbes. Muid vajadustele kohandamiseks muudatusi võib funktsionaalse eluea jooksul teha, et seda pikendada. tehnoloogiline eluiga iseloomustab üldjuhul vaid kinnisvara koosseisu kuuluvat ehitist.Tegemist on ajavahemikuga, mille jooksul ehitis ning tema üksikud konstruktsjoonid ja seadmed vastavad kehtestatud normidele ja standartitele . Majanduslik eluiga- on selline ajavahemik, mille jooksul kinnisvara omamine tervikuna peab vastama klassikalisele asuvuse põhimõttele. Kõigi nende eluigade ühiseks jooneks on see, et käsitletakse ehitiste vananemist ja kasutuskõlbmatuks muutumist
82. Kinnisvara korrashoiu korralduse seos ettevõtte arengu strateegiaga
kinnisvaraga seotud strateegiad peavad olema suunatud iga firma/ettevõtja konkreetsete vajaduste rahuldamiseks-paljud just kinnisvaraga seotud aspektid on olulised ettevõtjale,seda sõltumata sellest,kas kinnisvara omatakse või mitte. kinnisvara korrashoiuga seonduv on oluline neile,kes rendivad pindu,sest enamike äripindade rentimisel eeldatakse,rentnik võtab endale korrashoiu korraldamise ning kindlustamise. Ettevõtlus -strateegia arendamisel on eemärgiks keskenduda nendele tegevustele,mis eeldavasti toovad edu ja konkurentsi-eelise.sellist eelist saavutatakse eri viisidel :-ideede arendamine, elluviimine ,edestades konkurentsi - innovatsioon on oluline
83. Vertikaalne integratsioon ärilistes suhetes ja selle mõju kinnisvara omandi- ja kasutussuhetele
vertikaalne integratsioon:
• kirjeldab tootmis-korraldust, kui firma toetab oma põhitegevust:
– allapoole integratsioon – kontrollitakse põhitootmist tagavaid allikaid
– ülespoole integratsioon – kontrollitakse protsesse, mis toimuvad pärast põhitegevust
• pidades silmas kinnisvara – valik on ‘kas omada või rentida’ ning saada vastavat kinnisvara korrashoiuteenust
Vertikaalne integratsioon saab toimuda vaid siis, kui ettevõte hangib ruumid, so kas ostab omandi või saab pikaajalised kasutusõigused kui ruumid hangitakse lühiajalise kasutusvõimalusega, siis see ei ole vertikaalne integratsioon – tegemist on teenuse ostu lepinguga.
84. Partnerlus -põhimõtted kinnisvara arendamisel ja korrashoiul
Partnerlus – koostööl põhinev strateegiline tegevus kinnisvarakeskkonna kvaliteedi tagamiseks. Põhimõtted: Pole kindlat mudelit, sõltub kohalikest oludest-linnal on majanduslikud huvid. Tulu aluseks on maksud, maksud tulenevad ettevõtlusest, ettevõtlus vajab tööjõudu, tööjõud vajab eluruume.-Riigi huvi. Selle tagamiseks maksusoodustused, laenud, toetused investeeringutele, see tekitab uusi töökohti -Tugev ettevõtlus vajab kvaliteetset infrastruktuuri. -arenduskava alusel saab emiteerida võlakirju. (aktiivne investeering, omavalitsuste osalus).
85. Kinnisvara omaniku ja kasutaja huvide sarnasus ja erinevus
Kinnisvara omaniku ja kasutaja huvid sõltuvad nende kinnisvara omamise eesmärgist. On omanikke, kes suhtuvad kinnisvarasse kui kodusse, millel on neile emotsionaalne tähendus ja selle rahaline väärtus või hind on teisejärguline . Sellisel juhul on tavaliselt omanikuks ja kasutajaks üks isik. Teiseks on inimesi, kelle kinnisvara omamise huvi väljendub finantsinvesteeringuna. Sellisel juhul on omanik ja kasutaja tavaliselt erinevad isikud.
Omaniku huviks on tulu teenimine kinnisvara rentimiselt/üürimiselt ning kinnisvara majanduslik säilimine. Kui tekib soodne võimalus kinnisvara müüa, siis seda ka tehakse ning saadud tulu investeeritakse uude objekti. Kasutaja seevastu huvitub kinnisvara funktsionaalsusest tema jaoks ega ole huvitatud selle majanduslikust säilimisest. Kasutaja jaoks on oluline, et konkreetne kinnisvara vastaks tema nõudmistele ehk sobiks näiteks tema hobidega või harjumustega. Omanike joaks on oluline, et toimuks kinnisvara korrashoidmine (haldamine ja hooldamine), et tagada seadusega pandud kohustuste täitmine. Kasutaja jaoks aga ei ole olulised omanikul lasuvad kohustused.
86. Töökoha loomisega seonduvad kulud ja kinnisvara korrashoiukulude roll nendes
Iga ruumi ning selles kujundatud kinnisvarakeskkonna loomine on seotud kuludega. Kulud peab lõppkokkuvõttes kinni maksma ruumi kasutaja, sest kulud seonduvad tema tegevusega selles ruumis ning tulenevad tema soovidest. Kinnisvarakeskkond tagab koha ettevõtluse arendamiseks ( töökohad , tootmispinnad, puhkeruumid,nõupidamiste ruumid,jm). Nende kohtadega on alati seotud mingid kulud:
• maa: maal on oma hind ning maaga kaasnevad maksud kogu omandis olemise aja jooksul
•ruumid ja pinnad(ehitistepüstitamiseks tehakse ehituskulusid, kasutusajal on vajalikud korrashoiu- ning remondikulud)
• hoonetes tuleb luua keskkond ning sobilikudtöötingimused
• tegevuseks vajalikud ressursid
• töökohaga seotud otsesed kulud
• muud kulud: alati on selliseid kulutusi, mida on raske otseselt siduda töökohaga, kuigi need on efektiivse töökoha oluliseks koostisosaks (auto parkimisvõimalused, turvasüsteemid, jm)
Kui lähtuda sellest, et ehitise püstitamiseks on juba kunagi tehtud kulutusi ning nende osas pole hilisematel kasutajatel enam võimalust ‘kaasa rääkida’, siis muutuvad ettevõtjatele-kasutajatele määravaks just kasutusajal tehtavad kulutused.
87. Kinnisvara ise-haldamise mudel; selle kasutamise võimalused
Omanik korraldab oma kinnistu korrasolekut täies ulatuses ise. Igapäevaselt on kasutuses kaks terminit– isetegemine ja isehaldamine.Iga omaniku kohustus on hallata oma vara ning kanda ka omanikukohustusi. Samas eriti tehnohooldustööde puhul on üha enam vaja pöörduda eriväljaõppe saanud oskustööliste poole abi, heakorratööde puhul on jäätmekäitlus üldjuhul ostetav teenusena .. Pidevalt suureneb ka ühiskonna surve, et kinnisvara omanikud peavad üha enam kasutama pädevaid töövõtjaid erinevate hooldustööde tegemiseks .Ilmselt on vaja teha täpsustus laialt kasutatava termini “isetegemine” osas – jutt saab käia ikkagi eelkõige haldamisest, seega ise vaid korraldatakse korrashoidu. Isehaldamise erijuhtumiks saab pidada ka otsetöövõttu: olukord, kus omanik kasutab töömeest iseenda soovitud idee elluviimiseks. Siin on omanik- haldur ainuisikuline idee autor, kes mõnikord vaid konsulteerib töömehega, üldjuhul aga annab töömehele kõik korraldused, võtab töö vastu ning korraldab ka tasumise.
88. Kinnisvara haldamine professionaalse halduri mudeliga ; selle kasutamise võimalused
Proffesionaalse halduri kasutamine on õigustatud, kui omanikul puudub võimalus korrashoidu ise korraldada.Põhjuseks võib olla: Oskuste puudumine, Ajapuudus , Korralduslik suutmatus (üldjuhul siis kui omanikke on mitu). Omanik annab haldurile volitused , kuid need on piiratud, ta ei tohi sõlmida ja allkirjastada lepinguid korrashoiu töid ja –teenuseid osutavate töövõtjatega. Lepinguid sõlmib/sõlmivad omanikud, haldur on konsultandiks või agendiks.
89. Kinnisvara haldamine haldustöövõtja mudeliga; selle kasutamise võimalused
. Selline mudel tuleb kasutusel puhul, kui omanikul endal puudub võimalus oma kinnisvara haldamisega tegelemiseks .Põhiline erinevus proffesjonaalse haldamise mudeliga on lepingute korralduses. Omanik/ omanike ühendus sõlmib lepingu ametisse valitud haldustöövõtjaga. Tema saab volitused sõlmida edasi lepinguid alltöövõtjatega. Omanik suhtleb ainult haldajaga, kõik ülejäänud korraldab juba haldaja. Samas kuna tööde teostajad peavad viibima omanikule kuuluval kinnisomandil, siis saab lugeda igati põhjendatuks, et kõigi alltöövõtjate kandidatuurid kooskõlastatakse omanikuga enne töövõtu lepingu sõlmimist. Omanik võib kontrolliks haldurilt nõuda ülevaadet kuludest. Kinnisvaraomanik : valib usaldusväärse kinnisvarahalduri, kelle ülesandeks on kõigi omaniku kohustuste täitmise korraldamine. Kinnisvarahaldur: haldab kinnisvara korrashoiu standardi ulatuses ja kinnisvara vajadustest tulenevalt. Sõlmib kõik korrashoiuks vajalikud lepingud ja kokkulepped, koordineerib tegevusi ja võtab vastu tehtud töid
90. Kinnisvara korrashoiu tervikmudel ; selle kasutamise võimalused
See tähendab tervikmudeli kasutuselevõttu juhul kui kinnisvaraomanik suudab kirjeldada kogu tellitavat paketti (keskmine või keskmisest suurem korrashoiufirma). Antud juhul võib tekkida probleeme teenuste edasimüügiga. Ideaaljuhul ostab haldustöövõtjad kõik teenused sisse, teisel juhul peavad tema pakutavad teenused olema konkurentsivõimelise kvaliteedi ja hinnaga. Samas on ka üsna ebareaalne , et ükski haldustöövõtja suudab pakkuda korrashoiutervikmudelit st, et teeb kõike ainult oma jõududega, ega osta ühtegi teenust sisse. Kinnisvaraomanik: valib usaldusväärse ettevõtte, kelle ülesandeks on omaniku kõigi kohustuste täitmine seoses kinnisvara korrashoiuga. Kinnisvara korrashoidja: tagab korrashoiumudeli ulatuses ja kinnisvara vajadusest tulenevalt kõik tegevused. Vajadusel sõlmib vajalikud lepingud ja kokkulepped; koordineerib tegevusi ja võtab vastu tehtud töid

.DOCX Laadi alla originaalfail 26 lk · .docx · 187 allalaadimist

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #1

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #2

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #3

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #4

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #5

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #6

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #7

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #8

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #9

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #10

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #11

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #12

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #13

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #14

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #15

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #16

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #17

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #18

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #19

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #20

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #21

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #22

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #23

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #24

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #25

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015 #26

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

187 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tiiidu Õppematerjali autor

90 küsimust-vastust

kinnisvara haldamine eksam üürnik kinnistu järelevalve omavalitsus kinnisasja omanik üürileandja maaparandus otstarbe haldamine kaasomand maakorraldus haldur kinnisomand reaalosa ehitise omanik korteriomanik

Sarnased õppematerjalid

docx

Kinnisvara haldamise vastused.

Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited........................

Hüdroisolatsiooni tööd

doc

Kinnisvara Haldamine ( eksamiküsimused - vastused )

1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele

Kinnisvara haldamine

doc

Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused

1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele

Kinnisvara haldamine

docx

KH new perevod

Kinnisvara Haldamine. . 1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. / / , , "" , , , (, , , ) , ( ) - . , , , , , , . 1) ( , ; , , , / , , ) 2) ( , , ; , , , , , , ); 3) - , . , . - - , . . . 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. (, ,), - , , , (,, , ), . . . 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu. , , , , , , . 4.Asja omamise,valdamise ja haldamise mõisted Omamine- . , . Valdamine - . Haldamine- , . 5. Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga . ., , . , . . . . 6.Üldine,avalik ja era(kinnis)asi-sisu ning näiteid. 7

Kinnisvara haldamine

214

doc

KINNISVARA HALDAMINE

loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012 SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3

Kinnisvara haldamine

docx

Kinnisvara rahanduse kordamisküsimused kontrolltööks

Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluealõpuni. Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 0. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamatust - kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus 2. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. 3

Majandus

doc

Kinnisvaraturunduse kordamisküsimused - õiguse osa

Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister – Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut?

Kinnisvara hindamine

doc

Kinnisvaraturundus kordamisküsimused

o seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea lõpuni. o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? 8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? 1 Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse

Turundus

Rohkem sarnaseid