Piktograafia Esimeseks kirjaviisiks või kirjasüsteemiks oli piltkiri ehk piktograafia: iga joonistus tähistab objekti, eset ("päike", "maja", "inimene", "käsi", "puu", "kirves" jne) ning selle objektiga seotud mõisteid ("paistab", "päeval"). Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna, selle sõna sünonüümi, lauset, mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Suuri edusamme piltkirja kasutamisel saavutasid egiptlased. Sealsed valitsejad -
kunstivormid Mosaiik - värvilistest kivi-, klaasi- vm tükikestest koosnev pilt või ornament Naturalism - 19.saj lõpul tekkinud ülimat kirjeldamistäpsust taotlev positivismil põhinev vool Pannoo - Sellel pinnal olev maal, bareljeef või kaunistus; suur ehismaal Pastell - pehme kriiditaoline värvipulk; sellega maalimise tehnika; selles tehnikas teos Pastelne - mahedavärviline Perspektiiv - ruumivaade, esemete kujutamine kolmemõõtmelisena Petroglüüfid - koopajoonised Piktograafia - piltkiri Plastiliin -voolimismass, tainjas savisegu Portree inimest või inimrühma kujutav kunstiteos, zanri; näopilt Portselan kaoliini, jahvatatud kvartsi ja päevakivi segust põletatud mass; sellest valmistatakse peenkeraamikatooteid Reljeef - pinnalt eenduva või sellesse süvistatud kujutisega skulptuur Respiraator - hingamiselundite kaitsmise vahend Sirkel ringjoonte joonestamise riist Skulptuur raidkunst, raidkuju Statuett - väike kujuke; pisiskulptuur
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterj...
poolest. Näiteks paljud Plautuse komöödiad olid otse tõlgitud Menanderi teostest. Kui võrrelda vastanduvat Rooma teatrit Kreeka omaga,võib öelda et Rooma teater oli tunduvalt vähem mõjutatud religioonist. Rooma teater oli enamasti esteetilise veetlusega,sõjad ja tapatalgud olid rohkem tavaline olukord vastandina Kreeka teatrile. Kreeka alfabeet: Kiri alfabeet,võeti üle foiniikiast,24 tähte Esimeseks kirjasüsteemiks oli piltkiri ehk piktograafia:iga joonistus tähistab objekti,eset ning selle objektiga seotud mõisteid. Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna,selle sõna sünonüümi,lauset,mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Piktograafiline kiri,piktograafia on vanim teadaolev kiri. Pole tarvis osata isegi keelt,milles tekstid on kirjutatud,sest piltmärgi ja selle kaudu vahendatud sõna häälduse vahel pole vähimatki sidet
(segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse, kestuse ja tooniga seotud nähtuste (suprasegmentaalsete nähtuste) summa. Korea kirja hanguli on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, kus häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot samas häälduskohas häälduvad häälikud on kirjas kujult sarnased ja tähtedest moodustunud silbid moodustavad omakorda silbimärke. Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast (piktograafia). Vaheetapiks on mõistekiri (mõistemärgid). Seda mõjutas fonetisatsioon ehk sõna märk hakkas tähistama ka teist samakõlalist sõna vb keeleüksust(reebus)). Tekkis silpkiri>häälikkiri. Egiptuse, semiidi kiri Ladina tähestik arenes egiptuse hieroglüüfkirjast (või sellest arenenud hieraatsest kirjast). E. Hieroglüüfkiri oli osalt mõiste, osalt tähtkiri (tglt konsonantkiri, sest tähed märgivad kaashäälikuid).
9000eKr Jeeriko asulas on hakatud tegelema põlluharimisega. Eestis keskmine kiviaeg 7500-3000eKr 7500-3000 Kunda kultuur Eestis 7000eKr põlluharimise algus Mesopotaamias, Palkani ps ja Egiptuses. 6000eKr Maaviljeluse levimine kogu Mesopotaamisas. 5000eKr Egiptuses algab esiaeg, maaviljelus (Niiluse üeujutus) 4000eKr Metallide(vask, pronks) kasutusele võtmine: Egiptuses ja Mesopotaamias, Sumerid. Mesopotaamias ja Egiptuses piktograafia kasutuselevõtt. 3000-2000eKr Sumerid rajavad Mesopotaamias oma linnriigi, kirjutatakse ,,Gilgamesi" eepos. Olid tekkinud tsivilisatsioonid e kõrgkultuurid. Võetakse kasutusele kiilkiri. Eestis noorem kiviaeg 3000-1500eKr. Kanderaamika ja löögeraamika kultuurid. 3000eKr Egiptuses varadünastiline periood, tekivad esimesed dünastiad. Vanariik Egiptuses ehitatakse Giza püramiidid, Tekivad riigid tänapäeva Süürias ja Palestiinas.
anna reaktsiooni keha eritistega nagu uriin, sülg, sperma, ka mäda ja väljaheide, kui selles ei sisaldu verd. 5. spektraanalüüs o selles rakendatakse metoodikat, mis võimaldab määrata aine keemilist koostist tema hõõgumisspektri järgi. 6. kromatograafia o ainete eraldumine elektriväljal XI KIRJA UURIMINE 1. Kirja mõiste Kirja vanim vorm on piltkiri e. piktograafia. Edasisel arenemisel kujunes mõistekiri e. ideograafia. Häälikkiri on kõige abstraktsem ja siin on mõtete edastamine üksikute kirjatähtede abil. Kõrvuti häälikkirjaga kasutatakse veel mõningaid kirjale omaseid märke nagu nuumbrid matemaatikas jne. 2. Käekirja kujunemine Esialgu on kirjutamise õppimisel vahetu eesmärk teha järele kirjatähtede näidiseid. Algul liigub käsi üksikuid tähemärke joonistades aeglaselt ja väsib kiiresti. Pideva harjutuse
alguses. Üle 15 000 kiilkirja tahvli andmeid riikluse kui religiooni kohta. Egiptuse vaarao Ramses II ja hetiidi kuninga vaheline kirjalik leping seal räägitakse 1000 hetiidi jumalast. Mõlemad valitsejad vandusid pidada igavest rahu, tuhandete jumalate nimel. Hetiidi jumalatest teatakse väikest osa. Hetiitidel lõviskulptuurid ehitiste väravatel. Hrozny tsehhi mees, kes desifreeris hetiidi keelt, (Ninda- leib) Piktograafia- raidkiri 2000 e.m.a. Hetiidid väga sõjakas rahvas Ramses II uue riigi vingemaid valitsejaid Kadesi lahing Hetiidid võtsid rauatöötlemise kasutusele 2000 e.m.a. (hoidsid seda saladuses) Emajumalatari kultus* Üks hetiidi peajumalatest oli kõuejumal, tema naine päikesejumalanna oli hetiitide panteoni pea, tema nimi oli Arianna/Arinna. Telepinu äikesejumal, esindab sureva ja ülestõusva jumala tüüpi. Võimust võtsid nälg ja
räägib Kristuse sünnist, tegudest, kannatustest ja surmast, tema õpetusest ja selle levitajatest. Piiblit või selle osi on tõlgitud enam kui 1850 keelde (eesti keelde tervikuna 1739) ja seda on trükitud rohkem kui 60 miljonit eksemplari. piirolukord süzee kujundamise võte, kus tegelane on asetatud pingelisse olukorda: ta peab võitlema oma südametunnistuse ja teda ümbritseva keskkonnaga. piirsituatsioon vt piirolukord. pikareskne romaan vt kelmiromaan. piktograafia piltkiri. Piltkiri kujunes välja aastail 80006000 e.Kr, see ei vahendanud üksiksõnu vaid tervikteateid. Aja jooksul hakkasid piltkujutised märkima sõnu (mõisteid) ning nende joonis kaotas üha enam sarnasust algkujuga. Nii tekkis eeldus tähthäälikkirja väljaarenemiseks. piktograafiline luule luulegraafika; piltluule; luule, kus jäljendatakse teksti keskseid kujundeid graafiliselt: stroofi kuju ja teksti paigutuse kaudu. Näiteks: Rakvere raibe rAk vER E Rai BeraKvEreR
aastal eKr Nebukadnetsar II ajal. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv). Uusbabüloonlased eesotsas kuningas Nebukadnetsar II vallutavad Juuda riigi u 587 a eKr ja küüditavad juudid Mesopotaamiasse. Algab juutide paabeli vangipõlv. Piltkiri ehk piktograafia on meie tänapäeva kirja otsene eelkäija. Palju piltkirja näiteid on meieni jõudnud loodusrahvaste juurest – eskimod , indiaanlased. Suuri edusamme piltkirja kasutamisel saavutasid egiptlased. Tänagi võime imetleda egiptuse piltkirja märke, mis on väga hoolikalt välja joonistatud. Vana – Egiptuses tekkis kiri umbes IV – III aastatuhandel e.m.a., kuna selleks ajaks oli teadmisi kogunenud rohkem kui inimene meeles suutis pidada. Tekkis vajadus hakata paljusid asju üles kirjutama
annaabi.ee 
