Kokkuvõte: informant, kellel on rohkem võrguväliseid suhteid, tema keeles on rohkem varieerumist. II Seletusküsimused Mõisted: 1) Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sai alguse ja on 20. saj alguse uudne keele nägemise viis. Keskne lingvist on Labov. 2) Suhtlusvõrgustik 3) Optimaalsusteooria formaalne keeletooria. Meetod uurib seda, mis on maailma keeltes ühist ja millised keeleteadmised on sünnipärased. 4) Keeletüpoloogia keeletüpoloogia võrdleb keeli, et selgitada, millised on keelte struktuurilised piirid. Keeletüpoloogia suur küsimus on see, mis on võimalik loomulikus keeles. Tänapäeval tegeleb enamik keeletüpolooge aga küsimusega: Mis on tõenäoline loomulikus keeles? Tänapäeva tüpoloogia rõhk on mitte absoluutsete reeglite vaid tendentside otsimisel, sest viimased ütlevad rohkem ajaloo, kultuuri ja muude keeleväliste seikade kohta.
Tegeles keelte empiirilise uurimisega. Keelelise relatiivsuse nõrgim koht-kuidas tõestada, et erinev keeleline formuleering tekitab erineva maailmataju? Kui nootkad ütlevad "kivib alla" mitte "kivi kukub", siis kust me võtame, et nad ei taju objekti ja sündmust eraldi? Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria "nõrka vormi": keel ei takista inimest, vaid määrab ainult selle, kuidas ta tavaliselt ennast väljendab. 17. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused. Huvi kandus terviktüpoloogialt osalisele tüpoloogiale, hakati uurima konkreetset kategooriat eri keeltes. Greenberg andis tüpoloogiale statistilise mõõtme. Ta laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Tänapäeva keeletüpoloogia teemad --hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia
pigem on nad meie kogemusele "peale pandud", sest keelelisel vormil on türannilik haare meie maailmavaate üle. Whorf (1956): Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste tulemuste erinevale hindamisele, seega pole eri keelte kõnelejad võrdsed vaatlejad.Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria “nõrka vormi”: keel ei takista inimest, vaid määrab ainult selle, kuidas ta tavaliselt ennast väljendab. 17. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad. Keeletüpoloogia –Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi
Genereerimise reeglid e transformatsioonid Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. .
Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus. b) Wilhelm von Humboldt (1767-1835) - Üldkeeleteadus, keeletüpoloogia. 1888 Göttingeni ülikooli filosoofiat õppima, töötas diplomaadina, Preisi haridusministrina Asutas nt Berliini ülikooli (kannab seni Humboldti nime: Humboldt-Univesität) Alles 1819 asub täie jõuga keeleteadusega tegelema 1820 Berliini Akadeemias programmiline loeng "Keelte võrdlevast uurimisest keele erinevatest arenguetappidest lähtuvalt" 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
Keeletüpoloogia-keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keelte ühisjoonte kirjeldamise ja süstematiseerimisega. Eesti keel on SVO keel, sest sõnade järjekord lauses on alus(subject), öeldis(verb), sihitis(object). Universaal-tunnusjoon. Üle 2000-de avastatud keeleuniversaali moodustavad inimkeelte tuuma. Neid on otsitud kaua, kuid suur osa omadustest on veel avastamata. Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest). Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited. Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina) Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti, türgi) tuba-de-le Polüsünteetiline kee...
kõik häälikud või osa häälikuist. Kirjamärgid ehk grafeemid ja häälikusüsteemi üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasandeist ja
17. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval Uus-whorfanism oli lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy 1992. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. 18. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad. Kaasaegse keeletüpoloogia eelkäijad olid Humboldt jt 19. saj saksa keeleteadlased, kes erinevalt praegusest uskusid, et keele struktuur on põhjuslikus seoses rahva vaimuga. Neilt on pärit ka keelte esimesed tüpoloogilised liigitused. Huvi kandus terviktüpoloogialt (holistic typology) osalisele (partial), hakati süvitsi uurima mingit konkreetset kategooriat eri keeltes.
Oluline on keeleline kompetents, mitte sooritus Teooria: süvastruktuur on universaal, millele vastanduvad erinevates keeltes pindstruktuurid ...Chomsky... Mida vabam on sõnajärg keeles, seda ebaselgem on kas tegemist on sama või erineva süvastruktuuriga Tõuge psühholongvistikale Pragmaatika: struktuur sõltub keelekasutajast, kontekstist ja keelevälistest teguritest Kõneaktide teooria: seab kesksele kohale kõneleja eesmärgid, mis määravad keelekasutuse Keeletüpoloogia tegeleb universaalsete joonte kaardistamisega Kognitiivne lingvistika: uurib, kuidas kõneleja näeb oma maailma keele kaudu Sotsiolingvistika uurib keelekasutuse ja ühiskonna koosmõjusid LOENG V Keele teke Meie mõistes keel on tekkinud umbes 40 000 a tagasi Kuidas eristada keeli Vastastikuse mõistetavuse teooria: kui keeli on õppimata raske/võimatu mõista , on tegemist eraldi keelega, vastasel juhul on murre
15. Generatiivne keeleteadus Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm 16. Keeletüpoloogia Tüpoloogiline klassifikatsioon, mis eeldab keeltevahelist võrdlust; tüpoloogilised üldistused, mis sõnastatakse keeleuniversaalidena; keelenähtuste funktsionaal-tüpoloogiline selgitamine; vastandub ameerika strukturalismile ja generatiivsele grammatikale; tüpoloogiline mõtteviis: mitmekesisus on primaarne, induktiivne meetod, arbitraarsus, keel on dünaamiline 17. Nostraatiline keeleteadus Tuleneb ladinakeelsest sõnast nostras (meie kaaslased); makrokeelkond; kasutatakse
(Õim 2000: 10) 18. 19. sajandi vahetusel sündinud uut perioodi iseloomustab huvi pöördumine keelte ajaloo ning muutumise, aga selle kaudu eriti nende suguluse vastu. Siis sündiski keelkondade idee ning professionaalne keeleteadus üldse. 19. sajandi esimesel poolel uuriti keelte võrdlemise kaudu nende ajalugu ning sugulust. Keeli uuriti valdavalt nende vormist häälikulisest ning grammatilisest ehitusest. Huvide keskmes olid põhimõttelised keele olemuse probleemid. Siin sündis keeletüpoloogia keeleteaduse haru, mis tegeleb keele rühmitamise mitte nende suguluse, vaid ehituse iseärasuste järgi. (Õim 2000: 10-11) Üldkeeleteaduse rajajaks peetav Wilhelm von Humboldt, kelle põhitööd kuuluvad 1820.1830. aastatesse, esitas mitmed ideed, millega tänapäeva teadlased taas tegelevad: et keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos, et iga keele välise vormi all on oma sügavam ,,sisevorm", mille
ja sündmust eraldi? Vrdl it rains ja sajab vihma • Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria “nõrka vormi”: keel ei takista inimest, vaid määrab ainult selle, kuidas ta tavaliselt ennast väljendab. • Nii arvasid nt Boas ja Jakobson. Jakobsoni näide: vrdl ingl neighbour (I spent yesterday evening with my neighbour) ja sosed/sosedka. 17. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad. TERMINID: keeletüpoloogia - keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel. Greenberg - ameerika keeleteadlane.Ta tegeles keeleuniversaalidega ning keelte geneetilise klassifikatsiooniga. Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keelelise varieerumise piirid (st keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused). Kaasaegse keeletüpoloogia eelkäijad olid Humboldt jt 19. saj saksa keeleteadlased, kes erinevalt praegusest uskusid, et keele struktuur on põhjuslikus seoses rahva vaimuga
mitmuse tunnus I sulandus eelneva täish.-ga mille tagajärjel tekkis erinevaid häälikuid (-e,-I,- u). Et nii palju ebareeglipärasusi vältida, võeti kasutusele de: mitmuse omastav vorm 3) Keelekontakt: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Keelekontakti näide: Prantsuskeel on tekkinud ladina keelest kontaktis frangikeelega. Keelte liigitusalus *genealoogiline (sugulus ja päritolu) Keeletüpoloogia vt. Lisalugemine Moodle's. Üldkeeleteadused 22.09 · Foneetika-häälikud · Fonoloogia-häälikute ühendid · Morfoloogia-morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks · Süntaks sõnade liitumine suuremateks üksusteks- osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. · Tekst · Semantika- keelelised (=keeles väljendatud) tähendused; · Pragmaatika keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelisest konteksti
o Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. o Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. o Keelestruktuur on tasandiline o (süntaks) o morfoloogia o fonoloogia 20. sajand o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. (keele struktuur on kaasasündinud) o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv Keelte liigitamine
uuritakse lahus kõigist konteksutaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest (kriitika: keelesüsteem kui abstraktne idealisatsioon), lähenemist nimetatud autonoomseks keeleteaduseks. Oluline lingvistiline rakendusala on keel(te) grammatikate kirjeldus, mis põhineb üldisel grammatikateoorial ja semantilisel teoorial. Teine sellega seotud oluline ala on keeletüpoloogia ehk keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. Kui seda tüüpi uurimine keskendub keele süsteemile kui rohkem või vähem autonoomsele struktuurile, siis on tegemist strukturaalse keeleteaduse ehk strukturaallingvistikaga. Kõik pole autonoomsuse ideega nõus, juba kaua aega on keeleteaduses suundi, milles rõhutatakse keelesüsteemi ja keelekasutuse sõltuvust kultuuritaustast (nt etnolingvistika). 1960Ndatel hakkasid levima
Koos rooma-katoliku usuga levis Euroopas ladina keele grammatika traditsioon. Keele universaalset alget ja seoseid keele ja loogika vahel püüdsid leida skolastikud. Prantsusmaal ilmus 1660.a. Port Royali grammatika, mis püüdis sõnastada keelte universaalset alust ja toetus Descarte'i ideele universaalsest keelest. Romantismi ajastul tekkis mõte, et kõik keeled on ainulaadsed ja omapärased. Sellist mõtteviisi seostatakse eelkõige J.H. Herderi nimega. Keeletüpoloogia rajaja oli W. von Humboldt. Ta rajas ulatusliku kava mitmesuguste keelte uurimiseks. Võrdlev-ajalooline meetod tekkis 18. sajandil. Oluliseks tõukeks oli sanskriti keele avastamine (eurooplaste jaoks). Oletuse häälikumuutuste reeglipärasusest sõnastas J. Grimm. Idee keelkonnast ja keelepuu mudeli pakkus 19.saj. A. Schleicher. Uuema põlvkonna keeleteadlased K. Brugmann, A. Leskien ja H. Paul absolutiseerisid keeleajalugu
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale.
• Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline – (süntaks) – morfoloogia – fonoloogia 20. sajand • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. • Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. • 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%)
foneeme, mis on olemas kõigis uuritud keeltes? Jne). Foneemisüsteemide tõlgendamise ja võrdlemisega käivad kaasas mitmed probleemid. Keelt saab fonemiseerida (keele foneeme määrata) erinevatel abstraktsioonitasemetel ja nii võib saada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt erinevaid tulemusi. Mida lähemal on fonemiseerimine hääldamisele, seda konkreetsem see on ja seda suurem on oletatavate foneemide hulk. Nagu igasugune keeletüpoloogia, areneb ka fonoloogiline tüpoloogia põhjalike, sadu keeli hõlmavate võrdluste kaudu, mis toovad esile nii erinevatele keeltele ühiseid omadusi kui ka keelte erijooni. Fonol. tüpoloogia on märgatavalt edasi arenenud tänu Maddiesonile, kelle uurimus toetub UPSIDi nimelisele fonol andmebaasile. Selles on 317 keele foneemisüsteemi andmed. Keelte valik on tehtud väga hoolikalt, nii et maailma (oletatavate) keelkondade igast rühmast oleks võetud parim esindaja.
oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel)
oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel)
oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel)
Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud. Raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpris väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg, kelle sõnajärge käsitlev artikkel on keeletüpoloogia klassika. 1978 a avaldati neljaosaline raamatusari ,,Universals of Human Language". Teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Sõnajärg on pidevalt olnud universaalide uurimise huvi keskmes. Paljud esitatud uuringutest on implikatiivsed. Omadus b võib keeles esineda ainult eeldusel, et on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d
Vähemuskeel-keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem, kui teise keele kõnelejaid lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi) 12. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel - Esimeste puhul koosneb iga sõna lauses vaid ühest morfeemist, süntaktilisi seoseid väljendatakse abisõnade, sõnajärje jm abil,
Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. Keelestruktuur on tasandiline: (süntaks) morfoloogia fonoloogia - XX sajandi põhitunnuseid: o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%)
Ameerika ja Lõuna-Ameerika. · sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas. Nt on sotsiolingvistiline kõnelejate arvust lähtuv enamuse ja vähemuse keel. · tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil. Tüpoloogilise jaotuse eesmärgiks on seletada keelte jagunemist maailmas nende omaduste alusel. Keeletüpoloogia oli esialgu (19. saj) sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata küsimustele kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub ja kuidas neid elemente liidetakse. keelte liigitamine on abivahend keelte uurimisel. 19. sajandi klassikalise morfoloogia tüpoloogia jaotus: 1) analüütilised laua peale (abisõnad) 2) sünteetilised lauale (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon; muutumine). Morfeemide
araabia keele suulise kõne eri varjundid (=?murded). Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) · Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma omaduste alusel maailmas jagunenud on. · Tüpoloogiliste jaotuste aluseks on keelte omadused (nt grammatilised elemendid, sh nt sõnajärg) · Uuritakse võimalikult suurt tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näiteks WALS Keeletüpoloogia · Keeletüpoloogia oli algul (19.saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: o Kui palju morfoloogilisielemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) o Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) Wilhelm, Schlegel, Humboldt lisalugemine Moodle'is · 19. Saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus = kui palju morfoloogilisi
Nt Araabias erineb igapäeval kasutusel olev keel väga palju sellest, mis on riigis standardkeel. Tüpoloogiliste jaotus (keele struktuur ja sõnavara omadused) eesmärk on selgitada, kuidas keeled struktuuri alusel maailmas jagunenud on. Selle aluseks võivad olla nt grammatilised elemendid (sõnajärg) Uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näidet: WALS Uuritakse võimalikult suurt andmebaasi. Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: 1) Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) 2) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) Prosoodia: Pikkus, ehk kvantiteet väljahääldamise aeg millisekundites
esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate arvu järgi). Uuritakse keelte ohustatust. Keeled hakkasid 19.saj algul kaduma, misjärel hakati keeli liigitama. 3
Adstraat on emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Kontakteeruvate keelte vastastikune mõju. Superstraat on tulemus, tekkinud keel. 8. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel on keel, mida räägib vähemus. Lingua franca argisuhtluses abikeel. Keel, milles kõik räägivad, olenemata oma emakeelest. Diglossia Olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, millel on oma kindlad kasutusalad. 9. Keeletüpoloogia keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. 10. Grammatiline kategooria koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Näiteks kääne, aeg, isik. 11. Keeleuniversaalid vt ette poole. 12. Häälik Väikseim kuuldeliselt erisatatav inimkõne üksus. 13. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus
Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud. Raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpris väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg, kelle sõnajärge käsitlev artikkel on keeletüpoloogia klassika. 1978 a avaldati neljaosaline raamatusari ,,Universals of Human Language". Teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Sõnajärg on pidevalt olnud universaalide uurimise huvi keskmes. Paljud esitatud uuringutest on implikatiivsed. Omadus b võib keeles esineda ainult eeldusel, et on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Vastandiks on
Võrdlev-ajalooline keeleteadus - 19.saj Euroopas, pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Deskriptiivne linvistika - tihedalt seotud sadade Põhja-Ameerika mandri põliselanike keelte uurimisega. Keelesüsteemi autonoomsus - keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest. (ei arvestata nt murdeerinevusi, situatiivset varieerumist ja idiolektsust) Keeletüpoloogia - keelte struktuurijoonte võrlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. Struktuaalne keeleteadus e strukturaallingvistika - 20.saj üldkeeleteaduse valitsev suund, mida on vastandatud võrdelv-ajaloolise keeleteadusega. Funktsionaalsed keelekategooriad - (sotsiolingvistika) iseloomulik on keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Keelt ei uurida idealiseeritud süsteemina. Dialektoloogia e murdeuurimine
millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi) 4. Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma struktuuriomaduste (ehituse) alusel maailmas jagunenud on. Uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näidet: WALS http://wals.info/ Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: - Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub, kas keel on analüütiline - kasutatakse eessõnu (inglise, tai) või sünteetiline keel - kasutatakse käändeid (eesti - Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) -19
Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Vähemuskeel- on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahendina, uute valitsejate keelt aga ametlikus suhtluses. 19. Keeletüpoloogia Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1. isoleeriv (puudub morfoloogia väikseimate üksuste U), 2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine
annaabi.ee 
