Ristiusukiriku tekkimine, katoliku kirik ja paavstivõim kesk (0)

Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15

ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine

Ristiusu kiriku teke ja levik

• Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik
  
• esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr.
  
• Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal
  
• Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur
  

• Milano edikt 313
  
• 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks
  
  • Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon .
    
  • Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad
    
• Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad.
  
• Esialgu olid kristluse keskusteks ainult linnad
  
• Maakohad olid ristiusustamata
  
• Kiiremini levis kristlus nendel Euroopa aladel, mis kuulusid ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal Rooma impeeriumi koosseisu
  
  • Hispaania
    
  • Gallia (tänapäeva Prantsusmaa)
    
• Järk-järgult hakkasid ristiuku astuma ka roomlasteg kokkupuutuvad barbarid
  
• Üks olulisemaid sündmusi oli tolle aja tugevaimate barbarihõimude – frankide ristimine 5. saj. lõpp
  
  • Võtsid vastu kahe katoliikluse vormis
    
• Euroopa rahvaste ristiusustamine oli võrdlemisi pikk protsess ning toimus tihtipeale vallutuste käigus
  
• Suurt osa mängisid ka misjonärid.
  
• Ainsana kogu euroopas toimus ristiusustamine täiesti rahumeelselt Iirimaal 5.saj pKr.
  
  • misjonäride juhiks oli piiskop patrick , keda tänapäeval tuntakse iirlaste kaitsepühakuna.
    

• rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre, kellest paljud suundusid mandrile paganlike Euroopa hõime ristiusku pöörama ning asustasid seal omakorda kloostreid, mis said ümberkaudse rahva ristiusustamise keskusteks
  
• Roomast lähtuva misjonitöö innukaimad läbiviijaid oli sakslaste ristiusustaja Püha Bontifatius
  
• Kokku kestis Euroopa ristiusustaine üle tuhande aasta .
  
• Viimasena ristiti Leedulased 1385
  

Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine

• Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskopidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad.
  
• Esimeseks rooma piiskopiks loetakse apostel peetrust
  
• Kuna kirikud paiknesid algselt enamik linnades siis kogunes ka vaimulikkond sinna.
  
• Linnas asus ka jumalakoda, kus oli piiskopi jutustamistool – Kateeder
  
  • Sellest on tulnudpiiskopikiriku nimetus katedraal
    
• Aja joolsul tõusid piiskoppide etteotsa peapiiskopid
  
• Maale kogudusekirikute rajamine kaasnes ristiusustamisega
  
  • Esimesed neist ehitati 5. saj
    
• Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalate astmete vaimulikke , kes olid kantud selle linna vimulikkonna nimekirja – kaanonisse
  
  • Sellest tulnud ka kanoonikute nimetus
    
• Hiljem moodustasid kanoonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu – toomkapiitli
  
  • koosnes tavaliselt 12 kanoonikut (12 kristuse apostli järgi)
    
• Piiskopi ülesandeks oli :
  
  • preestrite ametissepühitsemine
    
  • ristitute konfirmeerimine
    
  • kiriklike toimetuste juures kasutava õli pühitsemine
    
  • altarite pühitsemine
    
  • kirikute ja kabelite sisseõnnistamine
    
  • verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine
    
  • vaimulike kontrollimine
    
    • selleks korraldas piiskopkond
      

• sinodeid
  

• piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel
  
• tehti teatavaks paavsti ja kirikukoguduse otsuseid ning jagati vaimulikele korraldusi, mis puudutasid peamiselt distsipliini ja jumalateenistuseläbiviimise korda
  

• visitatsioone
  

• külastuse ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist
  

• Kristlaste hingehoiutööd tegi preester
  
• Preestril oli õigus:
  

• pühitseda armulauda
  
• jagada teisi sakramente
  
• pidada jutlust
  
• sooritada muid kiriklike toiminguid
  

• Iga vaimulik polnud preester
  
• Vaimulike peeti üleval piiskopkonnasta või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annetustest
  
• Maal oli tähtsamaid makse kümnis
  
  • moodustas algselt ühe kümnendiku saagist
    
    • suurkümnis
      
      • vilja pealt
        
    • väikekümnis
      
      • aiasaaduste pealt
        
    • looma e. verekümnis
      
      • loomade juurdekasvu ja karjasaaduste pealt
        

• kirikul oli ka teisi sissetulekuallikaid, eriti maavaldustelt
  
• patrionaadiõigus – õigusmäärata kohale preester
  
• kogudusepreestri pidi kohale kinnitama piiskop
  

Katoliku kiriku õpetus

• Katoliku kiriku õpetus põhineb piiblil
  

• Esimene põhiosa – Vana testament
  

• judaismi püharaamat
  
• sisaldab peamiselt juutida ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jne.
  
• teine põhiosa – Uus testament
  
  • neli evangeeliumit, mis jutustavad kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest
    
  • kristuse õpilaste – apostlite tegude kirjeldus ning apostlite kirjad esimestele kristlikele kogudustele
    
• piibli ülesehitus määrati kindlaks II saj lõpul
  

• Vana Testamendi originaal on peamiselt heebreakeelne, Uus Testament kreekakeelne
  
• 4. saj tõlkis õpetlane hieronymus piibli paavsti ülesandel ladina keelde
  
  • seda tõlget hakati nimetama Vulgata ’ks
    
• Kirikuisadeks nimetati kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge
  
  • Ambrosius
    
  • Hieronymus
    
  • Augustinus
    
• Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad edasi andma usklikele jumala armu
  
  • Ristimine
    
  • Armulaud
    
• Sakramente käsitleva õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus
  
  • sellejärel on sakramente kokku seitse
    
    • ristimine
      
    • leeritamine
      
    • armulaud
      
    • mihtimine koos meeleparandusega
      
    • viimne võidmine
      
    • abielu sõlmimine
      
    • pühadesse seisustesse pühitsemine
      
• armulaualeiva ja –veini pühitsemine kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus
  
• Paavst Innocentus III töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril aine niisugune muundumine just preestri pühitsemise läbi
  

paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine

• esialgu polnud rooma piiskopil teiste piiskopide ees mingeid eeliseid
  
• tema tähtsus suurenes järk.järgult
  
• Gregorius I suur
  

• esimene paavst, kes võttis kasutusele tiitli „jumala teenrite teener“
  
• vaimuliku märgiks kandis mitrat – kõrget kolmnurkset peakatet
  
• ilmaliku võimu märgiks tiaarat – kõrget kalliskividega kaunistatud krooni
  

ptk.14 Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal

• 9.-10. saj iseloomustas katoliku kirikut üldine langus
  
• Ilmalikel valitsejatel oli ka kirikuasjade otsustamisel suur osakaal
  

Gregooriuse reformid

• Allakäigule tekkis vastukaaluks kiriku sees uuendusliikumine , mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu altning vähendadavaimulikke ilmalikke huve , keelates eelkõige simoona ja perekonnaelu
  
• Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse vähendamist
  
• muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregoorius VII järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregooriuse reformideks
  
• Reformid pidid hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetadeskogudusega
  
• Taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreekakatoliku kiriku üle.
  

Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus

• kreeka- ja roomakatolikukiriku erinevused aina suurenesid aja jooksul.
  
• 1054 kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo XI ja konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja.
  

Investituurtüli

• paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldasid kõige selgemalt Investituurtülis
  
• tüli põhjustas paavstinõudmine, te Saksa –Rooma keiser loobks vaimulikust investituurist st. vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnistuste jagamise õigusest
  
• Paavsti Gregorius VII dokument märtsis 1075 – paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese
  
  • üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist vabastada
    
  • üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused
    
  • üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta
    
  • keegi ei tohi paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste kohtuotsuseid
    
• sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise kiriku asjadesse sekkumise ja ühtlasi tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust, mis oli ka Gregoriuse reformide üks põhieesmärke
  
• keisrivõim polnus sellest huvitatud
  
• tüli jõudis haripunkti 1076 aastal
  
  • selleaegne keiser Heinrich IV kutsus Wormsi kokku saksa piiskopide sinodi ja piiskopid teatasid, et loobuvad paavstile kuuletumast
    

• sellele tuginedes kuulutas Heinrich Gregorius VII tagandamise
  
• Vastuseks tagandas Gregorius VII Heinrichile truud piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusevandest ja kuulutas ka tagandatuks Heinrichhi enese heites ta ka ühtlasi kirikust välja
  
• Suurem osa saksa ülikutest toetasid paavsti ning ähvardas juhul kui Heinrichpaavsti allele ei allu, valida uue keisri
  
• seda plaaniti teha Augsburgi kokkukutsutaval sinodil, kus paavst pidi olema eesistuja
  
• oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele paavst Gregorius VII poole
  
• 1077 jaanuaris astus Heinrich patukahetsejana paavsti ette Cannossa linnuses.
  
• pärimuse järgi seisis keiser 3 päeva paljajalu lumes paludes paavstilt armu.
  
• paavstil oli talle kohustus andeks anda ning keiser jäi tagastamata
  
• see ei tähendanud paavsti aj keisri vahelist rahu.
  
• Investituuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122.aastal sõlmitud Wormsi kokkuleppega.
  

Aquino Thomas

• 12.-13. saj tegi keskaegne õpetatud maailm märgatava sammu edasi
  
• eriti tähtis oli kreeka teaduse eriti aristotelese filosoofia tuntukssaamine.
  
• keskaja üks tuntumaid teolooge oli Aquino Thomas
  

• sündinud Lõuna-Itaalias
  
• astus 1244 dominiiklaste ordusse ning õppis seejärel oma aja ühe tuntuima teoloogi ja teadlase Albertus Magnuse käe all Kölnis ja pariisis
  
• elu viljakamail aastail oli Pariisis ülikoolis õppejõud
  
• tuntuimad teosed
  

• „Summa Theologiae“(teoloogia summa)
  
• „Summa contra gentiles“(summa paganate vastu)
  
• põhiliselt käsitleb teostes kiriku ilmutuste ja usu ning inimmõistuse vahekorda
  
• kasutas aristotelese loogikat
  

Ketserlus

• ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku ületunnustatud õpetustega
  
• tekkisid koos kristliku kiriku tekkega
  
• nende karistamine muutus eriti aktuaalseks 12.-13. saj, mil tekkis mitu uut ketserlikku liikumist
  
• alguse said need enamik linnadest
  
• eriliselt vahemere piirkonnas, kus linnaline areng oli kiirem ning kristlikest ideaalidest kaugenemine seoses jõukusega suurem
  
• Eriti tuntud on Lõuna-Prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine
  

• eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku vimulike lõtvu elukombeid
  

• ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima nende kontrollimis ja väljajuurimisevahendeid
  

Inkvisitsioon

• inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada
  
• ketserite mõõduka karistamise teooria lõi juba kirikuisa Augustinus, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma .
  
• Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. saj I poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vattekkinud kerjusmungaordude liikmed.
  
• inkvisitsioonikohute tegevust kontrollis paavst
  
• inkvisitsiooni eesmärgiks oli pigem ketserlike vaadete leviku takistamine
  
• inkvisitsioonikohtu protseduur :
  
  • kohtunikud – inkvisiitorid saatsid linna või piirkonda teate oma tulekust
    
  • kohale jõudnud pidasid rahvale jutluse, milles kutsusid ülesse patte tunnistama ja ketserlusest loobuma
    
    • need, kes olid ise nõus ketserlusest lahti ütlema need said üsna kerge karistusega: paast , palved jne.
      
    • enesele kindlaks jäänud said raske karistuse nagu näiteks surmanuhtlus.