K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil kinnitati tema
kalliskivi); ülesandeks on munkade eest hoolitsemine, kloostrite ehitamine 2. mungad ja nunnad mungad olid kõrgemal kohal kui nunnad; munki kutsutakse bhiksu|deks, nunni bhiksuni|deks, tõlkes kerjus; enamasti on mungad ja nunnad rõõmsad inimesed Kui inimene tahab nunnaks või mungaks saada, peab ta riietuma kollasesse, pea raseerima kiilaks. Peab munga ees andma kolmekordse tõotuse. Mõnikord eelneb sellele ka noviitsiaeg (prooviaeg), mis ajal proovitakse munga või nunna elu. Mungatõotuse 10 punkti: Tõotan, et ma... 1. ei tapa ühtegi elusolendit. 2. ei võta seda, mida mulle antud ei ole. 3. hoidun kõrvatust elust. 4. ei valeta iial. 5. ei tarvita joovastavaid jooke. 6. ei söö keelatud aegadel. 7. ei tantsi, ei laula, ei mängi pilli ega osale näitemängudes. 8. ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid. 9. ei heida magama kõrgele ja laiale voodile. 10
läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti. Kirikukogud koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali. Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi. Raamatute ümberkirjutamine. Kindel riietus. Magamiseks üksikkong või dormitoorium. Söödi refektooriumis.Lihasöömiskeeld.
mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid. Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad. Selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benetiktlaste musta kuue tõttu nimetati neid ka mustadeks munkadeks. Arvati, et kloostrielu tagab lunastuse tunduvalt kindlamini kui ilmalik elu. Üks kõige kuulsamaid kloostreid oli luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal. Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu Tsistertslased, mis nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist. Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux ja nad kandsid
idamaadesse esimesena Euroopas võtsid kasutusele ka rahamajanduse ja rajasid pangad. Käsitöö Suur osa linna elanikest olid käsitöölised, kes olid kohustatud kuulama tsunfti e kutseühingusse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e skra, mis reguleeris tootmist, kvaliteeti, hindasid, müüki jne. Pani paika ka alluvussuhted e tsunfti hierarhia(õpipoiss, sell, meister) Õpipoisist meistriks saamise tingimused: 11) olla sündinud seaduslikust abielust 12) läbida prooviaeg 13) olla 2-5 a sama meistri juures õppinud 14) teha 2-3 rännuaastat kuskil mujal linnas/riigis 15) esitada meistritöö e sedööver 16) korraldada enda kulul kõigile tsunftiliikmetele suur pidu tsunfti kuulujatel oli kohustus üksteist vajadusel abistada ja toetada. Kõik linna käsitöötsunftid moodustasid kokku Väike Gildi: kõik linna kaupmehed kuulusid Suur Gildi. Ülikoolid 10
hakul, algul Provence’I ning pärast Patricku ja ta jüngrite misjonit Iirimaale (V saj. II p.) Püha Benedictus Nursiast andis oma Monte Casino munkade reegli (u. 525) ja benediktiinide reegel muutus peagi üldiseks. Benediktlaste põhiline eesmärk on jumala teenimine palvetamise ja liturgiaga. Nende elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Selle eeltingimuseks on suletus ja majanduslik sõltumatus. Mungaks või nunnaks saamisele eelnes noviitsi aeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benediktlane on ka jumala sõdur, keda juhatab kloostri abt. Kloostrit juhtis abt või prior (nunnakloostrit abtiss või prioriss). 11. saj. lõpul tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu – Tsistertslaste ordu (ühe kloostri rajajaks ja juhiks oli Burgundia aadlik Bernard, kes oli tuntud ketseritevastaste ja Teist ristisõda õhutavate jutlustega). Tsistertslased kandsid valget
Tsistertslased: citeaux 11.saj Riided: valgepuhtus ja rikkumatus Tegel: füüsiline töö, harisid maad, ehitasid kloostreid, kaub. Puuvilju, marju, jne aiandus Dominiiklased: dominicus 13.saj Riided: must kuub Tegel: jutlustamine Frantsisklased: franciscus 13.saj Riided:pruun, hall kuub Tegel: hariduse levitamine Ordude peamine tegutsemiskoht: klooster hoonete kompleks, eluruumid munkadele/nunnadele, majapidamisruumid. Tuli läbida prooviaeg, siis said noviitsiks, pärast seda munk/nunn. Vaesusvanne Elada kasinuses tsölibaat, süüa vähe, paastumine Kuulekusvanne, tuli kuulata kloostriülemat Kloostrisse mindi, et: Et pühendada oma elu Jumalale ja et leida lunastus Kindlustas elujärje noorematele poegadele ja abiellumata tütardele. Mungad ja nunnad elasid kauem kui tavainimesed, sest Haigused ei levinus nii kiiresti, oli isoleeriutd Füüsilist tööd oli vähem kui talupoegadel
- kloostrid olid suletud (ehituse kompleks, müürid) - majanduslikult sõltumatud. Kloostris oli: kirik, dormitoorium e. Magamisruum, reflektoorium e. Söögisaal. Kloostris paoknes veel nt. Palverändurite öömaja. Mungakloostrit juhtis abt, nunnakloostrit juhtis abtiss. Kloostirtes tegeleti raamatute ümberkirjutamise, hariduse, majanduse, sotsiaalabikeskuse ja orbudekoduna. Kloostrielu reeglid kehtestati 6. sajandil Püha Benedictuse poolt: - kehtis prooviaeg - pidi elama vaesuses, kasinuses, kuulekuses - pidi tegema tööd ja palvetama. Benedictlaste ordu rajati 6. sajandil Tsistertslaste ordu rajati 11. sajandil 2) Kerjusmunga- Tekkisid 12-13. saj vastureaktsiooniks jõukusele. Nemad tohtisid kloostrimüüride vahelt lahkuda. Tekkisid linnades. Nt. Frantsisklased ja Dominiiklased. Inkvisitsioon läks dominiiklaste kontrolli alla. Inkvisitsiooni
nunnad ja mungad harisid seda, aga ka renditi talupoegadele sealt saadi sissetulekud ) - Klooster oli ehitiste kompleks - Olulisemad vaimulikud ordud on benediktlased ja tsistertslased. Benediktlaste ordu ( tekkis 6. sajandil ) sai nimetuse ordu rajaja Benediktuse järgi. Tsistertslaste ordu sai nimetuse esimese kloostri paiknemiskoha järgi: Citeaux - Emaklooster ja tütarkloostrid - Kõigepealt oli vaimulikus ordus prooviaeg Siis pidi andma erinevad vanded : vaesusevanne, kasinusevanne, kuulekusevanne Palvetamine ja erinevate tööde tegemine. - Ühelt poolt oli klooster usukeskus, aga teiselt poolelt oli klooster kindlasti ka hariduskeskused. - Kloostrites toimus raamatute ümberkirjutamine skriptoorium raamatute ümberkirjutamise koht - Kloostrites olid ka raamatukogud - Kloostrid olid ka majanduskeskused neile kuulusid väga suured maavaldused, tulid kasutusele
Teoreetiliselt pidi klooster olema suletud maailm, aga tegelikkuses see enamasti nii ei olnud. Keskaegset kloostrit võib pidada teatud kultuuri- ja majanduskeskuseks. Kultuurikeskus: · Anti haridust · Kirjutati raamatuid ümber Majanduskeskus: · Suured põllumajanduslikud ettevõtted · Sotsiaalabikeskused (seal oli haigla, apteek) Kloostrielu reeglid (kehtestati 6. sajandil püha Benedictuse poolt): · Kehtis prooviaeg · Tuli tõotada elada vaesuses, kasinuses ja kuulekuses. · Töö ja palve (Tegeldakse palvetamisega, aga töö ja palve peavad olema võrdselt jagatud. Tuleb teha ka tööd.) Olulisemad vaimulikud ordud: 1. Benediktlased Oma nime on saanud looja püha Benedictuse järgi. Nende ordu rajati 6. sajandil. Benediktlased kandsid enamasti musta mungarüüd ja seetõttu on nende kohta kasutatud nimetust mustad mungad. 2
Tavaliselt kirjutab autor täpselt ette, mida konkreetse priivaraga tohib teha ja mida mitte. Shareware jaosvara, ühiskasutusega tarkvara . Algselt nimetati jaosvaraks sellist tarkvara, mida jaotati n.ö. aumeeste mängu põhimõttel. Autor lubas jaosvara teatud aja vältel tasuta proovida ja kui see teile meeldis, siis paluti annetada autorile väike rahasumma. Nüüdseks on jaosvara mõiste sisu muutunud. Seda saab endiselt tasuta alla laadida, kuid kasutusaeg on piiratud (nn. prooviaeg, näit. 1 kuu) või on osa funktsioone blokeeritud. Kui soovite jaosvara kasutada ka pärast prooviaja lõppu või aktiveerida kõik funktsioonid, siis tuleb tasuda nõutud summa. Kui olete maksnud, registreeritakse teid jaosvara pakkuja juures ning te hakkate regulaarselt saama kõnealuse tarkvara täiendusi, uusi versioone ja uudiskirju. Jaosvara on odav, sest selle on tavaliselt kirjutanud eraisikust programmeerija või mõni väike firma ja seda pakutakse üle Interneti otse klientidele.
annaabi.ee 
