piinamist. Ohvrile näidati piinamisriistu, et hirmutada teda sellega, mis teda ees ootab, kui ta ülestunnistust ei anna. Piinakambrisse kuulusid peksu- ja venituspink, nuudid. Piinati ka vee, nälja ja januga. Pärast piinamist raviti ohvri haavad jälle terveks, kuna tuleriidale minnes pidi süüalune terve olema. 2.2.3 Kohtuotsus Lõplik otsus tehti tavaliselt teatavaks pidulikul üritusel- autodafee. Üks või kaks päeva enne tseremooniat loete süüalusele veel ta süüdistused ette, et tal oleks veel viimane võimalus oma süü üles tunnistada. Tavaliselt seda aga ei juhtunud, sest see, kes oli kogu protsessi läbinud, aga ikka midagi polnud öelnud, seda tavaliselt ei teinudki. Üks õhtu enne tseremooniat öeldi süüalusele kus ja millal ta olema peab. Autodafee koidikul valmistati süüalused ette neil aeti habet, lõigati juukseid, anti
juhtida laeva, suri kukkumisest üle parda. Oli ka veneetsias, võrgutatud munga poolt, teenis raha erinevate meeste juures, talumaja - tikkis • Madrus – lõi Paquettet, kukkus ise üle parda, aga Paquette aitas ta tagasi üles, siis kukkus aga Paq, aga madrus teda ei aidanud. Otsis peale maavärinat noosi. Sündinud Bataavias, Hollandis, 4 jaapani reisi, pidi lahti ütlema usust. • Coimbra Ülikool – otsustas, et tekib autodafee, kohtuotsus + hukkamõistmine • Biskailane – abiellus oma ristiemaga, põletati • 2 portugallast – võtsid rasva kana süües ära ehk juudid, põletati • Vanaeit – kutsus Candide enda juurde kui ta oli õnnistatud, ravis haavu, söötis, jootis, voodi, ei tohtinud kätt suudelda, III päeval eit ei toonud süüa vaid jalutas üksildase majani Ca sinna, toob looriga Cu sisse, piiritusega piserdamine, Cu käskis C-d aidata, tagumik pool ära
tol ajal ilmunud eesti kirjanduse paremik. Raamatuid hävitati nende sisu arvestamata üksnes ilmumiskoha järgi. Nii põletati koos Marie Underi, Kalju Lepiku ja Bernard Kangro luulekogudega ka Friedebert Tuglase Väike Illimar ja J. W. Goethe Fausti tõlge eesti keelde. Välisautorite loomingu hulgas, mis põletati, torkab silma M. Leblanci Õõnes nõel ja kommunistlikku ühiskonda analüüsiv M. Ailasi Novõi klass. Viimasest läks iga kuu tuleroaks kümneid eksemplare Edaspidi asendati autodafee osaliselt erihoiuga ja paljud kingitused jõudsid kohalegi. Näiteks 1959. aasta esimesel poolel vaatas Glavlit läbi 1228 postiga Eestisse saadetud raamatut, millest 685 loovutati adressaadile ja 543 pidas tsensuur kinni. Viimastest anti 16 raamatut EKP Keskkomiteele, 81 Riikliku Raamatukogu erihoiu osakonda, 27 Tartu Kirjandusmuuseumile ja 1 Eesti NSV Julgeoleku Komiteele. 1962. aastal kuulutati kehtetuks kõik senised kirjanduse keelunimekirjad ja asendati kahe koondnimestikuga
Et ketserid ei saaks õigustada oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231.a. ilmikutele piibli lugemise – see jäi vaimulike eesõiguseks. Piibli tõlkimist rahvuskeeltesse ei lubatud – võis lugeda vaid ladina või kreeka keeles. Ketserite üle mõistis kohut inkvisitsioon, mis kujunes välja paavst Gregorius IX ajal 13. saj. I p. Inkvisitsioon (ld. k. – uurimine juurdlus) oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja karistada. (Autodafee – kohtuotsuse väljakuulutamine ja ketseri avalik karistamine). §2.2 Kloostrid ja kerjusmungaordud Kirik õpetas, et kõige kindlam tee taevariiki pääsemiseks on loobumine ilmalikust elust, erakuna lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lähis-Ida aladel läksid erakust mungad kõrbetesse või mägedesse. Lääne- Euroopas kogunesid erakud aga suletud vennaskondadena ühte. Nii tekkisid välismaailmast eraldatud nn. “suletud kohad” e. kloostrid (lad
ilmalik investituur keisrilt 3. Mõjukas paavst Innocentius III (XII XIII saj.) - Andekas usuteoreetik - Hea diplomaat - Paavstist kõrgemaks pidas vaid jumalat - Korraldas ristisõjad baltikumi paganate vastu 4. Inkvisitsioon ja ketserid - KETSERID inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kiriku üldtunnustatud õpetusega ei käi vähemalt kord aastas armulaual või/ja pihil surnukeha ei tohi kristlikult matta AUTODAFEE eriline tuleriidal põletamise tseremoonia Hispaanias käitumisvõimalused ketserite suhtes: vangistamine, maalt välja saatmine, vara konfiskeerimine, inkvisitsioonikohus ketser võis lunastada oma süü ristisõtta minemisega - INKVISITSIOON eriline 13 saj loodud kirikukohus, mida juhtis paavst isiklikult kasutati pihil kuuldud teavet paavst määras ametisse inkvisiitorid roheline küünal ketserite käes sümboliseeris lootust 5
· Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. · Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. · Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. · Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. · Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) · Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus 1. Koolide rajamine a. Kultuuri allakäik varakeskajal: · Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. b. Kloostrikoolid: · Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. · Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee).
Väljakule avanevatelt rõdudelt võtsid valitsejad osa kurjategijate hukkamisest, ketserite põletamisest, pühakute kanoniseerimisest (linna kaitsepühak San Isidro 1622), teatrist, härjavõitlusest ja hiilgavatest religioossetest ja kodanlikest tseremooniatest.Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Tänapäeval on plats turistide ja Madridi elanike kogunemiskohaks. Platsi ääristavas sammashallis asuvad poed ja kohvikud. Platsi lõunaküljel asub margiturg. 30.juunil 1680 aastal autodafee kella 7-st hommikul õhtul pimedani hukati 80 õnnetut.Õukond nautis sündmust 12 tundi järjest kohalt lahkumata. Carlos II(1661-1700),Nõiuti,kängus keha ja vaim.Viimane Hispaania Habsburgidest.18 a. abiellus Louis XIV vennatütre Marie-Louise Bourboniga. Kuu aega sepitseti hukkamisrituaali,korraldati isegi mitmeid proove.Tuleriit ümbermõõduga 20 meetrit. Carreño de Miranda - Carlos II (Prado). Claudio Coello - Carlos II. Plaza de España. Linna liikluskeskus (Palacio Real`i lähedal)
Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele.
rüüstamiste ja tapmistega. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele.
Inkvisitsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus – põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga – Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele.
annaabi.ee 
