Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust. Presbüterlased puratanismi kogudus, kes arvasid, et kogudus peaks määrama oma etteotsa auväärsetest koguduste liikmetest vanemad - presbüterid, kes omakorda valiksid koguduse vaimulikud. Raskolnikud ehk vanausulised on jumalateenistuse endise korra pooldajad. Predestinatsioon - ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. Uusaja iseloomulikud jooned: Majandus · Kapitalistliku majandussüsteemi võit · Erinev areng Lääne- ja Ida-Euroopas · Erinevused põllumajanduses Usuvaimumaailm · Humanism · Rahvuslik liikumine · Valgustus
Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena nõrgenesid sidemed perekonnaga ja kirikukonnaga. Kujuneb välja uus inimtüüp e. puritaan *töökas *kitsi *askeetlik *sügavalt usklik *uut tüüpi kogudused pole vaja piiskopi kohta, valivad enda hulgast kogudusvanema e. presbüter- arutleti õndsaks saamist ja õilistasid tööd. Paljud puritaanid olid sunnitud väljarändaja. 1640 puhkeb kodusõda, puritaanid jagunevad kahte leeri presbüterid( kuninga vastased) ja independendid(kuninga toetajad) Puritaanlikud sektid- sektide kujunemine peegeldus maapealse elu probleeme. Sektid loobusid kalvinismi põhidogmast kuna rohkem oli neid inimesi kes ei leidnud tööd ning kelle elu halvemaks läks. Nad väitsid et Kristus on kõik lunastanud. Paljud sektid kaldusid müstitsismi. Levis uskumus, mille kohaselt tuleb Kristus maa peale ja kehtestab 1000a. rahuriigi. Usuti et rahvariik jõuab kätte 1656a.
Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast teost kodusõda Pride-i puhastus riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 ,,Ettepanekute peatükid". Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist
Merkantilism- on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Raskolnikud- vanausulised, pooldasid jumalateenistuse endist korda. Independendid- nende teeneks on võit kodusõdades. Juhtiv osa valitsemisel pidi kuuluma parlamendile,usuküsimustes südamestunnistusevabadus. Hugeotid- olid Prantsusmaa kalvinistid 16.18. sajandil. Presbüterlased- üks osa puritaanidest, kes arvasid et koguduse eesotsas peavad seisma koguduse vanemad- presbüterid. Nikoni Kirikureform- puudutas jumalateenistuse korda, kuidas kummardada, kuidas lüüa ette risti(3-me sõrmega). Suur segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi, nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks. Toimusid sõjad ja segadused. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel Friedrich ll- Preisi kuningas(1740-1786),tema ajal muutus Preisi sõjavägi L-Euroopa
kodusõjas olid nad parlamendi poolel võitlejad. Kavaler- kuningavõimu pooldajad. Nimi vihjab tolleaegsele rõivamoele ja soengutele. Ümarpeade vastasleer. Independent- radikaalsemad puritaanid. Nõudsid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Nende juht oli Oliver Cromwell. Muutusid kodusõjas poliitiliseks parteiks. Presbüterlane- protestandid Inglismaal. Nad leidsid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse poolt valitud vanemad ehk presbüterid. Mõõdukas suund. Puritaan- radikaalselt reformeeritud range elukorraldusega protestantlik suund Inglismaal . Puritaanlased hindasid töötegemist ja rassimist, eks praegugi hinnatakse töötegemist.
enamik elanikkonnast oli katoliikluse taastamise vastu. Pärast Mary surma sai valitsejaks Elizabeth I ja jätkas oma isa poolt valitud teed. RISTIUSU KIRIK ROOMA KATOLIK KREEKA KATOLIK E. ÕIGEUSU PROTESTANTLIKUD K. *luteri k. (Põhja-Saksamaa väikeriigid -> Taani, Norra, Rootsi, Eesti, Soome, Põhja-Läti) *reformeeritud k. kalvinism (Sveits, Madalmaad) hugenotid (Prantsusmaa) presbüterid (Sotimaa) puritaanid (Inglismaal) *anglikaani k. (Inglismaa) 16. saj. levis reformatsioon. Tõi endaga kaasa ka suured ususõjad.Sageli ei olnud need sõjad riikide vahel, vaid riigisisesed (kodusõjad), kus erinevad pooled omavahel võitlesid. Saksamaal lõppesid ususõjad Augsburgi usurahuga ja see kehtestas põhimõtte: kelle maa, selle usk (valitseja usk määrab ära tema alamate usu).
Kandsid musta ja juukseid oli vähe. Leveller seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvadabuste kindlustamine, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Kõik võrdsed. Kolmas seisus talupojad ja töölised Ilmaliku kutsumuse õpetus tee oma tööd hästi ja sul läheb hästi. See meeldib jumalale. Sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust. Hugenott prantsuse kalvinist. Prespüterid puritaanid, kes tahtsid, et koguduse eesotsas oleks koguduse vanemad presbüterid. Need valiksid koguduse vaimulikud. Piiskoppi ei ole. Independentid puritaanid, kes arvasid, et kogudused peaksid olema sõltumatud kõigist ja kõigest. Fronde võimude vastu tegutsemine. lettres de cocnefet vahistamise või maalt välja saatmise käsk, millel oli juba kuninga allkiri, kuid nime koht oli töhi.
Via Appia kivitee roomast lõunasse (tänapäeval ka kasutatav) Aatrium elumaja tüüp, mille võtsid üle roomlased. jõukate roomlaste elamu. Metseen rikas kultuurisoosija Nuumen - =hing, igale asjale omane jõud. Vesta neitsid riigi poolt määratud preestrinnas, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Kristlased jeesus kristuse õpetuse austajad. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid ja presbüterid. Apostlid ristiusu levitajad, rändjutlustajad Märtrid usu eest hukkunud (kristlasted austasid) Kes olid, mida tegid? Hannibal võitles 3.puunia sõjas. võitis cannae lahingu. Pompeius rooma väepealik, võitles caesariga Caesar rooma väepealik, võitis pompeiusr ja kehtestas oma ainuvõimu. 44eKr tapeti. Antonius caesari pooldaja, tegi koos kleopatraga egiptuses enesetapu. Võitles octavianusega.
Inglise revolutsiooni ajal 1642 keelati ametlikult kõik teatrietendused. Hakati käima tagasihoidlikus mustas riietuses. Uus meestesoeng Ümarpead kodusõjas parlamendi poolt võitlejad (kavalerid kuninga pooldajad) Puritaanlased leidsid, et kirikus tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Seega sattus uusreformatsioon kohe vastuollu kuningavõimuga. Piiskopivõimu asendamise osas läksid arvamused aga lahku: presbüterlased leidsid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad presbüterid; independendid aga, et kogudused peavad olema sõltumatud. Inglise revolutsiooni ajal muutusid presbüterlased ja independendid usuvooludest poliitilisteks parteideks. Presb. olid ülekaalus parlamendis, independente toetasid põhiliselt ohvitserid. 1648. vastasseis kulmineerus indep. viisid läbi. Nn Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vangistati hulk presbüterlikku ja veel teisi parlamendisaadikuid sisuliselt riigipööre võim independentide juhile Oliver Cromwellile. !7
meestesoeng. Teisenenud arusaamad kajastusid ka kirikuelus ja jumalateenistuse korras. Nõuti, et pühakodadest kõrvaldataks kõik, mis meenutab katoliikliku kiriku toredust ja rikkust. Puritanid arvasid üksmeelselt, et kirikus tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Kuid küsimuses, millega peaks piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita, läksid puritaanide arvamused järsult lahku. Ühed leidsid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad presbüterid (koguduse poolt määratud auväärsemad liikmed). Siit ka nimetus presbüterlased. Presbüterid omakorda valiksid koguduse vaimulikud, kelle seni oli ametisse määranud piiskop. Teise suuna esindajad arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independendid. Mõlemad voolud tegutsesid esialgu anglikaani kirikust lahku löömata. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nimetatud voolud poliitilisteks parteideks. Kunst 17 ja 18.sajandil Inglismaal 17
koguduse liikmed, oli loomulik, et piiskop pidi valitsema koguduse vaimset elu. Nii jäi tema hooleks puhta apostelliku õpetuse alalhoidmine ja kaitsmine moonutuste eest. Piiskopi ametist arenes arenes vanakiriku põhiamet 2.sajandi lõpuks. Et kirik võiks oma ülesandeid täita tekkisid juba 1.sajandil kindlad koguduse ametid. Esialgu olid need mitmel pool erinevad, hiljem koondus võim valitud juhi kätte. Piiskopi abilisteks olid kogudusevanemad ehk presbüterid, samuti diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. Presbüteri ametist arenes hiljem preestri amel. Varases kirikus tunti ka naiste ametit. Vähehaaval see aga kadus. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks, keda ametissepühitsemine eraldas rahvast ehk ilmikutest. Kui kirikusse tungisid askeetlikud ideaalid, hakati kõrgematelt vaimulikelt nõudma abiellumatust ehk tsölobaati, hiljem laienes see nõue kõikidele vaimulikele.
· Ümarpead parlamendi poolel võitlejad · Kavalerid ümarpeade vastased · Uus rõivamood ja soeng rõhutasid eitavat suhtumist feodaalühiskonna kommetesse ja ellusuhtumisse · Nõuti, et pühakodadest eemaldatakse kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust (maalid, skulptuurid) o Kirik pidi muutuma lihtsaks ja odavaks Presbüterlased ja independid · Puritaanid jagunesid · Presbüterlased arvasid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad(presbüterid) o Presbüterid omakorda peaksid valima koguduse vaimulikud, enne määras ametisse neid piiskop · Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud · Presbüterlased ja independid muutusid poliitilisteks parteideks · Presbüterlased domineerisid parlamendis · Independid domineerisid armees · 1648 Pride'I puhastus o Vangistati presbüterlikke
mille töötajad töötasid kodus; oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid; kalvinismis(mis ka ing.-l levis) oli keskseks predestinatsiooni-e ettemääratuse õpetus; edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida; inglise revolutsioon-1642; puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Seal tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teised arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu(independent). Presbüterlased ja independendid muutusid parteideks. Pride'i puhastusega(kolonel Pride) kõrvaldati presbüterlased, võim -> Oliver Cromwell'ile I-dite juht; I-si toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal Independendid reorgunnisid sõjaväe, võitsid kodusõja(kunn oli kukutatud); 1647. a
Samas ei tunnista kristlased valitsejat kui jumalat. Ta võib olla küll paavst või keiser, kuid on ikkagi inimene. Kristlasi kiusati taga. Kiusamistest hoolimata püsima jäämine on samuti kristlust tugevdanud. KRISTLIKU KIRIKU ORGANISATSIOON ecclesia kirik civitas linn; haldusüksus Algselt on kirik linnaline nähtus. Sellest ka mõiste pagani maalt (maa ei olnud kristianiseerunud). Algselt oli piiskop armulauajumalateenistuse juhataja. Talle allusid kogudusevanemad ehk presbüterid. Olid ka diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja tegelesid heategevusega. Algsetes kogudustes teenisid ka naised, kuid hiljem mitte. Põhjuseks naiste suur osa paganlikes usundites. Neljandal sajandil hakkab preesterkond arenema omaette seisuseks, keda eraldas muust rahvast ametissepühitsemine. Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopid olid algusest peale teistest tähtsamad. Neid kutsuti koos Konstantinoopoli piiskopiga patriarhideks.
töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus. Oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid. Kalvinismis oli keskseks predestinatsioonide ettemääratuse õpetus. Edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida. Inglise revolutsioon - 1642: puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teiste meelest peaks olema sõltumatu (indipendent). Presbüterlased ja sõltumatud (indipendetid) muutusid parteideks. (kolonel) Pride'i puhastusega kõrvaldati presbüterlased, võim - Oliver Cromwell'ile Sõltumatute juht; Sõltumatusi toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Venemaa õigeusukirik. Tsaarivõimu ja kiriku vastuolud, loodi patriarhi amet ja
Vaba tahe hävis seevõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsaks saamiseks. Ilma jumalaarmuta (mille jagamise ainuõigus on vaimulikul seisusel) ei saa inimene pattu maha jätta (ei pääse taevariiki). §1.2 Kirikuhierarhia kujunemine Juba 1. saj. tekkisid koguduseametid. Iga kogudus valis endi keskelt juhi e. piiskopi (algselt valitavad ametid). Omavahel olid kogudused esialgu võrdsed. Piiskop valitses koguduse liikmete vaimset elu. Piiskopi abilised oli koguduse vanemad e. presbüterid ja diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. 4. saj. hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks – keda ametissepühitsemine eraldas rahvast (ilmikuist). Hiljem hakati vaimulikkonnalt (esialgu kõrgemalt) nõudma tsölibaati (vallalisus e. abiellumise keeld). Kujunes kirikuhierarhia - varasemast ajast oli kristlike keskuste Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskoppidel olnud teistest lugupeetavam positsioon
· Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. · Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. b. Kristalsed ja nende tagakiusamine: · Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. · Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. · Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. · Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. · Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. · Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. · Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. · Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. · Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. · Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus.
° värvilised vitraazid; ° vaimulike luksuslik riietus; ° muusika ja laulmine. Kirik pidi muutuma lihtsaks ja odavaks. Puritaanid arvasid üksmeelselt, et kirikust tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Sellega satuti vastuollu kuningavõimuga. Kuid mis peaks piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita, selles küsimuses läksid puritaanide arvamused lahku. Presbüterlased leidsid, et kogudused eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad presbüterid. Presbüterid omakorda valiksid koguduse vaimulikud. Independendid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Presbüterlased olid ülekaalus parlamendis. Independentide põhilised toetajad oli ohvitserid. Vastasseis kulmineerus 1648. aastal, kui independendid viisid läbi nn Pride'i puhastuse. Tegemist oli riigipöördega, millega independentide liider Oliver Cromwell ja tema toetajad asusid vägavalla teele. Puritanism muutus 1620.-1630. aastatel rahvahulkade ideoloogiaks.
inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli usklik, vaikiv ega talunud elurõõmu avaldust. Inglise revolutsiooni ajal keelati ametlikult kõik teatrietendused. Nad hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses. Neid hakati kutsuma ümarpeadeks nende meestesoengute pärast. Ümarpeade vastasleeri nim. kavalerideks. Nõuti et, pühakodadest kõrvaldataks kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust. Presbüterlased ja independid Presbüterid tahtsid valida omakorda koguduse vaimulikud, kelle seni oli ametisse määranud piiskop. Teise suuna esindajad arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independid. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nad poliitilisteks parteideks. Independid viisid läbi Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vagistati 47 presbüterlikku parlamendisaadikut. Sisuliselt oli tegu riigipöördega. Võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Puritaanlikud sektid
) eluviisile. · Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru. · Iseloomult vaikivad ja sünged. · Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud. · Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng. · Ümarpead lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid. 2. Puritarismi 2 põhivoolu: a) Presbüterlus kuningate ja piiskoppide asemel pidi kirikut juhtima presbüterid valitavad koguduse vanemad. b) Independenlus iga kogudus on sõltumatu ja iseseisev. 3. Puritarism kui opositsioon anglikaani kirikule. a) Anglikaani kirik tegi Elizabethi ajal järelandmisi puritaanidele. · Tunnistati õigeks predestinatsioon. · Vanast anglikaani kirikust säilis senine jumalateenistuse kord ja kiriku juhtimine kuninga määratud piiskoppide poolt. b) Sattunud vastuollu anglikaani kiriku ja kuningavõimuga, põgenes osa
5. Vaimulike suhtes kaotati tsölibaadi nõue. 6. Kloostrid suleti 7. Pühakute kultus kaotati 26. REFORMATSIOON SVEITS JA INGLISMAAL Sveitsis levis protestantism hoopis teistmoodi. Sveitsis oli reformatsiooni läbiviia J. Calvin. Calvini õpetus saavutas edu nii Sveitsis, Madalmaades, Sotimaal, Inglismaal ja ka Prantsusmaal. Calvini õpetuse järgijaid kutsuti Sveitis ja madalmaades kalvinistideks, Prantsusmaal hugenottideks, Sotimaal presbüterid, Inglismaal puritaanideks. Pretestinatsioon ettemääratusõpetus. Sisu oli see, et jumal on mõned inimesed valinud välja, kes pärast surma pääsevad igavesse õndsusesse ja teised, kes lähevad hukatusse. Inimene seda muuta ei saa, sest see on jumala poolt kindlaks määratud. Pretestinatsiooni järgi inimene saab teada sellest, milliseks tema saatus kujuneb. Nimelt need, kes on edukad, on jumal välja valinud. Järelikult tuleb püüelda edukuse poole
Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti.
lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti.
Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos – salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased – Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) – Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused – kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid – rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides – maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti.
annaabi.ee 
