olid kirjutatud aastal 1810. Praegu ksülofoni kasutatakse sümfoonia orkestris,estraadis, ja teda veel kasutatakse solo pillina. Ferdinand Kauer KSÜLOFONI SUGUKOND MARIMBA Marimba on ksülofoniga üsna sarnane pill. Ka marimba koosneb puitplaatidest.Tema puitplaatide alla on paigutatud metalltoruresonaatorid (neid kasutatakse viimasel ajal ka ksülofonidel). VIBRAFON Oma ehituselt meenutab vibrafon nii ksülofoni kui ka kellamängu. Vibrafoni metallplaatide alla on aga paigutatud torukujulised resonaatorid, milles õhu paneb võnkuma elektrimootor. METALLOFON Metallofon on igasugune löökpill, mis koosneb raamile kinnitatud metallist plaadikestest ja mida mängitakse nuiade või pulkadega lüües. LASTE KSÜLOFONID Lastel on olemas ka ksülofonid ja nende peal mängitakse ka ksülofoni pulgakestega aga nad on väiksemad ja värvilised.
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad...
Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass Löökpillid Bandžo Kitarr Rütm Iseloomulikud elemendid: Sünkoop – rütmikuj muus Meetrum – neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lööki Meloodia Voolavad Duur-helilaadis Sageli 3., 5. ja 7. aste madaldatud http://www.youtube.com/watch?v= E2VCwBzGdPM TÄNAN KUULAMAST !
See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois – 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik (trompetist ja ansamblijuht).
Progressive jazz- 40.a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil Taylor, Albert Ayler, Sunnay Murray. Jazzrock(fusion jazz)-60-70.a. Hakati koku sulatama rocki ja jazzi.Neid ühendab off beat´i puudumine. Esimesse jazz-rock bändi kuulusid trompetist Randy Brecker, altsaksofonist Mike Breck...
Kellamäng Karolin Eks Võru Kesklinna kool 7. A Kellamängu iseloomustus Kellamäng on kindla helikõrgusega löökpill, ehk kellamängu võhkesagedus on ühtlane (tuletagem meelde teemat "helide maailm") Kellamäng on häälestatav pill Tavainimestele tuntuim on väikelaste mänguasi, mida sageli aetakse segi ksülofoniga Kellamängu algus Kellamäng arenes välja ksülofonist, mistõttu on need kaks löökpilli välimuselt sarnased Ksülofon Erinevalt ksülofonist on kellamängu klahvistiku- plaadikesed terasest Kellamäng mäng Kellamängu mängitakse kahe haamrikesega vastu terasplaate lüües Tänu terasplaatidele kõlab kellamäng kui kellukeste helin Kellamängu mängimisel sõltub heliulatuvus pilli suurusest mäng Kellamängu mängides tuleb plaatide järelkõla õigeaegselt summutada, et üksteise otsa kuhjuvad helid ei moodustaks muusikalist "sodi" Sellel põhjusel ei sobi kellamängul mängimiseks kiired helipalad L...
RETSENSIOON Külastasin teisipäeval 25.11.2014 Keila muusikakooli kus esitas Peeter Vähi kontserdi ``Muusika Eestimaale``. Peeter Vähi sündis Tartus ning õppis akordionit, kontrabassi ja muusikateadust. 1974. aastal alustas Vähi Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid professor Eino Tambergi käe all ning 1980 omandas heliloojadiplomi. Vähi on töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis ning tegutsenud plaadiprodutsendina. Käesoleval hetkel on Peeter Vähi ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht ning muusikafestivalide "Orient", "Klaaspärlimäng" kunstiline juht, Heliloojate Liidu juhatuse liige, Budismi Instituudi nõukogu aseesimees, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige ning Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse president. Tegemist oli instrumentaal muusika kontsertiga kus kõlasid paljud pillid: Neeme Punder (flööt), Harry Traksmann (viiul...
1950. aastate algul kujunes bebop'ist välja muusikastiil mis sai nimeks cool jazz. Käibel on ütlus: mängida jahedalt olemata seejuures külm. Vastukaaluks bepop'i lärmakusele oli cool jazz rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. Phkpillide kõrgeregistri asemel eelistati keskmist, madalat, kõla oli mahe ja vahel isegi tuhm, kasutati tagasihoidlikke atakke ning vähest vibraatot. Hakati kasutama jazz- koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Harmooniasse tungisid mitme helistiku üheaegne kasutamine ja ning kindla helistiku puudumine heliteosel. See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvintetis, aimates järele
publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti teisest. Pillikoosseisud Jazz-muusikat esitab tavaliselt 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Jazz-ansambel koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on harilikult vask-, puupuhk-, ja löökpillid. Peamiseks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klaver, kontrabass, löökpillid ja bandzo või kitarr. Rütmigrupi ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid.
Iga mänguvõtte juures teeb taldrik erinevat häält. Häälestuvad : Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Ta teeb madalat kumisevat häält. Nahk teeb niisuguse kõrgusega häält, nagu parajasti vaja. Ksülofon koosneb puitplaadikestest, millest igaüks teeb kindla kõrgusega häält. Vastu plaadikesi lüües saab pillimees mängida klõbisevaid viise. Vibrafonil on suuremad metallplaadid kui kellamängul, seetõttu kõlab vibrafon ka madalamalt kui kellamäng. Metallofon on igasugune löökpill, mis koosneb raamile kinnitatud metallist plaadikestest ja mida mängitakse nuiade või pulkadega lüües.
Tallinn 2014 Cool Jazz Cool jazz on üks Jazzi liikidest. Kujunes välja 1945-1955. aastate algul bebop'ist U.S.A'st See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Muusikaajaloo esimesed Cool Jazz'i soolod on Miles Davise omad 1947. aastast. Heli See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal John Lewis (klaver,muusika direktor), Milt Jackson (vibrafone), Percy Heath (bass), and Connie Kay (trummidel). THE MODERN JAZZ QUARTET ,,All The Things You Are"
Meenutab Vivaldit, kuid pole taotluslik barokijäljendus, vaid igatsus kauni, heakõlalise muusika järele. Tuntavad poprokk muusika sugemed. Esiettekanne Tallinna kitarrimuusika päevadel 1996 (Tiit Peterson, ERSO, Jüri Alperten). Aja jooksul muutus Kõrvitsa helikeel keerukamaks. Pöördeliseks sai selles muutumises Anna Ahmatova luulest inspireeritud "Irdunud sild" (1998) saksofonikvartetile ja kammerorkestrile (kpd, vibrafon, klaver). Veerandtoonid, multifoonid, range meetrumi puudumine. Loomingu "küpsuse verstapost". Helilooja enda sõnul leidis ta teosest "omapärast poeesiat, mida oli kaua otsinud". Lüürilisus jääb, kuid see pole enam nii pehme lüürika. 2000. aastate esimesel poolel värvirikkad, voolava tekstuuriga orkestriteosed: "Armastuse märk" (2002) osales rostrumil 2003. aastal Viinis. Tõi Kõrvitsale Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia
Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon ning tromboon. Rütmipillide ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid, mis on iseloomulikud jazz muusikale. 5. Bigbändiga esitatakse svingi, seal on rohkem koosseise. 6. Chicago, üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli New Orleans, kus toimusid pidustused ja festivalid koos aafrikapäraste tantsude ja muusikaga. 7. Euroopasse levis jazz 1920. aastal, siis jõudis orkester oma tuuriga Euroopasse. 8. 20
t. kellukestestiil, rõhutab kolm kõla helisid, lihtsustatud klaveripala"Aliinale" Minimalism- heliloojad pöörduvad donaalse muusika ja meloodia poole, ka kordusi võib teha Polüstilistika s.t. hästi palju stiile kuhjatakse kokku Impressionism 1874a toimus Pariisis näitus, Impressioon tõusev päike. Saab alguse maalikunstist Impressioon-mulje Oluliseks valgus ja vari Kujutavas kunstis värvitaju Muusikas kõlavärve, tämbreid, otsitakse uusi pillivärve, harf, alt, puupuhpillid, vibrafon Meloodia kaotab tähtsuse harmoonia ees F.Tuglas- Kirjanduses(Eestis) Ainstaini relatiivsuse teooria Marice Ravel isapoolt prantslane, emapoolt bask, palju hispaaniale iseloomuliku Golero-eriline lugu Claude Debussy: Fauni pärastlõuna on llnud uue klaverimängustiili Suurim teos ,, Pelleas ja Melisande" Tuntud kammermuusikas
3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on tavaliselt vask-, puupuhk- ja löökpillid. Soolopillideks on kornet, trompet,saksofon,klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klarnet, kontrabass, löökpillid ja bandzo või kitarr (ülesanne on hoida tempot). - Rütm. - Meloodia: voolav ja sageli kasutusel blue notes. Harmoonia: madaldusi ei kasutata. - Akordijärgnevused Eelkäijad - Sündis 1900. paiku Ameerikas. - Ühendab endas Euroopa, Ameerika ja Aafrika muusikatraditsioone. - Afroameerika muusika on mustade orjade pärand.(töölaulud, gospel, spirituaalid)
1. Orkestriteos ,,Crystallisatio"(1995) Kammerorkester: kolm flööti, kellamäng ja keelpillid. Selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika(keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude(flöödid ja kellamäng) vastandamine. 2. Orkestriteos 3.sümfoonia(1997) sümfooniaorkester: harf, keelpillid. Kontrastiderohke, oluline roll dünaamika muutustel ning tämbril. 3. Orkestriteos Tsellokontsert(1997) tsello, sümfooniaorkester: vibrafon, keelpillid. Oluline roll dünaamika muutustel, tämbril ning meloodial. 4. Orkestriteos 4.sümfoonia ,,Magma"(2002) sümfooniaorkester: keelpillid, löökpillid. Väljendusjõuline teos, kus tähtis roll on dünaamikal, tämbril, rütmil. 5. Vokaalteos Missa ,,Lumen et Cantus"(1989) meeskoor, sümfooniaorkester: klaver, klavessiin, keelpillid. Olulised meloodia, dünaamika, meeskoor. 6
Hawkins (tenorsaksofion), Louis Armstrong, Benny Goodman (klarnet). bepop 1940 New Orleans, saksofon, trompet, klaver, keerukas meloodia, rütmijoonise ja harmoonilise plaaniga, kiired ja puhangulised improvisatsiooni lõigud, juhuslikud kõrgendused ja madaldused, ebaregulaarsed aksendid, Dizzy Gillespie (trompet), Charlie Parker (saksofon), Thelonius Monk (klaver), Miles Davis (trompet). cool jazz 1950 New Orleans, flööt, vibrafon, metsasarv, rahulik, emotsionaalne, vaoshoitum, madalam kõla, tagasihoidlikud atakid, arranzeeringud, polütonaalsus, atonaalsus, Miles Davis (trompet), saksofon Lester Young, Stan Getz, Lennie Tristano (klaver), modern jazz quarter, dave brubek quarter. hard bop 1950 New York, klaver, saksofon, trompet, kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia, trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unioonis, Miles Davis (trompet), Art Blakey (trumm),
1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma.Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo. Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio” AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK Ain Agan on sündinud 27
CELESTA Metallist plaadid, mida haamrid löövad. Vanasti mängisid löökpillimängijad, tänapäeval nõuab suuremat virtuoossust ning mängivad pianistid. Ulatus on 4 oktavit c c4 LÖÖKPILLID Löökpillid jagatakse kaheks 1) Kindla helikõrgusega pillid a) Timpanid (Türgist pärit) Tehakse viies suuruses, häälestus on kvindi ringis b) Ksülofon f c4 (kõlab oktav kõrgemalt) c) Marimba (ksülofonist suurem) C c4 d) Vibrafon (klahvid metallist) klahvide all on resonantstorud. On pedaal. f f3 e) Kellamäng (kõlab 2 oktavit kõrgemalt) g c3 f) Torukellad e. Campane c1 f2 g) Gongid 2) Kindla helikõrguseta pillid · Membranofonid a) Väike trumm (soolo trumm) b) Suur trumm c) Tom Tom · Idiofonid a) Triangel b) Taldrikud c) Tamburiin (kuulub ka membranofonide alla)
Jazz muusika Jazz'i eelajalugu Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Töölaulud Töölaulude viisid koosnesid lühikestest korduvatest fraasidest, ühiseid pingutusi rõhutati hüüdsõnadega. Nii tekkis aja jooksul hulk aafrika töölaulude ameerika teisendeid. Spirituaalid Spirituaalid on mustade vaimulikud laulud ning selle alaliik, gospel, väljendab veel ülimalt religioosset vaimustust. Antifoonia koori ja eeslaulja vaheldumine; tavaline kristlikel jumalateenistustel. Melismaatika aeglasema spirituaali näide, improviseeritud viisikaunistus. Rütminihe e off-beat hoogne lugu Aafrika rahvaste muusikas, hiljem sai jazzi olulisemaks tunnusjooneks. Spirituaale saadavad lauljate rütmilised käeplaksud, vahelehõiked ja tantsuliigutused....
mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Jazz muusikat on Eestis tutvustanud alter Ojakäär raamatus "Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. 5 Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist Tiit Paulus- kitarrist Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu- saksofonist Tõnu Naissoo- pianist Toivo Unt- bassist Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar Aldo Meristo- pianist Villu Veski- saksofonist Urmas Lattikas- pianist Ain Agan- kitarrist Raivo Tafenau- saksofonist Taavo Remmel- bassist Els Himma- laulja Silvi Vrait- laulja Reet Kromel- laulja "Horre Zeigeri orkester" "Kiigelaulu kuuik " "Weekend Guitar Trio" 6 New Orleansi jazzi kujunemine
Helikorgus muutub,oleneb nahapingusest. Mida pingem nahk seda kõrhem heli. Mängitatakse nuiadega millel on vildist pea. Mängitatakse 2-4 erineva timpaniga. Sümfooniorkestris mängitatakse kõige rohkem. Ksülofon- Pärineb Aasiast. 16 sajandil ilmus Euroopasse. Ksülofon koosneb häälestatud plaaatidest. Asetsevad 2 või 4 reas. Mängitatakse nuiadega. Suurus oleneb pootidest. Marimba on sama aga annab häält juurde. Kellamäng- Arenes välja ksülofonist. Mängitakse 2 haamriga. Vibrafon on klahvide all olevas torus. Torukellad- Eelkäiad Hiinas. 6 sajandil jõudis Euroopasse. Metall raam,torud lühemaks minnes. Lüüakse vasaraga. Gong- Pärineb kaug.idast. Sissepainutatud pronkketas. Lüüakse nuiadega. NB! Rahvamuusikas on kasutatus ka häälestamatuid Gonge. Pole tehtud pronksist.
05.2008, Taani Raadio kontserdisaal, Kopenhaagen Tellija: Léonie Sonnings Musikfond Kirjastaja: Universal Edition Teosed keelpilliorkestrile Nt: Für Lennart in memoriam [Lennartile] President Lennart Meri matusteks 2006 7´ keelpilliorkester Esiettekanne: Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 26.03.2006, Tallinna Kaarli kirik, President Lennart Meri matuseteenistus TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE / SOOLOINSTRUMENTIDELE JA ORKESTRILE Nt: Passacaglia 2003/2007 5' 1 või 2 viiulit, vibrafon (ad lib), keelpilliorkester Esiettekanne: Gidon Kremer (viiul), Kremerata Baltica, dirigent Gidon Kremer; 4.06.2007, Ludwigskirche, Saarbrücken, Saksamaa Kirjastaja: Universal Edition Lamentate Austusavaldus Anish Kapoorile ja tema skulptuurile "Marsyas" 2003 35´-40´ klaver, sümfooniaorkester: 3222, 4220, timpanid, löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Hélène Grimaud (klaver), London Sinfonietta, dirigent Alexander Briger; 7.02.2003, kunstigalerii Tate Modern, London
S hilisromantism, impresionism, neoklassitsism jt. Elektroonliste vahendite innovaatilisteks ideestruktuurideks nin laiendamiseks lisainstrumente. Sajani II vabamalt. Tihti luuakse koos kõlapildiga ka uus ja Georg Gershwin, Béla Bartók, Carl Orff, kasutuselevõtt. Uued komponeerimistehnikad: dodekafoonia, serialism, tehnilisteks lahendusteks. pooles ilmuvad vibrafon, ettevalmistatud kordumatu teose ülesehitus, lisades sellele uuele Sergei Prokofjev, Benjamin Britten, Alfred sonorism, pointillism, aleatoorika jt. Alustatakse kõrgkultuuri allutamist klaver (prepared piano), elektrikitarr, tehnoloogiale rajatud visuaalefekte. Schnittke, John Cage, Krzysztof Penderecki,
Tema lärm akusele m õjus vastukaaluks neljaküm nendate aastate lõpuks esilekerkinud nn. "cool" jazz (ingl. k cool- jahe). See oli jällegi suund, kus valged muusikud üsna tublisti kaasa rääkisid. Ideaaliks sai õhuline koloriit. Puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, tuhmi kõla taotlevat. Vibraatot kasutati vähem. Eelistati pille, mis juba oma loomult olid pehmetoonilised: baritnonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris), oboed vibrafon. Harmooniasse toodi polütonaalsuse ja atonaalsuse elemente. Loobuti ka hoogsalt edasirühkivast rütmist. Ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed jooned, ei lepita enam sellega, et jazzmuusika on ainult ajaviide ja meelelahutus. Teostati pööret tõsise muusika suunas. Selline trend ilmnes esimesena trompetist M iles D avis'e ( 1926-1991) mängus
Paruni seisust allapoole neid olla ei võinud. Timpanid tulid kasutusele mõnedes ratsaväerügementides, kuhu kuulusid põhiliselt aadlikud. 17. sajandi algul olid nad trompetite järel jõudnud ka kirikumuusikasse ja varsti pärast seda orkestrisse. Timpaneid saab häälestada teatud kõrgusele ja kasutada nii rütmi kui meloodia pillidena. 18. sajandist kasutati kelli orkestris 18. sajand klahvidega kellamäng 19. sajandi tselesta on dulcitone'i edasiarendus 1921. aastal leiutati USA-s vibrafon, mis on kellamängu ja ksülofoni vaheline pill Flööt Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. 1995. aastal kaevas Sloveenia arheoloog Ivan Turk Lääne Sloveenias Idrijca Orust Nova Gorica linna lähedalt välja vähemalt 45 000 aastat vana karu sääreluust valmistatud 12 cm pikkuse ja nelja auguga flööti meenutava instrumendi, mis kuulub teiste samast paigast leitud esemete järgi neandertaallasele.. 2004
Koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontraalt *Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast : Bass, kontratenor, bariton, tenor, oktavist Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist *Loetle orkestripille: Keelpillid (5)- viiul, vioola, kontrabass, tsello, harf Puupuhkpillid (4+1) klarnet, oboe, fagott, flööt, pikoloflööt, kontrafagott Vaskpuhkpillid (4)- trompet, kornet, metsasarv, tromboon Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, dzembe, suur trumm Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20. sajandi I poole muusikast 1. Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10) 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni, et senine tähtsaim muusika väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse. Selle asemel
Tema lärmakusele mõjus vastukaaluks neljakümnendate aastate lõpuks esilekerkinud nn. "COOL JAZZ" (ingl. k cool- jahe). See oli jällegi suund, kus valged muusikud üsna tublisti kaasa rääkisid. Puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, tuhmi kõla taotlevat. Vibraatot kasutati vähem. Eelistati pille, mis juba oma loomult olid pehmetoonilised: baritnonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris), oboed vibrafon. Harmooniasse toodi polütonaalsuse ja atonaalsuse elemente. Loobuti ka hoogsalt edasirühkivast rütmist. Ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss(laidback feel). Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed jooned, ei lepita enam sellega, et jazzmuusika on ainult ajaviide ja meelelahutus. Teostati pööret tõsise muusika suunas. Miles Davise, John Lewise ja Tad Dameroniga saigi alguse "Cool Jazzi" ajastu.
Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet, trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul 9 1. SISSEJUHATUS Nagu varasematel aegadel, on Eestimaa ka viimase saja aasta jooksul olnud väga erinevate kultuuride mõjusfääris: 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli meie kultuur tugeva saksa mõju all, sellele lisandus Vene tsaaririigi venestamisele suunatud haridus- ja kultuuripoliitika,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
