Jazz muusika (5)

Jazz – muusika
Jazz’i eelajalugu
Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz- orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul.
Töölaulud
Töölaulude viisid koosnesid lühikestest korduvatest fraasidest, ühiseid pingutusi rõhutati hüüdsõnadega. Nii tekkis aja jooksul hulk aafrika töölaulude ameerika teisendeid.
Spirituaalid
Spirituaalid on mustade vaimulikud laulud ning selle alaliik, gospel , väljendab veel ülimalt religioosset vaimustust.
Antifoonia – koori ja eeslaulja vaheldumine ; tavaline kristlikel jumalateenistustel.
Melismaatika – aeglasema spirituaali näide, improviseeritud viisikaunistus.
Rütminihe e off-beat – hoogne lugu Aafrika rahvaste muusikas, hiljem sai jazzi olulisemaks tunnusjooneks.
Spirituaale saadavad lauljate rütmilised käeplaksud, vahelehõiked ja tantsuliigutused. Spirituaalide sõnum oli vabadust igatsev, jumalaga suheldi olmetasandil. Mahalia Jackson .
Bluus
Bluus tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861-1865). Bluus on soololaul , mis väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Kuna sõna blue tähendus inglise keeles on ka ‚rusutud, nukker , sünge’, siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluusi meloodiale on iseloomulik III ja VII astme madaldamine. Bluusi üks vanemaid alaliike on maabluus, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. 20. sajandi kahekümnendatel tekkis linnabluus/klassikaline bluus, mida esitasid mitmesugustes lõbustuskohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, millest tuntuimaks liigiks on saanud boogie -woogie. Blind Lemon Jefferson , Huddie Ledbetter, Big Billy Broonzy, Bessie Smith.
Menestrelid
Menestrele võis kuulda ameerika rahvalike rändteatrite etendustel. Menestrelide kunsti õitseaeg oli aastail 1840-1900. Menestrelide kaudu levisid rahva hulka nt sellised tantsud nagu shuffle, cakewalk ja stepptants.
Ragtime
Ragtime’i kõrgperiood Ameerikas oli 1897 -1917. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpiline ragtime’i pala meenutab mitmest osast koosnevat marssi . Scott Joplin.
New Orleansi jazz
Esimeseks jazzi-keskuseks sai New Orleans . New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 19. ja 20. sajandi vahetusel. Selle jazzi liigi õitseaeg kestis kuni 1917. aastani. Põhjus oli selles, et selle jazzi liigi esindajatest mängijad mängisid põhiliselt lõbustusasutustes, kuid 1917. aastal suleti lõbustusasutuste rajoon . Louis Armstrong , Buddy Bolden.
Dixieland
20. sajandi II aastakümnel sai alguse nn dixieland-stiil (Dixieland – USA lõunaosariikide rahvalik üldnimetus). Mängulaadilt ei erinenud valgete dixieland oluliselt mustade new orleansi jazzist.
Original Dixieland Jazz Band
Chicago jazz
Chicago stiilis suurenes solistide tähtsus, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis sai hiljem alguseks svingile.
Bud Freeman , Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman .
Sving
20. sajandi kolmekümnendate aastate II poolel sai jazz’is valitsevaks sving. Erinevalt seni jazz’is ideaaliks peetud pingelist, kohati rämedast puhkpillikõlast esitati svingi elegantsem õhulise tämbriga. Sving tõi endaga kaasa suurte orkestrite – bigbändide – võidukäigu.
Benny Goodman, Glenn Miller, Charlie Barnet, Bob Crosby , Ella Fitzgerald .
Bepob
Sving polnud veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazz’i olulisi muutusi. Suurte orkestrite asemel hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Kuna tegemist oli mustade muusikutega, oli svingipõhimõtete hülgamises ka protesti ja soovi tagasi pöörduda afroameerika muusikatraditsioonide juurde. Võrreldes svingiga muutus bebop ’is meloodiline ja harmooniline joonis tunduvalt keerulisemaks. Välditi fraaside sümmeetrilisust, põhirütmi jäi mängima vaid kontrabass . Charlie Parker , Max Roach, Dizzy Gillespie, Bud Powell .
Progressiivne jazz
1940. aastail ilmus bebop’i kõrvale veel üks uuendus jazz’is – progressiivne jazz, mille peamisteks esitajateks olid valged muusikud . Teerajaks progressiivse jazz’ini oli pianist Stan Kenton.
Woody Herman , Dave Brubeck.
Cool jazz
1940. lõpus kujunes bebop’ist välja nn cool jazz, milles avaldati tagasihoitud tundeid ja kammerliku väljenduslaadi. Selles muusikaliigis eelistati pille, mis on juba loomult pehmetoonilised (baritonsaksofon, metsasarv , flööt, vibrafon) ja loobuti hoogsast rütmist.
Miles Davis , Gerry Mulligan, Gil Evans , Stan Getz .
Hard bop, funky, soul jazz
Viiekümnendatel näis paljudele , et jazz on suundumas süvamuusika poole. See tekitas mustades muusikutes erilist vastuseisu ja soovi uuesti elustada jazz’i afroameerikalikke algeid, alustades uuendustega gospelist. Sellest arendasid nad välja hard bop’i, mille kõrvalžanriteks said funky ja soul jazz. Seda iseloomustab hoogne, jõuline rütm ja trompeti -saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Charles Mingus, Julian Cannonball Adderley, Clifford Brown .
Modal jazz
Viiekümnendate II poolel algasid otsingud tavapärase jazz- harmoonia avardamiseks . Coltrane ja Davis tulid mõttele asendada tavapärane mažoor-minoor-harmoonia erinevatel diatoonilistel laadidel põhineva harmooniaga. See uus stiil valmistas ka tee valmis free jazz’ile.
John Coltrane, Miles Davis, Bill Evans.
Free jazz
Kuuekümnendaiks hakkas inimesi tüütama juba traditsiooniliseks kujunenud palade ülesehitus ning nii otsustasid mõned nooremad muusikud lahti öelda kõigist senistest jazzi põhitõdedest. Loobuti juhuslikest kooskõladest ning taktimõõt ja piiritletud vorm puudus. Kogu see uuendus aga ärritas harjumuspärase jazz’i pooldajaid , kes süüdistasid free jazz’i muusikuid valesti mängimises.
Sunny Murray, Charlie Haden, Lester Bowie.
Jazzrock , fusion jazz
1960.-1970. aastate jazz’i enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. Välja kujunes see stiil sellest, et samal ajal olid populaarsed nii jazz kui ka uustulnuk , rock’n’roll. Ajapikku need sulandusid ühte. Sealses muusikas puudub off-beat rütm, kuid seda võib nimetada tänapäeva popmuusika erikujuks.
Randy Brecker, Billy Cobham, Herbie Hancock, Miles Davis, Joe Zawinuli, Chick Corea.
Jazz’i etnilised vormid
Seoses jazz’i üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahvamuusika elemente. Selleks andis mõnelgi pool inspiratsiooni modal jazz.
Uno Naissoo , Jan Johanson , Zbigniew Namyslowski, György Szabados, Seppo Paakkunainen.
Jazz 20. sajandi lõpul
Viimasel kahel aastakümnel on pea kõik eespool kirjeldatud stiilid viljelejaid ja kuulajaid leidnud. Samal ajal on aina rohkem tulnud noori peale, kes jazz’i viljelevad ja kuulavad.
Wynton Marsalis, Lyle Mays, Ray Anderson , Joshua Redman.