Blues on mõjutanud nii populaarmuusikat, jazzi, rock'n'rolli, kantrimuusikat. Algselt oli ta Ameerika lõunaosariikide kurb, aeglane laul, mida saadeti banjot, hiljem kitarril. Algselt ei olnud bluesil 12-taktist väljakujunenud harmooniat, vaid see oli pigem storyteller, kus lauldi mingisugune repliik ja terve loo jooksul hakati seda kommenteerima. Hiljem kujunesid välja erinevad bluesivormid: 8, 12, 16-taktilised bluesid, aga klassikaliseks bluesiks jäi 12-taktiline. Bluesi tekkimise põhjuseks peetakse Ameerika kodusõjaks, 1861-1865. Bluesi iseloomulikud tunnused: 1) 12-taktiline skeem 2) blue noodid (pentatooniline heliredel) 3) ühes loos samal ajal eksiteerivad minoorne meloodia ja mazoorne laad 4) bluesi tekst (koosneb 3 reast, 2 esimest korduvad) Varajane blues 1900-1910 Levinud lõunaosariikides (Missisipi, Alabama, Georgia), esitajateks peamiselt mehed (saatsid banjo ja kitarriga), lauldi maapiirkondades, mitte linnades. Sageli olid lauljad füüsiliselt
Jazz fusion on muusika zanr mis ühendab jazzi teiste muusikastiilidega nagu pop, rock, folk, reggae, funk, metal, country, R&B, hip hop, electronic music ja world music. Ühendatud albumid - isegi need mis on tehtud sama artisti poolt - on väga mitmekesised. Jazz fusion sündis 1960-tel, kui jazzi artistid hakkasid erinevaid jazzistiili kokku miksima elekrooniliste rocki pillidega ja souli ning rhythm and bluesi rütmidega JAZZROCK Mõiste jazzrock hakkas levima 60.aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat &Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazz-orkestri (bigband) vahel. Tavapärase rütmigrupiga liitus 3-4 mängijast koosnev puhkpillirühm, kus olid juurde tulnud trompetid ja tromboon. Jazzrock'i arengus mängivad põhirolli nn. jazz'i taustaga muusikud. Esimese
ja paljusid muid muresid, millest vaesel inimesel iialgi puudu ei tule. Siiski on bluusides ka sarkasmi, huumorit, lüürikat. Oluline on teksti osatähtsus. Tavaliselt on tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Intiimsemate laulude puhul on olnud põhjust pidada bluusi patuseks lauluks. Tekstis on tavaliseks nähtuseks esimese rea kordumine, mõnikord väikese varieerimisega. Aja jooksul on välja kujunenud bluesi vormid- tavaliselt 12 - taktiline korduv harmooniaskeem. See jaguneb kolmeks nelja takti pikkuseks lõiguks. Kaks esimest lõiku on enamasti korduva meloodia ja tekstiga. Bluusi meloodiale on omane III ja VII astme madaldamine, kusjuures saate harmoonias säilib mažoor. Bluusi üks vanemaid alaliike oli maabluus, mida algul bandžo, hiljem kitarri saatel esitasid tööks võimetud, vigased ja pimedad (peamiselt mehed, kes olid rändlaulikud). Tavaliselt esitasid omaloomingut, milles
Iga mängija juurde kuulub ta isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad mängija isiku just tooni järgi ära. Jazzmuusika on seotud eeskätt linnakultuuriga, konkreetsemlat isegi New Orleansiga. New Oreleansis alustas oma muusikalist teed ka trompetsist ja laulja, jazzmuusika legend Louis Amstrong. New Oreleansi stiili imiteerimisest valgete poolt kasvas välja dixielandstiil. Blues Blues on ingile keeles "nukrameelsus". Afroameeriklaste ilmaliku rahavlaulu bluesi meloodias kasutatakse samade astmete madaldusi, mis jazziski. Madaldatud astmed on ainult meloodias ja enamsti laskuva käigu puhul. Aafrika rahvamuusikas on veerndtoon tavaline nähtus ning seda püütakse tabada bluesi esitamisel, kuigi meie pooltoonidega harjunud kõrvale mõjub see "mustalt". Swing 1930. aastate alguses seoses ansamblite koosseisude suurenemisega ja bigbbändide kujunemisega tekkis swingmuusika periood. Bigbändi
muud sellist. 1989. aastal suurenes uuesti John Lee Hookeri populaarsus tänu tema albumile "The Healer". Samuti esitas muuhulgas bluusi ka Ray Charles. Tänapäeval on palju bluusiesitajaid, nii musti kui ka valgeid. Esitatakse nii traditsioonilist kui ka teisi bluusiliike. Ray Charles Pärsinimega Raymond Charles Robinson (23. september 1930- 10. juuni 2004) oli USA mustanahaline pianist, laulja ja laulukirjutaja. Ta esitas bluesi, rhythm and bluesi, souli, kantrimuusikat, jazzi, popmuusikat ja gospelit. Varajases nooruses jäi ta glaukoomi tagajärjel pimedaks. Bottleneck John Bottleneck John, kodanikunimega Johan Eliasson, on Rootsi tuntumaid bluusilauljaid esinedes nii üksi resonaatorkitarri saatel kui ka elektriliste bluusi- ja jazzbändide, poporkestrite ja kirikukooride solistina, on ta risti- põiki läbi sõitnud Skandinaavia ning andnud kontserte
· Tantsuliigutused, käteplaksutamine, vahele hõiked Kuulsamad esitajad: Mahalia Jackson, Golden State Quartet BLUES- kurva alatooniga laul. Alati soololaul, sageli improviseeritud. Tekkimise põhjus orjuse kaotamine. Ameerika kodusõda 1861-65. Kodusõja põhjus: P. Ameerika maksis mustade tööjõu eest rohkem kui L. Am. Kõik eluraskused said üles loetud , erineb spiritualist. Blues on ilmalik muusika. Kasutatakse mitmemõttelisi sõnu-tekste. Bluesi tekstid räägivad minevikust, spiritual tulevikust. Blues jaguneb 2ks: akustiline blues e. delta blues, linnablues- pigem ansamblitega ja elektripillidega. Iseloomulikud jooned : Harmoonia skeem- bluesi pikkuseks 12 takti, kõikidel bluesidel ühesugune Blue noodid. Meloodia on kurvakõlaline- minoorne Saade rõõmus- mazoorne Bluesi tekstid kolmerealised Delta blues ( maa blues, akustiline blues) Tähtsam pill kitarr, suupill
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks.
maailmasõja tõttu, kolis enamik muusikuid Chicagosse leiba teenima. ● Kahekümnendatel oli jazz´i kõrgaeg, millele aitas kaasa fonograafi leiutamine Tunnused Arenes välja New Orleansi ja Dixieland jazzist. Tänapäeval jazzile iseloomulik saksofon, sai Chicago jazziga tavaliseks instrumendiks jazz ansamblites ja koosseisudes. Chicago jazz rääkis rassilisest diskrimineerimisest suurlinna melust. Tähtsuses tõusid solisti soolod loo alguses ja lõpus. Loodel oli pigem bluesi mõjutusi ja rütm oli sujuvam, võrreldes varasemaga Kuulsamad muusikud Joseph Nathan Oliver Ferdinand Joseph LaMothe Duke Ellington ● Joseph N. Oliver hüüdnimega King Oliver oli Ameerika tuntud bändiliider ning ta oli eriti tuntud oma mängustiili poolest ja tema oskus kasutada summuteid. Ta oli ka Louis Armstrongi mentor ja õpetaja. Ta suri ateroskleroosi tõttu kuna tal ei olnud raha ravi jaoks. ● Ferdinand J. LaMothe hüüdnimega Jelly Roll Morton oli Ameerika
Presley noorusaeg. Elvis oli vaikne ja häbelik poiss, kellel oli vähe sõpru ja kes oli oma emast väga sõltuv. Presley'de perekond oli usklik, mistõttu käidi korrapäraselt kirikus, seega olid nad tugevalt seotud muusikaga. Oma kümnendaks sünnipäevaks sai Elvis sünnipäevaks kitarri, millega ta raadio kõrval omaette vaikselt mängima õppis. Kui perekond 1948. aastas Memphisesse elama kolis, kuulis Elvis nii kirikutes kui ka tänavatel palju rhythm and bluesi, millest ta juba noorena mõjutust sai. Pärast keskkooli lõpetamist, töötas ta kinos kohanäitajana, hiljem aga veoautojuhina. Loomult oli ta võrdlemisi uje, suurema enesekindluse saavutamiseks kasvatas ta endale põskhabeme. Elvisel oli ka kaksikvend, kes paraku sündis pool tundi varem surnuna.
Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka jazz muusiku helikõne on erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendab harmoonia-ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid (improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes. Jazz-muusika toetub bluesi heliastmikule, milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes, mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk-ja keelpillidel ning laulda. A afrika rahvam uusikas on see tavaline nähtus,kuid m eie kõrvale tundub see võõras,"m ustalt" mängimisena. Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve
tuntud soul muusikana, ja sarnane muusika valgete artistide poolt tähistas blue eyed souli. Motown records müüs oma artisti The Miracles "Shop around" esimesed miljon singlit 1960. aastal. Samal aastal avaldas R'n'B suurt mõju Briti bändidele nagu The Animals, The Rolling Stones, The Who, The Creation, The Action and The Beatles. R'n'B mõjutas Jamaikal muusikazanri ska arengut. Alates 21. sajandist on R'n'B lühendatud vormi kasutatud terve pika Rhythm and bluesi asemel ja peamine terminikasutus on tavaliselt nüüdisaegne R'n'B (contemporary R'n'B), mis on moderne versioon souli ja funki-mõjutatud pop muusika, mis põlvneb disko hääbumisel populaarsusest.
Jimi Hendrix James Marshall ,,Jimi" Hendrix (sündinud Johnny Allen Hendrix, elanud november 27, 1942- september 18, 1970) oli Ameerika kitarrist ja laulja ning laulukirjutaja. Teda peetake läbi aegade parimaks elektrikitarristiks. Tema eeskujudeks olid B.B. King, Muddy Waters, Howlin' Wolf ja Albert King, kes olid bluesi artistid. Mängis kitarridega: · Fender Stratocaster · Gibson Flying V · Gibson SG Kõige rohkem esinemisi ja salvestusi mängis Hendrix Stratocasteriga , mis on ülalnäidatud pildil. The Jimi Hendrix Experience The Jimi Hendrix Experience oli 1960ndate lõpus tegutsenud inglise rock-ansambel, mille keskseks kujuks oli kitarrist ja laulja Jimi Hendrix. Tuntumad lood on "Purple Haze", "Foxy
· Jazz blues'I nõ karkassiks on arhailine blues, kui bebop viljelevad muusikud soovisid muuta vastavat harmooniat enda jaoks raskemaks ning lisasid sinna IIm7 ja V7 juurde. Kuid akordide lisamisega tugevdati 3 põhi astet. · Vastav dominantide liikumine annab vastava mazoori ja minoori vahelise tunnetuse. Nagu oleks duur aga lõpus on pigem minoor...?! 9 Mõned kriitikud nimetavad Bluesi kõige suuremaks mõjutajaks kogu muusikas üldse. Mis ei pruugi olla sugugi vale ega ülepaisutatud arvamus. Jazz võib õelda, et on saanud alguse Bluesist. Kui poleks olnud Bluesi, poleks meil Jimi Hendrix'it, Nirvana'I, Louis Armstrong'I Miles Davis't, Pink Floyd'I, James Brown'I, Frank Zappa't jne. See Nimekiri ei hakka kunagi lõppema. Jimi Hendrix oligi Blues ja Beatles, millest tuli hiljem Rock and Roll on tegelikult ju blues
kasutamine- kõnelaul. Vanade muusikavormide kasutamine, orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg- tonaalne periood (,,Pelleas ja Melisande"), atonaalne periood (,,Ootus", ,,Kuu- Pierrot"), dodekafooniline periood (,,5 pala klaverile" op.23), mitme stiili koostoime ajajärk(,,Ellujäänu Varssavist") 6. G. Gershwin ja tema loomingu lühiiseloomustus, tähtsamad teosed. ühendas spirituaali ja bluesi rütme kasutas ,,mustade muusikat" vaba rütmi käsitlus, s ts keerukad rütmid meloodia rikas tähtsal kohal vokaallooming ,,Rapsody in blue,, ooper ,,Porgy ja Bess,, , ,,Ameerikane Pariisis,, . Ballaadid ,,Rapsody in Blue,, 7. C. Orff ja tema loomingu lühiiseloomustus, tähtsamad teosed. Sai tuntuks laste muusikalise arendamise metoodikaga, heliloomingus on kaalukaimad lavalised kantadid-
Tanel Padar ja tema bänd The Sun on väga edukas.Neil läheb viis aasta koos ning selle auks on nad lasknud uue albumi välja ,,Here comes The Sun'' mis on nende kuues album.Nas on ka tuntud väljaspool Eestit. Fakte Tanel Padarist : Sünniaeg : 27 oktoober 1990 Sünnikoht : Haljala, Lääne- Virumaa Eesti Õde : Gerli Padar Stiil : rock Pill : kitarr ja vokaal Kus mänginud : Lahemaa Rahvamuusikute ansambel, Speed Free, Compromise Blue, erinevad bluesi ja jazz projektid. Muusikalised eeskujud : Danel Pandre, Meelis Tauk, Tomi Rahula, Martin Jürman, Raul Ukareda, Kristo Kotkas, Kid Rock Muusikalised lemmikud : BLS, Korn, System Of A Down Kus on õpinud : on õpinud klarnetit ja saksafoni,laulnud kiriku-, laste ja poistekooris, tegelenud rahvamuusika ja võistlustantsuga. Ilmunud albumid : · "Woman Knows"- ansambliga ,,Speed Free `' · "The Greatest Hits" (2005) · "Veidi valjem kui vaikus" (2005)
Tallinna ja Eesti jazziga. Kümnepäevane festival Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mille raames on esinenud üle 3000 välisartisti 60 riigist. 1967 oli rahvusvahelist vastukaja tekitanud Tallinna Dzhässfestivali aasta. Seejärel laastas ideoloogiline keeristuul. Vahepeal katkenud festivalitraditsioon jätkus 1990. aasta sügisel. Paari bluusikontserdi mõttest kasvas kolmepäevane festival Tallinna Jazzi & Bluesi Päevad, kus peaesineja oli kuulus ameerika trombonist Ray Anderson oma kvartetiga. Lisaks temale hiilgasid Trio Sherr-Cecil-Martucci USA-st, norralaste Fairplay, inglise vaba kitarriimprovisaator John Russell, rootsi duo Arne Domnerus-Rune Gustafsson ning hulk muusikud Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Jugoslaaviast, Poolast, Shveitsist ja Leedust. Suurimad Jazzkaart külastanud staarid on Bobby
- Boolero
Boolero tellimustöö. Tellis vene balleti artist, pidades silmas Ida Rubensteini. Tantsis 10 mehega. Aluseks 2
muutumatut meloodiat, kordagi ei muutu. Helistik ei muutu C-duur. Viimasel hetkel läheb korra teise helistikku
ja siis kohe tagasi. Dünaamika muutub. Algul vaikselt, lõpus kõvasti (pppp
jaanuaril 2007.aastal Blue Note Recordsis. 2 Greg kurstin ja Inara George animeeritult The Bee Greg Kurstin Kurstin on sündinud ja kasvanud Los Angeleses, Kalifornias. Kurstini varaseim muusika kogemus tuleb ta vanaemalt, kes talle beebina klaverit mängis. Ta hakkas mängima klaverit viie aastaselt. Hiljem päris Kurstin oma vanaemalt klaveri ja veetis seal igapäev tunde, harjutades jazzi ja bluesi alustalasid. Teismeeas jätkas ta jazzi õpinguid, kuid alustas ka oma esineja teed, mängides Los Angeleses kohalike bändidega. Koostöö ajal tutvustati teda new wave'i, punki ja aafrika muusikaga.12-aastaselt esines ta juba Dweezil Zappa's ja kirjutas oma esimese laulu ,,Crunchy Water"(Krõmpsuv vesi). Peale keskkooli, kolis Kurstin New Yorki, et õppida koos Charles Minguse klaveri mängija, Jaki Byardiga, The New Schoolis, institutsioonis, mis on tuntud oma tugeva kunsti programmi poolest
Sander Hallikas 06.03.2011 Lk ____ Kultuur ja kultuuritegelased Kirjandus ja laululood Cornelise muusika tunnusjooned Vreeswijki muusika on inspireeritud põhiliselt jazzist ja bluesist. Eeskuju võttis Cornelis ka Fakte Cornelisest Prantsuse helilooja Brasensi loomingust. Ta kirjutas palju ballaade, lisaks veel bluesi ja - Ka ta poeg tegeleb muusikaga ning on välja sambat. Cornelise looming on kirbe ja absurdne. lasknud ühe albumi. Vreeswijki muusika on täis rõõmu ja lootust, aga samas on ta loomingus palju ühiskonnakriitilisust. -On loodud ka temanimeline selts (Cornelis Eriti oluline osa on Vreeswijki teostes sõnadel, Vreeswijksällskapet), asutatud 1987. aastal. mida peetakse ühtedeks maailma parimateks. Pilt3
muusikaetendusega,seega inimesed tulid rohkem kuulama, kui vaatama. Osad rekvisiidid seal olid, kuid nendele suuremat tähelepanu ei pööranud. Samuti ei pannud keegi rõhku kostüümidele, seljas olid kõikidel igapäeva rõivad. Kava ülesehitusel midagi sellist ei märganud, mis oleks erinenud tavalisest kontserdikavast. Lühike enesetutvustus ja sümboolne lõpukõne ning korduslaul. Teostes väga palju klassikalisi jazzi käike ei kajastunud. Ta segas jazzi ja bluesi Aafrika pärimusmuusikat, funki, Swingi, Fusionit, kuuba rütme,salsat, Carribiani,India ja Lähis-Ida muusikat ja veidike oli isegi kuulda New Age't.Kõige rohkem oli kuulda douala keelselt lõõritamist, mis tekitas tunde, et ma asun hoopis teisel mandril ja kohe kindlasti mitte Eestimaal. Muusika oli äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega, kuid lootsin siiski kuulda klassikalist tänapäeva jazzi. 2 1 Jazz Kaare kava 8.mai 2011
Hard bopi keskseim kuju pioneer. Noorest peast oli tal palju õnne, tutvus noorelt korüfeedega. Oli meeletult enesekriitiline. Aeg-ajalt kadus avalikkuse eest, sest ei pidanud end küllalt heaks. 60-tel mitu kontsertreisi Indiasse ja Jaapanisse. Muudab imagot. Uus on motiiviline arendus Palju lugusid, millest on saanud jazzi standardid. "Valse Hot" (esimene jazz-valss) Otsis uut soundi "St. Thomas" Horace Silver (1928) Juht, helilooja, pianist, hard bop, teosed kohe igihaljad Bluesi põhi oli emalt päritud. Tähtis oli "The Blues Messengers" 3 1956. a. lahkub sealt ja tegeleb ise solisti ning bändijuhina. Humoorikas klaverimängustiil (palju laene teistelt ja stiilidest) 60-te algusest tuleb ka Ladina-Ameerika mõjusid Silveri kvintett oli eeskujuks teistele (2 puhkpilli + 3 löökpilli) Koos hard bopiga tuleb beat-rütmika. Bill Evans (1929-1980) klaver Modernse jazzi alusepanija, romantik Trio kontrabass, klaver, trummid.
aastani, kui Joe Oliver kutsus Louisi oma bändi Chicagos. Armstrongi jaoks oli see unistuse täitumine. Ta liituski Creole Dsäss bändiga. Bändis mängides kohtus Louis Lillian Hardiniga, kes oli klaverist. 1924. aastal nad abiellusid. Lillian oli abitsioonikas ja intelligentne naine. Ta arvas, et Louis raiskab oma annet Oliveri bändis. Lõpuks läkski Louis New Yorki ja liitus Fletcher Hendersoni orkestriga, kus ta mängis 13 kuud. New Yorgi ajal tegi Armstrong mitmeid laule koos tuntud bluesi mängijatega. 1925. aastal kolis Armstrong tagasi Chigacosse, kus ta mängis oma naise bändis ja lisaks ka mitmes orkestris. Samal aastal salvestas ta ka esimesed laulud oma bändiga Hot Five. See oli esimene kord kui Armstrong salvestas lugusid oma nime all. Hot Five´i ja Hot Seven´it peetakse senini absoluutseks dsässi klassikaks. Hot Five ei esinenud kunagi laval, aga jätkas salvestamisega kuni 1928. Armstrong oli saanud 1929. aastaks suureks staariks. Ta tuuritas
Sõnumiks on vabaduse iha läbi jumala . Eredaim spirituaalide esitaja oli Mahalia Jackson. Spirituaalide üheks tänapäeva populaarseks alaliigiks on religioosne vaimustu, väljendab gospel. BLUES Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis blues on erandlikult soololaul ja väljendas kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Ei ole küsimus, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. See on esitajakeskne kunst. Olulisel kohal on kõlavärvid. Bluesi vorm on tavaliselt 12 taktiline, aga harva 8 korduva harmooniaga, see ei muutu ja kus kolmas ja seitsmes aste on madal. Blues on tänuväärne stiil, et arendada rütmi tunnet. Madaldatud astemeid hakat. Nim. Blue notes (Kurvad noodid) Blues oli algselt neegrite ilmalik rahvalaul. Paralleelselt oli kasutatud maa ja linna blues. Seda viimast esitasid naised lõbustusasutustes. MINSTRELID See muusika kõlas Ameerika rahvalike teatrite etendustel. Need olid rändteatrid ja nende
Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka jazz muusiku helikõne on erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi-jazz pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendab harmoonia- ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid (improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes. Jazz- muusika toetub bluesi heliastmikule-milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes , mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda. Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid m eie kõrvale tundub see võõras, "mustalt" mängimisena.
1950. aastate alguses kasutati terminit ,,rythm and blues" tihti bluusiteoste kohta. Alates 1960. aastatest, kui RnB oli kaastatud rokkmuusika arengusse, hakati seda terminit kasutama electric blues-i, gospeli ja soul-i kohta. 1970-datel kasutati mõistet juba ühtse ja kõikehõlmava terminina soul-i ja funk-i kohta. Alates 2000. aastatest kasutakse väljendit rythm and blues asemel peaaegu alati lühendit R&B. Peamiselt kannab seda nime kaasaegne R&B, mis on klassikalse rythm and bluesi ja hip-hopi segu. Eelnimetatud stiil tekkis diskomuusika võidukäigu lõppemisel 1980. aastatel. Terminit on kasutatud ka rythm and bass (ingl k rütm ja bass) muusikale viitamiseks. Klassikalises Rythm and Blues stiili viljelevas bändis oli tavaliselt klaver, üks või kaks kitarri, basskitarri, trummid ja saksofon. Lugusid harjutati, kuni neid on võimalik laval täiesti pingutusteta ette kanda. Vahel kasutatati taustalauljaid.
1949). Blind Lemom Jeffersoni õpilane S am L igh tn in ’ H op k in s (1912) sai tuntuks viiekümnendatel aastatel ja on heliplaadistuudiote arvult pea kõige viljakam bluesilaulja. Riley B. King (1925), paremini tuntud B. B. Kingi nime all, oli juba kakskümmend kaks aastat bluesilaulu ja – mänguga leiba teeninud, kui laiem publik lõpuks avastas. B. B: Kingi muusika saavutas laiema kõlapinna tegelikult alles pärast rhythm and bluesi esimest õitseaega, valmistades ette selle suuna taassündi kuuekümnendate aastate teisel poolel. 1966 aastal omista USA Discjockey Association temale “bluesikuninga” tiitli. B. B. King oli oma kinnitust mööda palju õppinud kitarristi- laulja Aaron T- Bone Walkeri (1909- 1975) käest. Viimane oli kolmekümnendate aastate keskel pannud aluse elektriliselt võimendatud kitarri võidukäigule, tehes sellega teoreetiliselt võimalikuks rock’i ilmaletuleku. Aastatel 1939- 1940 esines ta
*Patsy Cline *David Alla*n Coe Jazz fusion Jazz fusion on muusika zanr mis ühendab jazzi teiste muusikastiilidega nagu pop, rock, folk, reggae, funk, metal, country, R&B, hip hop, electronic music ja world music. Ühendatud albumid - isegi need mis on tehtud sama artisti poolt - on väga mitmekesised. Jazz fusion sündis 1960-tel, kui jazzi artistid hakkasid erinevaid jazzistiili kokku miksima elekrooniliste rocki pillidega ja souli ning rhythm and bluesi rütmidega. Levimuusikastiil tekno ehk techno Techno ajalugu algab elektromuusikaga. 80-ndate keskel Detroidis arendatud stiil jäi USA-s väikese seltskonna lemmikuks. Inglismaal sai aga technost kuum kaup 80-ndate lõpus, 90-ndate alguses. Tekkisid alateemad nagu Hardcore, Ambient, Jungle. Hardcore ja Jungle ajasid biidi uskumatult kiireks, Ambient keeras aga hoogu just maha.Seda muusikastiili esitavad ansamblid Radiotrance ja K-Slave Ethno- ja süntesaatoripop
helide ja liigutustega. Koosmõjus luuakse võimas aura, mille intensiivsus tungleb aistingu poole nimega sensatsioon. Täiuslikust vitaalsusest kantud emotsioonid sünnivad vestluses iga noodi ja sammu vahel iga uus emotsioon on vastus rütmile ja svingi tunnetusele. · Jazzballett "Black and White"-Russell Adamson on öelnud selle etenduse kohta: "Kutsun teid rännakule läbi erinevate bluesi-meeleolude. Ühel hetkel valdab sind ootusärevus, siis oled armunud ja õnnelik ning jalutad kui kõrgustes. Mõnikord aga haarab sind nukrus ja mõtlikkus. Erinevad meeleolud vahelduvad erinevas rütmis. Kuid eelkõige valitseb laval "hea tunne", milles on värve ja soojust. Ka ühe pala pealkiri ütleb "Feeling Good", mis annabki edasi kogu kava olemuse." 9
tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, on ka dzässis iga muusiku helikõne erinev. Iga ettekanne on ainukordne, sest ta sünnib just antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks dzässi. Dzässpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendab harmoonia- ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid (improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes. Dzässmuusika toetub bluesi heliastmikule, milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes, mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda. Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid meie kõrvale tundub see võõras, "mustalt" mängimisena. Dzässmuusika armastab erilisi kõlavärve
lihtsa muusikalise vormi elemendid (fraas, periood), kujunesid spirituaalide kaasajal tuntud tüübid. Spirituaalide põhilise omapära määrajaks on jäänud eeskätt just ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaad, mille rikkalikust improvisatsioonilisest melismaatikast kajastub selgesti selle muusikaliigi aafrika tagapõhi. Üldse on spirituaalide ehtsalt neegerlikku ettekannet sama võimatu noodikirjas väljendada kui töölaulude, bluesi või jazzi omapära paberile panna. Euroopa kirikulauludest erinevad afro-ameerika spirituaalid peale kõige muu veel selle poolest, et neis on ilmselt esiplaanil muusika ja alles teises järjekorras tuleb sõna, samas toetuvad spirituaalid kindlalt kahe jalaga maale. Otsides laulust lohutust ja kergendust maapealsetele piinadele, ei põgene neegrid siiski reaalse tegelikkuse eest. Vastupidi nad kujutavad oma
juunil 2009 mõni nädal enne turnee "This Is It" kavandatud algust ravimite üledoosi tagajärjel. Los Angelese kohus mõistis Jacksoni arsti süüdi Jacksoni surma põhjustamises. Washington Posti ja Nielseni reitingu andmetel vaatas Michael Jacksoni mälestusteenistuse teleülekannet 2,5 miljardit inimest https://www.youtube.com/watch?v=Zi_XLOBDo_Y Whitney Houston Whitney Elizabeth Houston (9. august 1963, New Jersey 11. veebruar 2012, Beverly Hills, California) oli ameerika rhythm and bluesi ja poplaulja ning filminäitleja ja ka modell. Enim auhinnatud artist. Ta võitis 2 Emmy ja 6 Grammy auhinda ning 30 Billboardi ja 22 Ameerika muusikaauhinda. Whitney suri aastal 2012 uppumise tõttu. ( tegelikult arvatakse, et narkootikumide üledoosi). https://www.youtube.com/watch?v=3JWTaaS7LdU Celine Dion Céline Marie Claudette Dion, (Prantsuse keeles: [selin dj] , sündinud 30.märtsil.1968) on Kanada laulja Sony Music Entertainmenti järgi on Dion müünud üle
History of Rock and Roll) 1.1 Chuck Berry Nagu ütleb Rock `n roll Hall of Fame'i weebisait (http://www.rockhall.com/) siis Rock `n' roll ei ole leiutatud vaid indiviidi poolt , siiski tuli Chuck Berry sellele kõige lähemale , et panna kõik vajalikud tükid kokku.Chuck Berryt loetakse üheks rocki isaks seda juba ainult seetõttu , et tema ta muusika ja kitarrimäng on mõjutanud nii paljusid tollaseid ning hiljemaid muusikuid."Chuck Berry oli must mees , kes võttis rhytm and bluesi segas seda valgete countryga ja tuli välja esimese rock `n' roll looga" Carl Perkins filmist History of Rock `n' Roll. Paljud on kinnitanud ,et kui ta poleks olnud must, ületanuks ta populaarsuselt Elvis Presleyt.Võrreldes teiste rock'n rolli silmapaistvate esindajatega oli ta majanduslikult vähem edukas , osalt seetõttu , et kuulsuse tipul olles tekkis tal konflikt seadusega.Ehkki ta on alati kinnitanud , et tegemist oli sihiliku väärsüüdistusega tuli tal veeta kaks aastat
1970-ndail kasutati rhythm and blues'i soulmuusika ja funkmuusika varjunimena. 1980-ndail arenes välja R&B uus stiil, mida on hakatud kutsuma kaasaegseks R&B-ks. Popmuusika eelkäijateks on 1930- aastatel alanud USA afroameeriklaste migratsioon suurlinnadesse Chicagosse, Detroiti, New Yorki, Los Angelesesse ja mujale tekitas uue turu jazzile, bluesile ja muudele nendega seotud muusikastiilidele, mida sageli esitasid professionaalsed muusikud nii üksi kui ansamblites. Rhythm & bluesi eelkäijad tulid jazzist ja bluesist, mis hakkasid kattuma tänu sellistele muusikutele nagu Leroy Carr, Cab Calloway, Count Basie ja T-Bone Walker. Sel ajal toimus ka elektrikitarri kui sooloinstrumendi laiem kasutuselevõtt, populaarsed olid ka klaver ja saksofon. (Vikipeedia 2013) Tänase päeva seisuga on Ameerika tuntumad lauljad Britney Spears, veidra väilimusega Lady Gaga, imekaunis Beyonce Knowels, kadunud popkuningas Elvis
väljenduslaad, mille rikkalikust improvisatsioonilisest melismaatikast kajastub selgesti selle Svingmuusika ajastu tooniandjaks kujunes klarnetist Benny Goodman (1909-1986) (valge juut). muusikaliigi aafrika tagapõhi. Üldse on spirituaalide ehtsalt neegerlikku ettekannet sama võimatu Sündis Chicagos, kasvas paljulapselises vaeses perekonnas ja juba üsna varakult tuli tal iseseisvalt noodikirjas väljendada kui töölaulude, bluesi või jazzi omapära paberile panna. elatist hankida. Tema elegantne, fantaasiaküllane ja tehniliselt äärmise piirini viimistletud mäng sai Euroopa kirikulauludest erinevad afro-ameerika spirituaalid peale kõige muu veel selle poolest, et neis kiiresti selleks ideaaliks, mille poole on püüdnud jazzklarnetistide järgnevad põlvkonnad. Ta võttis
6 1.1 Bändi liikmed Robert Plant Laulja Robert Anthony Plant on sündinud 1948. aasta 20. augustil West Bromwichis Staffordshire krahvkonnas Suurbritannias. Ta kasvas üles Kidderminsteri nimelises linnas. 13-aastaselt huvitus ta vanemate pahameeleks Elvis Presley'st ja ta keerutas oma ebajumala liigutusi matkida püüdes tundide kaupa peegli ees. Pärast seda algas bluesi-harrastus. Robert kasvatas pikad juuksed ja hakkas kandma imelikke rõivaid. Vanematele see ei meeldinud. Nad tahtsid, et pojast saaks finants-asjaajaja ning panid ta õppima raamatupidamist. Kuid raamatupidajaks õppimine ei meeldinud Robertile. Plant huvitus muusikast veel enam ja muutus kõigi silme all parandamatuks biitnikuks. 15 aastaselt lahkus ta koolist, et muusikaga tõsisemalt tegelema hakata. Lõpuks ei kannatanud ema ja isa seda enam välja ning pärast mõningaid stseene
kunstiteose suhe tema loomise aja ühiskondlike oludega. kunst on miski, millega inimene igapäevaselt tegeleb, on üks osa tema igapäevasest maailmast. sellega on seotud ka williamsi väide : culture is ordinary (kultuur on tavaline) see väide tegi williamsi populaarseks USAs. ameerika tõrkus euroopa kõrgkultuuriliste väärtuste suhtes. ameerika ütles, et nad loovad uue kultuuri, mis oleks demokraatlik. näiteks bluesi ilmumine : see kuulub reaalselt igapäevaellu. williamsi loogika sobis neile, kellele ei sobi kultuuri ülevalt alla distsiplineeriv hoiak. ma leian, et nüüd on aeg teha väike paus, nädalane paus 26.10.2012 williamsit huvitab kultuurianalüüsis leida üles see tõeline kogemus, mille kaudu kultuuri elatakse, mitte ainult teoste kunstiline eriline väärtus, vaid ka kontekst, mille järgi kultuuris elatakse. «long
annaabi.ee 
