Trompet Teet,Ats Ajalugu Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud Tutanhamoni hauakambrist. Samast ajast pärit trompetisarnaseid pille on leitud Skandinaaviast ja Hiinast. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Peruust on leitud umbes aastast 300 pärit trompeteid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel. Ehitus Trompeti toru on silindriline. See tagab särava, selge ja valju heli. Toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ja suurem kõlalehtri pool. Tegelikkuses on toru silindriline vaid keskosas. Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline, aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas koonili...
KASUTUSALA Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. MÄNGIMISVIIS Muusikut, kes mängib trompetit nimetatakse trompetistiks. Nagu kõikide vaskpillide puhul, tekib heli õhu puhumisel läbi huulte, tekitades "sumiseva" heli huulikusse ning helilaine õhujoas. Mängija saab valida helikõrguse ülemtoonide reast, muutes huuleava suurust ja pinget suusõõrlihases. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trompetisse. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja -mugavust. Üldiselt, mida sügavam ja laiem kauss, seda suurem helivaljus ning tumedam tämber. KONSTRUKTSIOON Trompeteid valmistatakse enamasti valgevasest. Trompeti toru on silindriline, toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ning suurem kõlal...
Wynton Marsalis. Wynton on neotraditsionalismi eestkõneleja, kes rõhutab, et jazz on üks olulisemaid XX sajandi Ameerikas tekkinud muusikakunsti voole. Tema arvtes peab selle olemus olema kindlalt seotud mustanahaliste kultuuritraditdiooniga. Trompetist sündis Uus-Orleanis Luisiaanas 18.oktoobril 1961 aastal. Tema vanemad olid Ellis ja Dolores. Wynton oli teine poeg kuuest lapsest selles peres. Kolm tema venda said ka kuulsateks jazz meesteks. Trompetil hakkas ta õppima mängima juba kuue aastaelt. Juba 14- aastaselt esines Wynton koos Uus Orleansi philarmoonia orkestriga ilusa konterdi
Vaskpillid. Trompet: Vaskpillide sopranpilliks on trompet. Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, need eksisteerisid juba 1500 aastat enne Kristust. Trompet on teinud suure arengu mitmete aastasadade jooksul. Praegu on kasutusel trompet konstrueeriti 19.sajandi algul. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Trompeti kõla on pidulik ning seda on kasutatud pidulikel sündmustel. Tänapäeval kasutatakse trompetit orkestri-, soolo- ja jazzpillina. Kuulsad trompetistid maailmas on Louis Armstrong ja Dizzy Gillespie. Eesti tuntud trompetistid on Priit Aimla, Indrek Vau ning Jüri Leiten. Tromboon: Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest, kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv ja omab trompetit sära. Erinevalt teistest vaskpillidest muudetakse trombooni heli U-kujulise kulissiga, mida sisse lükates ja välja tõmmates õhukana...
ja bluusist. Kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Stiilile on iseloomulikuks : Gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm. Ülevoolav meloodia. Trompeti või saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt : Klaver Saksofon Trompet Tromboon Kontrabass Trummid Tähtsamad inimesed Trompetist Miles Davis Trummar Art Blakey Pianist Horace Silver Trompetist Clifford Brown Miles Davis 1926-1991 Pärines jõukast keskklassi perest. Trompetist ja ansamblijuht Tema osalusel tekkisid näiteks ka cool jazz ja jazz-rock. Ta looming on mõjutanud oluliselt ka hilisemaid jazz- ja popmuusika stiile. Miles Davis- "Milestones" https://www.youtube.com/watch?v=k94zDsJ-JMU Art Blakey- "Moanin" https://www.youtube.com/watch
saksofon) Ajalugu Bebop loodi 1940. aastal noorte mustanahaliste muusikute poolt. Selle eesmärk oli olla vastukaaluks Swingi kommertslikule stiilile. Noorte eesmärk oli taaselustada New Orelans´i stiili. Stiili taaselustus 1970. aastate lõpul. Bebop´ist loetakse modernse jazz´i alguseks. Bebopi ansamblisse tavaliselt kuuluvad: Saksofon Trompet Klaver Kontrabass Ja löökpillid Bebop´i rajaja oli trompetist Dizzy Gillespie, muusikutest on tuntumad veel saksofonist Charlie Parker, pianist Thelonius Monk, trompetist Miles Davis. Näited: https:// www.youtube.com/watch?v=oslMFOeFo LI https:// www.youtube.com/watch?v=1MCGweQ 8Oso Tänan kuulamast!!
4 Jazz rock Jazzrock oli 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund. Jazzrocki tekkimist mõjutas kõige rohkem 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik. Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde, sest neid peeti liiga vanamoeliseks. Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma, mida toetasid nii noored rock-muusiku, kes olid jazzist vaimustunud kui ka jazz- muusikud, kes soovisid uuendusi. Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham. Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis. Ta lõi ansmbli koos John McLaughliniga, kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne. Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine. Miles Davis Miles Dewey Davis sündis 26. mail 1926 Altonis, Illinoisis ning suri 28. septembril 1991 Santa Monicas, Californias. Ta oli USA trompetist ja
asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam) kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund Tekkimist mõjutas 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma Toetasid nii noored rock-muusikud kui ka jazz-muusikud Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis Ta lõi ansmbli koos J ohn McLaughliniga Kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine Muusika zanr ühendab jazzi teiste muusikastiilidega pop, rock, folk, reggae, funk, metal, country, R&B, hip
repertuaari ühekülgsus ja isegi viimse suuna esindajaid. Sinna kuulusid piirini arendatud virtuoossus. Nii saksofonistid Archi Shepp, Albert otsustasid mõned nooremad muusikud Ayler, John Tchicai trummarid Sunny lahti öelda pea kõigist senistest Murray ja Milford Graves, trombonist põhitõdedest vabastada jazz seda Roswell Rudd, kontrabassist Charlie piiravatest kammitsatest. Haden, trompetist Don Cherry jt. Esimesed free jazz'i kuulajad olid Kuigi free jazz ei saanud nii pianist Cecil Taylor ja altsaksofonist populaarseks kui omal ajal sving või Ornette Coleman. Neist esimene oli bebob, kujunes 1960. aastate lõpul akadeemilise koolitusega muusik, kes teinegi rühm selle stiili harrastajaid. See kitsamates ringides sai tuntuks juba koondus pianist Muhal Richard 1950. aastate teisel poolel
kui keegi üritas meloodiahüpet järele laulda. On veel versioon, et algul olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Thelonius Monk Charlie Parker Dizzy Gillespie Bebop ei olnud mõeldud tantsimiseks ja seega said muusikud mängida kiiremas tempos. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel. Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Klassikaline bebopi ansambel koosnes
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt ingla...
Free jazz Esimesed free jazzi kuulutajad olid Cecil Taylor ja altsaksofonist Ornette Coloeman. Cecil oli akadeemilise koolitusega muusik, kes sai tuntuks juba 1950 teise aasta poolel. Tema muusikas puudus taktimõõt ja piiritletud vorm. Free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bepop. Inimesed , kes on seotud free jazziga : Cecil Coleman. Ornette Coleman. Muhal Richard Abramsi asustas Loovmuusikute Edutamise Assotsiatsiooni. Eric Dolphy oli paljutõotav jazz'i uuendaja kes mängis klarnetit, flööti ja altsaksofoni , kuid kelle loometee jäi väga lühikeseks tema varase surma tõttu. Free jazzi saksofonistid: Archie Shepp Albert Ayler John Tchicai Trummarid: Sunny Murray ja Milford Graves Trombonist Roswell Rudd Kontrabassist Charlie Haden Trompetist Don Cherry http://www.youtube.com/watch?v=Elu4JvJCYs0&feature=related
Miles Dewey Davis III sündis 1926 ,suri 1991. Ta oli USA muusik(trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). Tema osalusel tekkisid Cool jazz Modaalne dzäss Dzäss-rock Ta on mõjutanud: Bebop Ambient World music Ta omab Taani kõrgeimat muusikalist tunnustust. Muusikaplaadid: Birth Of The Cool Miles Smiles Amandla DVD: The Miles Davis Story Autobiograafia: Miles Davis & Quincy Troupe "Miles"
oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil Taylor, Albert Ayler, Sunnay Murray. Jazzrock(fusion jazz)-60-70.a. Hakati koku sulatama rocki ja jazzi.Neid ühendab off beat´i puudumine. Esimesse jazz-rock bändi kuulusid trompetist Randy Brecker, altsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham.
Free jazz Free jazzi alguseks peetakse 60-ndate algust. Kuulajaid ja muusikuid hakkas tüütama traditsiooniliseks kujunenud palade ülesehitus. Nii otsustasidki mõned nooremad muusikud lahti öelda pea kõigist senistest jazzi põhitõdedest. Loobuti taktimõõtudest ja piiritletud vormidest. Hakati Proovima juhuslikke kooskõlasid, mida võis võrrelda eredate värvilaikudega abstraktsel maalil. Kuigi selline mängimisviis ärritas harjumuspärase jazzi pooldajaid. Kujunes 1960. aastate keskpaigaks kindel grupp selle suuna esindajaid. Üheks tuntuimaks free jazzi esindajaks peetakse saksofonisti Archie Shepp kellest räägin ka lähemalt.Sinna gruppi kuulusid kuulsaimatest muusikutestnsaksofonistid veel Albert Ayler, John Tchicai; trummarid Sunny Murray ja Milford Graves;trombonist Riswell Rudd;kontrabassist Charlie Haden;trompetist Don Cherry. Archie Shepp sündis Fort Lauderdaleis Floridas ...
Free Jazz Koostaja: N0For Free Jazz Free jazzi mõjutas teiste kultuuride muusika mõju. Free jazzi iseloomustab vaba tonaalsus, rõhk esituse intensiivsusel, muusikalise heli laiendamine müra sfääri ja inviduaalsus. Free jazzi tavaliselt mängitakse väikese ansambliga Improvisatsioone arendatakse üheagselt ning ka soolodena. Igale interpreedile on jäetud vabadus tegutsemiseks. Esimesed free jazzi kuulutajad olid pianist Cecil Taylor (1930) ja altsaksofonist Ornette Coleman (1930). Cecil Taylor oli akadeemilise haridusega muusik. Ta loobus oma improvisatsioonides tavapärasest harmooniast, vasardades klaviatuuril juhuslikke kooskõlasid (klastreid).Tema muusikas muutus taktimõõt ja piiritletud vorm, kiired helidejoad ei püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid kujutasid kõlamoodustusi. Umbes samal ajal eksperimenteeris jazzis Ornette Coleman. Ka tema väljus mazoor-minoor-süsteemi h...
tagasihoidlikke atakke ning vähest vibraatot. Hakati kasutama jazz- koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Harmooniasse tungisid mitme helistiku üheaegne kasutamine ja ning kindla helistiku puudumine heliteosel. See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvintetis, aimates järele Dizzy Gillespie’ närvilist stiili. Ei möödunud kaua aega, kui ta hakkas puhuma lahedamas ja jahedamas maneeris. Uus vool oli jälgitav ka John Lewise klaveriimprovisatsioonides ja arrenžeeringutes, mida Tadd Dameron kirjutas neljakümendate lõpus Gillespie’ bigbändile ja erinevatele väikestele koosseisudele. Muusikaajaloo esimesed cool džässi soolod on Miles Davise omad 1947
Loodi kogu aeg uusi meloodiaid, et rikastada jazzi Indiaani ja keskaja muusika päritoluga Iseloomustus Aeglane ja harmooniline rütm Lihtsad meloodiad Kasutatakse improvisatsiooni Taustaks mängitakse ühesugust meloodiat, kui samal ajal puhkpillidel mängitakse soolot. Trompet, kontrabass, trummid, klaver ja saksofon Jazzmuusikud Modaalse jazzi tuntuimad artistid läbi aegade: George Russell Bill Evans John Coltrane Miles Davis Miles Davis Sündis 1926 Ameerikas ja suri 1991 USA trompetist, jazzmuusik ja ansamblijuht Tema osalusel tekkis modaalne jazz ja palju teisi jazziliike Andis välja17 albumit ja mängis kokku 4 erinevas koosseisus Parima läbimüügiga jazzmuusika album ,,Kind of Blue" on parim näide modal jazzi võimalustest Miles Davis http://www.youtube.com/watch?v=V1hT2u1jwcs Modaalne jazz Eestis Ansambel ,,Metronoom" tegutses 1950. aastatel Tallinnas Modaalne jazz Eestis Tänapäeval esindab modaalset jazzi Eestis Tõnu Naissoo Sündis 1951. aastal Tallinnas
Cool Jazz Tallinn 2014 Cool Jazz Cool jazz on üks Jazzi liikidest. Kujunes välja 1945-1955. aastate algul bebop'ist U.S.A'st See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Muusikaajaloo esimesed Cool Jazz'i soolod on Miles Davise omad 1947. aastast. Heli See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 )
jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini. Rockmuusikutest kuulsamad olid trompetist Randy Brecker ja tema vend tenorsaksofonist Mike Brecker ning trummar Billy Cobham. 1969 a moodustas Randy Brecker ühe esimese jazzrockansam bli "Dreams". Käsikäes rocki elementide (eeskätt rütmi) ülekandmiseks jazzi hakati üha rohkem kasutama elektroonilisi pille: elektrikitarri, klaverit, süntesaatorit. Pöörati tähelepanu ka salvestustehnikale. Kaasaegne stuudio muutus nii tähtsaks, et teda võis võrrelda "instrum endiga" -ta oli sama oluline kui muusikute pillid.
rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis, kelle albumit ,,In a Silent Way" (1969) peetakse fusion jazzi esimeseks albumiks. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini. Rockmuusikutest kuulsamad olid trompetist Randy Brecker ja tema vend tenorsaksofonist Mike Brecker ning trummar Billy Cobham. 1969 a moodustas Randy Brecker ühe esimese jazzrockansam bli"Dreams". Käsikäes rocki elementide (eeskätt rütmi) ülekandmiseks jazzi hakati üha rohkem kasutama elektroonilisi pille: elektrikitarri, klaverit, süntesaatorit. Pöörati tähelepanu ka salvestustehnikale. Kaasaegne stuudio muutus nii tähtsaks, et teda võis võrrelda "instrumendiga" -ta oli sama oluline kui muusikute pillid.
kus mängis Louis Armstrong. 1901- 1971 1897 1952 Louis Armstrong (Satchmo) Fletcher Henderson Sel ajal, mitte kõiki orkestri kooseisusid ei nimetatud bigbändiks. Esimene bigbändi koosseis oli: kolm trompetit, üks tromboon, kolm saksofoni ja trumm, klaver, kitarr või banzo, bass või tuuba. 1931 aastal pani Don Redman kokku esimese bigbändi tänapäevaseks mõistes, mis koosnes kolmest trompetist, kolmest tromboonist, neljaliikmelist saksofonirühmast ja rütmisektsioonist, kus olid klaver, kitarr, bass ja trummid. Don Redman ja tema orkester Benny Carteri orkestris sai 1933 neljast saksofonist viis. Selline on standartne bigbändi koosseis täpsusega, et vaserühmas oli alatest neljakümnendatest enamasti neli või isegi viis trompetit ja trombooni, viis saksofoni (kaks alt, kaks tenorit ja bariton).
Trompet on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ja kausshuulikuga vaskpuhkpill. Trompet on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma esimene pill. Tema eellane, pasun, mida kirikupiltidel ja ornamentidel puhuvad inglid, on veel tänapäeval Tiibetis, Hiinas, Indias, Turkmeenias kasutusel. Neist kaugetest maadest jõudis see pill meie aastatuhandete algul Euroopasse. Kroone ja ventiile (pumpasid) hakati trompetile paigaldama möödunud sajandi algul. 1840-ndatel aastatel sai trompetist täieõiguslik orkestripill. Trompeti pillitoru on piklikku ovaali keeratud. Toru peenemasse otsa pistetakse huulik. Pillitoru laieneb kõlalehtriks e. resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Peale vase valmistatakse trompeteid ka mitme metalli sulamist. On tehtud hõbedast trompeteid. Oma särava hääle ning heade mängutehniliste võimalustega on trompet populaarne pill nii süva- kui dzässmuusikas. Kuulsaid trompetimängijaid: Maailmas: · Maurice André
JAZZROCK Mõiste jazzrock hakkas levima 60.aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat &Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazz-orkestri (bigband) vahel. Tavapärase rütmigrupiga liitus 3-4 mängijast koosnev puhkpillirühm, kus olid juurde tulnud trompetid ja tromboon. Jazzrock'i arengus mängivad põhirolli nn. jazz'i taustaga muusikud. Esimese tippmuusikuna astus traditsioonilise jazz'i radadelt sammu rock'i suunas trompetist Miles Davis. FUSION 1970.aastate keskel oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam), kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega, vaid said ideid mujaltki (Chick Corea). Herbie Hancocki kui musta muusiku puhul on sulamis jazz'iga liitunud soul ja eelkõige funk (afroameerika mõjudega rütmiliselt aktsenteeritud jazzrock'i stiil). George Bensoni esituses väärivad tähelepanu nn. scat-
Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Bebop oli dzässmuusika stiil 1940. aastatest. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. sümfoonilised teosed 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
ja 30.mail:Tallinna Vanalinnapäevade raames eraldi kontsertidena Raekoja Platsil, Bastioni aias jaJazziklubis Philly Joe´s.31.mai kontserdid toimuvad Saue linnas Noortepäeva raames, Jaanitule platsi laval ja restoranis Loft Longe´s.Festival on mõeldud nii algajatele, kui ka edasijõudnud noortele jazzmuusikutele.Visioon 2014 peaesineja on Rahvusvaheline Noorte Big Band. Big Bandi dirigendid on Teet Raik (EMTA) ja Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia jazzosakonna juhataja, trompetist Nick Smart (London).Festivalil kuuleme rahvusvahelisi koostööprojekte, heliloomingut ning soolokontserte:Pae Kollektiiv ja Kirke Karja, Klaveriduo Joel Engqvist Lyssarides - Holger Marjamaa ja paljud teised.
Louis Toodle-oo", "Jubilee Stomp", "Birmingham Breakdown" ja "Black and Tan Fantasy". Cotton Clubi orkestri põhituumik säilis tänu Ellingtonile kuni viiekümnendateni. Ükski teine orkestrijuht ei teadnud paremini, kui Ellington kuidas orkestrit koos hoida. Kui teistes edukates orkestrites toimusid koosseisuvahetused iga kuu, oli Ellingtonil kahekümne aasta jooksul vaid kuus või seitse märkimisväärset muudatust. Ellingtoniga Cotton Clubis mänginud tähtsate solistide seas olid trompetist Bubber Miley, trombonist Joe "Tricky Sam" Nanton ja baritonsaksofonist Harry Carney. Ellington lõi oma "dzunglistiili" koos Miley ja Nantoniga. Trompeti ja trombooni ekspressiivsed urisevad helid meenutasid dzungliöös kostvaid hääli. 7 Ellingtoni mõju muusikale Duke Ellingtoni lugu on orkestri ajalugu jazzis. Kõik märkimisväärsed bigbändid kaasa
Miles Davis Miles Dewey Davis III sündis 26.mail Altonis, Illinois ning suri 28.septembril Santa Monicas,Californias.Ta oli USA muusik, trompetist ning ansamlijuht. Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. 1994 aasta septembris kolis ta New Yorki, et minna õppima Juilliardi muusikakõrgkooli. Kuid kool jäi järgmisel aastal pooleli, kuna Davist ahvatles rohkem Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal .Selles mängisid Mr. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach. 1948
tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st
tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st
COOL JAZZ Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davi...
Louis Toodle-oo", "Jubilee Stomp", "Birmingham Breakdown" ja "Black and Tan Fantasy". Cotton Clubi orkestri põhituumik säilis tänu Ellingtonile kuni viiekümnendateni. Ükski teine orkestrijuht ei teadnud paremini, kui Ellington kuidas orkestrit koos hoida. Kui teistes edukates orkestrites toimusid koosseisuvahetused iga kuu, oli Ellingtonil kahekümne aasta jooksul vaid kuus või seitse märkimisväärset muudatust. Ellingtoniga Cotton Clubis mänginud tähtsate solistide seas olid trompetist Bubber Miley, trombonist Joe "Tricky Sam" Nanton ja baritonsaksofonist Harry Carney. Ellington lõi oma "dzunglistiili" koos Miley ja Nantoniga. Duke koos Elle Fitzgeraldiga Kärjääri keskpunkt ja lõpp 1927 oli ta esimene, kes kasutas inimhäält kui instrumenti. Hääl kuulus Adelaide Hallile, viisiks oli "Creole Love Call". Hiljem lõi ta sarnaseid efekte Kay Davise koloratuursopraniga. 1937
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pil...
Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik (trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima prestiizikas Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). 1948 koostas ta noneti, millesse kuulusid ms. Gerry Mulligan, Lee Konitz, John Lewis, J.J.Johnson. Seda koostööd arranzeerija Gil Evansiga peetakse nn. cool jazzi alguseks (album "Birth Of The Cool," 1949). 1950. aastate alguses sõlmis lepingu legendaarse Prestige ...
Esitajateks oligi M. Faust ja tema kaasmängijad ehk Group. Teised liikmed olid pärit Taanist, kus noor neiu sai muusikahariduse. Kontsert oli üles seatud uue plaadi tutvustamiseks, mis on peagi välja tulemas. Üle Saaremaa oli kohale tulnud üsna palju rahvast, kuna restoran oli täis. Tegemist oli siiski kuulsa saarlannaga, kes ,tema sõnul, esines Saaremaal esimest korda. Bändi kuuluvad Maria Faust, kes on altsaksofonist, Tormod Melaas Holm baritonsaksofonist, Thomas Caudery trompetist, Lars Greve tenorsaksofonist, Markus Pesonen kitarrist, Morten Pedersen klaverist, Adam Pultz Melbye kontrabassist ja Håkon Berre trummar. Enim meeldisid minule trummar ja kotrabassist. Trummar just sellepärast, et tal olid kasutusel erinevad vahendid. Näiteks neljanda loo ajal olid pulkade asemel ketid, mis andsid mõnusa heli. Kontrabass mängis aga tõeliselt pühendunult ja kohati väga, väga kiiresti, just oma soolo ajal.
Kontsert toimus laupäeval 30.Aprillil kell 19.00 Nokia Kontserdimajas. Esines Kameruni päritolu U.S.A Bassimees Richard Bona oma kvintetiga, kes on tänase jazzmuusika üks parimaid bassiste, ta tuttav väga paljude erinevates stiilides muusikapaladega. Richard Bona sündis 1967. aastal väikeses Kameruni külas Mintas. Väiksena mängis ta küll kitarri, kuid tema suurim mõjutaja oli Jaco Pastorious kelle plaati ta teismelisena kuulas ning sellest saati on olnud Jaco tema suurim mõjutaja ja iidol. 22 aastasena läks Richard Bona Euroopasse seiklema ning 1995. aastal siirdus ta jazzipealinna New Yorki. 2002 aastal käis ta esmakordselt eestis ning nüüd 9 aastat hiljem tuli ta jälle jazzkaare raames eestisse esinema. Tema Kvinteti kuulusid Richard Bona- bassist ja vokalist, Tatum Greenblatt-trompetist, Etienne Satdwjik-klahvpillid, Adam Stoler- Kitarrist ning Ernesto Simpson-trummidel. Ta on musitseerinud koos Didier Lockwoodiga, Manu Dibangoga,S...
Kontserdi arvustus ''Grease'' Mina külastasin 4. jaanuaril Nokia Kontserdimaja ja käisin seal vaatamas Jim Jacobsi ja Warren Casey mängufilmi ,,Grease'' ainetel kirjutatud muusikali ,,Grease''. Selle teose lavastas Georg Malvius, kes on õppinud põhierialana näitlemist ja lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu ning peale õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Malvius on lavale toonud 63 näidendit, 20 ooperit ja 75 muusikali kokku kümnes riigis. Vanemuises on ta lavale toonud muusikalid nagu ,,Jesus Christ Superstar'' (2004), ,,Evita'' (2009), ,,Mary Poppins'' (2011) ja teised ning veel hulgaliselt operette ja draamalavastusi. Talle on antud kokku 14 auhinda kunstiliste saavutuste eest, neist kaks parima lavastaja tiitlit Eestis: ...
Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott 2x lesthuulik, madalaim Vaskpuhkpillid Valmistatud messingust Cu + Zn. Tämber särav, jõuline. Ehitus pillitoru ühes otsas on kausshuulik, teises kõlalehter. Tämbrit muudetakse sordiini abil. Trompet kõla on pidulik, ventiilidega, kõrge ja särav tämber Tromboon kõlalt massiivsem kui trompet, U-kujuline kroon, helikõrgust muudetakse krooni abil Metsasarv kõla on trompetist pehmem ja sumedam; helimees hoiab tihti kätt kõlalehtris, et muuta tämbrit Saksofon lesthuulikuga, klappidega kaetud sõrmeavad, mahe tämber, kõlalehter 2. BAROKKORKESTER, VÄIKE JA SUUR SÜMFOONIAORKESTER Barokkorkester keelpillid + klavessiin, dirigenti pole vaja Klassikaline e. väike sümfooniaorkester keelpillid ülekaalus, viisi mängivad puupuhkpillid; dirigent olemas, aga roll pole tähtis Romantiline e. suur sümfooniaorkester puhkpillid ülekaalus, viisi mängivad
JAZZ ROCK Jazz rock Jazzrock oli 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund. Jazzrocki tekkimist mõjutas kõige rohkem 1950. aastatel alanud rock’n’rolli võidukäik. Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde, sest neid peeti liiga vanamoeliseks. Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma, mida toetasid nii noored rock-muusiku, kes olid jazzist vaimustunud kui ka jazz- muusikud, kes soovisid uuendusi. Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham. Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis. Ta lõi ansmbli koos John McLaughliniga, kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne. Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine. Miles Davis Miles Dewey Davis sündis 26. mail 1926 Altonis, Illinoisis ning suri 28. septembril 1991 Santa Monicas, Californias. Ta oli USA trompetist ja ansamblijuht
Kontserdi arvustus Käisin laupäeval 30.aprillil 2011 aastal Pärnus kaubandus keskuste Port Artur 1 ja Port Artur 2 vahelisel alal, kus toimus järjekordne kontsert nimega ,,PIDU", et tähistada Port Arturite 14.sünnipäeva ühes volbriööga. Port Arturi sünnipäeva õhtusel kontserdil ,,PIDU" esinesid Ukraina rahvamuusika sugemetega Svjata Vatra, Pärnu noortebänd Epordwerk ja Emil Rutiku oma bändiga Compromise Blue. Õhtu hakkas 20.00 ja rahvast oli kohale tulnud alguses vähe, kuigi võis arvata, et publiku seas on enamus nooremad inimesed, siis olid end kohale vedanud ka üllatavalt palju vanemaid inimesi.Kuigi kontserdi alguses oli rahvast kohal vähe, siis mida aeg aina edasi, seda rohkem inimesi oli seal väikesel alal, kella kümneks oli plats rahvast täis ning ,,PIDU" käis täie hooga.Esinejate jaoks oli üles seatud suur välilava, kus bändide pauside ajal keerutas plaati DJ Rivo Tettermann.Kell 20.30 tuli lavale Svjata ...
Swingiajastul oli väga tähtsal kohal rütm ja swingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Sel ajastul said tuntuks mitmed suurkujud nagu Duke Ellington ja Frank Sinatra. 1940ndad: 40ndate jazzi stiiliks oli Bebop. Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k.a ka nendest, mis olid jazzmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud enam jazzil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. 1950ndate kuulsaim jazzmuusik oli Ornette Coleman. 1960ndad 1970ndad: 1960ndate aastate lõpus sai alguse Jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk´ist ja reggae´st
üritas meloodiahüpet (armastatuimat intrvalli vähendatud kvinti) järele laulda. O n veel versioon, et algul olnud nim eks "rebop", hiljem "bop", m is arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. M inton's Playhouse'is koos käinud muusikutest olid tähtsamad pianist Thelonius Monk (1920-1982), trummar Kenny Clarke (1914-1985)-nemad teerajajaks bebopis, kitarrist Charlie Christian, trompetist Dizzy Gillispie (1917-1993) (tema viis bebopi rakendamise suurde orkestrisse ning oli eeskujuks paljudele trompetistidele) ja altsaksofonist Charlie Parker (1920-1955). Viimasest sai kaasaegse jazzi tõeline suurmeister, nagu Louis Armstrong oli traditsioonilise jazzi suurmeister. Teda võib pidada ka bebopi stiili rajaks ja ka muusikuks, kellest kaasaegne jazz on väga palju mõjutusi saanud. Bebopi stiil ei ole enam kaugeltki sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu seda oli swing.
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa...
Y Judit Andrejszki - sopran Y Agnes Pinter - sopran Y Balazs Draskoczy - tenor Y Karoly Paszti - tenor Y Zoltan Kalmanovits - bariton, viola de gamba Y Andras Demjen - bass, viola de gamba Kontserdil esitati keskaegset muusikat, täpsemalt tolle aja kuninglikku õukonnamuusikat, kuna tegu oli kuningas Matyas'i ja tema väljavalitu (Naapoli kuninga tütre Beatrix'i) pulmadega. Pulmad kestsid tegelikult 4 nädalat ning seal osales 67 trompetist koosnev saatjaskond. Kuninglike pulmarituaalide hulka kuulusid missad, ristikäigud ja isegi pulmavanaema matused. Õhtuti esitati näidendeid, lauldi sangarite vägitegudest ja tähistati kuninga võite turniiridel. Kuningliku kapelli koor esitas oma ajastu tähelepanuväärseimat muusikat. II osa Corvina Consort andis kontserdil 11 looga ülevaate kuningas Matyasi pulmadest. Need lood olid: 1. Antoine Busnois (?- 1492): Bel Acueil, le sergent d'Amours / Bel Acueil, Amori teener
tegemine), kusjuures tugineti kõigile mängijaile teadaolevale teemale. Kollektiivseid improvisatsioonilisi soolosid nimetati ka hot solo'ks (kuum soolo). Pikapeale kujunes jazzipalade esitamisel välja kindel vorm. Kõigepealt esitatakse teema, seejärel improviseerivad solistid teemale tuginedes. Põhimõtteliselt sarnanevad improvisatsioonid varieerimisega. TEEMA SOOLO SOOLO - ...(HOT) - TEEMA New Orleansi jazzi väljapaistvaim muusik oli kornetist- trompetist Louis Armstrong (1900-1971). Oma noorusaastad veetis ta Mississippi suure sadama möllus, kreooli kvartalis. Ta saadeti internaat kooli, kui ta uue aasta vastuvõtmisel paukpadrunitega kõmmutas. Sealses koolis sai temast laulja koorikoolis, mis esines matustel ja pidustustel. Omaesimesed muusikalised näpunäited sai Louis kooliorkestri juhatajalt vanal lömmis kornetil. 1922 aastal läks ta Chicagosse, et liituda King Oliver'i ansambliga.
6 VASKPUHKPILLID TROMBET Trompet on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma esimene pill. Tema eellane, pasun, mida kirikupiltidel ja ornamentidel puhuvad inglid, on veel tänapäeval Tiibetis, Hiinas, Indias, Turkmeenias kasutusel. Neist kaugetest maadest jõudis see pill meie aastatuhandete algul Euroopasse. Kroone ja ventiile (pumpasid) hakati trompetile paigaldama möödunud sajandi algul. 1840-ndatel aastatel sai trompetist täieõiguslik orkestripill. Trompeti pillitoru on piklikku ovaali keeratud. Toru peenemasse otsa pistetakse huulik. Pillitoru laieneb kõlalehtriks e. resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Peale vase valmistatakse trompeteid ka mitme metalli sulamist. On tehtud hõbedast trompeteid. Oma särava hääle ning heade mängutehniliste võimalustega on trompet populaarne pill nii süva- kui dzässmuusikas. METSASARV Metsasarv on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma teine pill.
muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik- esimene protestantlik riik kogu euroopas. Brandenburgi nimekaim valitseja oli Friedrich Wilhem ehk Friedrich 1. Preisimaa kuningas Friedrich 1 (valitses 1713-1740) oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on ta läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Kord oli väga range: peod olid keelatud, naised ei võinud kanda import riideid, lauahõbe sulatati ümber, muusikakapellist jäeti palgale vaid trompetist. Enamus raha kulutas ta sõjaväele. Tema ajal olid ka levinud piinamised ja surmanuhtlus. Ülejäänud monarhide reformid: Friedrich II: Keelustati piinamine ja surmanuhtlus Deklaseeriti usuvabadus Suurendati õiguskorda- juristidelt nõuti õigusharidust Jätkas Preisimaa armee suurendamsit Mercantilism Kaotas pärisorjuse Parandas talupoegade olukorda- piiras teoorjust Kartulikasvatus
keegi Ellingtonilt juba pikka aega kuulnud. Ellington taastas oma populaarsuse ning mõne aja päarast sündis rida uusi meistriteoseid, eelkõige Sheakspeare'i süit ,,Such Sweet Thunder", pühendusega Stratfordis peetavale Shakespeare'i festivalile. 1967. a suri Billy Strayhorn helilooja, pianist ja arranzeerija kellega Ellington edukat koostööd tegi. 1970. a suri aldimängija Johnny Hodges ja 1932.a trompetist Bubber Miley. Pärast nende surma polnud Duke Ellington ühtegi isiklikku kaotust nii tõsiselt võtnud. Johnny Hodgesi rikkalikud, tundelised soolod olid peaaegu vahetpidamata alates aastast 1928 peegeldanud Ellingtoni loomuse romantilist, sensuaalset ja impressionistliku poolt. Billy Strayhorn oli orkestri repetuaari rikastanud selliste väljapaistvate paladega nagu ,,Lush Life", ,,Chelsea Bridge" ja ,,Take the A-Train", mis oli saanud Ellingtoni orkestri teemalooks. Kuid
"Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) "Inimese iseloom on tema saatus." Herakleitos (filosoof) "Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõ...
õhusambas seisulaine. Peruust on leitud umbes aastast 300 pärit trompeteid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel. Juba antiikajal hakati mõnes sõjaväes moodustama sõjaväeorkestreid, mis koosnesid peamiselt puhkpillidest ja trummidest. Nende eesmärk oli lisaks märguannete edastamisele sõjaväe moraali hoidmine lahingu ajal ja vastase hirmutamine. 1840-ndatel aastatel sai trompetist täieõiguslik orkestripill. Trompeti pillitoru on piklikku ovaali keeratud. Toru peenemasse otsa pistetakse huulik. Pillitoru laieneb kõlalehtriks e. resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Peale vase valmistatakse trompeteid ka mitme metalli sulamist. On tehtud hõbedast trompeteid. Oma särava hääle ning heade mängutehniliste võimalustega on trompet populaarne pill nii süva- kui jazzmuusikas. Trompet Metsasarv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
