Tartu Forseliuse Gümnaasium Kontserti retsensioon Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud Koostas: Sigmar Naudi 12.02.12 Umbes aasta või paar tagasi käisin Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas muusikali ,,Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud". See on loodud menufilmi "Some like it hot" ehk "Jazzis ainult tüdrukud" järgi. Aga vanemuise laval lavastaja Mare Toomingase käe läbib sünnib oopis midagi uudsemat ja omaette uus teos. Mis paneb õhetama ka kõige kinnisema eestlase ja laksutab naerma kõik, kes vähegi sünnivad teost vaatama minna. Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud') puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti
Brief History on JazzFlute Markus Eermann Jazz flute, on a jazzscale is quite a new phenomenon. There are early ragtime arrangement where flute and piccolo was used but due to having low volume, it didnt emerge as a solo instrument before the fifties after the electronic amplification was invented. Nowadays, thanks to the microphones, arrangers and composers have started to use flute on a regular basis(f.e saxophone players in big bands are required to play 2 instruments(double), most cases(Clarinet and Flute).Before 50s though, it had little use because of the low volume, Dancing halls and jazz clubs in 20s to 40s required a loud solo instrument to fill a big hall (Trumper, Saxo...
9b kl. 2008 Tallinna Pääsküla Gümnaasium Maa magnetväli Referaat Koostaja: Therese-Liise Aasma Eddie Lockjaw Davis - tenor saksofon (1922 - 1986) Eddie Lockjaw Davis oli muusik, kes tagas Soul jazzi fenomeni säilimise läbi big bändi ajastu hilja 1950-s ja varajastes 1960-s. Davis arendas välja ühe eksimatuima tenorsaksofini heli II Maailmasõjajärgses jazzis. Koos elujõulise veel nn kõrendliku tooniga oli ta võrdselt kodus rütmi ja bluusi seadetega kaasaegses kontekstis, tema mäng oli alati otsene ja mängu kvaliteedil oli hiigelsuur mõju järgmise põlvkonna saksofini mängijatele. Davise mängu stiil näitas, et temas on nii hard-driving swing lauljat kui kui ka seda et ta saab suurepäraselt hakkama ka õrnade ballaadide laulmisega. Ta mängis swingi, bopi, hard bopi, Latin jazzi, and soul jazzi. Mõni tema salvestistest 1940
.....4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis................................................................................................6 Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade..............................................................................................7 New Orleansi jazzi kujunemine.................................................................................................................8 Peamised pillid jazz muusikas .................................................................................
Euroopast Ameerikasse toodud muusika mõjutas just jazzi meloodilist ja harmooilist külge. Muusika riistad tulid afroameeriklaste ellu alles 19. sajandi teisel poolel. Levis euroopaliku puhkpilliorkesrti tüüp. Varase jazzi eelkäija on 19. sajandi viimaste aastakümnedite muusikastiil "Ragtime". Erinevalt jazzist levis see noodistatult. Ragtimes puudub impovisatsioon. Jazzmuusika üldiselt Jazz on nüüdismuusika liik, mis kujunes USA-s 20. sajandi alguseks. Jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Jazz on esitajate kunst, mille tegelik looja on mängija. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes, nii nagu iga inimene on erinev, nii on ka iga jazzmuusika helikõne erinev. Niisiis, improvisatsioonita ei oleks jazzi ollagi. Jazzpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Varasem jazzmuusika
sajandi teises pooles tekkisid hip - hop jazz, free jazz, new age jazz ja paljud teised, kõigil oli tähtsal kohal improvisatsioon. 9. Alates bepopi tekkest ei ole enam jazz muusika üldrahvalik meelelahutusmuusika, kua paljudel tekkis uus vaatepilt muusikast ning uus jazzi stiil ei olnud kõigile meele mööda, laulud muutusid kinnisemaks. 10. Elektroonilisi instrumendid võeti kasutusele 1960ndate aastate lõpus tänu jazz rockile, elektroonilisi instrumente kasutati ka drum'nd bass jazzis. 11. Muusikud hakkasid tegema vabamaid meloodiaid, mis meeldisid rohkem noortele. 12. Tänapäeva jazzis on stiilid segunenud ning muusika on vaba, iseloomulik tänapäeva jazzile on tohutu stiilide mitmekesisus. 13. Bepop, world jazz, cool jazz. 14. Sving, New Orelansi jazz, dixieland. 15. New Orleans and Hertage festival, Montreali jazz festival. 16. Veenaksin oma sõpra jazzi kuulama nii, et räägiksin kui huvitav ja
Kuressaares sai kuulda Kadri Voorandi enda loomingut, mille tegi eriliseks lauljatari omapärane hääl. Kui nooruke artist kontserdit sissejuhatas, ei osanud arvatagi, et laudes võib temast välja tulla selline ootamatu hääl. Tema hääles oli tunda palju enesekindlust ning tugevust, lisaks oli see ka veel ka madal ja selge, mis on jazz-lauljatele üsnagi iseloomulik.Kuid teda vaatadates jäi lihtsalt suu lahti, sest tõesti sellist noort talenti jazzis pole ma enne kuulnud. Lauludest meeldis mulle kõige rohkem ''Tunde kaja'' , ma ei oskagi täpselt öelda miks. Aga minu meelest see eestikeelne laul kõlas tal nii hästi ja tundus, nagu oleks ta ennast selle laulu ajal kõige mugavamalt tundnud. Enamus lood olid tal kahjuks ingliskeelsed, kuid see mind eriti ei häirinud, sest ka need olid vapustavalt hästi esitatud. Lauljanna
otsa kuhjuvad helid ei moodustaks muusikalist "sodi" Sellel põhjusel ei sobi kellamängul mängimiseks kiired helipalad Lüüra Kellamängu eriliik Metallplaatidega löökpill Lüürat mängitakse ühe haamrikesega, teda kasutatakse puhkpilliorkestreis Vana kreekas nimetati lüüraks keelpilli. Populaarsus Kellamäng on muusikamaailmas endiselt küllaltki populaarne Seda pilli kasutatakse nii hip-hop muusikas kui ka jazzis Kellamängu kasutavad ka sõjaväelased erinevatel pidustustel marssimisel Lisad http://www.youtube.com/watch?v=1XgdKTfy1Pw kellamäng http://www.youtube.com/watch?v=rIzRhz662rE kellamäng, ksülofon, marimba, vibrafon Tänan teid kuulamast!
Esimesed free jazzi kuulutajad olid pianist Cecil Taylor (1930) ja altsaksofonist Ornette Coleman (1930). Cecil Taylor oli akadeemilise haridusega muusik. Ta loobus oma improvisatsioonides tavapärasest harmooniast, vasardades klaviatuuril juhuslikke kooskõlasid (klastreid).Tema muusikas muutus taktimõõt ja piiritletud vorm, kiired helidejoad ei püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid kujutasid kõlamoodustusi. Umbes samal ajal eksperimenteeris jazzis Ornette Coleman. Ka tema väljus mazoor-minoor-süsteemi harmooniast ja taktideks jaguneva meetrumi raamest, harrastades äärmiselt kummalisi meloodia kujundeid, kus kõlas ka veerand toone. See kõik ärritas harjumuspärase jazzi pooldajaid, kes süüdistasid free jazzi muusikuid lihtsalt valesti mängimisese. Kuigi free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bebpop, kujunes 1960. aastate keskel ja lõpul selle stiili harrastajaid. Euroopa muusikud imiteerisid Ornette
Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime
populaarseks. Dzäss muusika Eestis Eestisse jõudis dzäss 20.sajandil peamiselt raadio vahendusel. Hakati ka Eestis esitama dzässi. Tol ajal meeldis eestlastele peamiselt swing. Esimesed eesti swingi orkestrid oli "Merry Pipers" ja "Kuldne Seitse". Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loomingug alustas jazz muusikas esimesena Uno Naissoo (1928- 1980). Tuntud ka populaarsete laulude autorina, sai temast eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. U. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna jazzfestivalid aastatel 1949- 1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Pildid
KONTRABASS Kontrabass on keelpill, nn viiuli perekonna kõige madalama kõlaga liige. Kontrabass on suurim ja madalaima kõlaga pill, mida kasutatakse kaasaegses sümfooniaorkestris. Klassikalises muusikas kuulub kontrabass sümfooniaorkestri keelpillirühma ja väiksematesse keelpilliansamblitesse. Lisaks kasutatakse seda ka jazzis, 1950ndate bluusis ja rock'n'rollis, bluegrassis ja tangos. Kontrabass valmistatakse erinevatest puiduliikidest: kõlakasti tagumine osa vahtrast, kõlalaud kuusest ja sõrmlaud eebenipuidust. Ei ole kindel, kas kontrabass on viola da gamba perekonna või viiuliperekonna järeltulija tal on mõlemale viitavaid tunnuseid. Nagu mitmeid teisigi keelpille, võib kontrabassi mängida kas poognaga või näppides (pizzicato). Orkestrirepertuaaris ja tangomuusikas on kasutusel mõlemad
tegelema rohkem kergemuusikaga. Eestis võeti saksofon teadaolevalt esimene kord orkestris kasutusele 1910. aastal Narva muusikakoolis. Saksofoni hilist jõudmist Eestisse võib põhjendada Eesti paiknemisega Saksa kultuuriruumis. Kuigi enamus puhkpilliliikumist sai algust just tänu Saksamaale ei jõudnud see Eesti ligi 60 aastat. (Muusika-entsüklopeedia, 2006) Saksofon on ka ideaalne jazzinstrument, kuna see on hästi väljendusrikas ja sobivalt mobiilne. Jazzis sai saksofon hääleõiguse alles kolmekümndendatel. Alguses peeti saksofoni mängijaid kummalisteks kujudeks ja saksofoni seostati rohkem magusa tantsumuusika, kui jazziga. Kuni viiekümnendateni puudus saksofonil jazzis oma ajalugu. Jazzis kasutati peamiselt sopran-, alt-, tenor- ja baritonsaksofoni. (Jazziraamat, 1999) Esimene tähtsaim saksofoniansambel ajaloos oli asutatud aastal 1976 David Murray, Julius Hemphill, Hamiet Bluiett ja Oliver Lake poolt, ning see kandis nime World
klaver (referaat) Koostaja: Klass: Õpetaja: KLAVER Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri kasutusala on lai. Seda kasutatakse jazzis klassikalises ja folkmuusikas. Väga palju on erinevaid klaveri kontserte ning seda kasutatakse kooride saatena. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb
Ellingtoniga Cotton Clubis mänginud tähtsate solistide seas olid trompetist Bubber Miley, trombonist Joe "Tricky Sam" Nanton ja baritonsaksofonist Harry Carney. Ellington lõi oma "dzunglistiili" koos Miley ja Nantoniga. Trompeti ja trombooni ekspressiivsed urisevad helid meenutasid dzungliöös kostvaid hääli. 7 Ellingtoni mõju muusikale Duke Ellingtoni lugu on orkestri ajalugu jazzis. Kõik märkimisväärsed bigbändid kaasa arvatud kommertsiaalsed tantsuorkestrid on olnud otseselt või kaudselt Duke'i mõju all. Ellingtoni poolt kasutusele võetud uuendustest ja tehnikatest, mis olid eeskujuks teistele orkestritele ja mängijatele, saab pika nimekirja. 1927 oli ta esimene, kes kasutas inimhäält kui instrumenti. Hääl kuulus Adelaide Hallile, viisiks oli "Creole Love Call". Hiljem lõi ta sarnaseid efekte Kay Davise koloratuursopraniga. 1937
KONTRABASS Kontrabass on madala kõlaga keelpill. Nagu teisedki keelpillid(viiul,vioola, tšello) on kontrabass loodud 16.sajandil. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kontrabass kuulub viiuli perekonda ja on neist kõige madalam. Kontrabassi mängitakse enamasti ansamblipillina, kuigi seda mängitakse ka sümfooniaorkestris, jazzis, bluusis, rock’n’rollis, tangos, rahvamuusikas, kantrimuusikas ja bluegrassis. Kontrabassi ülesanne on täita orkestris või ansamblis bassi osa. Soolopillina kasutatakse kontrabassi harva. Kontrabassi võib mängida kahte viisi, poognaga või näppides. Kontrabass võib olla umbes 1.60 kuni 2.05 meetri kõrgune ja see on üks suurimaid muusikainstrumente. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune mängitakse seda
rocki, funcki ja hip-hopini, helid mis meid iga päev enda alla matavadkõik see muusika pärineb jazzist. Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab jazzis iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub- kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka jazz muusiku helikõne on erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid
merepaviljon, kajsamoor, teater NO99 jazzklubi ja nokia kontserdimaja ning jazzkaarel esinejateks on Zara Mcfarlane, Hanna Paulsberg Concept, Ultima Thule, Maigroup, Dwele, Andi Emler Trio, Claudia Aurora ja palju teisi tuntuid artiste ja gruppe. Küllap on Zara McFarlane'i nime kohanud kõik, kes kursis viimastel aastatel Briti jazzis toimuvaga. 28-aastane Londonist pärit vokalist on järjest kogumas tuntust, balansseerides oma muusikas souli ja jazzi piirimail. Pärast seda, kui Suurbritannia kuulus DJ Gilles Peterson McFarlane'i muusikat oma BBC Radio 1 krestomaatilise tähtsusega raadiosaates oli mänginud, avaldas McFarlane 2011. aastal Petersoni plaadifirma Brownswood Recordings alt oma esikalbumi, kõikjal head vastukaja saanud ,,Until Tomorrow". See plaat positsioneerub
FUNK Koostajad: E.P ja S.K 8.c TTG 2015 MIS ON FUNK? ● Funk on afroameerika tantsumuusika, kus de-rõhutab meloodiat ja harmooniat ning toob tugeva rütmilise gruuvi elektrilisse bassi ja trummidele esiplaanil. ● Funk laulud põhinevad sageli ühe keele pikendamisel, mida kasutatakse ka jazzis ning see eristabki teda R&B- ja soul lauludest. ● Funk tavaliselt koosneb keerulistest gruuvidest koos mitmete rütmipillidega nagu elektrikitarr, basskitarr, Hammond orel ja trummidest, mis mängivad blokeeritud rütmi. Funki bändid mõnikord kasutavad erinevaid saksofone ja harva ka trombooni. ● Funk muusika esitajate hulgas on rohkem ansambleid kui soliste. Tuntumad nendest on: Earth Wind and Fire, Tower of power, The commodores. FUNK AJALUGU
orkesteris. 1948 aastal Hawkins salvestas plaadi "Picasso“. Hawkins on mõjutanud palju bebopi esinejaid. 1960ndandel aastatel andis välja plaadid-"Thelonious Monk" ja” We Insist ". 1957 aastal esines Newport Jazz Festivalil ja salvestas plaadi " Coleman Hawkins Encounters Ben Webster“. Fletcher Henderson James Fletcher Hamilton Henderson, Jr (18. detsember 1897 - 29. detsember 1952) oli ameerika pianist, ansamblijuht, oluline aendaja jazzis ja swing muusikas. Teda sageli kutsuti ka Smack Hender- soniks (tänu oma pesapalli oskustele). Aastal 1922 asutas ta oma bändi. 1935 Goodman orkester valiti house bänd Let's Dance raadio programmi. Fletcher Henderson Paljud Goodmani loomingut mängis Henderson. 1939 aastal Henderson lahkus oma bändist ning liitus pianist Goodmanig koosseisuga. Henderson koos Don Redmaniga lõid sving muusika, mis sai
aastal Inglise kuninganna poolt omistatud briti orden OBE (Order of the British Empire), Westminsteri Ülikooli audoktori kraad, kuues koht Briti kõigi aegade auväärsemate mustanahaliste ühiskonnategelaste edetabelis jne. Kõige selle põhjal võiks arvata, et tegu on hallipäise legendiga, kellel seljataga viljakas paarikümneaastane karjäär. Tegelikult on muusik vaid 42-aastane, kuid ta on suutnud kadestamistväärselt palju korda saata briti jazzis. Pine sündis 18. märtsil 1964. aastal Londonis, kuhu ta vanemad olid Jamaicalt tulnud viiekümnendate aastate lõpus. Lapsepõlves kuulas Courtney rohkesti ska'd, reggae't, aafrika rütme, jazzi. Oma õpinguid alustas ta Londonis. Esimene instrument oli plokkfööt, edasi tegi ta tutvust juba klarnetiga ja sealt oli vaid kukesamm saksofonini. Tal olid head muusikaõpetajad, kes suunasid andeka nooruki just õigetele radadele. Pine oli kõigest 22, kui 1987
JAZZ-MUUSIKA EESTIS -Eestisse jõudis 20-da sajandi kahekümnendail (peamiselt raadio vahendusel) -Eestlased pooldasid rohkem swingi. -Eesti esimesed sving-orkestrid: 'Merry Pipers' ja 'Kuldne seitse' -Eesti Raadio estraadiorkester (tol ajal juhatas Rostislav Merkulov) esitas sõjajärgsel ajal jazz-muusikat Uno Naissoo : -alustas esimesena Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga jazz- muusikas. -Temast sai eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. - Tema eestvedamisel toimusid jazz-festivalid (1949-1967). - Tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis levimuusika osakond -20-datel sai alguse 'Jazzkaar' -Eesti jazz-muusikud/ Bändid: ARVO PILLIROOG AIN AGAN SILVI VRAIT VILLU VESKI 'KIIGELAULUKUUIK'
võõraks. Nanotehnoloogia- väga väikeste masinate ja materjalide loomine. MOOD Grunge- pulstunud välimus Kiirmoe levik Kanda võib kõike Muusikastiil: Jazz - Loodi 19. sajandi lõpus USAs. Populaarsust kogus 20ndail aastail. Kahe maailmasõja vaheline aeg oli Jazziajastu. - New Orleansist pärit Louis Armstrong oli Jazztrompetist oli 20- 30ndate staar. Ta oli ka uue jazzmuusikastiili eestvedajaks (diksiländ). - Jazzis on suur osa improvisatsioonil. Saavutused 2 maailmasõja vahelisest ajast - 1923- Inglismaal loodi raadiokompanii BBC aastal - 1930- Esimesed katsetused televisooniga (1940 televisiooni algus) - 1927- Esimene helifilm valmis - 1930- Esimesed värvifilmid - 1930-ndatel leiutati lahustuv kohv ja snickers - Jazzi levik
inimeste meelt lahutama omad jazzbändid, näiteks Eric Dean's Orchestra või lauljad Jackie Opel ja Laurel Aitken. Kuid nende populaarus polnud ehtsate Ameerika artistidega võrreldav. Kingstonis tegutsenud Alpha Boys katoliikliku kooli juhtkond oli samuti jazzilembeline ja nõnda asutatigi kooli oma puhkpilliorkester, milles võrsusid näiteks The Skatelites'i liikmed Tomy McCook jaDon Drummond. Kuid 1950-ndate saabumisega hakkasid Ameerika popmuusikas toimuma muutused. Jazzis sai uueks suunaks be-bop. Tugevalt tungis peale rhythm & blues, mille kohta varem kasutati terminit race music. Jazzorkestrite ajastu hakkas vaikselt vaibuma, kuna muusika oli muutumas jõulisemaks ja nooruslikumaks. Need uued rütmid jõudsid muidugi ka Jamaicale. Väga armastatuks said näiteks Fats Domingo ja Louis Jordan. Ka Jamaica ise hakkas muutuma. Siiani põllumajandusega tegelenud rahvas valgus pealinna Kingstonisse, et otsida peale sõda paremat elujärge
tema häält. Ta lindistas laule koos Norman Granziga, väikse jazziplaadifirma omanikuga 1952. aastal ning kaks aastat hiljem oli tal väga edukas tuur Euroopas. 50ndate teises pooles hakkas Holiday lähemalt suhtlema Louis McKayga ning juba 1956 arreteeriti nad narkootikumide pärast. Järgmisel aastal abiellusid nad Mehhikos ning McKay kasutas Holiday raha ja kuulsust iseenda upitamiseks elus. Ehkki tal olid probleemid häälega, andis Holiday mõjusa esituse The Sound of Jazzis, CBS-i ülekandes, töötades koos Lester Youngi, Ben Websteri ja Coleman Hawkinsiga. Tema viimane esinemine leidis aset New Yorkis 25. mail 1959. aastal. Veidi hiljem pandi ta maksa- ja südameprobleemide pärast haiglasse ning 17. juulil samal aastal suri ta alkoholi ja narkootikumide põhjustatud komplikatsioonide tagajärjel. Tema matustel käis austust avaldamas üle 3000 inimese ning tema autobiograafia tehti filmiks aastal 1972, Holidayd kehastamas lauljanna Diana Ross. 7
James Infirmary (http://www.youtube.com/watch?v=4w6RomPNgPw) 3. Louis Armstrong Hot Seven - Wild Man Blues (http://www.youtube.com/watch?v=xO3k-S_pqK4) Vinüül 17 DIXIELAND (~1920 I pool) valge New Orleansis ei olnud jazzi mängimine vaid mustade privileeg. Valgete orkestrid tegutsesid samaaegselt mustadega orkestritega. "Papa"- Jack Laine juhtis New Orleansis ansambleid alates 1891 aastast ja teda tuntakse kui valge jazzi isa. Juba algusaastatel eristati jazzis valget stiili, mida iseloomustas: · väiksem väljendusjõud, · kuid mõnikord parem mängutehnika. · Meloodiad olid sujuvamad, · harmoonia "puhtam", · kõlavärvid mitte nii äärmuslikud. · Valged tõid sisse ka arranzeeringu, tehnilise viimistluse. · Valgete jazz (dixieland) oli reeglina kiirem kui mustadel. "Dixie's Land "- see oli laul, mille kirjutas 1859 aastal Dan Emmet. Laul rääkis
meloodiatest ning harmooniast. Duke Ellington oli ka esimene, kes võttis salvestamisel kasutusele kajakambrid. Johnny Hodgesi 1938. aasta soolo loos "Empty Ballroom Blues," oli kõikide aegade esimene soolo, mis salvestati kajakambrit kasutades. Kahekümnendate lõpus võib vähendatud kvinti-bebopile iseloomulikku intervalli, märgata rohkem kui ühes Ellingtoni palas. Koos baritonsaksofonisti Harry Carneyga leidis Ellington sellele instrumendile koha jazzis. Aastaid oli jazzbassi arengulugu seotud Ellingtoni orkestriga. Võib jälgida otsest liini võimendatud bassi esimese salvestuse juures "Hot and Bothered" 1928 Wellman Braudinga bassil kuni Oscar Pettifordi ja eriti Jimmy Blantonini, kes tegi bassist Ellingtoni orkestris 1940. aasta paiku selle jazzinstrumendi, millisena me tunneme seda täna. 1967 suri Billy Strayhorn, 1970 aldimängija Johnny Hodges. Pärast trompetist Bubber
Rekordarv kuulajaid Merepaviljonis, ligi 1400 inimest, nautisid Merepaviljonis legendaarse ansambli Brand New Heavies kontserti. Väga positiivselt üllatasid Tingvall Trio ja Rudresh Mahanthappa kvartett. Publiku lemmikute hulka kuulusid ka eesti muusikud muuhulgas Oleg Pissarenko, Villu Veski-Tiit Kalluste NordicSounds koos külalistega, Joel Remmel trio, Raul Vaigla Aces of Basses, Duo Raivo Tafenau-Meelis Vind, Tõnis Mägi bluusikava ja galakontsert "Jazzis ainult tüdrukud" meie heade lauljataridega. Jazzkaare kontserte Tallinnas külastas 14 000 inimest. Päikselise ilma ja Jazzkaare koostöös kujunes meeldejäävaks Kalamaja päev oma kümne erilise kontserdiga paikades Merepaviljonist Klaverivabriku ja Kalamaja pargini, päeva sündmusi külastas ligi 3000 linnaelanikku. Tallinna tänavatel, väljakutel, akendel, trammides ja kõikjal mujal võis neil päevil kohata musitseerimas ja vahetult kuulajaid üllatamas noori jazzmuusikuid ja
vahetud ja kiiret naudingut, näitab kultuuri küpsust, nö. Kultuuris midagi muud kui vahetu nauding, (MIS ON HALB). RÜTM VAHETU FÜÜSILINE. RÜTM PEAB OLEMA MASKEERITUD. Kogu primitivsuse käsitlus oma olemuselt rassistlik, imetlev rassism. Tänapäevane muusikakultuur ehitatud üles Afroameerika kultuuri väärtustele. N.K. Cole ja Hendrix. Etnilisi joooni rõhutamata, sulad kultuuri üldisemalt. Mustanahalisuse jooni hakati liialdama valges kultuuris. 20ndatel aastatel jazzis 50ndatel rokis. Valgete ootus, et oleks liialdatult neegrid. Karikatuurne protsess. 60ndate lõpus, nietchelikud impulsid, mustanahaliste kultuur. 11.11.10 Robert Johnsson, hinge müüs saatanale. Annad hinge ära, vastu saad kõikvõimsuse. Partituuris ei ole võimalik kirja panna. L. Armstrong, Hendrix
annaabi.ee 
