George Gershwin Hindrek Post 11.klass Mustve Gümnaasium 10.12.12 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 10.12.12 Elulugu Muusikat õppis omal käel ja võttis ka eratunde. Teda köitis kergem rahvuslik muusika ning peagi hakkas ta ka ise komponeerima. Tänu tellimusele populaarselt orkestrijuhilt Paul Whitemanilt, sai valmis 1924.a "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorketrile. "Rhapsody in Blue" tõi talle maailmakuulsuse. 10.12.12 Elulugu Sündis 26. september 1898 New Yorkis. Suri 11. juuli 1937 Hollywoodis(Californias). USA heliloo...
G oli 1 esimesi tõeliselt andekaid muusikuid, kes mõistis, millised rikkused peitusid afroameerika muusikas. 20-30ndatel oli G oma kuulsuse tipul koos Irvin Berlini, Jerome Kerni, Cole Porteri ja Richard Rogersiga. Perekonna loomiseni ei jõua, pole päris lapsi. 1937 leiti ajukasvaja. Viimasele operatsioonil tulid arstid Pariisist, kuidoli liiga hilja. G suri operatsiooilaual. See juhtus Hollywoodis, maetud on ta New Yorki. Gershwini looming Parimad teosed: "Klaverikontsert F.tuur", "Sümfooniline","Rapsody in Blue".Väga popid lööklaulud nt "somebody loves me","maybe maybe", "Fascinating". Elutööks on ooper "pargy and Bess". Esietendub 1935 Bostonis. Oli ka teatris tööl mil valmisid muusikalised komöödiad nt "Sinine esmaspäev", "girl crazy". Viibis tihti Harlemis, et koguda neegrite rahvamuusikat. Ta mõistis peidetud rikkusi neegrite muusikas. Töö muusikasalongides andis muusikalise kogemuse
Georg Gershwin (26. IX 1898 11. VII 1937) Georg Gershwini laulud olid ookeane ületavad ja mandrilt mandrile rändavad rahvusvahelise löögijõuga laulud, mille leviulatust võib võrrelda biitlite, Michael Jacksoni või Madonna suust pärit viisidega. Tollal olid esiplaanil populaarsed laulumeistrid Irving Berlin, Jerome Kern, Cole Porter ja Richard Rodgers, kelle täht säras eredamaltki kui Gershwini oma, kuid viimase ambitsioonid olid võimsamad ja laulud erilisemad. George Gershwin on pärast surma kasvanud aina suuremaks ja tema loominguline pärand muutunud järjest olulisemaks. Tema nimi ja muusika kõlab kogu maailmas. Paljud siinsed estraadi- või rocklauljad on proovinud «Summertime'i»; tänavu toimus Eestis George'i lauludega võistuesinemisi ning tagatipuks kõlas Gershwini muusika selle suve ühel edukamal massiüritusel Tõrva linnaväljakul.
puhata ja elada sisse teose atmosfääri. George Gershwin (26.sept 1898 -11.juuli 1937) Elu ja loomingu seosed: Oli igal pool seotud muusikaga (pere, töö, teatrid, kool) Kolis Pariisi, et leida inpiratsiooni, aga kukkus läbi ja kolis tagasi New Yorki, kus kirjutas nüüdsed Ameerika kultuuri klassikud. Gershwin on lisaks muusikalidele (,,Meeletu", ,,Laulan sinust" jpt) loonud ka ooperi ,,Sinine esmaspäev, mille tegevus toimub mustanahaliste linnajaos. Gershwini tähtsus: 1) Kombineris erinevad muusika zanrid luues midagi uut. 2) Inspireerib ja on inspireerinud palju teisi muusikuid ja nende loomingut Parimaks näiteks sümfoonilise dzässi kohta on Gershwini ,,Rhapsody in Blue" teos, mis on kirjutatud 1924.aastal, sooloklaveri ja jazz bandi jaoks, mis kombineerib jazzi ja klassikalise muusika. ,,TRUE MUSIC MUST REPEAT THE THOUGHT AND INSPIRATIONS OF THE PEOPLE AND THE TIME. MY PEOPLE ARE AMERICANS AND MY TIME IS TODAY!"
- Mustlanna
- 2 klaverikontserti (1 ainult vasakule käele)
- Boolero
Boolero tellimustöö. Tellis vene balleti artist, pidades silmas Ida Rubensteini. Tantsis 10 mehega. Aluseks 2
muutumatut meloodiat, kordagi ei muutu. Helistik ei muutu C-duur. Viimasel hetkel läheb korra teise helistikku
ja siis kohe tagasi. Dünaamika muutub. Algul vaikselt, lõpus kõvasti (pppp
Tema sümfooniad on dramaatilised ja monumentaalsed. 10. Dmitri Sostakovitsi tähtsamad sümfooniad: 5. sümfoonia (märgib üleminekut varasemast loomeperioodist keskmisse), 7. sümfoonia ,,Leningradi sümfoonia" (kirjutas Leningradi blokaadi tingimustest), 10. sümfoonia (Sostakovitsi sümfoonilise muusika kõrgpunkt; kasutab muusikalt monogrammi), 13. sümfoonia ,,Babi jar" (kasutab bassi ja muskoori; hilisperioodi tuntuim meloodia; sõjavastane sõnum). 11. George Gershwini tähtsamad teosed: ,,Rhapsody in Blue" (tõi talle maailmakuulsuse), ,,Lady be Good" (igihaljad hitid, nagu nt ,,The Man I Love"), ,,Ameeriklane Pariisis" (orkestriteos, programmiline teos), ,,Porgy ja Bess" (ooper jalutu mustanahalise Porgy ja kauni Bessi armastusest; seda ooperit võivad ette kanda vaid mustanahalised). 12. George Gershwini helikeelele on iseloomulikuks jooneks sümfoonia ja jazzi ühendamine. Ta esindab sümfoonilist jazzi.
muusika dzässiga. Ooper "Porgy ja Bess" (1937) on ainus ameerika ooper, mis on kinnistunud maailmalavadel. Sündinud vene immigrandi perekonnas, õppis Gershwin kaubanduskoolis käies muusikat omal käel eratundides, eeskujuks rahvaliku muusika (popular music) rajaja Irving Berlini looming. 16-aastaselt töötas ta muusikaäris ostjatele uusi laule klaveril ette mängides. 1916. aastal pääses esimene tema enda lugu trükki. 1918 kukkus Gershwini esimene muusikal Broadwayl läbi, pool aastat hiljem kirjutatud "La La Lucille" läks juba täissaalidele. Helilooja teos ,,Porgy ja Bessi" võeti algul kunstiringkondades kesiselt vastu. Valge helilooja mustade muusikal põhinev teos hämmastab maailmapublikut eheda realismi, draama ja dzässmuusika kooslusena. Tutvumaks mustade muusika traditsioonidega elas Gershwin ise mitmeid kuid neegrigetos. Ooper kajastabki neegrite elu agulis, mille vaesuse,
Too näiteid Vene rahvamuusika, mida iseloomistab folkloor ja rahvuslikkus (nt ballett “Petruška”); neoklassitsistlik periood, milles võttis eeskujuks klassikalise muusika žanre ja vorme (nt ballett “Pulcinella” või ooper “Elupõletaja tähelend”); ameerika periood, milles valminud teosed on saanud mõjutust jazz-muusikast, teostes esineb kristlike sümboleid (nt “Ebony Concerto”, “Kuningas Oidipus” 2. Nimeta Gershwini helikeele iseloomulikem joon , mille poolest oli helilooja muusikaajaloos esimene. Too näiteid Gershwin üritas ühendada sümfoonilist muusikat jazziga. Nt “Rapshody in blue”. Kasutas puhkpillide mängimisel jazzile omaseid võtteid. 3. Too näiteid Stravinski „Kevadpühitsuse” uuenduslikkusest. Uus oli etendus väga segane, esines loomalike olendite tõmblusi, balleti ega tantsuteosega ei osatud enam seoseid luua
Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus jpt. Ta on oma lauludega võitnud Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja Aastalõpu Võistluskontserdi. Poplauludest tuntuimad on ,,Raagus sõnad", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", ,,Ühes väikses Eesti linnas". Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". Rannap on võitnud esimese preemia Eesti pianistide konkursil, pälvinud diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nimelisel pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis.
Konservatooriumi assistentuur-stazuuris Lev Naumovi juhendamisel 1979. 1987 siirdus ta kontserdireisile Itaaliasse ja sealt edasi Ameerikasse, kus aastatel 1991 1995 õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja 1997 omandas samas doktorikraadi helioomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". 1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil, 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nim. pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis. Ta on salvestanud Bachi klaverimuusikat, jaan Räätsa loomingut ning kaks plaati improvisatsioonidega firmale Melodija. Mitmel korral on ta esinenud endise Nõukogude Liidu juhtivate sümfooniaorkestritega, osalenud rahvusvahelistel festivalidel, sh dzässfestivalidel, on lindistanud klassikalist ja
Sellega tegelevad nn. spektraalmuusika loojad Gerard Grisey, Tristan Murail jt. George Gershwin 1898 nägi New Yorgis Venemaalt emigreerunud juudi peres ilmavalgust poisslaps Jacob Gershowitz, keda vanemad hakkasid kohe George'iks kutsuma. Lühikeseks jäänud loometee jooksul (Gerswhin elas vaid 38aastaseks) komponeeris ta palavikuliselt, kirjutades laule, klaveripalu, muusikale, filmimuusikat Hollywoodile ja näpuotsaga ka orkestriteoseid. "Porgy ja Bess" on Gershwini loomingu kõrgpunkt, helilooja lemmiklaps. Ooper valmis 1935. aastal, vaid paar aastat enne helilooja surma. DuBose Heywardi romaan "Porgy" oli Gerswhini tähelepanu köitnud juba kümmekond aastat varem. Ooperi loomist arutas ta korduvalt Heywardiga, kuid ei tihanud seda ikka käsile võtta, kartes, et ei saa hakkama. Kui asi konkreetseks muutus, uuris Gershwin hoolega mustade folkloori, käis nende laulmist kuulamas kirikutes, millest ongi inspireeritud ooperi vaimustavad kooristseenid
Lugu kuulates on arussada et helilooja on lindudehääli eeldööks põhjalikult uurinud. Lugu on väga kõrgetel nootitel ja see mind ka natuke häirib. Väga huvitav on see, milliseid häälisaab jäliendada sümfooniaorkestrit ja klaverit kasutades. Jazz muusika võidukäik toimus Ims järgnenud perioodil. Väga mitmed kuulsad jazz- muusikud kolisid jazz´i sünnikohta New Yorki Harlemisse. Sellele tekkisid ka uued suunad mis jõudsid välja ka George Gershwini loomingusse. Ta oli esimene kes ühendas jazzi sümfooniaga. Esimeseks teoseks oli 1924 a valminud ,,Rhapsody in Blue", mis oli mõeldud klaverile ja sümfooniaorkestrile. Teos tegi George Greshwinile maailmakuulsusaks. ,,Rhapsody in Blue" algab rahulikult ja on lõõgastav. Vahel tuleb kiiremaid ja ärksamaid hetki, kuid peagi kõlab jälle hea, mahe, rahulik muusika. John Cage´i teostest sai kõige kuulsamaks ,,4`33`" . See on ühtlasi tema kõige radikaalsem teos
,,Nii on meil moes" esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ja seda mängiti 420 korda! Seejärel etendus see Londonis ja 1962 see muusikal taastati. Nimetatud teost on peetud George Gershwini ,,Porgy ja Bessi" kõrval tolle aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966
Neist esimesed lööklaulud, olid kantud euroopa muusikale omasest vaimust, sest nende loojateks olid suures osas Venemaalt ja Saksamaalt rahvusliku rõhumise eest põgenenud muusikud. Nende laulude kõrval õilmitsesid loomulikult dzäss ja dzässilikud lööklaulud. Sajandivahetusel kujunes professionaalne helilooming ka Ameerikas, kus paljude rahvaste muusika põimumine ja dzäss lõid soodsa pinna omapärale. Kõige suurema kuulsuse on saavutanud George Gershwini (1898-1937) muusika, milles Euroopa impressionistlik suund ristus ameerika omapärase olustikumuusikaga. Gershwin sündis New Yorgis, kuhu ta vanemad emigreerisid Venemaalt . Vanemate soovil pidi temast saama ärimees, kuid juba poisikesena armastas ta musitseerida ja laulukesi luua. Nii tekkis tal soov saada kergemuusika komponistiks. Hariduse sai ta eraviisil õppides algul kodumaal, hiljem Pariisis. 20-aastaselt oli ta juba tunnustatud kerge muusika autor
Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini! Järgmisena esines Liisi Assavi, kes esitas F. A. Hoffmeisteri Vioolakontserdist D- duur teise osa Adagio. Probleeme oli esitajal intonatsiooniga, kuid ka keerukamad ja kiiremad rütmid olid mängitud väga täpselt ja selgelt
Sellega tegelevad nn. spektraalmuusika loojad Gerard Grisey, Tristan Murail jt. George Gershwin 1898 nägi New Yorgis Venemaalt emigreerunud juudi peres ilmavalgust poisslaps Jacob Gershowitz, keda vanemad hakkasid kohe George'iks kutsuma. Lühikeseks jäänud loometee jooksul (Gerswhin elas vaid 38aastaseks) komponeeris ta palavikuliselt, kirjutades laule, klaveripalu, muusikale, filmimuusikat Hollywoodile ja näpuotsaga ka orkestriteoseid. "Porgy ja Bess" on Gershwini loomingu kõrgpunkt, helilooja lemmiklaps. Ooper valmis 1935. aastal, vaid paar aastat enne helilooja surma. DuBose Heywardi romaan "Porgy" oli Gerswhini tähelepanu köitnud juba kümmekond aastat varem. Ooperi loomist arutas ta korduvalt Heywardiga, kuid ei tihanud seda ikka käsile võtta, kartes, et ei saa hakkama. Kui asi konkreetseks muutus, uuris Gershwin hoolega mustade folkloori, käis nende laulmist kuulamas kirikutes, millest ongi inspireeritud ooperi vaimustavad kooristseenid
Oma järgmise albumi, Dis Is Da Drum-iga naases Hancock acid- jazzi(funk, disco, hip-hop). Terve 90-ndad oli Hancockil väga Joonis 2 Hancock mängimas XM Sonic laval kiire ja tihe periood, kui ta väljastas mitmeid albumeid ning tegi Maailma-tuuri Gershwini Maailma aitamiseks ja kaitsmiseks. 21-se sajandi algus läks samamoodi edasi kuni aastal 2006 ostis Sony BMG Music Entertainment Hancocki Columbia Recordsilt ära. Sel aastal lasi ta välja kaheplaadilise retrospektiivi The Essential Herbie Hancock. See oli esimene plaat, mis kajastas Hancocki parimaid töid Warner Brosis, Blue Notesis, Columbias ja Verve/Polygramis. Ta üks viimastest suurematest töödest on koostöö Kanye Westiga, laul "RoboCop".
Tekkus mõiste sümfooniline jazz, mis tähendas sümfoonilise dzässimuusika tunnuste ühendamist. George Gershwin (1898 - 1937) Ta oli üks silmapaitsvamaid ja omanäolisemaid heliloojaid Ameerika Ühendriikides. Ta kogus tuntust kiiresti ja lööklaulude autorina sai ta tellimuse kuulsalt tantsuorkestri juhilt Paul Whitemanilt. Selle tellimuse tulemusena valmis dzässistiilis kirjutatud teas "Rhapsody in blue" klaverile ja orkestrile. See teos tõi heliloojale maailmakuulsuse. Gershwini ooper "Porgy ja Bess" pani aluse Ameerika rahvuslikule ooperile. George Gershwin (1937) 10 Avangardism Avangardistid (avant - garde) tähendab prantsuskeeles eelvägi Pärast II maailmasõda tuli muusikasse põlvkond uusi heliloojaod, kes otsisid teismoodi väljendusvahendeid ja muusika tegemise viise. Avangardism latab peamiselt 1950 - 1970. aastad. Avangardism ei
lauljana. Ta alustas Ken Russeli filmi ,,Boyfriend"-iga ja võitis musikaalse rolli eest kaks Kuldgloobuse auhinda: kõige lootustandvaim uustulnuk ja parim näitleja muusikalis. Ta salvestas ka muusikat, ja on pälvinud kaks hõbeplaati. Tal oli mitu hittsinglit ja ta laulis ka paljudes erinevates stiilides. Seejärel läks ta lavale Eliza Doolitle rollis ,,Pygmalionis", mida kiideti väga. Tal oli märkimisväärne edu Gershwini muusikali ,,My One And Only"-ga, kui ta võitis Tony Awardi. Muusikal oli populaarne üle kahe aasta. Twiggy jätkas oma filmikarjääri USA-s ja UK-s filmides ,,The Doctor and the Devils", ,,Club Paradise", ,,Blues Brothers", ,,Little Match Girl" ja ,,Young Charlies Chaplin. 1988. aastal abiellus ta näitleja Leigh Lawsoniga, kes esines koos temaga ning võttis ka Lawsoni perekonnanime. 3
100 000 juudi rahvusest sõjavangi). Kuigi 13. sümfoonia on varjamatult sõjavastase sõnumiga, tegi esiettekandele järgnenud ametlik kriitika selle maatasa. Teksti ja muusika autoreid süüdistati selles, et sümfoonia on täis süngeid värve ja kurjust, et selles valitseb satiiriline paroodia ja pessimism. George Gershwin 1898-1937 USA helilooja, keda on võrreldud Euroopa rahvuslike stiilide rajajatega. Gershwini suurematest teostest on populaarsuse võitnud klaverikontsert, ta on kirjutanud ka muusikale ja filmimuusikat. Rhapsody in Blue klaverile ja sümfooniaorkestritele sümfoonilise muusika ja jazz`i ühendamine Juba lööklaulude nime teinud autor sai tellimuse populaarselt orkestrijuhilt Paul Whitemanilt, mille tulemusena valmis 1924. aastal “Rhapsody in Blue” klaverile ja sümfooniaorkestritele. Teos on ilmekas näide sümfoonilise muusika ja jazz`i
Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890 1967),kedareklaam itikui"jazzikuningat"(K ing ofJazz).Tem asuuresorkestrism ängism itu esmaklassilist jazzmuusikut: Bix Beiderbecke, trombonist Jack Teagarden, saksofonist Frank Trumbauer, kitarrist Eddie Lang, viiuldaja Joe Venuti jt. 1924 aastal tuli Paul Whitemani orkestri saatel esiettekandele George Gershwini "Rhapsody in Blue".Klaveripartiiesitasautor.NiisaiW hitemaniorkestristalgusekamõiste"sümfooniline jazz". 11. SWING (kolmekümnendad) Swing saab alguse jazziajaloo teise suure väljarändega-ümberasumisega Chicagost New Yorki. Kuijazzivanemaid stiile iseloomustas"two-beat jazz" (kahe löögijazz),siisswingi võib iseloom ustadakui"nelja löögi jazzi",sestseepaigutab rõhud taktiskõigileneljalelöögile. Sõna
orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904- 1969) , tänu kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890- 1967), keda reklaamiti kui "jazzikuningat" (King of Jazz). 1924 aastal tuli Paul Whitemani orkestri saatel esiettekandele George Gershwini "Rhapsody in Blue". Klaveripartii esitas autor. Nii sai Whitemani orkestrist alguse ka mõiste "sümfooniline jazz". MUUSIKA KUULAMINE: 1. Bud Freeman I got Rhythm (http://www.youtube.com/watch?v=HIz4SHJeaEs) 2. King Oliver Creole Jazz Band Dippermouth Blues (http://www.youtube.com/watch?v=J- HJI464CVs) 3. Paul Whiteman and His Orchestra Rhapsody In Blue(George Gershwin) (http://www.youtube.com/watch?v=PG7MNU1JmHw) 21 SWING (~1930)
Iseloomulikuks jääb aga see, et džässmuusikud eelistavad lihtsaid vorme, mida on teatud määral võimalik kujundada esinemise ajal sõltuvalt inspiratsiooni realiseerumise käigust. Siit koorub põhjus, miks džässimprovisatsiooni temaatiliseks aluseks on sageli kõige tavalisem 32-taktiline AABA lauluvormis või 12-taktiline bluusivormis teema. Džässis on kirjutatud ka ulatuslikuma/keerulisema vormiga teoseid, näiteks G. Gershwini ooper “Porgy ja Bess”, D. Ellingtoni religioossed süidid, M. Legrandi ooper-film “Rochfordi tüdrukud”, U. Naissoo “Eesti süidid” jne, kuid see on siiski kaduvväike osa kogu džässirepertuaarist. 44 Tihti väidetakse, et free jazz’is pole svingi. Sving on aga kadunud vaid seoses meetrumi sümmeetriaga, eksisteerides siin nn “hõõrdumisena” erinevate rütmikihistuste vahel (Berendt 1999: 199). 45
annaabi.ee 
