Vale, ühehäälne *Gregooriuse laulul on kindel taktimõõt. Vale, taktimõõt puudub *Guido Arezzost oli tuntud helilooja. Vale, muusikateoreetik *Helikõrguste tabamise hõlbustamiseks võeti kasutusele nn Guido käsi. Õige 2. Tõmba maha missa osa, mis ei kuulu 5-osalisse igapäevasesse ordinaariumisse Kyrie, Credo, Introitus, Sanctus, Agnus Dei 3. Kes või mis oli Keskajal Trubaduur- rüütlilaulik (Lõuna-Prantsusmaal) Fiidel-keelpill Menestrel-rändmuusik Salmei-puhkpill 4. Selgita mõisteid või lisa tähendus: Pizzicato-pilli sõrmitsedes heli tekitamine Retsitatiiv-kõnelähedane laulmine Mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdselt tähtsad-polüfoonia Ansamblile või sooloesinejale loodud muusika-kammermuusika 5. Lisa omadussõnu antud muusika väljendusvahendile Tämber- müstiline, kumisev Meloodia- kurvakõlaline, astmeline 6. Too vähemalt kaks näidet sellest,
saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,treväärideks,minesingeriteks. Organumgregori laulule,ühehäälsele meloodiale lisati algul 1,hiljem ka mitu. Motettmitm.erinevas keeles ja mitmehäälne.13.saj kujunes olulisemaks,alum.hääl oli laenatud gregoriuse laulust.
Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles. Missa: katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia(jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj. lauludega saatma. Neuma: neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid. Vagant e. Goljaar: rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud, kes panid kirja esimesed laulud. Menestrel e. zonglöör: alamast seisusest rändmuusikud. Organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. saj. muutus saatehääl aeglamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks mis oli põhimeloodiast liikuvamgi. Motett: kujunes 13. saj. mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust. Ars Nova: muusikastiil prantsusmaal
w:hAnsiTheme="minorHAnsi"/>
spielmanid Parimad rändlaulikud võisid jõuda rüütlilauliku seisusesse Õukonnaelu oli lossidaami õlgadel ming kuulsamad laulikud olid enamasti koondunud aadlidaamide õukonda Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid: Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl Parafoonia . olemasoleval meloodiad duubeldatakseteatud intervallide värra kõrgemalt või madalamalt kvint;kvart Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, juhuslik
kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Trubäärid-Põhja Prantsusmaa rüütlilaulikud Rüütlilaulikud- igast seisusest inimesed, laulavad täisvarustuses.13.saj esimesed võistlused, nõiad, naised õukondadest, aluseks kirju poeesia, laulavad: südamedaamikultusest, serena-öölaul, alba-koidlual, Neitsi Maarja auks, ristisõja laulud, ballaadid (pikad jutustava sisusga lugulaulud) Saadab alati menestrel pillimängija laulja. Madalamast soost rändlaulik. Tänu neile jõuab rüütlikultus lihtrahvani. Lauto-armastatuim rüütlilaulikute saateinstrument. Bernart de Ventadorn, Richard Lõvisüda, Adam de la Halle, Walter von der Vogelweide Sansoon-prantsuse buduaarimiljööline (daami eluruumid) armastulaul. Pillid ja pillimuusika Klassikalisel keskajal ei eksisteeri veel iseseisvat instrumentaalmuusikat. Pillidel saatemuusika funtksiooni täitmine ja tantsumuusika. Pillid:
,,Carmina Burana" ,,Beureni laulud" Carl Off- saksa helilooja 20.saj loonud samanimelise vokaal-instumentaal suurteose Kangelaslaulud- müütiliste kangelaste vägitegudest, lauldi lihtsalt, eepilised poeemid (tuntuim-Roolandi 2saj.) Rüütlialul sai alguse Prantsusmaalt 11.saj · L.-Prantsusmaal- trubaduurid (Bernant de Venrador) · P.-Prantsusmaal- truväärid (Adom de la Halle) · Saksamaal- minnesingeid (Walther von der Vogelweido, Heinric von Meissen) Huglaar, zonglöör, menestrel- ringirändavad alamast seisusest muusikud Keskaegsed instrumendid: Kirkus-orel Ilmalikus muusikas-rebekk, harf, rataslüüra Psalteerium-näppides, poognaga, lüüjes *näppepill Rataslüüra-pöörlevratas, klahvid *keelpill Rebekk-kõlakast, pooliku pirni kujuline *poogenpill Mitmehäälne muusika keskajal Burdon- saatehääl, korduvad motiivid põhiviisist madalamad Parafoonia- sama meloodia, dubleerimine intervali võrra kõrgemalt või madalamalt
Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. 1.1 Jazz liigid Bluus- Afroameerika muusika vormidest on jazzile kõige lähemal bluus. Bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid.Kuna bluus (blues) tähendab inglise-keeles nukrust,siis on enamik bluuse nukra või kurva sisuga. Menestrelid- Menestrel ehk prantsuse päritolu rändmuusikud rändasid mõõda riiki ringi ja etendasid oma etendusi.Neid näidendeid etendasid akrobaadid, parodistid, jõumehed ja kääbused. 1.2 Tänapäeva jazzi Kahekümmnenda sajandi jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor
laulud'' Carl Orff saksa helilooja 20. saj vanimad säilinud ilmalikud laulud on kangelaslaulud Rüütlite ja aadlike periood: rüütlilaulud isegi naised võisid olla lauljad Aluseks on armastus ja südamedaamikultus Luulevormid, mis on rüütlilaulude aluseks nendel teemadel lauldi: ballaadid serena õhtulaul alba hommikulaul ristisõja teemad neitsi maarja Rüütlitel oli kaasas teener rändmuusik menestrel, kes pskas hästi laulda ja pilli mängida eesmärk tegi kogu töö ära 12. sajandi tugev trubaduur Bernart de Ventadorn tegutses Akvitaania Eleonore õukonnas ja lõi talle ka hulga laule säilinud lugulaul ''Lõokese laul'' tsitol näppekeelpill, viiuli eelkäija Adam de la Halle ''Robini ja Marioni mäng'' dialoogide ja 28 lauluga + mitmehäälsed laulud Walter von Meissen (peab lihtsalt teadma) PILLID Iseseisvat instrumentaalset muusikat ei olnud
Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." 4. Rüütlikirjandus, rüütliromaan 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks ja rüütlitel kujunes oma elulaad. Ristisõdades tutvusid rüütlid idamaade peenema kultuuriga, tekkis rüütli- ehk kurtuaasne kirjandus. Sai alguse Lõ-Pr luulevormis trubaduuride lauludega. Rüütliromaan sai alguse Põ- Pr linnades. Truväärid olid haritud linlased, kes olid aadliku teenistuses. Menestrel- suuraadliku teenistusel olev eriülesannetega isik. Rüütliromaanid on kroonikalaadsed, eeskuju on võetud antiikkirjandusest, kirjutatakse oma isanda suguvõsast ja sõjakäikudest. Armastus on õilis tunne, mille nimel tehakse kangelastegusid. Bütsantsi romaanid- kahe armastja õnnetu saatus, tuntuim ,,Tristan ja Isolde". Väga tuntud teema on ka Püha Graal. 13. sajandil ei kirjutatud enam ajaloost, romaan sai oma praeguse tähenduse, värsivorm asendus proosaga. 5. Trubaduuride luule
annaabi.ee 
