Jazzmuusika areng ja iseloomustus (1)

Jazzmuusika
Jazz on esitajate kunst , jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist.
Ajaloost:
Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest.
1890ndad-1910ndad:
Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime . Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland , mille eestvedajaks sai Louis Armstrong.
Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks
1920ndad:
1920.aastail levis jazzmuusika Euroopasse, jazzmuusika oli läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 20ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman
1930ndad:
Neil aastatel sai alguse swing, mida peetakse ka uueks ajastuks jazzmuusika ajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri Big Band ´i teke. Big bandi koonduvad klarnet , saksofon, trompet , tromboon, klaver , kontrabass ja trummid . Swingiajastul oli väga tähtsal kohal rütm ja swingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Sel ajastul said tuntuks mitmed suurkujud nagu Duke Ellington ja Frank Sinatra.
1940ndad:
40ndate jazzi stiiliks oli Bebop . Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie.
1950ndad:
Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k.a ka nendest , mis olid jazzmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud enam jazzil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. 1950ndate kuulsaim jazzmuusik oli Ornette Coleman.
1960ndad – 1970ndad:
1960ndate aastate lõpus sai alguse Jazz fusion , mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk´ist ja reggae ´st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva jazzmuusikas. Suurt mõju fusioni arengule etendas ka Miles Davis ´e 1968nda aasta plaat „Miles in the sky“, kus Davis kasutab esmakordselt elektrilisi instrumente . Samal ajal hakkasid ka erinevad rock-grupid nagu nt Cream ja The Grateful Dead kasutama oma muusikas jazzi elemente ning –harmooniaid ning katsetama vabaimprovisatsiooni.
Üks 20.sajandi jazzmuusikat iseloomustav vapp.
Tänapäeva jazzi omapäradest:

Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist, tegelik looja on seega mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust, paremad mängijad on kõik suured virtuoosid.
Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Kui klassikalises muusikas esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud, siis jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii nagu iga inimene on omanäoline, nii on ka iga jazzmuusika helikõne erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel.
Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazzpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon . Koos improviseerides ei tea üks muusik täpselt ette, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendavad harmoonia ja rütm, ning sellele loovad nad erinevaid meloodiaid, justkui omavahel vesteldes.
Jazz armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpille sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sahinaid ja urinaid. Iga mängija juurde kuulub ka isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi ära, kes mängib.
Jazz Eestis:

Eestisse jõudis jazzmuusika 20. sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadiovahendusel. Peagi hakkasid jazzmuusikat esitama ka eestlased, üks olulisemaid jazzi edendajaid oli Kurt Strobel oma orkestritega. Eesti esimesed swingorkestrid „Merry Pipers“ ja „ Kuldne Seitse“ loodi vahetult enne Nõukogude okupatsiooni. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavis eestlaste jazzorkester.
Tihtipeale näeb üks korralik jazzorkester just selline välja
Sõjajärgsel ajal esitas jazzmuusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov. 1950. Aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi muutuma jälle vabamaks . Pärast Uno Naisso taandumist jäi 70ndatel aastael jazz eesti selgelt rockmuusika varju.
Alates 1990.aastast toimub iga-aastane festival Jazzkaar , mis jätkab pärast 1967.aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsooni. Üks olulisemaid jazzmuusika propagandiste ja tutvustajaid on Eestis olnud Valter Ojakäär, kes on mitme raamtu, paljude artiklite ja raadiosaadete autor.
Hedvig Hanson (s. 1975):

Hedvig Hanson on Eesti jazzlaulja, kes kogub kuulsust ka välismaal. Hedvigi ema oli laulja ja isa laulev näitleja, ilmselt sealt see pisik edasi kandunud ongi. Tõrvas sündinud Hedvig elas oma elu esimesed 12 aastat vanaema Annaga. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinnasse ja asus õppima 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkoolis õppis Hedviga 60. Keskkoolis Lasnamäel ning jätkas õpinguid ka Tallinna Lastemuusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. Aastal lõpetas hindega viis. Linnaelu aga väga ei meeldinud noorele andekale muusikule ja ta ise kippus tihti koju tagasi, kuid erinevad muusikaõpetajad suunasid teda pidevalt klassikalise muusika poole.
Esimene suurem võit tuli mainekalt laulukonkursilt „Kaks takti ette“,millele järgnes peagi ka tööpakkumine Kanal 2lt. Hedvigil oli oma saade „Emotsioonid“ , mis leidis peagi ka oma kuulajaskonna. 1997. Aastal kui sündis tema esimene plaat „Love for sale “, siis polnud sellel eriti tunda jazzmuusika jälgi. Kuid 2000. Aastal ilmunud esimene sooloplaat oli juba selgelt jazzmuusika kallakuga
2001. aastal avastas Hedvig enda jaoks eesti keele ilu ja tema plaat „Tule mu juurde“ aitas tal saada pärjatuks parima naisartisti kui ka parima jazz ja blues ´i lauliku tiitliga. 2003. Aastal sai Hedvigust esimene eestlasest jazzmuusik, kes saanud rahvusvahelise plaadilepingu. 2005. Aastal ilmus tal plaat „You bring me joy“ koos oma elukaaslase ja kitarrimängija Andre Maakeriga. Aastatel 2008 ja 2009 on Hedvig andnud välja veel 2 plaati, kuid ise peab ta neid tagasihoidlikumateks, sest pole olnud poja kasvatamise kõrval piisavalt aega pühenduda albumite ja muusika tegemiseks.
Hedvig Hanson armastab laulda armastusest.
Kasutatud materjalid:
9. Klassi muusikaõpik
http://et.wikipedia.org/wiki/Jazz
http://et.wikipedia.org/wiki/Hedvig_Hanson