Bebop Grete Käen Merlyn Sagaja Mis on bebop? Bebop on keeruka meloodika, improvisatsiooni, rütmijoonise ja harmoonilise plaaniga muusikastiil väikestele esituskoosseisudele. Bebopile iseloomulikud jooned on kiired ja puhangulised impovisatsioonilõigud. Impravisatsioone raamibunisoonis esitatav teema, mida mängivad kaks puhkpilli (kõige sagedamini trompet ja saksofon) Ajalugu Bebop loodi 1940. aastal noorte mustanahaliste muusikute poolt. Selle eesmärk oli olla vastukaaluks Swingi kommertslikule stiilile. Noorte eesmärk oli taaselustada New Orelans´i stiili. Stiili taaselustus 1970. aastate lõpul. Bebop´ist loetakse modernse jazz´i alguseks. Bebopi ansamblisse tavaliselt kuuluvad: Saksofon Trompet Klaver Kontrabass Ja löökpillid Bebop´i rajaja oli trompetist Dizzy Gillespie, muusikutest on tuntumad
BEBOP Bebop oli džässmuusika stiil 1940. aastatest. Swing polnud sellel ajal veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti ja ainult vähestel õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades
# Jeu de cartes (1936) Charlie Parker Jr. (29. august 1920 Kansas City, Missouri osariik - 12. märts 1955 New York, New Yorgi osariik) oli USA dzäss-saksofonist ja -helilooja. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aastal sai ta postuumselt Grammy elutööpreemia laureaadiks. Tema auks on püstitatud monument Ameerika dzässimuuseumi ette, Parkeri sünnilinna Kansas City`sse album The Complete Birth of Bebop (1940) Dzäss ehk dzässmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks.
algusest,iseloomustab üldises mõttes fakt, et need kolm põhielementi on erinevatel aegadel omanud erinevat tähtsust ning suhe nende vahel on pideval muutunud. 1900-1920 - Jazz'i kujunemine ja küpsemine koos ragtime 'i buumiga. 1920 - Dixieland 'i ehk traditional jazz 'i laine.(dixieland eelkõige valgete poolt esitatud 1920ndate jazz) 1930 - Jazz 'i raskuspunkti kandumine Chicagost New Yorki.Bändide koosseisu suurenemine 1940 - Bebop (reaktsioon swing 'i kommertslikkuse vastu),modernse jazz'i algus. 1950 - Cool jazz . 1960 - Free jazz .Osa muusikute üritus otsustavalt selga pöörata popmuusikale,soov omada eristuvat iseseisvat identiteeti. 1970 - Joachim Berendt eristab viite põhisuunda,eelnevatel kümnenditel oli ainult üks domineeriv suundumus korraga. 1980 - Swing-revival kümnendi alguses. 1990 - 1.Acid Jazz 2.Hip hop jazz 3.New traditionalism bebop-vaimus (Wynton Marsalis) 4
Kolmekümnendatel hakkas levima uus stiil nimega swing ja bändidest said big-bändid. Swing sai populaarseks ning see muutus populaarseks tantsumuusikaks. Euroopas hakkas jazz levima Prantsusmaalt kui moodustati kvintett nimega ,,Hot club of France." Euroopa jazzi nimetati ka mustlas-jazziks ja see oli segu ameerika swingist, prantsuse tantsumuusikast ja Ida-Euroopa folkloorist. Neljakümnedate algul hakkasid muusikud arendama populaarsest tantsu-jazzist keerulisemat muusikute-muusikat nimega bebop. Bebop oli mõeldud kuulamiseks ning seal kasutati kiiremaid temposi ja rütmilist segunemist. Kuue- ja seitsmekümnendatel sai jazz mõjutusi Ladina-Ameerikast, eriti Brasiiliast. Põhilist mõju senisele jazzmuusikale avaldasid Brasiiliast tulnud samba ja bossa-nova. Seitsmekümnendatel hakati omavahel siduma jazzi ja rokki ning tekkis mida nimetati jazz fusion-iks. Selle jazziliigi tekkimisega võeti jazzmuusikas kasutusele elktripillid ja rokilikud rütmid. Selle
Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik
Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik
ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). Tema osalusel tekkisid Cool jazz Modaalne dzäss Dzäss-rock Ta on mõjutanud: Bebop Ambient World music Ta omab Taani kõrgeimat muusikalist tunnustust. Muusikaplaadid: Birth Of The Cool Miles Smiles Amandla DVD: The Miles Davis Story Autobiograafia: Miles Davis & Quincy Troupe "Miles"
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada Toetub bluusi heliridadele Suur osa improvisatsioonil IRVING
Kuulasmad esitaijad • maailmas Weather Report • Mahavishnu Orchestra • The Tony Williams Lifetime • Return to Forever • Headhunters • Soft Machine • Colosseum • Caravan • Nucleus Kuulasmad esitaijad Eestis • Kaseke • VSP Projekt • Radar • Weekend Guitar Trio • Meggan • Beggars Farm • Phlox • F1 Guitars • Lippajad Stilistiline päritolu • Jazz • Rock • bebop • blues • psühhedeelne • funk Pillid • Electric kitarr • klaver • elektriline klaver • trummid • saksofon • trompet • elektroonilised klahvpillid • basskitarr Radar Info • Radar oli Eesti popmuusika ansambel, mis viljeles ka progerock'i ning jazzfusion'it ja tegutses aastatel 1978–1987. Tegijad • Paap Kõlar – löökpillid • Jaak Joala– vokaal
*Isa oli hambaarst ja ema muusikapetaja. *12aastaselt hakkas ta trompetitunde vtma. *Esimene tema nime all vlja antut plaat oli 1947.aastal(selles mngisid pianist John lewis ja trummar Max Roach). *1950.aastate alguses slmis ta leppingu Prestige plaadikompaniiga. *Miles Davis't peetakse ehk suurimaks dssmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid niteks cool jazz, modaalne dss, dss-rock, mjutas oluliselt teisi dssi ja popmuusika voolusid: bebop, third stream, avant garde, ambient, world music. *http://www.youtube.com/watch?v=PRfdlcQ_MZw Ornette Coleman *Sndis 09.03.1930 Fort Worthis,Texase osariigis. *Ta on USA dss-saksofonist, -viiulimngija, -trompetimngija ja -helilooja. *Ta on praeguseni free jazz`i eestvedaja terves maailmas. *Tema muusika on vga klastriterohke ning kiire. *Tema album "Sound Grammar" tunnistati 2007. aastal Pulitzeri preemia vriliseks. *Tema debtalbum "Something Else!!!!" ilmus aastal 1958. *http://www.youtube
Armstrongi (19001971) varju. Valgetest muusikutest tõuseb esile kornetist Bix Beiderbecke (19031931). Sel perioodil alustab tegevust ka Duke Ellington´i (18991931) orkester, mis kujuneb üheks kõige omapärasemaks ja loomingulisemaks kollektiiviks järgnevail aastakümneil. Jazzi arenguetapid New Orleansi jazz Bebop Cool jazz ja Dixieland Swing Jazz rock Hard Bop Chicago jazz Jazz & bossa nova Downtown jazz Free jazz Nu-Jazz Modaalne jazz Hip-hop Smooth Jazz
Blood Sugar Sex Magik (1991) One Hot Minute (1995) Californication (1999) By the Way (2002) Stadium Arcadium (2006) I'm with You (2011) Anthony Kiedis Born in 1962 Has had many relationships with different women Heavy drug abuser. His style consists of rapping and singing Has a son named Everly. Michael „Flea“ Balzary Born in 1962 Married to a model Frankie Ryder Has a son named Sunny Bebop and a daughter named Clara His bass-playing style has evolved from punk- riffs to slapping. Heavy marijuana use in 80-90s. John Frusciante Born in 1970 Member of RHCP in 1988 until 1992 and again from 1998 until 2009. Many solo albums „dark period“ 1988-1998 Biggest influence is Jimi Hendrix, therefore his style of funk. Chad Smith Born in 1961 Has six children with three different women Member since 1988
The Uplift Mofo Party Plan (1987) Mother's Milk (1989) Blood Sugar Sex Magik (1991) One Hot Minute (1995) Californication (1999) By the Way (2002) Stadium Arcadium (2006) I'm with You (2011) Anthony Kiedis Born in 1962 Has had many relationships with different women Heavy drug abuser. His style consists of rapping and singing Has a son named Everly. Michael ,,Flea" Balzary Born in 1962 Married to a model Frankie Ryder Has a son named Sunny Bebop and a daughter named Clara His bass-playing style has evolved from punk- riffs to slapping. Heavy marijuana use in 80-90s. John Frusciante Born in 1970 Member of RHCP in 1988 until 1992 and again from 1998 until 2009. Many solo albums ,,dark period" 1988-1998 Biggest influence is Jimi Hendrix, therefore his style of funk. Chad Smith Born in 1961 Has six children with three different women Member since 1988 Main influences are the Rolling Stones and
1969. aastal avaldas Miles Davis paljude meelest dzäss-rocki alguseks peetavad albumid In A Silent Way Bitches Brew tegid kaasa Shorter, Hancock, J oe Zawinul, J ohn McLaughlin, Dave Holland, J ack DeJ ohnette, Chick Corea ja teised Miles Davis't peetakse ehk suurimaks dzässmuusika uuendajaks tema olulisel osalusel tekkisid näiteks cool jazz, modaalne dzäss, dzäss-rock mõjutas oluliselt teisi dzässi ja popmuusika voolusid bebop, third stream, avant garde, ambient, world music. ,,Birth Of The Cool" ,,Bags Groove" ,,Kind Of Blue" ,,Sketches Of Spain" ,,Miles Smiles" ,,Nefertiti" ,,Miles In The Sky" Mile s Davis ,,In A S ile nt ,,Filles de Kilimanjaro" W ay" ,,In A Silent Way" ,,Bitches Brew" ,,Live Evil" ,,On The Corner" ,,Star People" ,,Amandla" Mile s Davis ,,Kind of Blue " http://et.wikipedia.org/wiki/J azz_fusion http://et.wikipedia
rahvusvaheliseks stepptantsupäevaks Seda harrastatakse Ameerikas, Austraalias, Jaapanis ja Euroopas, sealhulgas ka Eestis Tänapäeval tuntakse väga palju erinevaid stepptantsu stiile alates jazzstepist ja lõpetades iiri stepiga. Kõigist teistest tantsustiilidest, mis baseeruvad jalgadega tehtavatel löökidel (iiri clog, flamenco jt.), eristub Ameerika stepptants unikaalsete jazz muusika rütmide poolest. Stepis kasutatakse ragtime, jazz, swing ja bebop muusikat Flap kahekordne löök päkaga Shuffle löök päkaga edasitagasi Scuffle löök kanna ja päkaga edasitagasi Pick up tallalt või kannalt jala "üleskorjamine" päkalöögiga Stepptants ei ole traditsiooniline tants, kus kummardatakse partneri ees ja palutakse ta tantsule Steppimine nõuab pidevat treenimist ning harjutamist, eelkõige püsivust, sest esimeste tantsutulemuste nimel tuleb kõvasti vaeva näha.
, mis oli mõjutatud 20. sajandi klassikalisest muusikast. Tänapäeval vaadates olid 1970.aasad Miles Davisele kõige edukamad aastad.Kuid 1975.aastal katkestasid terviseprobleemid ja uimastisõltuvus pea viieks aastaks igasuguse avaliku tegevuse.Davis pöördus lavale tagasi 1981.aastal. Miles Davis't peetakse ehk suurimaks dzässmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid näiteks cool jazz, modaalne dzäss, dzäss-rock, mõjutas oluliselt teisi dzässi ja popmuusika voolusid: bebop, third stream, avant garde, ambient, world music. Siin on nimekiri Miles Davise populaarseimatest plaatides: Birth Of The Cool (1949) Bags Groove (1954) Ascenseur pour l'échafaud (1957) Kind Of Blue (1959) Sketches Of Spain (1959) E.S.P (1965) Miles Smiles (1966) Nefertiti (1967) Miles In The Sky (1968) Filles de Kilimanjaro (1968) In A Silent Way (1969) Bitches Brew (1969) Live Evil (1970)
AMEERIKA AAFRIKA "VANA ISTANDUS" , maali autor teadmata, ...kujutab Aafrika Ameerika orje tantsimas banjo and löökpillide saatel. Jazzorkester Jazz kasvas välja... USA neegrite töölauludest bluusist spirituaalidest New Orleansi jazz Jazz´i arenguetapid Bebop Cool jazz ja Swing Dixieland Hard Bop Jazz rock Chicago jazz Jazz & bossa nova Downtown jazz Free jazz Nu-Jazz Modaalne jazz Smooth Jazz
kasutamine. - Keskne figuur: Miles Davis. - Teisi: Herbie Hancock, Weather Report, John McLaughlin. - Üks jazz muusika enimmüüdud plaate on Miles Davise “Bitches Brew” 1970. Jazz 20. sajandi lõpul ja tänapäeval - Stiililine mitmekesisus, stiilipiiride ületamine - 1960. a hakati taasavastama oma juuri rahvuskultuurist - Kasutades erinevate maade rahvamuusikat sündis world jazz - 1980. a taasavastati sving ja bebop ja kujunesid ka uued stiilid Free funk - Jazz-rocki järellainetus - Tantsuline, jazz-rocki rütmid ja free jazzi vaba improvisatsioon - Ornette Coleman No wave - Müramuusika - Eesmärk: publiku sokeerimine - Ühendab endas loendamatult palju stiile, ka punk ja maailmamuusika - John Zorn, James Blood Ulmer, ansambel Defunkt. Hiphop-jazz - Hiphopist üle võetud funk’ilikke rütmifiguure.
Marcus Miller ja Darryl Jones. Muusikasse ei toonud Miles Davise kaheksakümnendaid siiski enam midagi uut, repertuaar lähenes popmuusikale ja tema instrumentaalsed võimed olid tervislikel põhjustel sageli väga nõrgad. Miles Davis't peetakse ehk suurimaks dzässmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid näiteks cool jazz, modaalne dzäss, dzäss-rock, mõjutas oluliselt teisi dzässi ja popmuusika voolusid: bebop, third stream, avant garde, ambient, world music. Diskograafia: Birth Of The Cool (1949), Bags Groove (1954), Ascenseur pour l'échafaud (1957),Kind Of Blue (1959), Sketches Of Spain (1959), E.S.P (1965). Videograafia (DVD): The Cool Jazz Sound (1959), Miles Electric: A Different Kind Of Blue (1970), Live In Montreal (1985), Miles In Paris (1989), The Miles Davis Story (2002) (dokumentaalfilm). Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Miles_Davis http://images.google.ee/images
pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas
Californias. Ta oli USA trompetist ja ansamblijuht. 1969. aastal avaldas Miles Davis paljude meelest dzäss- rocki alguseks peetavad albumid In A Silent Way ja Bitches Brew, millel tegid kaasa Shorter, Hancock, Joe Zawinul, John McLaughlin, Dave Holland, Jack DeJohnette, Chick Corea ja teised. Miles Davis't peetakse ehk suurimaks dzässmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid näiteks cool jazz, modaalne dzäss, dzäss-rock, mõjutas oluliselt teisi dzässi ja popmuusika voolusid: bebop, third stream, avant garde, ambient, world music. 5 Miles Davise albumeid · ,,Birth Of The Cool" · ,,Bags Groove" · ,,Ascenseur pour l'échafaud" · ,,Kind Of Blue" · ,,Sketches Of Spain" · ,,E.S.P" · ,,Miles Smiles" · ,,Nefertiti" Miles Davis ,,In A Silent Way" · ,,Miles In The Sky" · ,,Filles de Kilimanjaro" · ,,In A Silent Way" · ,,Bitches Brew"
bigbbändide kujunemisega tekkis swingmuusika periood. Bigbändi meloodiagruppi kuulus 4-5 saksofini, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni; rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. Nimetuse sai swingmuusika iseloomulikust rütmilisest "kiikumisest". Kõige tuntumad swingmuusika perioodi isikutest olid Bennu Goodman ja Glenn Miller. Modernjazz Valgete poolt lihvitud swingmuusika jäi afroameeriklaste väljenduslaadile võõraks. 1940. keskel tekkis uus muusikastiil bebop, mis oli sisuliselt Orleansi stiili kõrgem aste. Suurte bigbändide asemel tulid taas väiksemad ansamblid, improviseerijate roll kasvas oluliselt. Beboppi iseloomustavad kõige enam rahutus ja närvilisus. Koos bebopi levikuga tekkis jazzis esile silplaul ehk catsstiil. Esimest korda jazi ajalood hakkas kujunema olukord, kus domineerivaid stiile ei olnud enam üks vaid mitu, sealhulgas cooljazz ja West Coast jazz. 1950. lõpus kujunes välja cool jazzile ja West Coast jazzile vastanduv suund
swingi-stiili esindaja) Glenn Miller (tema orkestri poolt esitatud swing-muusika filmis 'Päikesepaistelise oru serenaad') Cloeman Hawkins (tõi jazz-muusikasse saksofoni! Temas alates sai see üsna armastatud pilliks) Duke Ellington (jazz-muusika omapärasemaid isiksusi, keda ei saa paigutada ühegi kindla stiili raamidesse. Ta on võtnud kõigilt midagi ja samas säilitanud omanäolisuse. Tema üks tuntum pala on nt 'Mood Indogo' BEBOP -Tekkis 40-datel -sõna imiteerib tüüpilist rütmifiguuri, mis esineb antud stiilis. -Stiil ei ole enam sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu oli Swing. -väiksemad ansamblid, mis mõjuvad küllaltki lärmakalt. -Pillidega tehakse vilistavaid ja kriiskavaid hääli. -Meloodia muutus keerukamaks, improvisatsioone iseloomustab kiirete passaazidega liikumine ja löökriistade osa on kasvanud. -on mõju avaldanud vokaalsele jazzile, kus teksti asemel on kasutatud improviseeritud
"Friends" "Romantic Warrior". Since 70s to 90s, AvantGarde(Free Jazz) scene has been a been a playground for flutists and flutist James Newton achieved popularity with the new style where improvisation exceeds the need for harmonic sequence. In 80s, flute player Hubert Laws collaborated with J.P.Rampal and performing several live concerts. The Eighties also saw a memorable series of recordings by trumpeter C.Baker , whos sideman Nicola Stilo established himself as one of the leading bebop flute players of the modern era. In modern era, techniques from east and different forms of ethnic music has developed jazzflute playing even further and along with western classical music, there is much investigation in this category by both parties. A flute player Robert Dick has done some serious research in the field of multiphonics and having released a book "The Other Flute", he was set as one of the founders of modern jazz playing. Sources used: www.flutehistory.com
2) Ekstaatilisus 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon) Algosad: 1) Orjade töölaulud 2) Misjonimuusika 3) Blues 4) Puhkpillimuusika 5) Valgete olustikumuusika 6) Neegrite olustikumuusika Jazzvokalism Sellel pole midagi tegemist klassikalise laulukooliga. Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning kaasaegsele (soulile) mustade popmuusikale. Puuduvad sellised hääled nagu sopran ja bass. Lauljad kasutavad erinevaid tämbreid, mis jätavad mulje tohutust hääleulatusest. Bebop pidurdas vokaalmuusika arengut. Bossanova tulek muutis vokaalmuusika kergemaks. Algaastate vokalistid olid mehed (laulsid pillimängu kõrvalt). Vokaalmuusika oli see, mis tõi naised jazzmuusikasse. Parimad vokalistid on pärit Ameerika mandrilt. Kasutati silpidel improviseeritud laulu scat. Kõige rohkem on seda scat-laulmist bebop-stiilis. Teksti osatähtsus on minimaalne. Meeleolu luuakse erinevate tämbrite, karjumiste, sosinatega. Jazzsaksofonism
Beiderbecke ja Paul Whiteman 1930ndad: Neil aastatel sai alguse swing, mida peetakse ka uueks ajastuks jazzmuusika ajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri Big Band´i teke. Big bandi koonduvad klarnet, saksofon, trompet, tromboon, klaver, kontrabass ja trummid. Swingiajastul oli väga tähtsal kohal rütm ja swingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Sel ajastul said tuntuks mitmed suurkujud nagu Duke Ellington ja Frank Sinatra. 1940ndad: 40ndate jazzi stiiliks oli Bebop. Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k.a ka nendest, mis olid jazzmuusikale iseloomulikud).
On June 15, 1996 she died at the age of seventyeight. Of Fitzgerald, Johnny Mathis said, "She was the best there ever was. Amongst all of us who sing, she was the best." From those early days on Harlem streets to the upper stratosphere of musical fame, Ella Fitzgerald's life was the quintessential American success story. Through fiftyeight years of performing, thirteen Grammys and more than forty million records sold, she elevated swing, bebop, and ballads to their highest potential. She was, undeniably, the First Lady of Song. April 25th .Temperance and William Fitzgerald .Her mother had a heart attack , when she was 15 . First record with Chick Webb "Love and kisses" Biography Dubbed "The First Lady of Song," Ella Fitzgerald was the most popular female jazz singer in the United States for more than half a century. In her lifetime, she won 13 Grammy awards and sold over 40 million albums.
Sisukord Jazzmuusika referaat Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks C...
Veelgi enam, Young avastas ka kaasaegsele (soulile) mustade popmuusikale. Puuduvad sellised hääled nagu sopran ja bass. Lauljad "jaheda" jazzi võimalused ammu enne kui zanri areng ise selleni jõudis ja kohalerutanud juhuseotsijad kasutavad erinevaid tämbreid, mis jätavad mulje tohutust hääleulatusest. Bebop pidurdas selle erakordseks moevooluks muutsid. Youngi kontseptsioonid olid niivõrd erinevad Hawkinsi vokaalmuusika arengut. Bossanova tulek muutis vokaalmuusika kergemaks. Algaastate vokalistid olid
Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16. Jazzrock, fusion jazz (seitsmekümnendad) lk. 20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk
Pidevalt loodi uusi heliplaate, mida vist ükski teine ansambel pole rohkem valmistanud. 1930ndatel lõi Ellington ühed oma kõige suuremad hitid, mille hulka kuulusid ,,Mood Indigo", ,,It Don't Mean a Thing (If It Ain't Got That Swing)", ,,Sophisticated Lady", ,,Solitude", ,,In a Sentimental Mood", ,,Caravan". 1940ndaid ja viiekümnendate algust võib pidada Duke Ellingtoni karjääris kerge allakäigu aegadeks. Sellel ajal tõusid esile teised muusikastiilid nagu Bebop, Rythm and Blues, Rock & Roll, mis viisid ära hulga publikut. Bigbändide populaarsus vähenes. Kuid just siis, kui asjad ei paistnud hästi, lõpetas Ellington kriitikute ennatlikud jutud ,,langusest". See juhtus 1956.a Newporti festivalil, kus Ellington oli välja kuulutatud vaid ühena teiste ahvatluste seas. Keegi ei oodanud midagi erakordset, kuid tema etteaste osutus festivali kulminatsiooniks. Duke mängis oma vana ,,Diminuendo and Crescendo in Blue", mis
Ta oli USA trompetist ja ansamblijuht. 1969. aastal avaldas Miles Davis paljude meelest džäss-rocki alguseks peetavad albumid In A Silent Way ja Bitches Brew, millel tegid kaasa Shorter, Hancock, Joe Zawinul, John McLaughlin, Dave Holland, Jack DeJohnette, Chick Corea ja teised. Miles Davis't peetakse ehk suurimaks džässmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid näiteks cool jazz, modaalne džäss, džäss-rock, mõjutas oluliselt teisi džässi ja popmuusika voolusid: bebop, third stream, avant garde, ambient, world music. Miles Davise albumeid • „Birth Of The Cool“ • „Bags Groove“ • „Ascenseur pour l'échafaud“ • „Kind Of Blue“ • „Sketches Of Spain“ • „E.S.P“ • „Miles Smiles“ • „Nefertiti“ Miles Davis „In A Silent Way“ • „Miles In The Sky“ • „Filles de Kilimanjaro“ • „In A Silent Way“ • „Bitches Brew“
1900 - I maailmasõda olid subkultuurid pigem sõpruskonnad, boheemlased, loodusearmastajad, nudistid jne. Peale I maailmasõda alkoholi ja jazzi ümber tekkivad subkultuurid. Saksamaal ,,Swing kids", kes vastandusid Hitlerjugendile ja käsid swingiklubides. Amerikaniseerumine. USAs seoses depressiooniga tänavalaste jõugud, alkoholi ärakeelamisega gängsterid. 1940ndatel ,,teenager", zoot suiterid (mässud sõja tõttu keelatud riidekasutuse pärast), bebop hipster ja beat (Kerouac), Hell's Angels Esialgu olid küll subkultuurid klassipõhised, kuid see muutus. Subkultuuride teke on märk traditsiooniliste klassipiiride lagunemisest tarbimise abil, sest ,,töö ja kodu" identiteedi kõrvale (ja riietuse kõrvale) tuli ka vaba aja riietus ja identiteet, sotsiaalne kuuluvustunne. Loovusest sai igapäevastiili osa, mis vastandus tööajale, koduajale.
juba öeldud, valdavalt tantsumuusika ja tema areng toimus vastastikuses koosmõjus tantsu- muusikat kasutavate asutustega, milleks sel ajal olid põhiliselt restoranid ja tantsukohvikud. 3 Oma raamatus “Raudeesriide taga” toob Heino Baskin valiku näiteid tolleaegsetest selleteemalistest ajaleheartiklite pealkirjadest “Pravdas”: “Saksofonist pussnoani on üks samm”, “Alguses džäss, siis vägista- mine” jne (Baskin 1993: 86). 4 Bebop – 1940. aastate teisel poolel tekkinud džässistiil, mis tõi kaasa palju harmoonia-, meloodia- ja rütmiuuendusi. Tähtsaimad esindajad: Dizzy Gillespie, Charlie Parker, Thelonious Monk, Kenny Clark. 11 Ajaliselt langes džässi jõudmine Eestisse väga soodsale hetkele uute arengute jaoks – riik ja rahvas oli äsja vabanenud Vene tsaaririigi võimu alt ja seega oli täiesti loomulik ka soov
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
