„Ragtime“ 1) Fiktsiooni ja fakti põimumine teoses, näited (vähemalt 5) – ja analüüsi ja põhjenda sellise vormivõtte väärtust. Teoses tehakse palju vihjeid tuttavatele ajaloolistele sündmustele ja isikutele, kuid autor muudab sageli ka teatud üksikasju või muudab asjaolusid täielikult. Niiviisi võtab romaan omaks nii fantaasiaelemendi kui ka ajalooliste kirjelduste subjektiivsuse. Ajalugu käsitletakse üksikisikute tegelaste erinevate reaktsioonide, sündmuste ja oludega, mis annab põhjaliku ülevaate sotsiaalsetest suundumustest tollel ajaperioodil. ● Harry K. Thaw tulistas ja tappis ka päriselus arhitekt Stanford White'i ning ta oli tõesti abielus Evelyn Nesbitiga. ● Emma Goldman skeemitas ka tegeligult Alexander Berkmaniga Henry Clay Fricki mõrvamises. ● Houdini põgenemine vanglast 2 minuti jooksul- terve jutt ei olnud küll sõna sõnalt nii kuidas see päriselt küll juhtus, kuid ta sai siiski vanglast välja...
Ragtime Kevin ja Kaspar 9.kl Mis on ragtime? · Termin ragtime tuleb ingl k sõnadest ragged time, mis eesti keeles tähendab räbaldunud pulss. · Põhiliselt seisneb ragtime sünkoobis rütmis e n.ö räbaldunud pulsis. · Mängitakse paberilt maha. · See muusikastiil on üheks jazzi aluseks. · Mängitakse enamasti klaveril. Ajalugu · Põlvneb euroopapärasest marsitaktist, mis on segunenud Aafrika muusikaga. · Sai alguse 19. sajandi lõpul ja kogus aina hoogu ka 20. sajandi algul. · Lõppes jazzi lõpliku heakskiiduga rahva seas 1917. aastal. · Mängisid põhiliselt mustanahalised muusikud. · Tippaeg 1897-1917. Ajalugu 2 · 1899
Tallinn 2008 Scott Joplin (sündinud vahemikus juuni 1867 ja jaanuar 1868 1. aprill 1917) oli USA pianist ja ragtime`i helilooja. Koos James Scotti ja Joseph Lambiga oli ta ragtime`i eestvedaja selle algusaastatel. Ta on kirjutanud ragtime`i "Maple Leaf Rag" ja ragtime valsi "Pleasant Moments", mis on tänini ühed hinnatuimad terves maailmas. Scott Joplini nimetatakse ragtime muusika kuningaks, ta sündis Lindeni lähedal, Texases. Kui ta oli seitsmene kolisid nad perega Texarkanasse. Vaatamata tema noorele eale oli ta uskumatult hea klaverimängus.Julgustusele vanemate poolt oli ta juba osav bandzos ja alustas klaveri mängimisega. Vanuseks üksteist ja eestkostjaks Julius Weiss, õppis ta oivalisemaid punkte harmoonias ja stiilis. Noorukina töötas ta tantsumuusikuna. Pärast mitmeid aastaid olles rändav klaverimängija, mängis ta oma muusikat kõrtisides ja
"Ragtime" Anne Borkmann, 12b Lugedes Edgar Laurence Doctorow ,,Ragtime'i" läksin ma ajas tagasi möödunud sajandi alguse ja Esimese maailmasõja vahele New Yorgi lähedale New Rochelle linna. Ma tutvusin kolme Ameerika perekonna: valge nahavärviga ülemklassi pere, parema elu eest võitleva juudi pere ja mustanahaliste pere, ning hulga ajalooliste isikutega, kelle seas oli Harry Houdini, Sigmund Freud ja ka Theodore Roosevelt. Lisaks neile oli palju väljamõeldud tegelasi väljamõeldud tegevustega.
sõnadega `morbiidne', `kurjakuulutav' või `ängi täis'. Lugedes erinevaid teoseid nagu "Stepihunt" või "Protsess" tunnetame pidevat tormi saabumist või koormat nii üksikisiku kui terve ühiskonna õlgadel. Tõeline õnnetunne ongi justkui nagu illusioon või pettekujutelm, mille endile loome, et karmis ja ebaõnne täis maailmas ellu jääda. Kuid kas kirjandusest lähtudes on õnn siiski võimalik? Sellele küsimusele keskendub ka minu Ragtime-i arutlus. 20. sajandi kirjanduse tippkuju Ernest Hemingway on öelnud "Õnn tarkade inimeste hulgas on harvim asi, mida ma näinud olen." See ütleks meile justkui, et intelligentsed inimesed omavad palju täielikumat pilti maailmas tänu tugevamale ühiskonnatunnetusele, kui keskmine inimene. See omakorda eeldaks, et maailm ongi kogu oma hädade ja probleemidega summaarselt muremeri. Ka Ragtime-is oli näha
Jazz Jazz is a type of lively music with strong, complex rhythms. It's earlier expression is said to be ragtime. Jazz was first played at the beginning of the 20th century by black musicians in New Orleans, Louisiana. Jazz began with a basic trio of musicians: a cornet, a trumpet or a violin and a trombone. Below this there was a guitar or a banjo, sometimes a piano and drums. Jazz musicians often accent or add notes or beats in unusual or unexpected places. Also they add other elements of black music such as blues and ragtime to make a unique American music form. Musicians make up tunes as they play.
Need olid rändteatrid ja nende näitlejad lauljad, tantsijad ja ka akrobaadid-minstrelid. Nii nim. keskaegseid pr. Muusikuid. Etenduse keskmes olid mustaks võõbatud artistid kes karikatuuriliselt matkisid mustade kõnet, laulu, käitumist, tantsu ja pillimängu. Esitajateks olid vaid valged. Minstrelite õitseajaks jäi 19. saja teine pool. See oli tol ajal kõige rahvalikum ajaviide. Sellise muusika kaudu levis rahvahulkadesse 3 tantsu stiili: Steptants, shuffle ja cakewalk. RAGTIME Termini ragtime algkujuks arvati olevat sõnapaar ragget-time e räbaldunud pulss. Pealinnaks on sedalia-Missouri, seal elas ragtime vaimne isa Scott Joplin. Omal ajal oli Ragtime peaaegu konkurentsitu. Ragtimeil on 2 olulist tunnust: see on alati läbi komponeeritud ja kus puudub jazz muusikale omane improvisatsioon. See on põhiliselt klaverimuusika. Kõrgperiood on lühike, vaid 20 aastat. Lõpeb S. Joplini surmaga. Vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi
Nende etenustest sai äri ning liikusid suured rahad. Jazzmuusikuile oli kasu neist sellepärast, et paljud neist said sel orkestrites praktikat. MUUSIKA KUULAMINE 1. Ray Midleton - I Dream of Jeanie, writen by Stephen Foster(Mintrelite etendus) (http://www.youtube.com/watch?v=6NqbxQw0rdY) 2. Al Johnson Oh, Susanna, written by Stephen Foster(Minstrelite etendus) (http://www.youtube.com/watch?v=EYWmBaVcNYg&feature=related) 12 RAGTIME (~1890) Jazzmuusikaga väga tihedas seoses on veel üks ameerika rahvaliku muusika vorm- ragtime - purukspekstud takt - millega viidatakse muusika tugevasti sünkopeeritud karakterile. See sai alguse eelmise sajandi lõpul. Kõrgaeg oli umbes 1897- 1917. Meie teame vaid üht osa Ragtime'ist, see on vaid suure jäämäe tipp. Kuid mõjutas kõige rohkem jazzi. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro- ameerika juurtega, oli ragtime seotud
saj · Hoidis tööl püsivat rütmi · Afro-ameerika muusikavorm Spirituaalid: · Täidavad rütmilised käteplaksud · Tantsuliigutused, vahele hõiked · Vaimuliku sisuga · Vabadust igatsev Bluus: · Nukra alatooniga · Mustanahaliste kannatustest jutustav kurblaul · Kannatustest jutustav, vähemalt algselt Menestrelid: · Otsene Jazz mu. Teerajaja · Rändteatrite esinejad · Valged pakkusid mustade muusikat · 1840-1900 õitseng Ragtime · sümfoonide rohke · valgete autorite poolt loodud klaveripala · 1897- 1917 õitseng
The Star-Spangled Banner Ameerika hümn Hümni viis on "To Anacreon in Heaven" Sõnad on loonud Francis Scott Key http://www.youtube.com/watch?v=d1NR2K-ga Muusikastiilid Põhja-Ameerikast on pärit mitmeid muusikastiile, tuntumad neist on Bluus(millest arenesid järgmised) Dzäss ehk dzässmuusika(19.sajandi lõpp) Ragtime(19.sajandi teine pool) Rütm ja bluus(u 1930) Rock'n'roll(u 1940) Bluus Bluus (inglise keeles blues) on muusikazanr ja stiil, mis kujunes välja afroameerika spirituaalidest ja töölauludest. Bluusist on välja arenenud ragtime, dzäss, rhythm and blues ja rock'n'roll 1930ndatel hakkas bluusis levima "kannapööre"mis tähendab salmi lõpukäiku, millele järgneb uue salmi algus http://www.youtube.com/watch?v=rhrqZP_qVyU Dzäss ehk dzässmuusika Tekkis 19
...................................................................................1 Jazzpianism algusaastatel.........................................................................2 Orjade töölaulud....................................................................................2 Misjonimuusika....................................................................................2 Traditsionaalne jazz ...............................................................................3 Ragtime..............................................................................................4 Blues.................................................................................................4 Swing................................................................................................4 Dixieland.............................................................................................5 Menestrelid..............................................................................
USA mustanahaliste töölauludest Nt: plantation songs istandustelaulud Bluusist Spirituaalidest Euroopa muusikast eristab jazzi kolm põhilist elementi Teatud suhe rütmi, mida nimetatakse "õõtseks" (SWING); Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus, milles olulist rolli etendab improvisatsioon; Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab jazzmuusikute esituse individuaalsust. Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime´i mille võidukäik kestis 18971917. Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a
Dzäss ehk dzässmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Ajalugu Louis Armstrong 1890ndad - 1910ndad
rahvamuusika ristumise tagajärjel. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzässi ei saa täpselt noodistada, see toetub bluusi heliredelile. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässmuusika viljeleja on dzässmuusik. Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri (bigbändi) teke. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud: Duke Ellington Count Basie Glenn Miller Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. Free Jazz 1950.aastad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor.
1920 1940 1960 1980 2000... Euroopa muusikast eristab jazzi kolm põhilist elementi *Teatud suhe rütmi, mida nimetatakse "õõtseks" (SWING); * Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus, milles olulist rolli etendab improvisatsioon; * Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab jazzmuusikute esituse individuaalsust. Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime ´i mille võidukäik kestis 18971917. Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941)
Pluralism - stiilide paljunemine Süvamuusika - klassikaline muusika, mitte ainult klassitsismi, vaid ka keskaja, renessansi, baroki ja romantismi muusikat, paljusid modernistlikke ja postmodernistlikke suundi Popmuusika, klassika Dzäss - muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Afroameerika muusika - Bluus tekkis 19. sajandi lõpus ja oli algselt mustanahaliste, reeglina füüsilise puudega muusikute vokaalne väljendusvorm, mida saadeti kitarril. Kinnistusid bluusi harmoonilised vormid, millest levinuim on 12-taktilise bluusi vorm. Töölaulud - laulud, mida laulsid Aafrika päritolu mustanahalised orjad töötegemise juures 17.19. sajandi orjanduslikus Ameerikas. Spirituaalid - vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja
Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, millest tuntuimaks liigiks on saanud boogie- woogie. Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter, Big Billy Broonzy, Bessie Smith. Menestrelid Menestrele võis kuulda ameerika rahvalike rändteatrite etendustel. Menestrelide kunsti õitseaeg oli aastail 1840-1900. Menestrelide kaudu levisid rahva hulka nt sellised tantsud nagu shuffle, cakewalk ja stepptants. Ragtime Ragtime'i kõrgperiood Ameerikas oli 1897-1917. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpiline ragtime'i pala meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Scott Joplin. New Orleansi jazz Esimeseks jazzi-keskuseks sai New Orleans. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 19. ja 20. sajandi vahetusel. Selle jazzi liigi õitseaeg kestis kuni 1917. aastani. Põhjus oli selles, et selle jazzi liigi esindajatest mängijad mängisid põhiliselt lõbustusasutustes, kuid 1917. aastal suleti lõbustusasutuste rajoon. Louis Armstrong, Buddy Bolden. Dixieland 20
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz,
- 40. aastatel Mustanahaliste tantsustiil, mis suri praktiliselt välja 60. 70. aastatel Tänaseks levinud üle maailma ja saavutanud suure populaarsuse Charleston Swingtantsude otsene eelkäija Nime saanud sünnilinna Charleston'i järgi 1920. aastate Ameerika ja Euroopa moetants Blues Väga aeglane swingmuusika järgi tantsitav tants Kirjeldatud kui 3 minuti pikkust abielu Collegiate shag Kiire tants ragtime muusika järgi tantsimiseks Sündinud New Orleansis St. Louis shag Väga kiire ja energiline paigaltants Balboa Mitmete swingtantsude segunemisel sündinud tants Tantsitakse ülerahvastatud tantsusaalides kiire muusika järgi Pärit Lõuna-Californiast Balboa saarelt East coast swing Lihtsaim kõigist swingtantsudest Loodud ameerika tantsuõpetajate poolt 1942. aastal
levinud.Iseloomulikud tunnused helikeel jazz algselt alustas improvisatsioon, polyrhythm, mis põhineb syncopated rütmid ja unikaalne kogum võtteid täitmise rütmiline tekstuurid - swing. Edasiarendamine jazz on tingitud arengut jazzmuusikud ja heliloojad uute rütmilise ja harmoonilise mustrid. Jazz kujunenud kombinatsioon mitut muusikalise kultuuri ja Selle põhjal lõpul XIX sajandil moodustas teise muusikažanri ragtime. Seejärel ragtime rütmid koos elementide blues tekitas uue muusikalise suuna - jazz. Rock - üldistades nime mitmetes valdkondades popmuusika. -Sel juhul näitab kõnealuste piirkondade rütmiline tunne. Rock muusika on paljudes valdkondades, alates suhteliselt "light" žanrid nagu tants rock 'n' roll, pop-rock, Britpop, jõhker ja agressiivne žanrid - death metal ja grindcore.Päritolu rokkmuusika peituvad blues, millest tuli esimene kivi žanrid - rock 'n' roll ja rockabilly
KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt inglaste, sotlaste) laulud on mõjutanud jazzi meloodilist ja harmoonilist külge. -Neegrid alustasid jazz-muusikat hoogsate marsside ja tantsudega. -Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. See on noodistatud klaverimuusika, milles puuduvad improvisatsioonid. Ragtime loojana on tuntud SCOTT JOPLIN -Levis ka klaveril mängitav blues, mille üks liike on boogie-woogie. -Jazz-muusikat võib siduda linnakultuuriga. -Esimesed tuntud nimed jazz-muusikas on pärit New Orleanist. -New Orleansi jazzi harrastasid eranditult neegrid! - Sellele perioodile on omane: pillimehed ei tundnud nooti, mängisid peast, koosseisud olid väikesed (6-7 liiget).
!! 1. Honore de Balzac ,,Isa Goriot" lapsed armastavad isa vaid raha pärast. 2. Francois Mauriac ,, Armastuse kõrb" inimeste suutmatus üksteisega suhelda ja reaalsuse eest põgenemine 3. Hermann Hesse ,, Stepihunt" inimene koosneb tuhandetest osadest, mis kokku moosutavad terviku 4. Hermann Hesse ,, Klaaspärlimäng" inimese suurimaks kohustuseks on oma teadmiste jagamine ja vaimult peame me olema mateeriast kõrgemal. 5. E.L. Doctorow ,, Ragtime" maised nõrkused, armukadedus ja kinnisideed, mis viivad meid hukutusse. 6. Jaan Kross ,, Keisri hull" inimesed ei suuda tõde kuulata ja tsaar pigem paneb oma usaldusisiku luku taha. Armukadedus naiste tõttu 7. Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus" naabrite suhe. Tõde ei aita alati õigust säilitada, meie ostustest oleenb meie õnn ja saatus. 8. Lev Tolstoi ,, Anna Karenina" ühiskonna hukkamõist armastuse pärast, armukadedus
Harmoonia: madaldusi ei kasutata. - Akordijärgnevused Eelkäijad - Sündis 1900. paiku Ameerikas. - Ühendab endas Euroopa, Ameerika ja Aafrika muusikatraditsioone. - Afroameerika muusika on mustade orjade pärand.(töölaulud, gospel, spirituaalid) - Improvisatsioonilisus. - Eeslaulja ja koori vaheldumine. - Vaba rütmitunnetus. - Marsiorkestrite pillid osteti ja mustanahalised hakkasid improviseerima. - Otsesteks allikateks ka ragtime ja bluus. Ragtime - Hiilgeaeg ligikaudu 1890-1915. - Arendasid välja mustanahalised (lõuna-ja lääneosariikides) kõrtsides ja tantsusaalides. - Esimene stiil, mida aksepteerisid ka valged. - Algul vaid klaverimuusikas (kirjapandud, puudus improvisatsioon). - Paarisarvulises taktimõõdus ja marsitempos. - Scott Joplin - peetakse ragtime kuningaks. - Hiljem kandus ka orkestrimuusikasse. Bluus - Kujunes 19
Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920.aastail levis jazzmuusika Euroopasse, jazzmuusika oli läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 20ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman 1930ndad:
Jazz on metsik trummi põrin ning 60-ndatel hakkasid usklikud selle muusikastiili vastu võitlema.Eurooplastele meeldis see muusika väga.New Orleans oli dzässi esimene keskus. Jazz toetub blues'i heliastmikule (madaldatakse III ja VII astet) Aastaks 1920 oli jazz läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. New orleansi jazzi esimene, paljuski legendaarne figuur oli kornetist Buddy Bolden.Tema `'Ragtime Band'' inspireeris paljusid nooremaid muusikuid.Chicagos alustas oma hiilgavat karjääri Louis Amstrong (1900-1971).Ta kasvas väga vaestes oludes ja oli poisikesena paar aastat ühes vokaalkvarteis, kuni vaeslastekodus õppis selgeks trompetimängu.Mänginud kaks aastat Oliveri orkestris, alustas ta heliplaadistamist oma ansambliga Hot Five ja saavutas kohe suure menu.Tema teeneks tuleb lugeda seda, et jazz'ist on saanud eeskätt solistide muusika.Tema
Valter Ojakäär "Dzässmuusika" Eesti Raamat Tallinn 1966 Klaver oli igas kultuurimajas. Klaveriga oli hea puhkpille järgi teha. Kuna klaveril ei saa pikki noote Basie on kõige rohkem kasutanud svingmuusikas levinud riff-tehnikat, mis seisneb lühikese ostinaatse mängida, hakati kasutama tremolot. Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada meloodilise fraasi kordamises. (perforullid). Püütakse vasaku käe partiid lihtsamaks teha (ragtime'is olid vasaku käe hüpped). Vasakus Rhytm&Blues on Basie stiil. Agressiivse rütmiga muusika. Eriti oluline of-beat ning tähtis koht käes on bass sekunda (oktavihüpped) stride. improvisatsioonil. Valis oma orkestrisse improvisaatorid, mitte nooditundjad. 1) Harlemstride (esindaja Fats Waller) ja 29 Tavaline stride (esindaja Teddy Wilson). a) Traditsionaalne jazz (new orleans)
Dzäss Dzäss on Ameerika Ühendriikidest pärit muusika vorm, mis tekkis mustanahaliste kokkupuutel euroopaliku muusikaga 20. sajandi algul New Orleansis. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest ning bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija Ragtime, mille kõrgperiood oli ajavahemikus 1897 - 1917. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli
·muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus,milles olulist rolli etendab improvisatsioon; ·helikeel ja fraseerimismanneer,mis peegeldab jazz -muusikute esituse individuaalsust. Erinevaid stiile ja arenguetappe,mille jazz on läbinud alates selle sajandi algusest,iseloomustab üldises mõttes fakt, et need kolm põhielementi on erinevatel aegadel omanud erinevat tähtsust ning suhe nende vahel on pideval muutunud. 1900-1920 - Jazz'i kujunemine ja küpsemine koos ragtime 'i buumiga. 1920 - Dixieland 'i ehk traditional jazz 'i laine.(dixieland eelkõige valgete poolt esitatud 1920ndate jazz) 1930 - Jazz 'i raskuspunkti kandumine Chicagost New Yorki.Bändide koosseisu suurenemine 1940 - Bebop (reaktsioon swing 'i kommertslikkuse vastu),modernse jazz'i algus. 1950 - Cool jazz . 1960 - Free jazz .Osa muusikute üritus otsustavalt selga pöörata popmuusikale,soov omada eristuvat iseseisvat identiteeti.
1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19
Referaat Jazz Jazzist Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi.Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19
ja vastukaaluks hakkasid eurooplastest muusikud kasutama aafrikapäraseid sünkoope. Lisaks hakkasid mustanahalised orjad kasutama oma muusikas harmooniat ning tekkis uus zanr nimega spirituaal. Pärast orjanduse keelustamist oli mustanahalistel raskusi töö leidmisega, kuid osad neist said võimaluse pakkuda ,,madal-klassi" meelelahutust ning mängida klaverit baarides ja klubides. Mustanahaliste esinemistega hakkas arenema Scott Joplin uus zanr nimega ragtime, mille eripäraks oli suur sünkoopide kasutus ning improvisatsioon. Ameerika mustanahaliste muusika sai mõjutusi ka kuubalt kui sai populaarseks habanera, kuubas populaarne tantsumuusika. 1920. hakati jazzmuusikat halvustama ning muusikutel oli väga raske oma muusikat lindistada. Esimene mustanahaliste bänd, mis 1922. aastal plaadi väljastas, oli New Orleansis tegutsev Kid Ory jazzbänd. Uueks jazzi keskuseks oli sel ajal
25 mai on Ameerikas kuulutatud rahvusvaheliseks stepptantsupäevaks Seda harrastatakse Ameerikas, Austraalias, Jaapanis ja Euroopas, sealhulgas ka Eestis Tänapäeval tuntakse väga palju erinevaid stepptantsu stiile alates jazzstepist ja lõpetades iiri stepiga. Kõigist teistest tantsustiilidest, mis baseeruvad jalgadega tehtavatel löökidel (iiri clog, flamenco jt.), eristub Ameerika stepptants unikaalsete jazz muusika rütmide poolest. Stepis kasutatakse ragtime, jazz, swing ja bebop muusikat Flap kahekordne löök päkaga Shuffle löök päkaga edasitagasi Scuffle löök kanna ja päkaga edasitagasi Pick up tallalt või kannalt jala "üleskorjamine" päkalöögiga Stepptants ei ole traditsiooniline tants, kus kummardatakse partneri ees ja palutakse ta tantsule Steppimine nõuab pidevat treenimist ning harjutamist, eelkõige püsivust, sest esimeste tantsutulemuste nimel tuleb kõvasti vaeva näha.
sajandi lõpul. Kabaree keskused 20. saj alguses olid Berliin ja München. Kabareekunstis olid tähtsalt kohal kõrgetasemelised tekstid, satiirilised, iroonilised, ühiskonnakriitilised, erootilised, neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston, ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper).
Džäss ehk džässmuusika (ka jazz-muusika, inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Ajalugu: 1890-1910 Džässi ajaloo alguseks peetakse 19
juured Aafrikas. Tantsu nimi võib tuleneda wolofikeelsest sõnast jev, mis tähendab 'halvustama'. Ameerika Lõuna mustade slängis tähendas jive luiskamist, liialdamist, silmatorkava välimusega eset, marihuaanat ja seksuaalvahekorda. 1880. aastatel levis lõunaosariikide mustade seas tants nimega cake walk (koogikõnd - nimetus pärines tavast, et kook oli tantsuvõistlustel auhinnaks). Saatvaks muusikaks oli ragtime. Selline muusika ja tants said populaarseks ka New Yorgis ja Chicagos. 20. sajandi algul kui valgete ühiskonna käitumisnormid muutusid vabamaks, võtsid valged üle mõned energilisemad tantsud, mida seni olid tantsinud vaid mustanahalised - yankee tangle, texas rag, fanny bump, funky butt, squat jt. Paljud tantsud olid loomanimelised, algselt ilmselt pantomiimilise iseloomuga: turkey trot, horse trot, eagle rock, crab step, buzzard lope, fish walk, camel walk, lame duck,
töötlema
hälbima
käskima
kuduma
möönma
Vastused:
tüütama - tüüdata - tüütan - tüütasin - tüüdanud
töötlema - töödelda - töötlen - töötlesin - töödelnud
hälbima - hälbida - hälbin/hälvin - hälbisin - hälbinud
käskima - käskida - käsin - käskisin - käskinud
kuduma - kududa - koon - kudusin - kudunud
möönma - möönda - möönan - möönsin - möönnud
12) Mis keeltest on tulnud järgmised tsitaatsõnad ja -väljendid? Mida nad tähendavad? (8 p) 8
p
ragtime
boutique
ceteris paribus
rejoneador
Vastused:
ragtime
endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. Skisofreeniat on põdenud ka Margaret Mary Ray, kes sa kuulsaks kuna jälitas David Letterman'i ja Story Musgrave'i. Skisofreeniat põdes ka isik, keda on peetud jazzmuusika alusepanijaks, Charles "Buddy" Boldenile. Selle juhtumi puhul võib tänada, et skisofreenia kui haigus on olemas, sest arvatavasti selle puudumisel poleks ka Bolden hakanud arendama jazzmuusikat ning jäänud oma liistude juurde, milleks oli ragtime. Jazzmuusikutest põdes skisofreeniat veel Tom Harrell. Ka sellised kuulsad isikud nagu matemaatik ja Nobeli auhinna võitnud John Nash ning kuulsa füüsiku, Albert Einstein, poeg Eduard Einstein põdesid seda levinud haigust. Samuti langesid selle haiguse ohviterks ka Broadway staar Meera Popkin, Dr. James Watson'i poeg, Soti jalgpallur Andy Groam, Super Bowl'i võitnud jalgpallur Lionel Aldridge, Fleetwood Mac'i kitarrist Peter Green, Pink Floyd bändi liige Syd Barret, Moby Grape
Britain, along with the US, was the main contributor in the development of rock and roll, and Britain has provided some of the most famous bands, including The Beatles and many others. Britain was at the forefront of punk music (see below) in the 1970s with bands such as the Sex Pistols and The Clash, and the subsequent rebirth of heavy metal with bands such as Motorhead and Iron Maiden. Music in Britain from 1920s to the Present Day 1920s - Young people listened to ragtime and jazz. 1930s - Swing became popular. Benny Goodman and his Orchestra were the 'King of the Swing', as were Glenn Miller and Artie Shaw. The music was fast and frantically paced and led to dances being banned from dance halls, as the young women being flung into the air by their partners showed their stocking tops and underwear. Jazz continued to be popular. 1940s - The Second World War brought fast, frantic (and often American) dance music - boogie-woogie or jitterbug
Jazzmuusika ajalugu Jazzmuusika alged pärinevad afroameerika muusikast(töölaul, spirituaal, ballad, blues), mis oli kujunenud USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikusel mõjul. Euroopast Ameerikasse toodud muusika mõjutas just jazzi meloodilist ja harmooilist külge. Muusika riistad tulid afroameeriklaste ellu alles 19. sajandi teisel poolel. Levis euroopaliku puhkpilliorkesrti tüüp. Varase jazzi eelkäija on 19. sajandi viimaste aastakümnedite muusikastiil "Ragtime". Erinevalt jazzist levis see noodistatult. Ragtimes puudub impovisatsioon. Jazzmuusika üldiselt Jazz on nüüdismuusika liik, mis kujunes USA-s 20. sajandi alguseks. Jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Jazz on esitajate kunst, mille tegelik looja on mängija. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord
Blues Mis on blues? · Blues ehk eesti keeles bluus on vokaalne ja instrumentaalne muusikavorm, mis kujunes välja afroameerika spirituaalidest ja töölauludest. Bluusist on välja arenenud ragtime, jazz, rhythm and blues ja rock'n'roll. · Bluus on kaeblik, aeglase tempoga laul, mis tihti räägib esitaja enda elust ja kannatustest. · Bluusi tekst ja meloodia on sageli improviseeritud, harmoonia skeem püsiv. · Algul oli traditsiooniline bluusi värss arvatavasti üks ja sama rida mida korrati neli korda. Alles hiljem muutus standardiks, et korrati ühte rida kaks korda ning sellele järgnes "vastus". Blues algusaastatel
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline
tüütama- tüüdata, tüütan, tüütasin, tüüdanud 4 p
töötlema- töödelda, töötlen, töötlesin, töödelnud 4 p
hälbima- hälbida, hälbin ja hälvin, hälbisin, hälbinud 5 p
käskima- käskida, käsin, käskisin, käskinud 4 p
kuduma- kududa, koon, kudusin, kudunud 4 p
möönma- möönda, möönan, möönsin, möönnud 4 p
11. Mis keeltest on tulnud järgmised tsitaatsõnad ja -väljendid? Mida nad tähendavad?
(8 p) 8 p
ragtime- inglise keelest, klaverimuusikastiil, üks dzässi eelkäijaid
boutique- prantsuse keelest, väike moekauba pood
ceteris paribus- ladina keelest, kui muud tingimused on võrdsed
rejoneador- hispaania keelest, ratsa-härjavõitleja
12. Kuidas järgmisi tsitaatsõnu ja -väljendeid hääldatakse? (4 p) 4 p
café au lait-
hällilaul". Palju on erisugust koorimuusikat. Klaverimuusika on arvukas, kusjuures on palju kirjutanud ka kahele klaverile: "Kontsert kahele klaverile", "Sonaat kahele klaverile", "Kontsertiino kahele klaverile". Sooloklaverile: soolotsükkel "5 tooni", "5 kerget klaverit". Suur hulk väikevorme. Kuulus viiulikontsert, mida tihti ette ei kanta, kuna on viisivaene. Orkestrimuusikast on silmapaistval kohal "Psalmide sümfoonia". Orkestrisüidid "Kevad riitus", "Soldati ajalugu", "Ragtime", süidid nr 1 ja 2. Veel on tal kontserttantse: "Tsirkuse Polka", "De Venosa monument". Puhkpillioktett. Olulisemal kohal tema loomingus on mitmesugused lavateosed. Oopereid nim ooper-oratooriumiteks. Ballette nim koreograafilisteks stseenideks. Oopereid on 4, selle tipus on "Ööbik" ja "Oidipus Rex". Eriti hinnatud on tema ballettid, mida on kokku 14. Tuntumad on: "Tulilind", "Püha kevad", "Petruška", "Pulenella", "Haldja suudlus", "Orpheus". Kõik need on legendide ainestikul põhinevad
Brief History on JazzFlute Markus Eermann Jazz flute, on a jazzscale is quite a new phenomenon. There are early ragtime arrangement where flute and piccolo was used but due to having low volume, it didnt emerge as a solo instrument before the fifties after the electronic amplification was invented. Nowadays, thanks to the microphones, arrangers and composers have started to use flute on a regular basis(f.e saxophone players in big bands are required to play 2 instruments(double), most cases(Clarinet and Flute).Before 50s though, it had little use because of the low volume, Dancing halls
kvinti nt: “Uppunud Katedraal” 5. Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega , kuid neil pole seost kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised , vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee. Sai inspiratsiooni ragtime stiilist näiteks teose “Nuku Cakewalk” puhul. 6. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid. kiindumus hispaania kultuuri ja muusikasse. Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus
Silmas tuleb pidada seda, et käändelõpp kursiivis ei kirjutata. Näiteks homo sapiens'ist või arvestage tax free'd. Nii on raske võõrsõnu kirjutada ning paljud võõrkeelsed laenud on kodunenud nagu näiteks fänn (fan) ja faks (fax). See on lihtsustanud liitsõnade (fan-klubi ja fännklubi) ning tuletise (faksima) moodustamise. Siiski leidub sõnu, mis tuleks kirjutada lähtekeeles. Levinuimad on näiteks boutique, a la carte, Halloween ja ragtime. Võõrsõnamured lahendab tsitaatsõnale sobiva eestikeelse vaste leidmine. Sõna yuppie asemel oleks mõistlike kasutada pintsaklipslane, buffet asemel aga Rootsi laud. Võrdväärse vaste leidmine pole alati lihtne, sest näiteks show vasted vaadend ja etendus ei sobi alati. Tsitaatsõnade kasutamisel peab meeldes pidama, et neis ei tohi kasutada eesti astmevaheldust ( long drink, ains om long drink'i, mitm nim long drink'id). .
Sisukord Jazzmuusika referaat Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks
Sõda püüti unustada- senised karmid etiketi ja reeglid muutusid. Inimesed muutusid vabamaks Naiste osatähtsus ühiskonnas suurenes. Naine astus ühiskondlikku ellu. Tehnika jõudis kodudesse. Siidisukad Võrksukad Poisipea Tugev make-up Naiste suitsud Moodi läheb egiptoloogia Relatiivsusteooria Sotsialistlik realism kunstis Mood vahetus kiiresti Kino-filmitähed muutuvad iidoliteks ( heli, värvid) Jazz tõusis esile-Joplin Ragtime BBC Coco Chanell H.Ford C.Chaplin Hemingway Palju isme. Sürrealism=Salvador Dali Dadaism
teenida raha oma kooli ülalpidamiseks. Esmakordselt tutvus selle maa avalikkus neegrite spirituaalidega.. Paar aastat hiljem esines see koor ka mitmel euroopa maal, äratades kõikjal imetlust oma muusika sügava omapäraga. Õpiti tundma ka muid neegrikunstiliike ja muljed olid nii jõulised, et juba sajandivahetusel lõid Euroopa heliloojad teoseid, milles nad teadlikult rakendasid neegrimuusikale iseloomulikke jooni. Muusika alal oli otsustavaks dzässi eelastmete, näiteks ragtime mõju, millega algas afro-ameerika muusika sissetung euroopa muusikasse. Rhytm and blues on ameerika musta elanikkonna muusika. Ehtne bluus oli ameerika laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale jäänud. Bluusid kõlasid vaid maal või linnade neegrigetodes. Ameerika valge elanikkond sellest muusikast ei hoolinud, sellesse suhtuti kui alaväärtuslikku neegrimuusikasse. 40-ndatel aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvamad rütmid
An important feature is blurring the line between history and fiction. To sho that history is neither absolute nor finite. And again in accordance to post- modernism it all depends on the point of view, there can be many histories. A writer who represents this genre better than anyone is E.Z Doctorow (1931-). The period is know for it's anarchist attacts. They installed bombs and tried to organise 'terrorists acts'. The real events contribute to the novel. But the title 'Ragtime' is not only about the content but also about the form. It's a caleidoscopic picture accomapnied by the vibes of ragtime. The novel has an important epigraf do not play this piece fast, it's never right to play ragtime fast. And this eograf sets the tempo and the mood of the novel which is fairly slow. The writer outlines several problems from the past which have not been solved in the present. The first one is the fate of the blacks and the fate of immigrants
annaabi.ee 
