ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile) INDIA-ASJADE NÕUKOGU-asutati hispaanias DEISM-õpetus, et kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on jumalalt imet oodata PREISIMAA-hasburgide valduste kõrval kujunes teiseks tugevamaks riigiks saksamaal BAROKK-suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil. ROKOKOO-kerge, õrnem, mänglevam nagu kergemeelne ja muretu õukonnaelu, millest ta oli tekkinud, sünnikodu prantsusmaal KREOOLID-Ameerikas sündinud eurooplaste järeltulijad ASEHALDUSAEG-ajajärk, millal kehtestati Eestis ja Liivimaal uus halduskorraldus, mis muutus Balti provintside valitsemiskorra Venemaa sarnaseks ja see püsis kuni Katariina II surmani. INDIAANISÖJAD-söjad indiaanlaste ja kolonistide vahel, kuna indiaanlased tahtsid koloniste oma mandrilt minema ajada, aga kaotasid ISESEISVUSDEKLARATSIOON-1776 aastal, 4. Juunil vastu vöetud deklaratsioon, mis kuulutas
NEW ORLEANSI JAZZ JAZZ'I KESKUS SADAMALINN NEW ORLEANS ELANIKUD: Hispaanlased, prantsalsed ja teiste Euroopa rahvaste järeltulijad Afroameeriklased Kreoolid TÖÖKOHAD: Lõbustusasustused Vastlakarnevalid Matuserongkäigud Mississippi jõelaevad Vabaõhu tantsupeod jne. SAMM JAZZINI Mustad pillimehed Puhkpilliorkestrid New orleansi jazz NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Kornet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tromboon NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Klarnet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Trumm NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS:
Brasiilia ja natuke tänapäeva Uruguayst ja Paraguayst jäid Portugalile, Tsiili, osa Argentiinast, Boliivia ja Peruu jäid aga Hispaaniale. Hispaania asumaade valitsemine oli koondatud Madridis asuva India-asjade nõukogu kätte, mis teostas kogu kõrgemat võimu Ladina-Ameerikas. Ameerika asumaade priviligeeritud ülemkihi moodustasid Euroopas sündinud ametnikud, kelle käes olid peaaegu kõik kõrgemad haldus- ja sõjaväeametid. Kreoolid ehk Ameerikas sündinud eurooplaste järglased ei saanud juhtivatesse ametitesse tihti. Ameerika põliselanikkonna moodustasid indiaanlased, kes olid Hispaania seaduste kohaselt vabad inimesed. Tavaliselt elasid nad kolonisaatorite maal. Nende põhikohustuseks oli täita oma tööülesandeid ja maksta makse. 16. sajandi algusest hakati Ladina-Ameerikasse tooma Aafrikast neegerorje, kelle elu möödus istanduseomanikule tööd tehes.
6. bengali 150 16. korea 60 7. vene 150 17. telugu 55 8. portugali 135 18. tamili 55 9. jaapani 120 19. marathi 50 10. saksa 100 20. vietnami 50 Keeled ei ole lõplikult klassifitseeritud. Mõne keele puhul on suuremad vaidlused. Mõned keeled ei ole n-ö geneetilised keeled (s.o. pole tavapärase põlvnemise tulemus), nt pidzinid, kreoolid ja segakeeled. Pidzin: tekib mitme kõnelejaskonna kompromissina, kui ühine keel puudub. Väga tihti seostub kolonisatsiooniga. Kasutussfäär esialgu äärmiselt kitsas (kaubandus, vahetus jms). Grammatika on mitme keele grammatika kompromiss, sõnavara on pärit kõrgema staatusega keelest. Sõnavara allikas on leksifitseerija. Paljude pidzinite nimed on leksifitseerija järgi (inglise-põhised, araabia-põhised jms). Pidzin pole kellegi emakeel. Kreool: areneb enamasti pidzinist
oma emamaaga ja ka kõiki tooteid ei võinud toota, sest need imporditi emamaalt, mis kallindas nende hinda. Elanikkonnast moodustasid suure osa indiaanlased, kes elasid vabade inimestena. Ühiskonnas valitses kastistruktuur, esimese kasti moodustasid nn püreneelased (nendest koosnes kõrgem ametnikkond, kes olid sündinud Hispaanias. Rikkad saatsid oma naisi selle staatuse saamiseks koguni Hispaaniasse sünnitama); teise kasti kuulusid kreoolid kolooniates sündinud valged, kes jagunesid sotsiaalselt rikasteks ja haritlaskonnaks. Kreoole tõrjuti nii poliitiliselt kui ka majanduslikult, nende maksukoorem oli suur ja kõik paremad ametid kolooniates anti püreneelastele. LadinaAmeerikas tegeleti peamiselt maisi ja ubade kasvatamisega indiaanlaste poolt. Valged kasvatasid oma latifundiumites nisu, pipart ja suhkruroogu. Kõikides kolooniates oli keelatud viinamarjade, oliivide ja mooruspuude kasvatus
ROMANTISM- Mõtteviis, kus väärtustatakse üksiku kangelase tähtsust, vaprust, suuremeelsust. NATSIONALISM- Rahvuslus, mõtteviis, kus oma rahvast peetakse teistest paremaks. SOTSIALISM- Mõtteviis, kus pööratakse tähelepanu inimeste hakkama saamisele ühiskonnas. Ladina- Ameerika Hispaania koloonia- Kohalikku tööjõudu ja loodust kasutati Hispaania huvides. Elanike kihid: Bürenneelased- Hispaanlased Kreoolid- koha peal sündinud järeltulijad Indiaanlased- kohalik põlisrahvas orjad- neegerorjad aafrikast Vabadusvõitlust mõjutasid: valgustus Prantsuse revolutsioon USA iseseisvumine Haiti orjade ülestõus Süveneb ebaõiglus Ameerika USA Territoorium: Iseseisvus 1775-1786 Suurbritanniast Laienes lääne suunas 23 osariiki Elanikkond: Valged (Eurooplaste järeltulijad) Indiaanlased (põliselanikud)
Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest
Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest
25. Kelle merereisid panid aluse eurooplaste avastustele ja vallutustele Ladina-Ameerikas? Christoph Kolumbuse merereisid 26. Mis aastal sõlmiti Tordesillase kokkulepe? Milline mõju oli Tordesillase lepingul Ladina-Ameerika koloniseerimisel? 1494.a. Portugal pidi saama idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad Nõnda sattus Brasiilia Portugali valdusse ja ülejäänud Ladina Ameerika territoorium jäi Hispaania valitseda 27. Kes olid kreoolid? eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad 28. Miks ja kuidas püüti takistada kreooli rahvastiku teket? suurimat võimalikku ohtu kasulike asumaade säilimisele nägi Hispaania eeskätt kreoolides. Seepärast püüti takistada nende arvukuse kasvu. Seega piirati hispaanlaste väljarändamist Ameerikasse, kõrgeid ametikohti jagati vaid lühikeseks ajaks, õhutati tülisid elanikkonna eri kihtide vahel, takistati kolooniate omavahelist suhtlemist jne. 29. Kes on pildil
Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiset poolt talupoegadele ja töölistele Kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist Koloonia asumaa Konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega Kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad Legitiimsus seaduslikkus Luterlus protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine Manufaktuur käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo
asehaldusaeg 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks. Püsis kuni Katariina II surmani. indjaanisõjad 17. sajandil alanud ja pea poolteist sajandit kestnud sõjad eurooplaste ja ameeriklaste vahel. iseseisvusdeklaratsioon Riiklik dokument, mille võttis 4. Juulil 1776 Philadelphias vastu kontinentaalkongress. Deklatartsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. kreoolid Eurooplaste Ladina Ameerikas sündinud järeltulijad. barokk 17.-18. saj. Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontratus ja tugevad tunded. rokokoo 18. sajandil Prantsusmaal barokist edasi arenenud kunstistiil. Oli kergemeelne ja mänglev. 2) Kes olid ja milles seisnes järgmiste isikute tähtsus: Friedrich II Preisimaa kuulsaim valitseja. Ta oli valgustatud monarh ja ta pidas ennast rahva ja riigi kõige esimeseks teenriks
16. Kakskeelsuse tüübid. Kakskeelsus a) ühiskondlik sotsiolingvistika b) individuaalne psühholingvistika Kakskeelsuse üldaktsepteeritud määratlus puudub. Kakskeelsuse tüübid Weinreich: koordinatiivne(coordinative) ja kombineeritud (segatüüpi, compound). Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. koodivahetus, koodivaheldus Kakskeelsuse uurimine Põhiprobleeme: - kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? - statistilised tulemused: mõjutab küll - nn kriitiise ea teooria (alates Lenneberg 1967); - on uurimusi, mis näitavad, justkui mõned täiskasvanuna alustanud jõuaksid emakeelse kõneleja tasemele;
Jazzmuusika sündis 20. saj. esimestel aastatel New Orleansis. Esimesed jazzmuusikud sündisid seal. New Orleans oli vaheldumisi prantslaste ja hispaanlaste käes. Need olid orjade suhtes mõnevõrra sallivamad kui inglased ja ameeriklased. Kuna seal kehtis seadus, mille järgi igaüks, kes suutis tõestada oma põlvnemist prantsuse vüi hispaania esivanemast, oli hoolimata naha värvusest valge kodaniku õigustega. Nii kujunes New Orleansis välja jõukamate segavereliste elanike kiht nn. kreoolid. Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orleansi jazzmuusikute juures orkestrite võistlused. Esialgu püüdsid läheduses asuvatel tantsuplatsidel asuvad orkestrid üksteist lihtsalt "surnuks mängida", hiljem viidi aga rongkäikude ja karnevalipidustuste ajal konkureerivaid orkestreid sihilikult kokku ja lasti neil võistelda. -3- Ragtime
haridus, varanduslik seis), siis nüüd leiti, et need pole ainukesed sotsiaalsed parameetrid, oluline on ka see, kellega suheldakse. 24. Kakskeelsuse käsitlemine keeleteaduses Psühholingvistid väidavad, et kakskeelsus ei ole kahjulik, kakskeelne laps paneb keelt paremini tähele ja kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses. 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Metafoor on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. 26. Langackeri kognitiivne grammatika.
normaalses põhitähenduses, konventsionaalsus aga tähendab seda, et paljude põhimõtteliselt võimalike kombinatsioonide seast valitakse miski üks ja kindel konventsioon- kokkulepe konvergents- teineteisest sõltumatu paralleelareng kood- süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused kopulatiivsed liitsõnad- sõna osad on samaväärsed korrelatsioonikimp- sama fonoloogiline vastandus kordub mitmes foneemipaaris, eriti sama loomuliku rühma sees kreoolid- emakeeleks muutunud segakeeled kvantor- hulga väljendaja kõneaktide teooria- selle kohaselt on keeleliste nähtuste tõlgendamisel kõige tähtsam võtta arvesse kõneleja eesmärke käändegrammatikateooria- selle järgi on iga lause tuumaks mingit protsessi või seisundit väljendav verbaalne (tegusõnaline) osa ja seda täiendab verbi sisust sõltuv hulk erinevaid nominaalseid (käändsõnalisi) elemente, millest igal on oma, terviku seisukohast piiritletav tähendusfunktsioon
Kuna seal kehtis seadus, mille järgi igaüks, kes suutis tõestada Pealiskaudsel vaatlusel näib uskumatuna, et jazzmuusika võiks omada mingit seost vaimulike oma põlvnemist prantsuse vüi hispaania esivanemast, oli hoolimata naha värvusest valge kodaniku lauludega. Ometi olid Uue Maailma pinnal tekkinud afro-ameerika spirituaalid omapäraseks jätkuks õigustega. Nii kujunes New Orleansis välja jõukamate segavereliste elanike kiht nn. kreoolid. neile tavandilistele ja usulistele traditsioonidele, mida neegrid olid pärinud oma aafrika esivanemailt ja Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orleansi jazzmuusikute juures orkestrite võistlused. Esialgu kust võrsus jazzmuusika. püüdsid läheduses asuvatel tantsuplatsidel asuvad orkestrid üksteist lihtsalt "surnuks mängida", hiljem
emakeelse kõneleja tasemele. Hyltenstam usub, et täiskasvanuna alustades ei jõua keele omandamisega päris samale tasemele ja et kriitiline periood on pigem sujuv langus al vanusest 6-7. Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst? Lanza: vanemate suhtlusstrateegiad mitmekeelse lapsega. Mida rohkem ükskeelset konteksti, seda paremini laps seda keelt omandab. Keelekontaktid – kakskeelsuse tagajärg. Keel võib surra, võivad tekkida uued pidžinid, kreoolid. Koodivahetus - kakskeelsete kõnes tihti esinev nähtus. Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna. toimib päästiksõnana – vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. tsiteeritakse. rõhutatakse. märgitakse etnilist kuuluvust. selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja.
konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13. sajandil rajatud mongolite riik kuninga domeen kuninga pärusvaldus kõrgkultuur ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid,
konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13. sajandil rajatud mongolite riik kuninga domeen kuninga pärusvaldus kõrgkultuur ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid, linnad, tekkinud riik, tuntakse kirja ning luuakse
konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13. sajandil rajatud mongolite riik kuninga domeen kuninga pärusvaldus kõrgkultuur ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid, linnad, tekkinud riik, tuntakse kirja ning luuakse
8. NEW ORLEANSI JAZZ (sajandivahetus) New Orleansi, Mississippi suudmes asuva sadamalinna, asustasid 1717 aastal prantslased, olles hävitanud seal asunud indiaanlaste asula. Peaaegu sada aastat hiljem, 1803 aastal ostsid ameeriklased linna koos Louisiana osariigiga endale. Ostu-müügi üks tingimusi oli, et prantsuse ja hispaania esivanemate järglastel, hoolimata nende nahavärvist, oleksid valge kodaniku õigused. Need, enamasti jõukamad segaverelised kodanikud, ka kreoolid (kreoolidindiaanlase ja valge järeltulija), kujutasid endast, võrreldes ülejäänud USA mustadega, eesõigustatud klassi. Paljudel neil olid prantsuse nimed, nad andsid oma lastele hea hariduse, asutasid New Orleansis ooperiteatri ja pidasid ülal sümfooniaorkestrit. Ka orjadele anti selle vabameelses linnas suuremaid vabadusi oma tavade harrastamiseks. Linna elanikkonna moodustanud prantslastele ja
emakeelse kõneleja tasemele. Hyltenstam usub, et täiskasvanuna alustades ei jõua keele omandamisega päris samale tasemele ja et kriitiline periood on pigem sujuv langus al vanusest 6-7. · Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst? Lanza: vanemate suhtlusstrateegiad mitmekeelse lapsega. Mida rohkem ükskeelset konteksti, seda paremini laps seda keelt omandab. Keelekontaktid kakskeelsuse tagajärg. Keel võib surra, võivad tekkida uued pidzinid, kreoolid. Koodivahetus - kakskeelsete kõnes tihti esinev nähtus. Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest · täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna. · toimib päästiksõnana vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. · tsiteeritakse. · rõhutatakse. · märgitakse etnilist kuuluvust. · selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja.
14 NEW ORLEANSI JAZZ (~1900) must New Orleansi, Mississippi suudmes asuva sadamalinna, asustasid 1717 aastal prantslased, olles hävitanud seal asunud indiaanlaste asula. Peaaegu sada aastat hiljem, 1803 aastal ostsid Ameeriklased linna koos Louisiana osariigiga endale. Ostu- müügi üks tingimusi oli, et prantsuse ja hispaania esivanemate järglastel, hoolimata nende nahavärvist, oleksid valge kodaniku õigused. Enamasti jõukamad segaverelised kodanikud, kreoolid (indiaanlase ja valge järeltulija), pidasid endast eesõigustatud klassi. Paljudel neil olid prantsuse nimed, nad andsid oma lastele hea hariduse, asutasid New Orleansis ooperiteatri ja pidasid ülal sümfooniaorkestrit. Ka orjadele anti selles vabameelses linnas suuremaid vabadusi oma tavade harrastamiseks. Kõik need vabatahtlikud ja sunniviisilised immigrandid armastasid eelkõige oma muusikat, mida nad tahtsid alles hoida, kui kauge kodu mälestust. New Orleansi elanikud
keeled ja hoiakud mitmekeelses ühiskonnas 1. lisav kakskeelsus -laps on positiivne mõlema keele suhtes 2. lahutav kakskeelsus - lapsele meeldib see keel, mis ühiskonnas on. Oma keele suhtes vaenulik (nt eestlaste laps Soomes) 3. poolkeelsus - suhtub halvasti mõlemasse keelde ja ei oska kumbagi korralikult 4. ükskeelsus - ei meeldi teine keel, ainult emakeel Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidžinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses.(nt eesti-vene: võ kodaniki?) Koodivahetus Koodivahetuse põhjusi: - lünga täitmine (ei tule sõna meelde) - päästiksõna vallandab teise keele - tsiteerimine (teises keeles viskab tsitaadi vahele "I'll be back") - rõhutamine - etnilise kuuluvuse märkimine - kolmanda isiku vestlusest väljajätmine jne 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni)
erinevate kultuuride segunemine toimus kõige intensiivsemalt. Suure sadamalinna ja transpordi- sõlmena oli New Orleansi mõju suurim ja ilmselt seetõttu tunnemegi tekkinud mängustiili new orleansi stiili nime all. Prantsuse-hispaania linnakultuur soosis kultuurivahetust – erine- valt teistest Ameerika linnadest, kus valitsesid puritaanlus ja viktoriaanlikud tõekspidamised. Koos olid ka kaks erinevat mustanahalist populatsiooni – kreoolid 16 ehk vabad neegrid ja nn ameerika neegrid, kelle omavaheline vastuolu oli sageli suuremgi kui mustanahaliste ja val- gete vastolu. See vahe oli tunnetatav ka muusikas: kreoolid olid haritumad (oskasid nooti lugeda), ameerika neegrid aga vitaalsemad ja spontaansemad. Sellele tõelisele rahvaste ja kultuuride paabelile lisandus New Orleansi vilgas muusikaelu, mis võimaldas mustanahalis- tele pideva kontakti nii Euroopa süva- kui levimuusika ja -muusikutega. Selline olukord oli
Teiseks lahenduseks on pidzinkeele (pidgin) teke, milles on mõlema (või enama) keele leksikoni ja süntaksi rudimendid. Seega on kreool alluva keele segu domineeriva keele elementidega, ent pidzin kujutab endast mõlema keele elementide uut, lihtsustatud kombinatsiooni. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 65 Murded Kreoolid ja pidzinid tekivad kahe keeleliselt erineva grupi koosolemisest. Murre (dialekt) tekib siis, kui üks keeleline grupp teisest aegamisi eraldub. Murret iseloomustavad põhikeelega võrreldes erinevused sõnavaras, süntaksis ja häälduses. Murrete uurimine aitab mõista niivõrd erinevaid asju nagu kuulmiseristuste tegemist, keele arengut ja sotsiaalset diskrimineerimist. Paljudel juhtudel ei tekita murded suhtlemisraskusi, ent mõnedel juhtudel tuleb võrdse arusaamise nimel kasutada
annaabi.ee 
