7. Kas sinu koolis mängib keegi saksofoni? 10 Õpilast ei teadnud, kas meie koolis mängib keegi saksofoni ja 9 õpilast vastasid küsimusele vastusevariandiga ,,Jah" 8. Oled sa käinud kontserdil, kus mängiti saksofoni? Üks õpilane ei ole käinud kontserdil, kus mängitakse saksofoni ja 5 õpilast ei tea, kas nad on käinud kontserdil, kus on saksofoni mängitud. 13 Õpilast on käinud kontserdil, kus mängiti saksofoni. 9. Kas sa tahaksid saksofonist rohkem teada saada? 8 Õpilast tahaks rohkem saksofoni kohta teada ja 11 õpilast ei soovi saksofonist rohkem teada. 10. Kas sa sooviksid saksofoni mängima õppida? 6 Õpilast ei taha saksofoni mängimist õppida, 10 õpilast ei tea, kas nad tahaks saksofoni mängimist õppida ja 3 õpilast tahaksid saksofoni mängimist õppida. KOKKUVÕTE Uurimistöö käigus pidin ma otsima muusikalist kirjandust. See oli üsna keeruline, sest
Courtney Pine Courtney Pine Jamaica päritolu Briti saksofoniäss Courtney Pine vallutas 1998. aastal Jazzkaare kuulajad tormijooksuga, mängides tenor- ja sopranssaksofoniga korraga energiast pulbitsevat moekat jazzi, 2005 aastal võis seda uuesti kuulda jõulujazzil . Courtney Pine on Briti jazzmuusika superstaar, helilooja-interpreet, kes oskab valmistada hõrke segusid maailmamuusikast, tänastest rütmidest ja kõladest. Tema muusika läheb korda nii urbanistlikele tüüpidele kui ka looduslastele. Tunnustust on ta pälvinud kuhjaga, arvukate plaadiauhindade kõrval kuulub talle ka 1999. aastal Inglise kuninganna poolt omistatud briti orden OBE (Order of the British Empire), Westminsteri Ülikooli audoktori kraad, kuues koht Briti kõigi aegade auväärsemate mustanahaliste ühiskonnategelaste edetabelis jne. Kõige selle põhjal võiks arvata, et tegu on hallipäise legendiga, kellel seljataga viljakas paarikümneaastane karjäär. Tegelikult on muus...
Miles Dewey Davis III sündis 1926 ,suri 1991. Ta oli USA muusik(trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). Tema osalusel tekkisid Cool jazz Modaalne dzäss Dzäss-rock Ta on mõjutanud: Bebop Ambient World music Ta omab Taani kõrgeimat muusikalist tunnustust. Muusikaplaadid: Birth Of The Cool Miles Smiles Amandla DVD: The Miles Davis Story Autobiograafia: Miles Davis & Quincy Troupe "Miles"
Bud Freeman oli ansamblijuht ja helilooja. Ta mängis tenor saksofoni, kuid ka klarnetit. Bud Freeman liitus teise maailmasõja ajal USA armeega ja juhtis seal Usa armee bändi. Duke Ellington oli helilooja ja orkestrijuht. Mitmetes suuremates Ellingtoni teosetes on teemaks mustade ajalugu. Ta väljendas tihti uhkust oma nahavärvi üle. Talle ennustati tihti langust kriitikute poolt, aga seda ei tulnud. Duke Ellingtoni karjäär kestis üle 50 aasta. Johnny Hodges oli saksofonist. Ta alustas mängimist koos Lloyd Scott, Sidney Benchet, Lucky Boberts ja Chick Webb`iga. Johnny Hodges soovis laiendada enda bändi 1928 aastal. Paul Whiteman oli Ameerika ansamblijuht ja orkestri direktor. Tema lood olid tohutult kuulsad ja teda nimetatakse jazzi kuningaks. Ta on kõige paremini tundud oma segase sümfoonilise muusikaga. 1920 aastal nimetas meedia ta jazzi kuningaks. Noorena alustas ta viiuldajana. Ta sai populaarseks San Francisco`s
Ines, 2 Quick Start, Genialistid, Lea Liitmaa, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Viimasega seoses tuleb kindlasti mainida ka sajandi algul Eestit tabanud muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazz-kaar, mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Uustulnukatest on pälvinud tähelepanu lauljatar Helin-Mari Arder, jazz-pianist Jürmo Eespere, saksofonist Siim Aimla jt. Folkmuusika vallas jätkavad varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö(Lauri Saatpalu), Metsatöll, solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Jaak Johanson, Maian Kärmas, Anu Taul jpt. Eesti 21. sajandi alternatiivmuusika on tihedalt seotud klubikultuuriga.Kaasaegne klubindus, oli sajandivahetuseks jagunenud kaheks: peavooluks ehk peamiselt kommertsmuusikat mängivateks klubideks ning paljudeks klubilisteks üksiküritusteks ja peosarjadeks
Referaat Narva Vanalinna Riigikool Teema : "Jazz muusika" 9.B klass Karina Repetun 2010 õ. a. Jazz ehk jazzmuusika on muusikastiil mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikidesa Aafrika ja Eurooparahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja Usa neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika jalööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõla...
Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma.Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo. Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio” AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK
Eesti jazzmuusika Inger Kändla 9.a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Ta...
suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Jazz muusikat on Eestis tutvustanud alter Ojakäär raamatus "Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. 5 Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist Tiit Paulus- kitarrist Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu- saksofonist Tõnu Naissoo- pianist Toivo Unt- bassist Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar Aldo Meristo- pianist Villu Veski- saksofonist Urmas Lattikas- pianist Ain Agan- kitarrist Raivo Tafenau- saksofonist Taavo Remmel- bassist Els Himma- laulja Silvi Vrait- laulja Reet Kromel- laulja "Horre Zeigeri orkester" "Kiigelaulu kuuik " "Weekend Guitar Trio" 6
) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko Jazzmuusika Eestis 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Džässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga-aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on Tudengijazz, mis alustas 1982.a-l Jazzmuusika Eestis
Free jazz'i kujunemine Umbes samal ajal eksperimenteeris free jazz'iga Ornette Coleman. Ka tema Ornette Coleman väljus mazoor-minoor-süsteemi Kuuekümnendaiks aastaiks oli harmooniast ja taktideks jaguneva bebob koos oma paralleelvormidega meetrumi raames, harrastades äärmiselt loominguliselt ammendunud. Kuulajaid kummalisi meloodiakujundeid, kus ja muusikuid hakkas tüütama kõlas ka veerandtoone. See kõik ärritas traditsiooniliseks kujunenud palade harjumispärase jazz'i pooldajaid, kes ülesehitus (teema-improvisatsioonid- süüdistasid free jazz'i muusikuid lihtsalt teema), loost loosse kanduv valesti mängimises. Ometi kujunes 1960. trompetisaksofoni ühehäälne kõla, aastate keskpaigaks kindel grupp selle ...
Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. Siim Aimla (sündinud 1.novembril 1974) on eesti muusik, koorijuht ja muusikapedagoog. Siima Aimla õppis 1982- 1993 Tallinna Muusikakeskkoolis ja 1993- 1995 Eesti Muusikaakadeemias. Kõik lood olid jazzi stiilis ning need oli ansambli liikmete enda kirjutatud. Kava oli oma ülesehituselt väga huvitav ning laulud olid väga värvirikkad. Lugudes oli kuulda sellist
1948. aastal koostas ta noneti, seda arranzeeris Gil Evans ning albumit peetakse cool jazzi alguseks. 1950. aastate alguses sõlmis Miles Davis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest. Tugev esinemine aasta Newporti dzässfestivalil juulis 1955 tõi lepingu plaadifirmagaColumbia Records, mis sidus teda kuni 1985. aastani. See prestiizne leping võimaldas luua tal esimese oma nn. suurtest kvintettidest, ms. saksofonist John Coltrane'i ja kontrabassist Paul Chambersi ja pianist Bill Evansiga. 1950. aastate lõpus hakkas Davis eksperimenteerima laadilise dzässiga, mis kulmineerus albumiga" Kind Of Blue" (1959), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari ja on üks kõikide aegade populaarsematest ja mõjukamatest moderndzässplaatidest. Miles Davise teises suures kvintetis (1964-1968) tegid kaasa saksofonist Wayne Shorter, pianist Herbie Hancock, bassist Ron Carter ja trummar Tony Williams
voogas. Iga soolokoht oli plaksutamist väärt, mitte kaasaelamine, nagu eestlasele ilma alkoholita kombeks oli sellel üritusel välistatud. Esinejate kui ka korraldajate vahel tekkis väikeseid segadusi. Leedulane Liudas Mockunas, bass- saksofonist, kes esines ansambliga Heavy Beauty, pidi mitmeid korda üle lava karjuma ühte ja samat lauset: "Pange lava valgust maha, ma ei näe noote lugeda". Peale valguse korrikeerimist ei jälginud saksofonist enam noote edasi vaid vaatas üles lakke või oma pilli. Tunded voolasid esinejates ja läbi instrumentides, nende pühendumus oli suunatud sada protsenti publikule. Bassist Henno Kelp ja trummar Andrus Lillepea kuuluvad Eesti tuntumate rockmuusikute hulka, kitarrist Jaak Sooäär, kes on erinevates koosseisudes jazzrockis ja rockjazzis osalenud, olid seekordki oma loominguga liiderlikud. Puhas improvisatsioon kätega vastu kitarri lüües, sõrmede osav kasutamine,
J.Johnson. Seda koostööd arranzeerija Gil Evansiga peetakse nn. cool jazzi alguseks (album "Birth Of The Cool," 1949). 1950. aastate alguses sõlmis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest. Tugev esinemine aasta Newporti dzässfestivalil juulis 1955 tõi lepingu plaadifirmaga Columbia Records, mis sidus teda kuni 1985. aastani. See prestiizne leping võimaldas luua tal esimese oma nn. suurtest kvintettidest, ms. saksofonist John Coltrane'i ja kontrabassist Paul Chambersi ja pianist Bill Evansiga. 1950. aastate lõpus hakkas eksperimenteerima modaalse ehk laadilise dzässiga, mis kulmineerus albumiga Kind Of Blue (1959), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari ja on üks kõikide aegade populaarsematest ja mõjukamatest moderndzässplaatidest. Miles Davise teises suures kvintetis (1964-1968) tegid kaasa saksofonist Wayne Shorter, pianist Herbie Hancock,
FREE FUNK Evelin Kuslap Maria Grinkevits FREE FUNK kujunenud välja Free Jazz ja Funk-ist; Tekkis 1970ndatel Ameerika Ühendriikides; Zanri väljakujunemise juhid on Ornette Coleman, Ronald Shannon Jackson ja Jamaaladeen Tacuma. PILLID Saksofon Kitarr Basskitarr trummid ORNET TE COLEMAN USA dzäss-saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja helilooja; üks free jazz'i eestvedajaid; muusika on väga klastrirohke ja kiire. https:// www.youtube.com/watch?v=M O7rPupQbRM&list=PLT7ieFKg Fdgopit2HsPIv6AxYbgokUAOw DOUG HAMMOND Sündis 26. detsember 1942; Helilooja, luuletaja, produtsent, trummar. https:// www.youtube.com/watch? v=zAPvwIjB0RY HUMAN ARTS ENSEMBLE Muusikakollektiiv; Algas tegutsema 1971. https:// www.youtube.com/watc h?v=fC-zBjHwwCY&list =PLtLlUc8WoDhxzq0Cis NvGnmyxiaDEUXt8 AITÄH KUULAMAST!
Lembit Saarsalu Ta on saksofonist ja helilooja, eesti dzässmuusika juhtfiguur. Talle on omistatud austav nimetus saksofonikuningas. Oma muusikaõpinguid alustas ta akordioni erilal. 1990ndatel aastatel töötas Saarsalu pikemat aega Saksamaal. Lisaks Hamptonile on Lembit Saarsalu esinenud paljude tippmuusikutega nagu Elvin Jones, John Stowell, Lewis Nash. Dzässmuusikaga hakkas Lembit Saarsalu tegelema juba õpingute aja. Dzässmuusikale pühendus 1980ndatel sellest ajast peale kuni tänaseni
Bebop loodi 1940. aastal noorte mustanahaliste muusikute poolt. Selle eesmärk oli olla vastukaaluks Swingi kommertslikule stiilile. Noorte eesmärk oli taaselustada New Orelans´i stiili. Stiili taaselustus 1970. aastate lõpul. Bebop´ist loetakse modernse jazz´i alguseks. Bebopi ansamblisse tavaliselt kuuluvad: Saksofon Trompet Klaver Kontrabass Ja löökpillid Bebop´i rajaja oli trompetist Dizzy Gillespie, muusikutest on tuntumad veel saksofonist Charlie Parker, pianist Thelonius Monk, trompetist Miles Davis. Näited: https:// www.youtube.com/watch?v=oslMFOeFo LI https:// www.youtube.com/watch?v=1MCGweQ 8Oso Tänan kuulamast!!
Ometi sobis Kasearu veidi kähisev rokihääl poplugudega imehästi. Järgmisena oli esinemiskord mustanahalise James Wertsi käes, kes proovis ebamugavatesse toolidesse aheldatud publikut üles kütta. See tal kahjuks eriti hästi välja ei tulnud, sest mingit kaasaelamist publikult peale plaksutamise oligi veidi liig oodata. Eraldi väärib mainimist kidlasti Dave Bentoni laiendatud koosseisus suurepärane bänd ja selle saksofonist. Saksofonist oli väga osav pillimängija ja hea suhtleja publikuga. Kui kõik ülejäänud artistid proovisid liikuda ja välja näha poplegendi moodi, siis omapärane Iirs Vesik oli ka seekord omas mahlas. Iiris esitas laulu "Ben", mis on teatavasti lugu pisikest rotist. Iiris Vesiku häält kas vihatakse või armastatakse. Mina tituleerin ennast pigem Iirise armastjaks, kuid ometi nautisin tema esinemisi tol õhtul kõige vähem. Võib-olla
Loodi: Rock Hotel loodi 1978. a. septembris. Tegutsenud 30 aastat. Ansambel loodi 1978. aastal seoses ühe saatega TVsarjast "Muinaslood muusikas". Algkooseis: Ivo Linna (solist) Andres Põldroo (kitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Heigo Mirka (bass) Harri Kõrvits (löökriistad) Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos põhikoosseisuga puhkpillikvartett koosseisus Jaan Rajala (trompet), Tarmo Marken (trompet), Ülari Kirsipuu (tenorsaksofon) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon). Ansambli põhirepertuaari moodustavad 50date ja 60date aastate palad valsist rock'n'rollini. Vähesel määral on ka omaloomingut. Rock Hotel on esinenud 30
Free Jazz Iseloomustus ● Tekkis 1950. ja 1960. aastatel ● 1960. aastateni olid jazz-improvisatsioonid küllaltki reeglipärased, peeti kinni orginaalmeloodia pikkusest ja akordijärgnevusest ● Sai oma nime Ornette Colemani album: Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. ● Vaba improvisatsioon ● Puudub kindel vorm ja taktimõõt ● Loobuti tavapärasest harmooniast, selle asemel tulid juhuslikud kooskõlad ● Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest Instrumendid ● saksofon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass Cecil Taylor (15.märts 1929- 5.aprill 2018) ● USA pianist ja luuletaja ● Tema muusikat iseloomustab energiline ja füüsiline lähenemine, mille tulemuseks on keeruline improvisatsioon ● https://www.youtube.com/watch?v=KQc ...
Uksest sisse astudes oli esmamulje hea. Mõnus mahe valgustus oli ja DJ lasi mõnusaid jazzi rütme. Nägin ka kuidas Kuuba löökpillimängija Luber Jimenez häälestas oma trumme. Poleks osanud kunagi arvata, et trummide häälestamine võib võtta nii kaua aega. Nagu tavaliselt, nii ka seekord tulid peaesinejad umbes veerandtundi hiljem lavale. Aga enne seda hoidis rahvast soojana DJ Londonist. Loomulikult ei puudu jazzkontserdilt ka saksofonist Villu Veski, kelle andekusest ma alati üllatun, kui teda kuulan. Kui esinejad olid mõnda aega mänginud, ei saanud ma enam aru millal üks lugu lõppeb, ja teine algab. Muusika oli mõnusalt rütmikas ja tekitas tantsutuju, kuid tantsimisega läksid väga vähesed kaasa. Loomulikult olid publikuks tavalised külmad eestlased, keda jazz käima ei tõmmanud. Arvan, et jazz muusika sobib ideaalselt kohvikutesse, kus sa istud oma väga hea seltskonnaga ja jazz mängib taustaks taga.
Diane Schuur Diane Joan Schuur sündis 10. detsembril 1953 ja on USA lauljatar- pianist, tänapäeva dzässi üks hinnatumaid artiste. Diane Schuur on sünnist saati pime. Tema esimene singel ilmus 1971. aastal ning kandis nime "Dear Mommy and Daddy". Aastal 1975 kutsus tummar Ed Shaughnessy teda koos oma bigbändiga esinema Monterey dzässfestivalile. Läbimurre saabus samal festivalil 1979. aastal, kus saksofonist Stan Getz vaimustus tema talendist ning kutsus ta Valgesse Majja esinema. Aastal 1984 kutsus tollane Ameerika esimene leedi Nancy Reagan Schuuri teist korda esinema Valgesse Majja. Selle kontserdi raadioülekanne tõi talle plaadilepingu firmaga GRP. Samal aastal ilmus ka tema esimene plaat "Deedles". Oma esimese naisvokalisti Grammy võitis ta 1986. aastal, järgmine tuli juba 1987. aastal. Pärast neid auhindu on teda võrreldud dzässmuusika
v=V1hT2u1jwcs Modaalne jazz Eestis Ansambel ,,Metronoom" tegutses 1950. aastatel Tallinnas Modaalne jazz Eestis Tänapäeval esindab modaalset jazzi Eestis Tõnu Naissoo Sündis 1951. aastal Tallinnas Helilooja, jazzpianist ja klahvpillimängija Esineb sooloartistina ja omanimelise trioga alates 1967 Tõnu Naissoo http://www.youtube.com/watch?v=blXSvxuwvhk Modal jazz maailmas Tänapäeval tuntuim modaalse jazzi viljeleja on Dave Liebman Sündis 1946 USA-s Helilooja, bändijuht ja saksofonist http://www.youtube.com/watch?v=jjq6rcEZ-J4 Tänan kuulamast!
Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud Ma käisin veebruaris klassiga Vanemuise suures majas muusikalil "Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud''. Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus saksofonist Andero Ermel ja kontrabassimängija Veikko Täär satuvad pealt nägema m...
bigbändiks. Esimene bigbändi koosseis oli: kolm trompetit, üks tromboon, kolm saksofoni ja trumm, klaver, kitarr või banzo, bass või tuuba. 1931 aastal pani Don Redman kokku esimese bigbändi tänapäevaseks mõistes, mis koosnes kolmest trompetist, kolmest tromboonist, neljaliikmelist saksofonirühmast ja rütmisektsioonist, kus olid klaver, kitarr, bass ja trummid. Don Redman ja tema orkester Benny Carteri orkestris sai 1933 neljast saksofonist viis. Selline on standartne bigbändi koosseis täpsusega, et vaserühmas oli alatest neljakümnendatest enamasti neli või isegi viis trompetit ja trombooni, viis saksofoni (kaks alt, kaks tenorit ja bariton). Benny Carter Benny Goodman (Benjamin David Goodman) On olemas sellised veendumused, et
Free jazz *Jazzi ks suundi, 1950ndatel ja 1960ndatel tekkinud free jazz ehk free-jazz on saanud nime Ornette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation jrgi. *Free jazz sai alguse 1958-ndal aastal. *Free jazzi mngitakse vikestes kruppides. *Peamine omadus Free jazz-il on see, et ei ole mingeid reegleid. *Muusikud ei pea kinni pidama fikseeritud harmooniate struktuurist , nad vivad improviseerida kui tahavad ja moduleerida kui tahavad. *Free jazz on sageli improviseerib. *Soolo ja saatmised kipuvad olema sujuvad. Modal jazz *Modal jazz sai alguse 50-ndate teisel pooles. *Modal jass on sna tihti eriti kiires tempos. *Klassikaline modaal jazz on sageli aju. *Klassikalise modaal jazz-i sisaldab vga vhe kooskla. Miles Davis *sndis 26.05.1926 ja suri 28.09.1991 aastal. *Miles Davis prines jukast mustast kesklassi perest *Isa oli hambaarst ja ema muusikapetaja. *12aastaselt hakkas ta trompetitunde vtma. *Esime...
konkursil "Sony Jazz Stage" saavutatud tunnustuste üle. Ta on esinenud koos selliste kuulsustega nagu Sergei Manukjani, Marian Petrescu, Ted Cursoni ja Zhenia Gimeriga. Sofia Rubina on dzässlaulu õppinud nii Sotsis, Cottbusi Konservatooriumis kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Eestis võib teda kuulda esinemas erinevates koosseisudes, muuhulgas näiteks kollektiivis Broken Time Orchestra. Viimasel ajal on Rubina teinud tihedalt koostööd ka saksofonist Villu Veskiga. Sofia on tuntud nii Eesti kui Baltimaade ja Euroopa publikule. Lauljanna enda jutu järgi tuleb ülesastumisi ette mitmel korral kuus, olgu nendeks siis dzässiklubid või kontserdilavad. Kui paljud Eesti muusikataevasse lendavad tähekesed lähevad õhku täis, siis vaatamata paljudele konkursivõitudele on Sofia tagasihoidlik ja ehe. Sofia Rubina jääb tänaval tihti tundmatuks, aga ometi teatakse ta nime kogu Baltikumis. Samuti käib ta
Tema Jaoks on showbisness justkui tundmatu suurus. Kui talle tehakse ettepanek laulda Viini Ooperiteatris, lendab ta hoopis Fääri saartele, vanaisa-vanaema juurde, kus laupäeva õhtuti ikka koos lauldakse. Kasutas kontserdil erinevaid pille, näitaks trumm, kitarr jms. 4 Villu Veski Villu Veski (sündinud 19. jaanuaril 1962 Hellamaa külas Muhus) on eesti saksofonist ja helilooja. 1980. aastal lõpetas Orissaare Keskkooli, õppis Eesti Muusikaakadeemias ja sai esimese saksofonistina klassikalise muusikahariduse, täiendades end sel alal ka Prantsusmaal. Dzässmuusikuna on Villu Veski loonud ansamblid: Villu Veski kvartett (1985), Avicenna (1987), Saxappeal Band (1992),Tallinna saksofonikvarteti liige alates 1983. Põhjamaist etnodzässi mängiv muusikaprojekt "Põhjala Saarte Hääled" sai alguse 1998. Villu Veski JazzGroup alates 2006
1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960-ndatel. Seriaalse muusika loojaid * Alban Berg * Pierre Boulez * Luigi Nono * Arnold Schönberg * Karlheinz Stockhausen * Anton Webern Igor Fjodorovits Stravinski (vene ; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928) # Jeu de cartes (1936) Charlie Parker Jr. (29. august 1920 Kansas City, Missouri osariik - 12. märts 1955 New York, New Yorgi osariik) oli USA dzäss-saksofonist ja -helilooja. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aa...
Larghetto molto tranquillo (=kaunis aeglaselt, palju, rahulikult) seevastu väga aeglane ja pigem kurb, kui helde. Viimasena esitasid nad Giocoso vivacissimo ning see kõlas tempokalt, väga elavalt ja rahulolematult . Järgmisena võisime kuulda Antonio Vivaldi kontserti ,mis koosnes samuti kolmest osast : Allegro, Largo, Presto. Allegro ja Presto olid kiired, ruttavad, largo aga aeglane . Pärast seda lahkus lavalt saksofonist Virgo Veldi ning Holger Marjamaa mängis üksinda klaveril Frederic Chopini f-molli ballaadi nr 4, mis oli hästi pikk , kuid seda oli hea kuulata. Eelviimasena esitasid nad jälle kahekesti J. Massenet'i "La Folia" ning kontsert lõppes samuti J. Massenet'i looga "Meditatsioon" , mis oli äärmiselt võimas, kuid rahulik ja mida üldjuhul mängitakse viiulil ja klaveril. Kogu kontsert oli mõnusa harmoonilise kõlaga ning kokkuvõttes üsna lühike, kuid samas
üle maailma. Seda muusikastiili iseloomustab lihvitud mitmehäälne vokaalpartii ning ansambliliikmete endi kirjutatud tekstide ja muusika kasutamine. Selle zanri esiisaks on blues, millest kasutati tempot. 50-ndatel aitasid stiili menule tublisti kaasa Ray Charles, The Drifters, The Coasters. Ajalugu: Vanasti R&B ansamblid koosnesid pealauljast, klaverist, ühest või kahest kitarrist (vahel ka elektrikitarr), bassist, trummidest ja saksofonist. Põhiosa laulmisel, sõnadel ja rütmil. R&B juured ulatuvad 1930-40 aastatesse ja on pärit Ameerikast. Seda on nimetatud mustaks muusikaks. 1950. aastatel said kuulsaks sellised lauljad nagu Fats Domino (looga ''Blueberry Hill''), Irma Thomas ja The Neville Brothers. 1980. aastatel muutus R&B muusikastiil oluliselt, kuna sinna kaasati elemente soul, funk ja popmuusikast. Saksofoni on lauludes tunduvalt vähem kuulda, kui vanasti. Beyonce Beyonce Giselle Knowles on sündinud 4
Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Thelonius Monk Charlie Parker Dizzy Gillespie Bebop ei olnud mõeldud tantsimiseks ja seega said muusikud mängida kiiremas tempos. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel. Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Klassikaline bebopi ansambel koosnes saksofonist, trompetist, klaverist, kontrabassist ja trummidest. Pillidel hakati kasutama äärmisi registreid, mis kõlasid vilistavalt ja kriiskavalt. Ka harmoonias hakati kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaažidega käike. Kasvas löökriistade osatähtsus, kontrabassile jäi vaid põhirütmi mängima. Rütm oli rahutu ja etteaimamatu, kontrastiks eelnenud svingi tantsulisusele. Muusika kuulamine:
o Tšellokontsert (1949) o Konrabassikontsert (1950) o Orelisonaat op.114 (1951) o Viiulisonaat (1952) o Klaveritrio (1957) Lisa Tunnustused : o 1934 Kotkaristi III klassi teenetemärk o 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk Juhan Aaviku isa, Andres Aavik, oli kooliõpetaja, laulu- ja pasunakoori juht. Juhan Aaviku vend Peeter Aavik oli agronoom. Juhan Aavik abiellus 1912. aastal Alma Paalmaniga. Tema poeg oli saksofonist ja klarnetist Karl Aavik (1913–2009). Neil oli veel poeg Juhan ja tütar Linda. Kuulamiseks koorilaul "Hoia, jumal, Eestit" (1933) https://www.youtube.com/watch?v=jKJ_DYveDZI Lastelaulud „Läbi lume sahiseva“ https://www.youtube.com/watch?v=JAQt3bGkwNY Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Aavik http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/aavik/looming.htm http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/aavik/elu.htm
Eksimine on inimlik. Ka ei kujunenud Benjamini esinemine ilma eksimusteta. Kahel korral olles sisse ,,laulnud" rütmi, lõpetas ,,loo ehitamise" ning alustas otsast peale, kuna rütm olnud vale taktidega arvuga. Korduvast ja üksluisest rütmist hoolimata suutis Dub FX muude elementidega teha iga loo huvitavaks, eriliseks ja meeldejäävaks. Mõne loo ajal laulis kaasa ka Flower Fairy. Kuna ma olin uurinud Dub FXi eelnevate tuuride kohta, oli pisut kahju, et virtuooslik saksofonist artistinimega Mr.Woodnote temaga seekord kaasas ei olnud. Hoolimata mõnest üksikust puudujäägist või veast oli kontsert minu jaoks ainulaadne elamus ning olen üpris kindel, et kui Dub FX peaks mõne aasta pärast kolmandat korda Eestisse tulema, külastaksin teda taas.
Red Mitchell bassil ja Bobby White trummidel. See koosseis leidis ajakirjade DownBeat ja Metronome poolt korduvalt tunnustust. 1954. aastast alates tuntakse Chet Bakerit peamiselt kui lauljat. Tema album "Chet Baker Sings" tekitas dzässipubliku seas vastakaid arvamusi, ent laulmise juurde Baker jäigi. 1955. aastal osales Baker filmis "Hell's Horizon". Samal aastal loobus ta stuudiolepingust ja viibis kaheksa kuud Euroopa-tuuril. USA-sse naastes lõi ta kvinteti, kuhu kuulusid teiste seas saksofonist Phil Urso ja pianist Bobby Timmons. 1956. aasta juulis salvestas see koosseis albumi "Chet Baker & Crew". 1959. aastal läks Baker elama Itaaliasse. Heroiinisõltuvusega oli ta võidelnud juba 1950. aastatel, ent alles kuuekümnendatel hakkas see ohustama tema karjääri muusikuna. 1960. aasta suvel arreteerisid Itaalia võimud Bakeri ning ta veetis ligi poolteist aastat trellide taga. 1960. aastate algul elas Baker
06.2003, Soomes, Kaavis oli andekas Eesti muusik, helilooja, pedagoog, multiinstrumentalist, ansamblijuht, arranzeerija, organiseerija ning Eesti jazzi esindaja. Teda peeti ka Eesti jazzi üheks tugisambaks. Teda peeti rahutu vaimuga loojaks, kellel jagus alati uusi ideid ja pealehakkamist et neid ka teoks teha. Muusikahariduse omandas ta Otsa-nimelises muusikakoolis flöödi erialal. Esimene pill mida ta Laste Muusikakoolis õppis oli aga akordion. Kuid Tuntuks sai kui saksofonist, klarnetist ja vibrafonimängija nind ansambli- ja orkestrijuht. Saksofoni ja vibrafoni õppis ta omal käel. Vajadusel võis ta mängida ka klaverit, löökpille ja kontrabassi. Jazz hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt. Oma sisukal loometeel mängis ta muusikat väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima. Helmut alustas oma muusikuteed 1960. aastal ansamblis ,,kevad".
Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904-1969),tänu kellelsai"näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890 1967),kedareklaam itikui"jazzikuningat"(K ing ofJazz).Tem asuuresorkestrism ängism itu esmaklassilist jazzmuusikut: Bix Beiderbecke, trombonist Jack Teagarden, saksofonist Frank Trumbauer, kitarrist Eddie Lang, viiuldaja Joe Venuti jt. 1924 aastal tuli Paul Whitemani orkestri saatel esiettekandele George Gershwini "Rhapsody in Blue".Klaveripartiiesitasautor.NiisaiW hitemaniorkestristalgusekamõiste"sümfooniline jazz". 11. SWING (kolmekümnendad) Swing saab alguse jazziajaloo teise suure väljarändega-ümberasumisega Chicagost New Yorki. Kuijazzivanemaid stiile iseloomustas"two-beat jazz" (kahe löögijazz),siisswingi võib
Soomes. Sofia Rubina hakkas esinema 9-aastaselt, professionaalina aastast 2001 ehk 16- aastaselt. Sofia Rubina on õppinud muusikakoolis klaveri erialal. Sofia Rubina on dzässlaulu õppinud nii Sotsis (Venemaa), Gottbusi Konservatooriumis (Saksamaa) kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Eestis võib teda kuulda esinemas erinevates koosseisudes. Tihti esineb ta koos Tanel Rubeni, Virgo Sillamaa ja Peedu Kassiga. Viimasel ajal on Rubina teinud tihedat koostööd ka saksofonist Villu Veski ansambliga. SR on esinenud koos Sergey Manukjani, Marian Petreseni, Ted Cursoni ja Zhenia Gimeriga. 2008. aasta juulikuus lindistas Sofia Rubina house-i lood ,,Game" ja ,, Set Me Free" koos Jaapani kohaliku artisti YUmaga. Need lood jõudsid ka Jaapani muusikaedetabelite tippu. Vähemalt korra kuus käib Sofia Rubina Lätis, Leedus või mujal Euroopas dzässiklubides ja kontserdisaalides esinemas. Heli-Mari Sakala
Üks nendest on 1979. aastal alguse saanud Eesti muusika päevad, mida korraldav Eesti Heliloojate Liit ning teiseks on rahvusvaheline uue muusika festival NYYD. Tänase eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ning Eesti Rahvusmeeskoor. Ühtedeks suurtemateks ja tugevamateks koosseisudeks jazzi valdkonnas võib ka nimetada Estonian Dream Big Band, mida juhib Siim Aimla, kes on silmapaistev saksofonist. Pärimusmuusikast on Eesti muusikale aluse pannud Kukerpillid, kelle eeskujul on täna sündinud teisigi sarnaseid bände nagu Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Curly Strings ja Trad.Attack!. Rock muusikas olid 90ndatel edukaimad Terminaator ja Smilers, mis on tänasepäevani populaarne, ning Mr. Lawrence. Eestist maailma on jõudnud bändid nagu Vanilla Ninja ja Metsatöö ning ka laulja Kerli. Lisaks on veel Eestil tänapäeval väga palju andekaid lauljaid (Kadri Voorand, Hedvig
Praegu peab bänd aktiivset proovi ja kontserditegevust, v6tab osa erinevatest kontserditest ja festivalidest esinemislavadel Narvas ja ka mujal. 2. Raivo tafenau Raivo Tafenau on sündinud 20. novembril 1963. aastal Mustlas. Ta on Eesti dzässsaksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. aastal valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. 3. Picante Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida ise seda nautides! Picante repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lugusid. Portugali, prantsuse ja inglisekeelsete lugude kõrval teeme ka emakeelset muusikat. Koosseis:
Praegu peab bänd aktiivset proovi ja kontserditegevust, v6tab osa erinevatest kontserditest ja festivalidest esinemislavadel Narvas ja ka mujal. 2. Raivo tafenau Raivo Tafenau on sündinud 20. novembril 1963. aastal Mustlas. Ta on Eesti dzässsaksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. aastal valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. 3. Picante Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida ise seda nautides! Picante repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lugusid. Portugali, prantsuse ja inglisekeelsete lugude kõrval teeme ka emakeelset muusikat. Koosseis:
Tema stiiliks on house-muusika. Hele-Riin Uib alustas löökpilliõpinguid Tallinna Muusikakoolis. Pärast lõpetamist jätkas õpinguid G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. Aastal 2004 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia löökpillide erialal. Ta on õppinud ka Helsingi Muusikakõrgkoolis. Ta on mänginud mitmetes mainekates orkestrites näiteks Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Tallinna Filharmoonias. Villu Veski on Muhust pärit saksofonist. Ta alustas saksofoni õpinguid Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud end Ungaris Tatabanya Jazz Camp'is ja Pariisi Konservatooriumi suveakadeemias. 1983.a. saavutas laureaaditiitli N. Liidu vabariikidevahelisel puhkpillimängijate konkursil Leedus Shiauliais. Tegutseb 1982. aastast G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni- ja improvisatsiooniõpetajana, aastast 1999 ka saksofoni-ja improvisatsiooniõpetajana TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias
Ja kindlasti arvestades seda, et see sama noor neiu on meie vanune, siis selle esituse kohta võib kindlasti öelda, et see oli väga originaalne ja kindlasti polnud pettumus. Väga meeldisid ka kitarrist ja poiss saksofoniga. Kitarristi pala oli väga ilus ja ta näpud liikusid ka väga oskuslikult et kõik selle pala nüansid ilusti välja mängida. Tema esitas H. Villa-Lobose kontserti kitarrile ja orkestrile ning sealt mängiti esimest Allegro preciso osa. Ja saksofonist, no kuna mulle endale väga meeldib saksofon, siis ühtegi halba sõna kohe ei oskagi öelda. Pala oli väga meeldiv ja erines kindlasti oma meloodia poolest teistest just ka selle poolest et autoriks oli eestlasest Hillar Kareva, kes on tänapäevaks kahjuks surnud, kuid kelle looming on väga värvikas. Ta on kirjutanud päris palju kontserte erinevatele pillidele, näiteks kontserdid viiulile, tsellole, metsasarvele, klaverile ja ka klarnetile või sooloflöödile
Rock Hotel Rock Hotel on eesti rock-ansambel. Ansambel loodi 1978. aastal seoses ühe saatega TV-sarjast "Muinaslood muusikas". Selle koosseisu kuulusid Ivo Linna (solist), Andres Põldroo (kitarr), Margus Kappel (klahvpillid), Heigo Mirka (bass), Harri Kõrvits (löökriistad). Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos põhikoosseisuga puhkpillikvartett koosseisus: Jaan Rajala (trompet), Tarmo Marken (trompet), Ülari Kirsipuu (tenorsaksofon) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon). Ansambli põhirepertuaari moodustavad 50-date ja 60-date aastate palad valsist rock'n'rollini. Vähesel määral on ka omaloomingut. Rock Hotel on esinenud 30. tegutsemisaasta jooksul peaaegu
Ines, 2 Quick Start, Genialistid, Lea Liitmaa, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Viimasega seoses tuleb kindlasti mainida ka sajandi algul Eestit tabanud muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazz-kaar, mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Uustulnukatest on pälvinud tähelepanu lauljatar Helin-Mari Arder, jazz-pianist Jürmo Eespere, saksofonist Siim Aimla jt. Folkmuusika vallas jätkavad varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö(Lauri Saatpalu), Metsatöll, solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Jaak Johanson, Maian Kärmas, Anu Taul jpt. Eesti 21. sajandi alternatiivmuusika on tihedalt seotud klubikultuuriga.Kaasaegne klubindus, oli sajandivahetuseks jagunenud kaheks: peavooluks ehk peamiselt kommertsmuusikat mängivateks klubideks ning paljudeks klubilisteks üksiküritusteks ja peosarjadeks
'muusika supermarketitele'), toodeti ainult üks eksemplar ning müüdi oksjonil väga suure raha eest. 1986 töötas Jarre koos NASAga uue albumi (Rendez-Vouz) kallal ja valmistas ette uut kontserti; astronaut Ronald McNair pidi mängima saksofoni orbiidil liikuvalt kosmosesüstikult Challenger. Sellest pidi saama esimene kosmoses tehtud muusikasalvestus. Pärast Challengeri plahvatamist (28. jaanuaril 1986) lindistas selle osa üks teine saksofonist, nimeks sai teosele Ron's piece (Ron'i rahu või Ron'i osa), mille nimeks oli algselt mõeldud Rendez-Vouz VI. Terve album pühendatigi seitsmele hukkunud astronaudile. Jarre õppis Pariisi Konservatooriumis Jeannine Rueffi käe all. Ettevalmistus klassikalise muusika alal osutus väga kasulikuks eriti albumite Oxygène ja Rendez-Vouz juures. 1968. aastal lõpetas ta oma väitekirja "Kirjanduse ja muusika Faust", kus ta rõhutas Johann Wolfgang von Goethe ja Hector Berliozi tähtsust. Varsti
Maria Faust Group 17. aprillil külastasin Arensburgi restorani, kus toimus saksofonist Maria Fausti kontsert. Esitajateks oligi M. Faust ja tema kaasmängijad ehk Group. Teised liikmed olid pärit Taanist, kus noor neiu sai muusikahariduse. Kontsert oli üles seatud uue plaadi tutvustamiseks, mis on peagi välja tulemas. Üle Saaremaa oli kohale tulnud üsna palju rahvast, kuna restoran oli täis. Tegemist oli siiski kuulsa saarlannaga, kes ,tema sõnul, esines Saaremaal esimest korda. Bändi kuuluvad Maria Faust, kes on altsaksofonist, Tormod Melaas Holm
keerulised kui mõnes teises jazzi stiilis. Soul Jazz Referaat Therese-Liise Aasma 9. b 2008 Sisukord 2. Soul Jazz 3. Eddie Lockjaw Davis 4. Fotod 5. Allikad Eddie Lockjaw Davis (1922 - 1986) Eddie Lockjaw Davis oli tenor saksofonist, kes tagas Soul jazzi fenomeni säilimise läbi big bändi ajastu hilja 1950-s ja varajastes 1960-s. Davis arendas välja ühe eksimatuima tenorsaksofini heli II Maailmasõjajärgses jazzis. Koos elujõulise veel nn kõrendliku tooniga oli ta võrdselt kodus rütmi ja bluusi seadetega kaasaegses kontekstis, tema mäng oli alati otsene ja mängu kvaliteedil oli hiigelsuur mõju järgmise põlvkonna saksofini mängijatele.
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor.............................................................................................................................3 Cecil Taylori albumeid........................................................................................................4 Jazz rock..................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
