TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole tema enda pikkusest. Näit.: 4 lööki + 2 lööki = 6 lööki 2 lööki + 1 löök = 3 lööki 1 löök + 0,5 lööki = 1,5 lööki Meetrum on rõhuliste ja rõhuta pulsilöökide vaheldumine (lk. 15) Takt kestab ühest rõhulisest löögist järgmise rõhulise löögini. Taktid eraldab üksteisest taktijoon. Taktimõõt Taktimõõdu ülemine arv näitab, mitu lööki on ühes taktis.
Keda nimetatakse bioloogiks? Vastus Bioloogia 300 Keda nimetatakse bioloogiks? Inimest, kes tegeleb sügavamalt bioloogiliste pro Bioloogia 400 Mis on bioloogia? Vastus Bioloogia 400 Mis on bioloogia? Loodusteaduse haru, mis uurib elu Muusika 100 Mida kasutatakse muusika ülesmärkimiseks? Vastus Muusika 100 Mida kasutatakse muusika ülesmärkimiseks? Noodikirja Muusika 200 Mis tähenoot vastab noodile Do? Vastus Muusika 200 Mis tähenoot vastab noodile Do? C Muusika 300 Mis maa helilooja oli J.S. Bach? Vastus Muusika 300 Mis maa helilooja oli J.S. Bach? Saksamaa Muusika 400 Kes on pildil? Vastus Muusika 400 Kes on pildil? Mart Sander Inglise keel 100 Mida tähendab sõna posture? Vastus Inglise keel 100 Mida tähendab sõna posture? Rüht
Kvint 5 astet p.5 3,5 tooni nootide e-f ja h-c vahel. Sekst 6 astet v.6 4 tooni s.6 4,5 tooni Septim 7 astet v.7 5 tooni s.7 5,5 tooni Oktaav 8 astet p.8 6 tooni Intervallid pöörduvad: suur väikseks, väike suureks, puhas puhtaks (näit. v.2 s.7; s.2 v.7; v.3 s.6; s.3 v.6; p.4 p.5 jne. Diees (#) kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu. Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his. Dubldiees (x) kõrgendab nooti tervetooni võrra. Annab noodile -isis lõpu. Näit.: c-cicis, d-disis, e-eisis, f-fisis, g-gisis, a-aisis, h-hisis. Bemoll (b) madaldab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -es lõpu. Erandiks a ja h. Näit.: c-ces, d-des, e-es, f-fes, g-ges, a-as, h-b. (Dublbemoll (bb) madaldab nooti tervetooni võrra seda selles töös vaja ei lähe).
Elsa Tamm PH11 Vanaaeg muusikas 1. Vanaaeg jaguneb : 1)eelajalooline periood 2)antiik periood 2. Vanad kultuuririigid MuinasEgiptus Mesopotaamia India VanaKreeka Vana Rooma Asüüria Babüloonia UR Makedoonia Hiina 3. Hiinlased võtsid 2700 eKr kasutusele kammertooni. Noodile Fa vastas pambustorusse pandud sada hirsi tera. 4. Vanaaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid 5. Raamtrummid Paanvile Vina E Plagistid Lurr Lanto Tsistrumis Flöödi taolised Harf Tamburiini pillid Rebapp taolised pillid Šalmü Kinnor King simesena v...
Moodustati suuri orkestreid erinevatest pillidest. Suur tähtsus muusikaga oli usurituaalides. Vanad kultuurriigid: Egiptus. Pabüloonia, Asüüria, Kreeka, Maketoonia, UR, Ida- Maa riigid (Hiina, India) Tegeleti noodi uurimisega prooviti teha pentatoonikat. Pentatoonikas oli viis nooti: Fa – tähendas kuningat (Keisrit) Sol – tähendas ministrit La – rahva noot Si – oli riik RE- oli üld olukorras Hiinas 2007 a. Eks leiti kammerdoo- noodile Fa vastas pambustorusse asetatud sada hirsi tera. Pillid: kasutusele võeti esimesena löökpillid, need on : raam trummid, plagistid, kõristid, tsistrumid, tamburiini ja taldriku taolised, king (koosnes 16 plaadist ja need rippusid). Puhkpillid: – Naturaalsed ehk leitud pillid. – vilepillid(paanivile) sarvetesse oli tehtud augud. – Skandinaavias(lurr), trombeti taolised pillid, otse flöödid, žalmei, oboe taolisi oli ka. Keelpillid
Koolimuusika II kursus AÜ Kuigi akordioni eelkäijaks peetakse suupilli, kasutati sama helitekitamise põhimõtet juba enne suupillli leiutamist. 2700 - 2500 e.m.a. oli Hiinas muusiikainstrument nimega sheng. Shengi kodumaaks loetakse Lõuna Aasiat. Shengil on torusid 17-24 ning iga toru vastab ühele noodile. Shengi torud olid bambusest. Vanasti mängiti Shengil pühalikku muusikat. Aastal 700 e.m.a. pilli täiendati ning siis sai mängida ka akorde. XVIII sajandi lõpus leiutati uued pillid, käsiharmoonikud. 19.sajand oli akordioni arengus väga suure tähtsusega. Leiutati Panharmoonika, Orgue-expressif, Aeoline, Aeolodikon, Phys-Harmonika. 1810.aastal esitles Gabriel Joseph Grenié enda leiutatud instrumenti Orgue expressif.
Ungaril toetust Saksamaalt. 23. juulil, 25 päeva peale atentaati, esitas Austria-Ungari Serbiale 48-tunnilise tähtajaga noodi, mille punktides nõuti muuhulgas Austria-Ungari vastase propaganda ja õõnestustegevuse lõpetamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal. Sellele oli vastu Venemaa, kes lubas Serbiat sõjalise tegevuse korral abistada. Nii järsk seisukoht suutis muuta serblaste seisukohti ning 25. juulil noodile saadetud vastuses esitas Serbia mitmetele punktidele omapoolseid tingimusi ja lükkas neist kõige tähtsama (ametisikute lubamine Serbia territooriumile) tagasi. Kui Saksamaa andis Austria-Ungarile rohelise tule, ründas Austria-Ungari 28. juulil 1914 Serbiat ning sellega võis Esimene maailmasõda alata. Saksamaa esitas ka Prantsusmaale ja Saksamaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks. Kuuldes Austria-Ungari rünnakust kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. 3
o Saate ehk akordkannel (ka duurkannel) koorideks koondatud saatekeeltega kannel. o Rahvakannel ehl kodukannel 42 keelega ja laialt kasutusel rahvamuusika ansamblites. o Kromaatiline kannel ehk kontsertkannel on 4650 keelega. Kontsertkandleid on erinevaid erinev ulatus ning kasutusel on erinevad mehhanismid pooltoonide mängimiseks. Eesti kandle suurim eelis seisneb selles, et tegemist on kromaatilise instrumendiga igale noodile vastab oma keel. Seega pole kirjutades eesti kandlele olulisi piiranguid mistahes kromaatiliste nootide kasutamiseks. Mänguviis Kannelt mängitakse horisontaalses asendis, mängija alati istub. Mängimisel on mõlema käe sõrmed võrdselt tähtsad. Väikseid sõrmi peaaegu ei kasutata, sest nad on teistega võrreldes suhteliselt nõrgad. Seepärast on võimalik mängida kuni 8häälseid akorde või arpedzosid
Augusti algul 1914 astus Venemaa sõtta nii Saksamaa ( 1.august) kui Austria-Ungariga (5.august). Prantsusmaa, keda sidus Venemaaga liiduleping, kuulutas samuti välja üldmobilisatsiooni. 3.augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Päev varem nõudis Saksa valitsus Belgialt, et too lubaks väed läbi oma territooriumi Belgia- Prantsuse piirile. Belgia keeldus, ja sakslased tungisid Belgiasse. 3.augustil nõudis Inglismaa, et Belgiat ei puututaks. Saksamaa jättis noodile vastamata. Umbes kesköö paiku kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Sõdivad pooled: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. 4. Esimese maailmasõja vaherahu, rahu, tagajärjed (lk 63-66) 30. septembril palus vaherahu Bulgaaria, 30.oktoobril kapituleerus Türgi. 3.novembril kirjutas vaherahule alla Austria-Ungari valitsus. 11. novembril allkirjastati
omatähtsaimaks helitööks. Selles ning teisteski hilise perioodi teostes kasutab Beethoven sageli polüfooniavõtteid. (Tema 7-osalise(!) keelpillikvarteti avaosakson fuuga). Sümfonism Beethoveni III sümfoonias nähakse teose arenguloogika ja ulatuslike mõõtmete tõttu kogu 19. sajandi sümfonismi algust. Tema populaarseim sümfoonia on allutatud üheainsa põhimotiivi teisendusele. Peakujundi sisemine liikumine algab nõrgalt taktiosalt (takti algul on paus) ja on suunatud viimasele noodile rõhulisel taktiosal: ta-ta-ta-taa! IX sümfoonias sidus Beethoven sümfoonia vokaalmuusikaga esmakordselt osalevad sümfoonia ettekandel (finaalis) koor ja solistid. Tekstpärines F. Schilleri oodist (=kiidulaulust) "Rõõmule". Kõiki osi läbivaks motiiviks on intervall laskuv kvart. Beethoven loobus sümfooniates tavapärasest menuetist ning komponeeris selle asemel skertso. Ehkki tõlkes tähendab skertso nalja, võttis Beethoven
Saksamaa võttis Venemaa ja Prantsusmaa avaldusi sõjakuuletusena, esitades Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Sellele sissetungile reageeris Inglismaa valitsus 3. augustil noodiga, et ei puututaks Belgiat. Saksamaa jättis noodile vastamata. Umbes kesköö paiku kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Sakslastele ei tulnud Inglismaa sõttaastumine küll ootamatult, kuid siiski arenesid sündmused nende jaoks mustalt, sest nad lootsid, et Inglismaa jääb neutraalseks. Sellele järgnes uus ebameeldiv üllatus: Itaalia kuulutas end neutraalseks, kes oli 1882. aastal ühinenud Saksamaa ja Austria-Ungari sõjaliiduga (Kolmikliit). Ta sekkus sõtta juba 1915
Esimene Maailmasda Esimene maailmasda (algselt Maailmasda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. heski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sdureid Sja lppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi lestusu jrel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasjas. Euroopa riikide piirid muutusid sjategevuse tagajrjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dnastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid vimu sja jooksul vi vahetult prast seda. Esimene maailmasda sai tuntuks kaevikusjana, seda eelkige Lnerindel. le 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennuki...
Veel kirjutab Zukov, et 1941. aasta märtsis võeti vastu otsus kahekümne uue mehhaniseeritud korpuse loomiseks, mille komplekteerimiseks oli tarvis juurde 16 000 tanki, seega ühtekokku ligi 32 000 tanki. Samal ajavahemikul sai Punaarmee juurde 17 745 lahinglen- nukit, neist 3719 uut tüüpi lennukit, nagu: Jak-1, Mig-3, Lagg-3, ründelennuki IL-2 ja pikeeriv pommituslennuk Pe-2. 4) Seega Ribbentrop ei valetanud, kui ta noodile lisatud dokumendis märkis ära Nõukogude vägede enneolematu kontsentreerimise Saksamaa idapiirile. Nõukogude kindralid ja kommunistlikud agitaatorid korrutasid pidevalt, et Nõukogude vägede koondamine piirile teostati kaitseks, nähes ette Saksamaa agressiooni. Kuid see väide on mõeldud sõjaasjanduses võhikuile. Kaitsele asuvad diviisid ei koondu vahetult piirile, ega kuhja sinna virnadesse tuhandeid tonne laskemoona ja sadu rongieselone relvadega
Saksamaa toetas Austria-Ungarit ja selleks oli ta luba ka vaja, et sõda alustada - Venemaa toetas Serbiat - Austria-Ungari esitas ultimaatumi Serbiale, mis oli nii redigeeritud, et oma au kalliks pidav riik ei võtaks seda vastu, aga Serbia võttis selle vastu - Ultimaatum sisaldas: Austria-Ungari vastase propaganda keelamist, Austria politsei osavõttu vaenuliku propaganda mahasurumisest jne - Serblased vastasid noodile nii, et jäi lahtisi otsi läbirääkimisteks, kuid see saabus liiga hilja ning 28. juulil kuulutati sõda Serbiale - Sakslased nõudsid vene mobilisatsiooni peatamist, aga said vastuseks ,,ei" ja kuulutati sõda - Saksa kindralstaabi plaan nägi ette, et rünnatakse enne Pranstusmaad ja siis täie rauaga Venemaad - Prantslased olid sõjaks valmis, kuid tahtsid, et algatussüü jääks sakslastele
Juba pealkirjad kõnelevad sellest, m illest lauldi: "Üheksajalane labidas", "Pressi seda puuvilja","Issand,seepuitpeab veerem a","Töölõpu laul". Oli ka laule, mida lauldi üksi. Nende hulka kuuluvad hollerid , mida võib võrrelda eesti rahvamuusikas tuntud helletuste ja huigetena. Holleritega hõigati põllul üksteist, aeti ja rahustati loomi. Holleritel oli oma eriline tämber ja laulmismaneer: kasutati karedaid kurguhääli või teravalt-kiledat falsetti; mindi tihti noodilt noodile venivate glissandodega; viidi vahel sõnade lõppe nagu ära visates alla või üles. Sel oli praktiline tähendus-hääl pidi kostma kaugele igasuguse ilmaga. Samasugune vajadus dikteeris ka tänavakaubitsejate hõigete omapära: vaja oli igal juhul tähelepanu äratada, tõmmata ostjate pilke kaubale. Lisaks sellele veel lootside hõiked vee sügavuse mõõtmisel. Vanemad töölaulud on oma muusikaliselt olemuselt üsna lähedal aafrika folkloorile. Aja
puuvilja", "Issand, see puit peab veerema", "Töölõpu laul". Oli ka laule, mida lauldi üksi. Nende hulka kuuluvad hollerid , mida võib võrrelda eesti rahvamuusikas tuntud helletuste ja huigetena. Holleritega hõigati põllul üksteist, aeti ja rahustati loomi. Holleritel oli oma eriline tämber ja laulmismaneer: kasutati karedaid kurguhääli või teravalt- kiledat falsetti; mindi tihti noodilt noodile venivate glissandodega; viidi vahel sõnade lõppe nagu ära visates alla või üles. Sel oli praktiline tähendus- hääl pidi kostma kaugele igasuguse ilmaga. 6 SPIRITUAALID Aafrika suguharude vahelistes võitlustes oli loomulikuks nähtuseks, et alistatud suguharu võttis üle võitja jumalad. Selles peitus loogika, sest kaotus näitas, et vastase jumalad olid tugevamad ja vanu, häbistatud jumalaid polnud vaja austada. 19 sajandil hakkas neegrite eraldumine nn
kirikulaul. Gregoriuse koraali kasutati teenistustekstide ettelaulmiseks. Iga täishäälik andis võimaluse pikaks meloodiliseks arenduseks. Jubilatio juubeldamine, hõiskamine (meloodiaarendused ehk jubilatsioonid). Koorilauljatel puudus muusikaline haridus, jubilatsioone oli keeruline meelde jätta. Notke (Notke Kogeleja) aktualiseeris tekstide kirjutamise jubilatsioonide alla. Iga silp vastas ühele noodile, teksti laulmine oli tunduvalt kergem. Selliseid jubilatsioone hakati kutsuma sekventsideks. Erinevalt koraalist (kirikulaulust piibli tekstile) kirjutati sekventsidele spetsiaalseid tekste. Sekventsid oli iseseisvad laulud kirikuteenistuse sees ning neid hakati kutsuma ,,troobiks". 16. saj keelustati katoliku kirikus troobi loome (ka sekventsid peale viie põhilise). Troop jõudis sellegipoolest tõugata ellu sellise nähtuse nagu teater (üksikud dialoogised troobid, pigem erand kui reegel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
