Dixieland Ajalugu Dixielandi nimi on antud jazzi-stiilile New Orleansi jazzmuusikute poolt. Dixieland on üks vanemaid jazzi-stiile. Stiil arenes puhkpilliorkestrite marssidest, Prantsuse kadrillidest, Ragtime'st ja bluesist. Kuigi ansambli suurus ja koosseis võib olla väga paindlik, koosneb "standard" bändi solistiks trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupis: kitarr või banjo, string bass või tuuba, klaver ja trummid. Tunnused Peameloodiat esitab, kas: § trompet § kornet § klarnet
Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit. Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele sõna JAZZ. Pillikooslustest mängisid dixieland´i puupuhk ja vaskpuhkpillid ning trummid. Tuntumad esindajad: Buddy Bolden (nim.ka esimeseks jazzimeheks), Jelly Roll Morton, James Reese Europe, Eubie Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt. 1920 saab jazzi keskuseks Chicago
Dzäss Dzäss on Ameerika Ühendriikidest pärit muusika vorm, mis tekkis mustanahaliste kokkupuutel euroopaliku muusikaga 20. sajandi algul New Orleansis. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest ning bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija Ragtime, mille kõrgperiood oli ajavahemikus 1897 - 1917. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli
New Orleans jazz, Louis Armstrong New Orleans jazz ehk Dixieland ★ New Orleans Jazz ehk Dixieland, mõnikord nimetatakse hot jazz või varajane jazz. Dixieland on jazzi muusika stiil, mis on arenenud New Orleansis XX sajandi alguses ja oli enim levinud Chicagos ja New York Citys 1910. aastatel. ★ Tuntud jazzi laulud Dixielandi ajastust on "Basin Street Blues" ja "When the Saints go Marching In". Dixielandi töötas välja Louis Armstrong jt. ★ Dixieland pandi nimeks New Orleansi jazzmuusikute stiilile. Nimi on viide "Vanale Lõunale", ehk Lõuna-Mason-Dixon piirile, mis asub Virginia ja Pennsylvania vahel. Dixieland, mis töötati välja New Orleansis, on üks džässmuusika varaseimaid stiile. ★ Lõplik Dixielandi heli luuakse ühe instrumendi (enamasti trompetiga). Tavaliselt mängitakse meloodiast äratuntav variatsioon ja muud instrumendid improviseerivad selle järgi.
Ameerika orje tantsimas banjo and löökpillide saatel. Jazzorkester Jazz kasvas välja... USA neegrite töölauludest bluusist spirituaalidest New Orleansi jazz Jazz´i arenguetapid Bebop Cool jazz ja Swing Dixieland Hard Bop Jazz rock Chicago jazz Jazz & bossa nova Downtown jazz Free jazz Nu-Jazz Modaalne jazz Smooth Jazz Hip-hop jazz
New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 19. ja 20. sajandi vahetusel. Selle jazzi liigi õitseaeg kestis kuni 1917. aastani. Põhjus oli selles, et selle jazzi liigi esindajatest mängijad mängisid põhiliselt lõbustusasutustes, kuid 1917. aastal suleti lõbustusasutuste rajoon. Louis Armstrong, Buddy Bolden. Dixieland 20. sajandi II aastakümnel sai alguse nn dixieland-stiil (Dixieland USA lõunaosariikide rahvalik üldnimetus). Mängulaadilt ei erinenud valgete dixieland oluliselt mustade new orleansi jazzist. Original Dixieland Jazz Band Chicago jazz Chicago stiilis suurenes solistide tähtsus, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis sai hiljem alguseks svingile. Bud Freeman, Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman. Sving 20. sajandi kolmekümnendate aastate II poolel sai jazz'is valitsevaks sving. Erinevalt seni jazz'is
·muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus,milles olulist rolli etendab improvisatsioon; ·helikeel ja fraseerimismanneer,mis peegeldab jazz -muusikute esituse individuaalsust. Erinevaid stiile ja arenguetappe,mille jazz on läbinud alates selle sajandi algusest,iseloomustab üldises mõttes fakt, et need kolm põhielementi on erinevatel aegadel omanud erinevat tähtsust ning suhe nende vahel on pideval muutunud. 1900-1920 - Jazz'i kujunemine ja küpsemine koos ragtime 'i buumiga. 1920 - Dixieland 'i ehk traditional jazz 'i laine.(dixieland eelkõige valgete poolt esitatud 1920ndate jazz) 1930 - Jazz 'i raskuspunkti kandumine Chicagost New Yorki.Bändide koosseisu suurenemine 1940 - Bebop (reaktsioon swing 'i kommertslikkuse vastu),modernse jazz'i algus. 1950 - Cool jazz . 1960 - Free jazz .Osa muusikute üritus otsustavalt selga pöörata popmuusikale,soov omada eristuvat iseseisvat identiteeti. 1970 - Joachim Berendt eristab viite põhisuunda,eelnevatel kümnenditel oli ainult üks
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Referaat Jazz Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus ........................................................................................1 Jazzvokalism.......................................................................................1 Jazzsaksofonism....................................................................................1 Jazzpianism algusaastatel.........................................................................2 Orjade töölaulud....................................................................................2 Misjonimuusika....................................................................................2 Traditsionaalne jazz ...............................................................................3 Ragtime................
suhtuti sellesse halva eelarvamusega. Siiski oli džässil tormiline võidukäik 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal. Džäss läks eelkõige peale noortele inimestele, kes tahtsid vastanduda oma vanematele. Seda käidi kuulamas kindlates klubides, nagu Cotton Club New Yorgis. Džässi levikut hõlbustas ka tehnika areng – esimeste vinüülplaatide välja andmisel salvestati ka džässmuusika esmakordselt plaadile The Original Dixieland Jass Band’i poolt 1917 aasta alguses. Džässmuusikutest on kuulsamad trompetimängija ja laulja Louis Armstrong, kes sai kuulsaks oma innovaatilise trompetimängu ja imepärase ande tõttu; pianist ja helilooja Duke Ellington ning viiuldaja ja orkestrijuht Paul Whiteman, keda džässi kuldajastul (20’ndad) kutsuti Džässikuningaks.
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada
tuuba/kontrabass, bandzo/kitarr ja löökpillid. -Trompetil oli meloodiainstrumentidest juhtroll. -Tuntumad New Orleansi stiili esindajad: King Oliver's Creole Jazz Band Louis Armstrong (trompetist ja laulja) Dixieland-stiil (USA lõunaosariikide nimetus). See kerkis esile valgete poolt. Valgetel oli rohkem ragtime jooni, samas puudusid bluesi i intonatsioonid. Euroopa õppis tundma jazzi nime all just dixielandi. -Esimeseks rahvusvaheliseks jazz-orkestriks sai 'Original Dixieland Jazz Band', kes tegi maailma esimese Jazz-heliplaadi !! -Bix Beiderbecke oli hinnatuim jazzmuusik Chicago perioodil! SWING -Arenes 1930-datel -Swing e. kiikuma õõtsuma -Swing-muusika baseerus sageli tuntud lauludel. -Erinevalt traditsioonilisest jazzist esitati Swingi lihvitud kooskõlaga big-bandid. Sinna kuulus 4-5 saksofoni, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. - Sellest alates hakati nooti lugema
Chicago Jazz Ajalugu ● 1920. aastatel kui New Orleansis meelelahutussektor suleti 1. maailmasõja tõttu, kolis enamik muusikuid Chicagosse leiba teenima. ● Kahekümnendatel oli jazz´i kõrgaeg, millele aitas kaasa fonograafi leiutamine Tunnused Arenes välja New Orleansi ja Dixieland jazzist. Tänapäeval jazzile iseloomulik saksofon, sai Chicago jazziga tavaliseks instrumendiks jazz ansamblites ja koosseisudes. Chicago jazz rääkis rassilisest diskrimineerimisest suurlinna melust. Tähtsuses tõusid solisti soolod loo alguses ja lõpus. Loodel oli pigem bluesi mõjutusi ja rütm oli sujuvam, võrreldes varasemaga Kuulsamad muusikud Joseph Nathan Oliver Ferdinand Joseph LaMothe Duke Ellington ● Joseph N. Oliver hüüdnimega King Oliver oli Ameerika tuntud
Below this there was a guitar or a banjo, sometimes a piano and drums. Jazz musicians often accent or add notes or beats in unusual or unexpected places. Also they add other elements of black music such as blues and ragtime to make a unique American music form. Musicians make up tunes as they play. Jazz music has changed, and today there are many different forms of Jazz. Ragtime, famous musicians from that time are Irving Berlin, Ben Harney, Scott Joplin. Then there are dixieland famous musicians from that period is Louis Armstrong. In the 1920-s to the 1930-s there were European jazz and Swing, famous musicians were Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald and Frank Sinatra. In the 1940-s to the 1950-s there were bepop, cool jazz (Miles Davis), hard bop, modal jazz, free jazz (Cecil Taylor). In the 1960-s to the 1970-s there were latin jazz, soul jazz, jazz fusion (Miles Davis) and other trends.
Saatana muusika Dzässmuusika, mis tekkis 19 sajandi lõpul, kujutab endast Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel tekkinud revolutsioonilist muuskastiili. Tema eelkäijateks loetakse USA neegrite töölaulu, spirituaali ja bluusi. Dzäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. Ta oli emotsionaalne, ettearvamatu, kirglik ja tänu sellele täiesti vastuvõetamatu enamikele klassikalise muusika austajaile. Kuna dzässi hakkasid esimesena viljelema töölisklassi neegriansamblid, suhtusid ka jõuakamd inimesed sellesse tõsise eelarvamusega. Palju vastumeelsust jõukate konservatiivide poolt ei suutnud siiski takistada dzässi tormilist võidukäiku 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal. Dzäss läks eelkõige peale noortele inimestele, kes üle kõige maailmas tahtsid vastanduda oma vanematele. Seda käidi kuulamas spetsiaalsetes klubides (näiteks Cotton Club New Yorgis). Noored said seal tantsida ja eirata...
Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Ajalugu Louis Armstrong 1890ndad - 1910ndad Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920ndad Count Basie Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks
10. Elektroonilisi instrumendid võeti kasutusele 1960ndate aastate lõpus tänu jazz rockile, elektroonilisi instrumente kasutati ka drum'nd bass jazzis. 11. Muusikud hakkasid tegema vabamaid meloodiaid, mis meeldisid rohkem noortele. 12. Tänapäeva jazzis on stiilid segunenud ning muusika on vaba, iseloomulik tänapäeva jazzile on tohutu stiilide mitmekesisus. 13. Bepop, world jazz, cool jazz. 14. Sving, New Orelansi jazz, dixieland. 15. New Orleans and Hertage festival, Montreali jazz festival. 16. Veenaksin oma sõpra jazzi kuulama nii, et räägiksin kui huvitav ja loominguline ja improvisatsioonirikas see on, jazzil on nii palju erinevaid vorme,et suudaksin kindlasti tutvustada talle mmidagi, mis talle huvi pakuks.
nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Ajalugu: 1890-1910 Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime'i-lood on kirjutanud Irving Berlin (1888– 1989), Ben Harney (1872–1932) ja Scott Joplin (1868–1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920 Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ja muutunud väga populaarseks. 1920. aastate kuulsamad džässmuusikud olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman. 1930 1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi – teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ja svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks
"Dixie's Land "- see oli laul, mille kirjutas 1859 aastal Dan Emmet. Laul rääkis orjakaupmehest Jonathan Dixie'st, kes müüs oma orje tihti lõunasse. Hiljem sai Dixielandist USA lõunaosariikide rahvalik üldnimetus. Dixielandist rääkides peetakse tavaliselt silmas üldist perioodi 1900- 1930 aastate teise pooleni. Tol ajal hakkas popmuusikale mõju avaldama ka heliplaaditööstus ja kommertsraadio. Esimeseks rahvusvah elise kuulsusega jazzorkestriks sai "Original Dixieland Jazz Band". Selle orkestri tuumik alustas 1913 aastal New Orleansis, siirdus aga kaks aastat hiljem Chicagosse. 1917 aastal tegi see orkester esimesed jazzmuusika heliplaadid, millel kõlasid lood "Livery Stable Blues" ja "Original Dixieland One- S tep ". Tollases kirjapildis kasutati sõna "jass". Orkestrijuht Tom Brown väidab, et ta kasutas seda juba 1913 aastal ühes San Francisco ajalehes. Enne seda oli jass (ja tema varasemad vormis jasm ja gism) tarvitusel
EESTI DZÄSSIAJALUGU Ilma dzässihelideta ei kujutaks Eestit ette vist keegi. Aastakümnetega on dzässist saanud midagi, mis on kogu aeg justkui olemas olnud ning mille puudumine tundub sama võimatu kui nafta lõppemine. Esimene katse dzässi mängida jääb Tallinnas aastasse 1918, kui hotellis ´Kommerz` alustas tegevust tundmatu nimega koolipoisteorkester. Samast orkestrist kasvas välja esimene professionaalne dzässansambel `The Murphy Band.` Eesti esimestel dzässmuusikutel puudusid selged eeskujud ja autoriteedid. Kuna Eestisse jõudis tol ajal esinema vaid käputäis muusikuid raja tagant, tuli õppida kuulmise ja tunnetuse järgi, abiks BBC tantsumuusikasaated. Samas arenes dzäss Eestis kiiresti. Dzäss oli noorte muusika ning andis edasise suuna kätte nii mõnelegi näiteks ooperilaulja Tiit Kuusik ja dirigent Gustav Ernesaks alustasid muusikuteed just dzässi juurest.Eesti esimene niiöelda akadeemiline dzässikontsert, Priit Veebeli ülesastumi...
- Polüfoonilise kõla mänguviis, kus soolopill trompet või klarnet , esitab peameloodiat ning teised meloodiapillid improviseerivad samal ajal selle meloodia taustal ning ümber selle. - Esimene jazz-muusika stiil, mida hakati salvestama. - Kõrgaeg lõppes 1930. a algul svingi ja bigbändide tulekuga. - Taassünd 1940. a lõpul ja 1950. algul- sündisid hallipäiste pillimeeste uued bändid. - Tänini populaarne stiil. - Original Dixieland Jazz Band kornetist-trompetist Nick La Rocca juhatusel salvestas 1917. aastal New Yorgis esimesed jazz’i-palad. - Tuntumad ansamblid: New Orleans Rythm Kings, Louis Armstrongi All Stars Orchestra. - Tom Brown kasutas esimest korda 1915. aastal oma orkestri iseloomustamiseks sõna jazz ning tõi selle kõnepruuki. - Ülim hitt 1917. Nick La Rocca “Tiger rag” 20. sajandil. Chicago jazz - Tekkis 1920
libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad, etniline, kornet, trompet, tromboon, klarnet, muusika sündis koha peal, Louis Armstrong (kornet, trompet), Joe King Oliver (kornet trompet), Jelly Roll Morton(klaver, helilooja, orkestri juht). dixieland 20 saj New Orleans, samad pillid, orkestri kõlajõud väiksem, kiire meloodia, polüfooniline kõla, sujuv meloodia, kõlavärvid vähem intensiivsem, Louis Armstrongi orkester, New Orleans Rhytm Kings, Tom Brown (orkestrijuht), Jack Laine (orkestrijuht ja trummid), Nick LaRocca (kornet, trompet). chicago jazz 1920, saksofo, klaver, trompet, tromboon, tuleb saksofin, solistid tähtsamad, kiire tempo, sujuv rütm,
Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920.aastail levis jazzmuusika Euroopasse, jazzmuusika oli läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 20ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman 1930ndad: Neil aastatel sai alguse swing, mida peetakse ka uueks ajastuks jazzmuusika ajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri Big Band´i teke. Big bandi
3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16. Jazzrock, fusion jazz (seitsmekümnendad) lk. 20 17
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku:traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpseltnoodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Louis Armstrong Click to edit Master text styles 20.Sajandi alguses loodud Second level Third level dzässmuusika uue stiili dixieland Fourth level eestvedaja. Fifth level Count Basie Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor.
tugevamad ja polnud enam mõtetki oma vanu häbistatud jumalaid austada. Sellepärast siis oli ka Jagunes: ristiusu levitamine orjastatud neegrite seas võrdlemisi lihtne. Ristiusk oma magusate lubadustega a) klassikaline traditsionaalne jazz e. neworleans (mustad mängisid) kujuneski selleks õlekõrreks, millest vaevu veepinnal püsivad orjad kinni haarasid. b) dixieland (valged mängisid). Baseerub ka puhkpilliorkestri imiteerimisel. Mustad püüdsid valgeid Käsikäes sellega, kuidas orjade teadvusse tungisid euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa imiteerida ja valged omakorda mängida nii, nagu mustad seda tegid. Esimesed kornetistid olid Buddy muusikalise vormi elemendid (fraas, periood), kujunesid spirituaalide kaasajal tuntud tüübid. Bolden, Bunk Johnson, Joe "King" Oliver.
unaffordable or unlivable for workers or native residents. Basin Street (New Orleans) – Basin Street (Rue Bassin in French) is a street in New Orleans, Louisiana. It was, at one time, one of the finest residential streets in New Orleans, but became a notorious red light district around 1870. Basin Street is made famous by the song “Basin Street Blues”, written by Spencer Williams and often performed by Dixieland jazz bands. The song became popular when it was recorded by Louis Armstrong in 1928. The title refers to the red- light district of Storyville and Basin Street. Beale Street (Memphis) – Beale Street in Downtown Memphis, Tennessee is known for its importance in the history of the blues. The blues clubs and restaurants in the Beale Street are popular tourist attractions in Memphis. In the early 1900’s W. C. Handy made his mark on the
Erinevad on andmed ka selle sõna esmases kasu- tuselevõtus muusikaliigi nimena, kuid Lewis Porter väidab, et juba 1913. aastal kasutas seda sõna muusikalises seoses San Francisco Bulletin. L. Porteri andmetel kasutas sama ajaleht veidi rohkem kui aasta pärast ka esimest korda sõnakuju jaz, tehes samas esmase katse defi- neerida seda uut tüüpi muusikat. Esimene džässorkester, kes esines sarnase nime all, oli Rex Harrise väitel 1915. aastal Chicagos tegutsenud Tom Browni Brown´s Dixieland Jass Band. 14 Refereering kuulsa kitarristi ja džässiteoreetiku Pat Metheney ettekandest IASJ nõupidamisel New Yorgis 11.01.2001 (IASJ Newsletter 2001, 28, 9–12). Sarnasele nähtusele, seoses küll eesti regilauluga, juhib tähelepanu ka Jaan Ross (2007: 55). 15 W. C. Handy on öelnud, et muusika, mis kõlas 1905. aasta paiku Memphises, ei erinenud oluliselt New Orleansi omast. “Enne 1917. aastat me ei teadnud, et ka New Orleansis mängiti seda muusikat. Iga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
