Dixieland Ajalugu Dixielandi nimi on antud jazzi-stiilile New Orleansi jazzmuusikute poolt. Dixieland on üks vanemaid jazzi-stiile. Stiil arenes puhkpilliorkestrite marssidest, Prantsuse kadrillidest, Ragtime'st ja bluesist. Kuigi ansambli suurus ja koosseis võib olla väga paindlik, koosneb "standard" bändi solistiks trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupis: kitarr või banjo, string bass või tuuba, klaver ja trummid. Tunnused Peameloodiat esitab, kas: § trompet § kornet § klarnet
Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit. Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele sõna JAZZ. Pillikooslustest mängisid dixieland´i puupuhk ja vaskpuhkpillid ning trummid. Tuntumad esindajad: Buddy Bolden (nim.ka esimeseks jazzimeheks), Jelly Roll Morton, James Reese Europe, Eubie Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt. 1920 saab jazzi keskuseks Chicago
Dzäss Dzäss on Ameerika Ühendriikidest pärit muusika vorm, mis tekkis mustanahaliste kokkupuutel euroopaliku muusikaga 20. sajandi algul New Orleansis. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest ning bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija Ragtime, mille kõrgperiood oli ajavahemikus 1897 - 1917. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli
New Orleans jazz, Louis Armstrong New Orleans jazz ehk Dixieland ★ New Orleans Jazz ehk Dixieland, mõnikord nimetatakse hot jazz või varajane jazz. Dixieland on jazzi muusika stiil, mis on arenenud New Orleansis XX sajandi alguses ja oli enim levinud Chicagos ja New York Citys 1910. aastatel. ★ Tuntud jazzi laulud Dixielandi ajastust on "Basin Street Blues" ja "When the Saints go Marching In". Dixielandi töötas välja Louis Armstrong jt. ★ Dixieland pandi nimeks New Orleansi jazzmuusikute stiilile. Nimi on viide "Vanale Lõunale", ehk Lõuna-Mason-Dixon piirile, mis asub Virginia ja Pennsylvania vahel. Dixieland, mis töötati välja New Orleansis, on üks džässmuusika varaseimaid stiile. ★ Lõplik Dixielandi heli luuakse ühe instrumendi (enamasti trompetiga). Tavaliselt mängitakse meloodiast äratuntav variatsioon ja muud instrumendid improviseerivad selle järgi.
Ameerika orje tantsimas banjo and löökpillide saatel. Jazzorkester Jazz kasvas välja... USA neegrite töölauludest bluusist spirituaalidest New Orleansi jazz Jazz´i arenguetapid Bebop Cool jazz ja Swing Dixieland Hard Bop Jazz rock Chicago jazz Jazz & bossa nova Downtown jazz Free jazz Nu-Jazz Modaalne jazz Smooth Jazz Hip-hop jazz
Tüüpiline ragtime'i pala meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Scott Joplin. New Orleansi jazz Esimeseks jazzi-keskuseks sai New Orleans. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 19. ja 20. sajandi vahetusel. Selle jazzi liigi õitseaeg kestis kuni 1917. aastani. Põhjus oli selles, et selle jazzi liigi esindajatest mängijad mängisid põhiliselt lõbustusasutustes, kuid 1917. aastal suleti lõbustusasutuste rajoon. Louis Armstrong, Buddy Bolden. Dixieland 20. sajandi II aastakümnel sai alguse nn dixieland-stiil (Dixieland USA lõunaosariikide rahvalik üldnimetus). Mängulaadilt ei erinenud valgete dixieland oluliselt mustade new orleansi jazzist. Original Dixieland Jazz Band Chicago jazz Chicago stiilis suurenes solistide tähtsus, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis sai hiljem alguseks svingile.
·muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus,milles olulist rolli etendab improvisatsioon; ·helikeel ja fraseerimismanneer,mis peegeldab jazz -muusikute esituse individuaalsust. Erinevaid stiile ja arenguetappe,mille jazz on läbinud alates selle sajandi algusest,iseloomustab üldises mõttes fakt, et need kolm põhielementi on erinevatel aegadel omanud erinevat tähtsust ning suhe nende vahel on pideval muutunud. 1900-1920 - Jazz'i kujunemine ja küpsemine koos ragtime 'i buumiga. 1920 - Dixieland 'i ehk traditional jazz 'i laine.(dixieland eelkõige valgete poolt esitatud 1920ndate jazz) 1930 - Jazz 'i raskuspunkti kandumine Chicagost New Yorki.Bändide koosseisu suurenemine 1940 - Bebop (reaktsioon swing 'i kommertslikkuse vastu),modernse jazz'i algus. 1950 - Cool jazz . 1960 - Free jazz .Osa muusikute üritus otsustavalt selga pöörata popmuusikale,soov omada eristuvat iseseisvat identiteeti. 1970 - Joachim Berendt eristab viite põhisuunda,eelnevatel kümnenditel oli ainult üks
.................................................................................2 Traditsionaalne jazz ...............................................................................3 Ragtime..............................................................................................4 Blues.................................................................................................4 Swing................................................................................................4 Dixieland.............................................................................................5 Menestrelid...........................................................................................5 Kasutatud kirjandus .................................................................................7 Sissejuhatus Jazz ehk Jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel
suhtuti sellesse halva eelarvamusega. Siiski oli džässil tormiline võidukäik 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal. Džäss läks eelkõige peale noortele inimestele, kes tahtsid vastanduda oma vanematele. Seda käidi kuulamas kindlates klubides, nagu Cotton Club New Yorgis. Džässi levikut hõlbustas ka tehnika areng – esimeste vinüülplaatide välja andmisel salvestati ka džässmuusika esmakordselt plaadile The Original Dixieland Jass Band’i poolt 1917 aasta alguses. Džässmuusikutest on kuulsamad trompetimängija ja laulja Louis Armstrong, kes sai kuulsaks oma innovaatilise trompetimängu ja imepärase ande tõttu; pianist ja helilooja Duke Ellington ning viiuldaja ja orkestrijuht Paul Whiteman, keda džässi kuldajastul (20’ndad) kutsuti Džässikuningaks.
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada
-New Orleansi jazzi harrastasid eranditult neegrid! - Sellele perioodile on omane: pillimehed ei tundnud nooti, mängisid peast, koosseisud olid väikesed (6-7 liiget). -Ansamblisse kuulusid meloodiapillid: trompet, klarnet, tromboon. Rütmipillid: tuuba/kontrabass, bandzo/kitarr ja löökpillid. -Trompetil oli meloodiainstrumentidest juhtroll. -Tuntumad New Orleansi stiili esindajad: King Oliver's Creole Jazz Band Louis Armstrong (trompetist ja laulja) Dixieland-stiil (USA lõunaosariikide nimetus). See kerkis esile valgete poolt. Valgetel oli rohkem ragtime jooni, samas puudusid bluesi i intonatsioonid. Euroopa õppis tundma jazzi nime all just dixielandi. -Esimeseks rahvusvaheliseks jazz-orkestriks sai 'Original Dixieland Jazz Band', kes tegi maailma esimese Jazz-heliplaadi !! -Bix Beiderbecke oli hinnatuim jazzmuusik Chicago perioodil! SWING -Arenes 1930-datel -Swing e. kiikuma õõtsuma
Chicago Jazz Ajalugu ● 1920. aastatel kui New Orleansis meelelahutussektor suleti 1. maailmasõja tõttu, kolis enamik muusikuid Chicagosse leiba teenima. ● Kahekümnendatel oli jazz´i kõrgaeg, millele aitas kaasa fonograafi leiutamine Tunnused Arenes välja New Orleansi ja Dixieland jazzist. Tänapäeval jazzile iseloomulik saksofon, sai Chicago jazziga tavaliseks instrumendiks jazz ansamblites ja koosseisudes. Chicago jazz rääkis rassilisest diskrimineerimisest suurlinna melust. Tähtsuses tõusid solisti soolod loo alguses ja lõpus. Loodel oli pigem bluesi mõjutusi ja rütm oli sujuvam, võrreldes varasemaga Kuulsamad muusikud Joseph Nathan Oliver Ferdinand Joseph LaMothe Duke Ellington ● Joseph N. Oliver hüüdnimega King Oliver oli Ameerika tuntud
Below this there was a guitar or a banjo, sometimes a piano and drums. Jazz musicians often accent or add notes or beats in unusual or unexpected places. Also they add other elements of black music such as blues and ragtime to make a unique American music form. Musicians make up tunes as they play. Jazz music has changed, and today there are many different forms of Jazz. Ragtime, famous musicians from that time are Irving Berlin, Ben Harney, Scott Joplin. Then there are dixieland famous musicians from that period is Louis Armstrong. In the 1920-s to the 1930-s there were European jazz and Swing, famous musicians were Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald and Frank Sinatra. In the 1940-s to the 1950-s there were bepop, cool jazz (Miles Davis), hard bop, modal jazz, free jazz (Cecil Taylor). In the 1960-s to the 1970-s there were latin jazz, soul jazz, jazz fusion (Miles Davis) and other trends.
vastanduda oma vanematele. Seda käidi kuulamas spetsiaalsetes klubides (näiteks Cotton Club New Yorgis). Noored said seal tantsida ja eirata igasuguseid viisakusreegelid ja etiketti, kuna tolle aja ühiskond oli väga vaos hoitud, oli neil vaja end kusagil välja elada. Dzässi levikut hõlbustas ka tehnika areng, tol ajal anti välja esimesed vinüülplaadid, dzässmuusika salvestati esmakordselt plaadile The Original Dixieland Jass Band'i poolt 1917 aasta alguses. Dzässmuusikutest on kuulsamad trompetimängija ja laulja Louis Armstrong, kes sai kuulsaks oma innovaatilise trompetimängu ja imepärase ande tõttu, pianist ja helilooja Duke Ellington ja viiuldaja ning orkestrijuht Paul Whiteman, keda dzässi kuldajastul (20'ndad) kutsuti Dzässikuningaks. Irooniaseisneb selles, et Whiteman ei olnud traditsioonilise dzässi, mis koosnes suures osas improvisatsioonist, pooldaja.
Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Ajalugu Louis Armstrong 1890ndad - 1910ndad Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920ndad Count Basie Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks
10. Elektroonilisi instrumendid võeti kasutusele 1960ndate aastate lõpus tänu jazz rockile, elektroonilisi instrumente kasutati ka drum'nd bass jazzis. 11. Muusikud hakkasid tegema vabamaid meloodiaid, mis meeldisid rohkem noortele. 12. Tänapäeva jazzis on stiilid segunenud ning muusika on vaba, iseloomulik tänapäeva jazzile on tohutu stiilide mitmekesisus. 13. Bepop, world jazz, cool jazz. 14. Sving, New Orelansi jazz, dixieland. 15. New Orleans and Hertage festival, Montreali jazz festival. 16. Veenaksin oma sõpra jazzi kuulama nii, et räägiksin kui huvitav ja loominguline ja improvisatsioonirikas see on, jazzil on nii palju erinevaid vorme,et suudaksin kindlasti tutvustada talle mmidagi, mis talle huvi pakuks.
nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Ajalugu: 1890-1910 Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime'i-lood on kirjutanud Irving Berlin (1888– 1989), Ben Harney (1872–1932) ja Scott Joplin (1868–1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920 Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ja muutunud väga populaarseks. 1920. aastate kuulsamad džässmuusikud olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman. 1930 1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi – teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ja svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks
Kolm viimast aastakümmet oma elust oli ta ülipopulaarne meelelahutusartist väga laiale publikule, jagades oma talenti, trompetimängu ja laulu vahel. MUUSIKA KUULAMINE 16 1. George Lewis New Orleans Jazz Band - Mahogany Hall Stomp (http://www.youtube.com/watch?v=jCdWvCblaW8) 2. King Oliver Jazz Band St. James Infirmary (http://www.youtube.com/watch?v=4w6RomPNgPw) 3. Louis Armstrong Hot Seven - Wild Man Blues (http://www.youtube.com/watch?v=xO3k-S_pqK4) Vinüül 17 DIXIELAND (~1920 I pool) valge New Orleansis ei olnud jazzi mängimine vaid mustade privileeg. Valgete orkestrid tegutsesid samaaegselt mustadega orkestritega. "Papa"- Jack Laine juhtis New Orleansis ansambleid alates 1891 aastast ja teda tuntakse kui valge jazzi isa. Juba algusaastatel eristati jazzis valget stiili, mida iseloomustas: · väiksem väljendusjõud, · kuid mõnikord parem mängutehnika. · Meloodiad olid sujuvamad, · harmoonia "puhtam",
Oma dzässorkestrid tegutsesid ka sellistes väikestes kohtades nagu Karksis, Sammastes, Uue-Karistes ja Pöide-Uuemõisas.See, et tavapäraseid dzässipille nagu saksofone polnud alati saada, ei seganud muusikuid. Eesti dzässi loomuliku arengu peatasid Teine maailmasõda ja okupatsioonid. DZÄSSMUUSIKUD EESTIS KAASAJAL Raivo Tafenau muusikutee algas akordioniõpingutega Pärnu muusikakoolis.Saksofoni võttis ta kätte alles 17-aastaselt, kui hakkas mängima dixieland-bändides. Ta lõpetas Tallinnas G.Otsa nimelise muusikakooli akordionistina. Peale sõjaväge mängis Raivo Tafenau mitu aastat mööda Venemaad tiirutavates popansamblites.1991.a. sai temast Eesti Raadio bigbändi liige.Umbes samal ajal hakkas ta osalema ka Urmas Lattikase ansamblis.1994.a. pärjas Eesti Raadio Tafenau Aasta Muusiku tiitliga. Viimastel aastatel on ta oma erinevate ansamblikoosseisudega esinenud Saksamaal, Taanis, Rootsis, Soomes, USA-s, Fääri saartel ja mujalgi
ja 3. löögil). - Parimad pillimehed moodustasid väiksemaid ansambleid - Jazz-ansamblisse kuulusid meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid. - Ajajooksul lisandus klaver. - Muusika sündis kohapeal. (ei noteeritud) - Õitseaeg kestis kuni 1917, sest suleti lõbustusasutuste rajoon. - Louis Armstrong - säravaim muusik, kornetist-trompetist - Joe “King” Oliver - Jelly Roll Morton Dixieland - Sündis ka New Orleansis 20. sajandi algul. - Aka valge jazz, ehk valgenahaliste orkestrite poolt loodud jazz. - Väiksem kõlajõud kui mustanahalistel, kuid parem mängutehnika, sest pillimehed olid õppinud. - Pillikoosseis sama, mis New Orleansi jazzil (meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid). - Muusika: pisut kiirem, meloodiad sujuvamad ning kõlavärvid vähem intensiivsemad .
libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad, etniline, kornet, trompet, tromboon, klarnet, muusika sündis koha peal, Louis Armstrong (kornet, trompet), Joe King Oliver (kornet trompet), Jelly Roll Morton(klaver, helilooja, orkestri juht). dixieland 20 saj New Orleans, samad pillid, orkestri kõlajõud väiksem, kiire meloodia, polüfooniline kõla, sujuv meloodia, kõlavärvid vähem intensiivsem, Louis Armstrongi orkester, New Orleans Rhytm Kings, Tom Brown (orkestrijuht), Jack Laine (orkestrijuht ja trummid), Nick LaRocca (kornet, trompet). chicago jazz 1920, saksofo, klaver, trompet, tromboon, tuleb saksofin, solistid tähtsamad, kiire tempo, sujuv rütm,
Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920.aastail levis jazzmuusika Euroopasse, jazzmuusika oli läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 20ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman 1930ndad: Neil aastatel sai alguse swing, mida peetakse ka uueks ajastuks jazzmuusika ajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri Big Band´i teke. Big bandi
3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16. Jazzrock, fusion jazz (seitsmekümnendad) lk. 20 17
Veel moodustatakse jazzi esitamisel suuri ja ka väiksemaid muusikalisi koosseise.Peamised suuremad koosseisud on orketrid,peamised väiksemad koosseisud on väiksed bändid ja üksikud soolo lauljad. 8 Kokkuvõte Seoses jazzi levikuga euroopa maades on see igas riigis muutunud erinevaks ,võrreldes algse jazziga.Vaatamata sellele on igal erinaval jazzi liigil palju austajaid ja kuulajaid.Korraldatakse küll ka festivale eraldi dixieland-ansamblite,bigbändide ja free jazzi kuulajatele.Kokkuvõtteks on jazzil palju austajaid ja vaatamata selle arenemisele kuulatakse seda sajandist-sajandisse ikka edasi. 9 Kasutatud kirjandus "Muusikaõpik IX klass" "Helisev Maailm " muusikaõpik V -VI klas "Jazziraamat" "Ene 2" 10
kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku:traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpseltnoodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Louis Armstrong Click to edit Master text styles 20.Sajandi alguses loodud Second level Third level dzässmuusika uue stiili dixieland Fourth level eestvedaja. Fifth level Count Basie Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor.
tugevamad ja polnud enam mõtetki oma vanu häbistatud jumalaid austada. Sellepärast siis oli ka Jagunes: ristiusu levitamine orjastatud neegrite seas võrdlemisi lihtne. Ristiusk oma magusate lubadustega a) klassikaline traditsionaalne jazz e. neworleans (mustad mängisid) kujuneski selleks õlekõrreks, millest vaevu veepinnal püsivad orjad kinni haarasid. b) dixieland (valged mängisid). Baseerub ka puhkpilliorkestri imiteerimisel. Mustad püüdsid valgeid Käsikäes sellega, kuidas orjade teadvusse tungisid euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa imiteerida ja valged omakorda mängida nii, nagu mustad seda tegid. Esimesed kornetistid olid Buddy muusikalise vormi elemendid (fraas, periood), kujunesid spirituaalide kaasajal tuntud tüübid. Bolden, Bunk Johnson, Joe "King" Oliver.
unaffordable or unlivable for workers or native residents. Basin Street (New Orleans) – Basin Street (Rue Bassin in French) is a street in New Orleans, Louisiana. It was, at one time, one of the finest residential streets in New Orleans, but became a notorious red light district around 1870. Basin Street is made famous by the song “Basin Street Blues”, written by Spencer Williams and often performed by Dixieland jazz bands. The song became popular when it was recorded by Louis Armstrong in 1928. The title refers to the red- light district of Storyville and Basin Street. Beale Street (Memphis) – Beale Street in Downtown Memphis, Tennessee is known for its importance in the history of the blues. The blues clubs and restaurants in the Beale Street are popular tourist attractions in Memphis. In the early 1900’s W. C. Handy made his mark on the
Erinevad on andmed ka selle sõna esmases kasu- tuselevõtus muusikaliigi nimena, kuid Lewis Porter väidab, et juba 1913. aastal kasutas seda sõna muusikalises seoses San Francisco Bulletin. L. Porteri andmetel kasutas sama ajaleht veidi rohkem kui aasta pärast ka esimest korda sõnakuju jaz, tehes samas esmase katse defi- neerida seda uut tüüpi muusikat. Esimene džässorkester, kes esines sarnase nime all, oli Rex Harrise väitel 1915. aastal Chicagos tegutsenud Tom Browni Brown´s Dixieland Jass Band. 14 Refereering kuulsa kitarristi ja džässiteoreetiku Pat Metheney ettekandest IASJ nõupidamisel New Yorgis 11.01.2001 (IASJ Newsletter 2001, 28, 9–12). Sarnasele nähtusele, seoses küll eesti regilauluga, juhib tähelepanu ka Jaan Ross (2007: 55). 15 W. C. Handy on öelnud, et muusika, mis kõlas 1905. aasta paiku Memphises, ei erinenud oluliselt New Orleansi omast. “Enne 1917. aastat me ei teadnud, et ka New Orleansis mängiti seda muusikat. Iga
annaabi.ee 
