Jazzmuusika Jazzmuusika juured ulatuvad aastasse 1808, mil orjakaubandusega oli Ameerika Ühendriikidesse sattunud palju aafriklasi, kes tõid endaga kaasa oma tugevad muusikatraditsioonid. Üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli tollal New Orleans, kus toimusid festivalid koos aafrika päraste tantsude ja muusikaga. Aafrika muusika levis ka istandustes, kus tööl olevad orjad laulsid töölaule, mis kujutasid endast kõne-vastuse mustrit. 19. sajandil õppisid paljud mustanahalised muusikud mängima euroopalikke pille, eriti viiulit, ja vastukaaluks hakkasid eurooplastest muusikud kasutama aafrikapäraseid sünkoope. Lisaks
Jazzmuusika 12. klass Jazzmuusika EUROOPA AMEERIKA AAFRIKA "VANA ISTANDUS" , maali autor teadmata, ...kujutab Aafrika Ameerika orje tantsimas banjo and löökpillide saatel. Jazzorkester Jazz kasvas välja... USA neegrite töölauludest bluusist spirituaalidest New Orleansi jazz Jazz´i arenguetapid Bebop Cool jazz ja Swing Dixieland Hard Bop Jazz rock Chicago jazz Jazz & bossa nova Downtown jazz Free jazz Nu-Jazz ...
Erinevalt jazzist levis see noodistatult. Ragtimes puudub impovisatsioon. Jazzmuusika üldiselt Jazz on nüüdismuusika liik, mis kujunes USA-s 20. sajandi alguseks. Jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Jazz on esitajate kunst, mille tegelik looja on mängija. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes, nii nagu iga inimene on erinev, nii on ka iga jazzmuusika helikõne erinev. Niisiis, improvisatsioonita ei oleks jazzi ollagi. Jazzpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Varasem jazzmuusika põhineb bluesile, milleks on tavaliselt duuri teisend, kus kasutatakse 3. ja 7. astme madaldusi. Jazz armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpilli sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sainaid j a urinaid. Iga mängija juurde kuulub ta isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad
JAZZMUUSIKA ARENGULUGU Laia maailma teadvusse judis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, prast I maailmasda. Teati, et jazz on prit Ameerikast. Tdeti, et jazz ei tekkinud thjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451- 1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Phja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Luna- Ameerika. Lviosa Phja- Ameerikast lks aga jrk- jrgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eesktt huvi Mississippi keskjooksust luna, kagu ja edela poole jvad maa-alad. Seal klasid helt poolt Aafrika pritoluga meloodiad ja rtmid, teisest kljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rnnanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakmmend ht p...
Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451- 1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Põhja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Lõuna- Ameerika. Lõviosa Põhja- Ameerikast läks aga järk- järgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakümmend üht puritaani (isad- palverändurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal "Mayflower" saabusid
a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko Jazzmuusika Eestis 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline
Jazzmuusika Aleks Post Jazzmuusika USA Euroopa Aafrika Jazzi kujunemine USA mustanahaliste töölauludest Nt: plantation songs istandustelaulud Bluusist Spirituaalidest Euroopa muusikast eristab jazzi kolm põhilist elementi Teatud suhe rütmi, mida nimetatakse "õõtseks" (SWING); Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus, milles olulist rolli etendab improvisatsioon; Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab jazzmuusikute esituse individuaalsust. Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime´i mille võidukäik kestis 18971917. Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdi...
a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Dzässifestival. Kuigi festival oli väga
Jazzmuusika lähiminevikus 1) Lühikokkuvõte jazzmuusikastiilidest. a) Jazz – rock. Jazzmuusika (eesti keeles ka dzäss) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos
Referaa t Tallinn a Amy Reaalk Wineh ool ouse 9c klass Õpetaja Heli Roos Mirjam Süvari Tallinn 2008 Sisukor 3. ,,Back to Black" d lk 5 Biograa fia 1. 5. Lugude järjekorrad lk 6 Tiitelle ,,Frank" ht lk 3 lk 6 ,,Back to Black" 4. lk 7 Diskogr aafia lk 1 2. lk 4 Sisukor ,,Frank" d lk 2 lk 4 eklektilis Praeguseks on Fielder-Civil e vangis ja Winehouse taotleb Biograa muusikas temalt lahutust. fia tiiliga, mis on Winehouse on...
Jazz Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahavamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja neegrite töölauludest ja seda mängiti bordellides. Dzässmuusikas väga palju improviseeritakse. Euroopasse levis dzäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ilme kujundajaks. Jazz on metsik trummi põrin ning 60-ndatel hakkasid usklikud selle muusikastiili vastu võitlema.Eurooplastele meeldis see muusika väga.New Orleans oli dzässi esimene keskus. Jazz toetub blues'i heliastmikule (madaldatakse III ja VII astet) Aastaks 1920 oli jazz läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. New orleansi jazzi esimene, paljuski legendaarne figuur oli kornetist Buddy Bolden.Tema `'Ragtime Band'' insp...
Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika
Valter Ojakäär "Dzässmuusika" Eesti Raamat Tallinn 1966 a) Jazzmuusika tekkimine, põhiolemus, koostisosad Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Niisuguse rütmilise nihke erinevus "klassikalisest" sünkoobist seisneb selles, et viimane tekib nõrgal Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale:
Muusikaretsensioon Käisin 2. oktoobril, jahedal sügisõhtul kuulamas Raekoja keldris Londoni Jazzi. Uksest sisse astudes oli esmamulje hea. Mõnus mahe valgustus oli ja DJ lasi mõnusaid jazzi rütme. Nägin ka kuidas Kuuba löökpillimängija Luber Jimenez häälestas oma trumme. Poleks osanud kunagi arvata, et trummide häälestamine võib võtta nii kaua aega. Nagu tavaliselt, nii ka seekord tulid peaesinejad umbes veerandtundi hiljem lavale. Aga enne seda hoidis rahvast soojana DJ Londonist. Loomulikult ei puudu jazzkontserdilt ka saksofonist Villu Veski, kelle andekusest ma alati üllatun, kui teda kuulan. Kui esinejad olid mõnda aega mänginud, ei saanud ma enam aru millal üks lugu lõppeb, ja teine algab. Muusika oli mõnusalt rütmikas ja tekitas tantsutuju, kuid tantsimisega läksid väga vähesed kaasa. Loomulikult olid publikuks tavalised külmad eestlased, keda jazz käima ei tõmmanud. Arvan, et jazz muusika sobi...
BEBOP Bebop oli džässmuusika stiil 1940. aastatest. Swing polnud sellel ajal veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti ja ainult vähestel õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades. Uus stiil ristiti hiljem bebopiks. Dizzy Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, kui keegi üritas meloodiahüpet järele laulda. On veel versioon, et algul olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli b...
Saatana muusika Dzässmuusika, mis tekkis 19 sajandi lõpul, kujutab endast Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel tekkinud revolutsioonilist muuskastiili. Tema eelkäijateks loetakse USA neegrite töölaulu, spirituaali ja bluusi. Dzäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. Ta oli emotsionaalne, ettearvamatu, kirglik ja tänu sellele täiesti vastuvõetamatu enamikele klassikalise muusika austajaile. Kuna dzässi hakkasid esimesena viljelema töölisklassi neegriansamblid, suhtusid ka jõuakamd inimesed sellesse tõsise eelarvamusega. Palju vastumeelsust jõukate konservatiivide poolt ei suutnud siiski takistada dzässi tormilist võidukäiku 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal. Dzäss läks eelkõige peale noortele inimestele, kes üle kõige maailmas tahtsid vastanduda oma vanematele. Seda käidi kuulamas spetsiaalsetes klubides (näiteks Cotton Club New Yorgis). Noored said seal tantsida ja eirata...
EESTI JAZZMUUSIKA JA AIN AGAN Referaat Autor: 2016 Sisukord JAZZMUUSIKA.........................................................................................................................3 Jazzmuusika...........................................................................................................................3 Jazzmuusika pillid..................................................................................................................3 Eesti jazzmuusika...................................................................................................................4 AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK........................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6
POPMUUSIKA EESTIS 1920, 30, 40, 1950 Eneli Nilbe 8.klass Popmuusika Eestis 1920 ● Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks ● Peamiselt levis pop- ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana) ● Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925.aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel) Popmuusika Eestis 1930 ● 1936. aastal toimus Estonia Kontserdisaalis Eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat ● Kuldne 7 oli aastatel 1936–1947 tegutsenud ansambel, mis oli publiku seas kõrgelt hinnatud Eesti džäss- ansambel
„Saatana muusika“ 19. sajandi algusaastatel nime kandnud saatana muusika ehk tänapäeval jazzmuusika on muusikastiil, mis sai alguse Ameerika lõunaosariikidest. Jazz kujutab endast vabameelset muusikat, mis levis eelkõige Chicagos, New Orleansis ja New Yorgis. Esimene suur jazz'i keskus oli Punase laternate tänaval. Jazz'is olid segunenud mustade rütmi ja valgete meloodia tunnetus. Jazzmuusika kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. See muusikastiil oli paljudele vastukarva. Eriti vaimulikudele, pedagoogidele ja lapsevanematele. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja ütlesid, et see rikub ühiskonda ning õhutab vägivaldsust. Sellepärast oli lastel ja teismelistel jazz´i kuulamine ning nägemine keelatud. Ka Henry Ford´ile ei meeldinud jazzmuusika, kes samuti protesteeris selle muusika vastu.
Sisukord Jazzmuusika referaat Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine,
......................................................4 Swing................................................................................................4 Dixieland.............................................................................................5 Menestrelid...........................................................................................5 Kasutatud kirjandus .................................................................................7 Sissejuhatus Jazz ehk Jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime`i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks.
Pärimusmuusika Aida kohvikus jazzi õhtuid. Kontserdi käigus esitas kollektiiv oma plaadil olevaid kümmet lugu, mis kõik kujutasid endast jazzmuusikat. Kollektiiv koosnes 6-st liikmest: Liina Saar (laul), Danel Aljo (saksofon, klarnet), Teet Raik ( trompet, flüügelhorn), Paul Daniel (kitarrid), Mingo Rajandi ( kontrabass, basskitarr) ja Ahto Abner (trummid, löökriistad). Bänd kujutab endast 2007. a loodud kollektiivi, kes viljeleb peale jazzmuusika veel folk- ja popmuusikat. Bändi eeliseks on see, et bänd esitab ainult enda loomingut. Kontserdi erilisus peitus minu jaoks selles, et minul puuduvad otsesed kokkupõrked jazzmuusikaga. See kontsert oli sellesmõttes minu jaoks erakordne, kuna sain pikemalt mõtiskleda antud muusika ja selle meeldivuse üle minu jaoks. Veel lisaks pakkus erakordset vaatepilti kollektiivi liikmed, kelle pillide kasutust sai reaalelus vaadelda ning, mis oli väga huvitav
laulda. Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid m eie kõrvale tundub see võõras, "mustalt" mängimisena. 3 Jazzi arengulugu Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. 1.1 Jazz liigid Bluus- Afroameerika muusika vormidest on jazzile kõige lähemal bluus. Bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid.Kuna bluus (blues)
Kõik olid rõõmsad ja nautisid rikkust hetkeni, millal tuli politsei tagaotsitavaid kinni võtma. Maffiaboss andis endast parima, et neid vangi ei saadetaks. Lavastuse lõpu poole pääses politseinike käest maffiapunt, kes olid tagasi jazzklubis. Neid ootasid ees noormees ning ennast maffia gruppi sisse smuugeltanud mustergängster. Lõpus olid kõik õnnelikud ja võidurõõmsad. Mulle väga meeldis selle etenduse muusika, sest see oli jazzmuusika ja mulle meeldib seda sorti muusika. Jazzmuusika meeldib mulle, sest ma olen selline erk ja energiat täis inimene ning jazzmuusika väljendab minu sisemust. Seda saab mängida väga energiliselt ja õnnelikult ning see kohe kutsub rütmi kaasa plaksutama või tantsima. See muusika on kohati täis kummalisust ja kohati täis lõbusust. Mina sain toimuvast väga hästi aru, sest see oli tehtud minuarust väga arusaadavalt. Näiteks kui maffiaboss läks kaaslasega panka röövima siis panid nad ette varga
POPMUUSIKA EESTIS Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925. aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel). Peamiselt levis pop-ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana). 1936. a toimus Estonia Kontserdisaalis eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat. Noore laulja Artur Rinne kohta öeldi, et ta kõlbavatki ainult jazzlauljaks (hiljem oli ta meie kõigi aegade populaarseim rahvalike laulude esitaja). Üks Eesti popmuusika legende on kindlasti Raimond Valgre (1913-1949), kes jõudis kirjutada palju omanäolist muusikat
Charlie Parker { Jan Verner Pulles Üldine Tegeles Cool Jazziga Oli USA Jazzsaksofonist ja –helilooja 19201955 1940. aastatel jazzmuusika üks eestvedajaid Hüüdnimi oli „Yardbird“ Muusika Keeruline rütm Väga hoogne Improviseeris tihti Algus Sündis Kansases Alustas Muusika ühingust Üheteist aastaselt alustas saksofoni mängimisega Rentis saksofoni kooli kaudu Isa oli suur eeskuju muusikaga Karjäär Harjutas igapäev umbes 15 tundi Mängis Kansase pubides õhtuti. 1938 ühines Jay McShanni bändiga, millega sai kuulsaks ülemaailmselt. Kuulamine Charlie Parker I've Got Rhythm http://www.youtube.com/watch?v=3fgxy yrqZI Materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Charlie_Parker http://en.wikipedia.org/wiki/Charlie_Parker Google Pictures AITÄH ...
Kolm erinevat (vanemat, vanuses ca 30-55)meeshäält. *Kohvikuhelinad, sööginõude õrnad kolksud, kohvikust kõlab taustaks vaikselt jazzmuusika Meeshääl(Mart) 1: Ken, Sa Eesti Päevalehte loed? *lehekülje pööramise heli Meeshääl(Ken) 2: Harva. Eelistan Ekspressi, mul on iPadis selle äpp isegi. Meeshääl(Mart) 1: Äpp? Meeshääl(Ken) 2: Äpp muidugi, digileht, noh! Sa ei olegi kuulnud? Kuidas Sa välilähetustel uudisteta olla suudad? Selle rakendusega saab lugeda täpselt siis, kui tahad ja täpselt seal kus soovid
Courtney Pine Courtney Pine Jamaica päritolu Briti saksofoniäss Courtney Pine vallutas 1998. aastal Jazzkaare kuulajad tormijooksuga, mängides tenor- ja sopranssaksofoniga korraga energiast pulbitsevat moekat jazzi, 2005 aastal võis seda uuesti kuulda jõulujazzil . Courtney Pine on Briti jazzmuusika superstaar, helilooja-interpreet, kes oskab valmistada hõrke segusid maailmamuusikast, tänastest rütmidest ja kõladest. Tema muusika läheb korda nii urbanistlikele tüüpidele kui ka looduslastele. Tunnustust on ta pälvinud kuhjaga, arvukate plaadiauhindade kõrval kuulub talle ka 1999. aastal Inglise kuninganna poolt omistatud briti orden OBE (Order of the British Empire), Westminsteri Ülikooli audoktori kraad, kuues koht Briti kõigi aegade auväärsemate
Popmuusika Eestis 1920.-1930 Nendel aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond popmuusikuid. 1925 aastal Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band tähistab Eesti jazzi algust. Rohkem levis see nooremate põlvkondade hulgas. Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, k...
Rockmuusikas edukaimad bändid olid Terminaator ning Smilers, mis tegutsevad ka tänapäeval. Punkmuusikast arenesid välja Vennaskond ning The Tuberkuloited. Hakkasid arenema alternatiivse muusika liikumised, nagu elektrooniline klubimuusika. Jazzmuusika jõudis Eestisse juba 1920. aastal ning esimene ansambel nimega The Murphy Band loodi Tallinnas. Esimene avalik jazz-kontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936. aastal Estonia kontserdisaalis. 1980. aastad olid jazzmuusika kuldaastad, esines jazz-rock Kaseke, mis oli Propelleri järeltulija. Eestis toimuvad ka sellised kontsertid, nagu IDeeJazz, Juu Jääb Muhus, Sõru Jazz, Jõulujazz jpt. Pärimusmuusikas on Eesti muusikalise folkloori kõige ehtsam esindaja regilaul. Tuntuimad ansamblid aastatel 1970 olid Collage ning Kukerpillid. Pärimusmuusika jäi vahepeal tagaplaanile ning aastal 1990 taas elavnes tänu ansamblitele Untsakad ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Eestis
1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis- improvisatsiooniline meloodiaarendus (soolo- ja ühisimprovisatsioon), eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt pulseerivat põhirütmi, pillide ning inimhääle isikupärane kõla ja
Sving Mis see on? Sving on jazzmuusika stiil, mis sai alguse 30. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz'ipealinnaks pärast Chicagot. Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil ning selle hiigelajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios ning oli esimene jazzmuusikastiil, mis levis Ühendriikidest väljaspoole. Mille poolest see erines? Sving erines oma eelkäijatest selle poolest lihtsama harmoonia, suurema esitajakoosseisude (tekkisid bigbändid) ja rütmifiguuri poolest. Svingi harmoonia ja meloodia Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate nin...
Taustaks mängitakse ühesugust meloodiat, kui samal ajal puhkpillidel mängitakse soolot. Trompet, kontrabass, trummid, klaver ja saksofon Jazzmuusikud Modaalse jazzi tuntuimad artistid läbi aegade: George Russell Bill Evans John Coltrane Miles Davis Miles Davis Sündis 1926 Ameerikas ja suri 1991 USA trompetist, jazzmuusik ja ansamblijuht Tema osalusel tekkis modaalne jazz ja palju teisi jazziliike Andis välja17 albumit ja mängis kokku 4 erinevas koosseisus Parima läbimüügiga jazzmuusika album ,,Kind of Blue" on parim näide modal jazzi võimalustest Miles Davis http://www.youtube.com/watch?v=V1hT2u1jwcs Modaalne jazz Eestis Ansambel ,,Metronoom" tegutses 1950. aastatel Tallinnas Modaalne jazz Eestis Tänapäeval esindab modaalset jazzi Eestis Tõnu Naissoo Sündis 1951. aastal Tallinnas Helilooja, jazzpianist ja klahvpillimängija Esineb sooloartistina ja omanimelise trioga alates 1967 Tõnu Naissoo http://www.youtube.com/watch?v=blXSvxuwvhk Modal jazz maailmas
Kümnendi esimesel poolel paistsid silma NANCY ansamblid JAM ja HOVERY COVERY. Kümnendi lõpul ansambel CAATER. Kõige populaarsemad kogu kümnendi vältel oli 2 QUICK START ja CODE ONE. Rock bändidest olid 90. aastate edukamad SMILERS, THE TUBERKOLOITED, VENNASKOND ja TERMINAATOR. 1990. aastatel kandus Läänest Eestisse klubikultuur (reivid, vaibad) üheks esimeseks suunanäitajaks. Need üritused olid suurepäraseks väljundiks, nn alternatiivmuusikale. 1990. aastatel käis Jazzmuusika Eestis tõusuteed. Esile kerkis palju noore põlvkonnamuusikud- ansamblid WEEKEND GUITAR TRIO ja TUNNETUSÜKSUS. Jazzi hakkas edukalt plaadistama ka poplauljanna tuntud HEDVIG HANSON, oma CD-d andsid välja RAIVO TAFEMAN ja AIN AGAN. 1990. aasta fenomen oli popmuusikas huumoribändid, mis tõestavad veelkord lisaks muusikale ka head nalja. Neist tuleks kindlasti nimetada ansamblit BLÄCK ROKIT ja N-EURO- Viljandi Kultuurikolledzi panus Eesti popmuusikasse.
Õhtujuhtideks olid Annely Peebo ja Marko Matvere, kelle esitatud R. Valgre ,,Muinaslugu muusikas'' sai suure menu osaliseks. v 2002 alustas tegevust bänd Sõpruse Puiestee. Looga 1905 tõusid nad kiirelt edetabelite tippu v 2003 alustas tegevust bänd nimega Tanel Padar & The Sun. Mais ilmunud esiksingel kandis nime ,,Big Lie'' 20042007 2004 sügisel avati Eesti Muusika ja Teatriakadeemias jazzmuusika osakond 2004 alustas lauljakarjääri HelinMari Arder. Laulmist on ta õppinud tuntud laulja Mare Väljataga juures, täiendanud end ka Soomes 2005 toimus Järvakandis esmakordselt suur rockfestival ,, Rabarock'' 2007 alustas tegevust Urban Symphony, kelle loomingut iseloomustab elektroonilise muusika ühendamine akustiliste instrumentidega. Solistiks on Sandra Nurmsalu 20082010 2008
Referaat Narva Vanalinna Riigikool Teema : "Jazz muusika" 9.B klass Karina Repetun 2010 õ. a. Jazz ehk jazzmuusika on muusikastiil mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikidesa Aafrika ja Eurooparahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja Usa neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika jalööklaulude ilme kujundajaks.
Kuidas tol ajal, kui mehed olid sõjas, hakkasid naised mehelikumalt riietuma ning vastutus hakkas nende õlule langema. Kõik need mõjutused olid näha ka riietel. Drastiliselt muutunud rõivamood avaldus peamiselt kleitide pikkuses, mis jäi järjest lühemaks, ulatudes lõpuks paljusid vanameelseid šokeerides üksnes põlvedeni. Moes olid kleidid, mille juurde kuulusid ajastu kordumatud ja elegantsed, samuti helmestega kaunistatud käekotid ja ridikülid. Samuti suurenes tol ajal huvi jazzmuusika vastu. Lühemad kleidid tegid naiste liikumise kergemaks, millega kaasnes uute tantsude levimine nagu nt. fokstrott ja tšarlston. Moes domineerisid sügavate dekolteedega julged helmestega kaunistatud musliinkleidid, mis särasid ja sätendasid isegi hämarates džässiklubides. Näitus oli väga omapärane ja huvitav. Põnev oli vaadata, kui hästi on vanu riideid säilitatud ja kujutada ette inimesi neid sellel ajastul kandmas. Samuti teadmine ajaloolisest taustast ja
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suur...
kool aasta Billie Holiday nimi klass Sisukord 2 Sissejuhatus Billie Holiday oli üks kuulsamaid jazzmuusika naissoost tähti, kelle lühike elu sisaldas mitut abielu, kõrgelennulist karjääri ja muud, mis käis kuulsuse juurde, esile tõstetuna narkootikume. 3 Varajane elu Billie Holiday, sünnijärgselt Eleanora Fagan, sündis Philadelphias, Pennsylvanias USAs 7. aprillil, 1915. aastal. Tema ema oli pärast kaheteistaastaselt rasedaks jäämist kodust Baltimore'ist pagendatud ning sinna kolinud. Nad olid mustanahalised ja vaesed, kuid üks
1923–35, 1941–44 ja 1989–93 Tallinna Konservatoorium 1935–40 Eesti Vabariigi Tallinna Konservatoorium 1940–41 Eesti NSV Tallinna Konservatoorium 1944–89 Tallinna Riiklik Konservatoorium 1964–65 ENSV Riiklik Muusika- ja Teatrikunsti Instituut 1993–2005 Eesti Muusikaakadeemia 2005. aastast praegune nimi. EMTA osalus rahvusvahelistes koostöövõrgustikes EMTA kuulub järgmistesse NORDPLUS koostöövõrgustikesse: ● klassikaline muusika (SIBELIUS/ESPANSIVA) ● jazzmuusika (NORDPLUS) ● tants ja muusika (EMD) ● pärimusmuusika (NORDTRAD) ● teater (NORTEAS) ● koolimuusika (NNME) ● ooper (NORDOPERA) Tallinnfilm Riikliku filmitootmisfirma Tallinnfilm eelkäija oli 1931. aastal asutatud Eesti Kultuurfilm. Eesti Kultuurfilm natsionaliseeriti 1940. aastal. Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal muudeti firma nimi Kinokroonika Eesti Stuudioks. Stuudio nimi muutus korduvalt - 1942. aastast kandis see nime Kinokroonika Tallinna Stuudio, 1954
4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon ning tromboon. Rütmipillide ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid, mis on iseloomulikud jazz muusikale. 5. Bigbändiga esitatakse svingi, seal on rohkem koosseise. 6. Chicago, üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli New Orleans, kus toimusid pidustused ja festivalid koos aafrikapäraste tantsude ja muusikaga. 7. Euroopasse levis jazz 1920. aastal, siis jõudis orkester oma tuuriga Euroopasse. 8. 20. sajandi teises pooles tekkisid hip - hop jazz, free jazz, new age jazz ja paljud teised, kõigil oli tähtsal kohal improvisatsioon. 9. Alates bepopi tekkest ei ole enam jazz muusika üldrahvalik meelelahutusmuusika, kua paljudel tekkis uus vaatepilt muusikast ning uus jazzi stiil
Kontserdiarvustus Käisin 23. novembril Pärnu Teatrikohvikus kuulamas Tuuli ja Teet Vellingu jazzkontserti, mis oli osaliselt pühendatud Juri Gagarini mälestamiseks ning teisalt viitas see novembriõhtu hubasusele. Esitajateks olidki ainult Tuuli ja Teet Velling. Nad mängisid ise erinevaid instrumente ning vahetasid laval omavahel nii pille kui ka mikrofone. Nad esitasid ainult jazzmuusikat, millest mõned olid väga kuulsad jazzstandardid ning mõned nende enda kirjutatud. Kava oli osaliselt luulega põimitud, seetõttu nad lugesidki mõne laulu vahele teemakohase luuletuse, et meeldivat ning mõnusat atmosfääri tekitada. Kontserdil esitatud lauludest jäid mulle meelde mitmed. Eriti hästi meenub mulle laul nimega ,,Moondance", mille kohta esinejad ise mainisid ära, et see on üks kuulus jazzstandard, kuid neil on selle esitamiseks oma seade. Ma ei osanud alguses aimatagi, mi...
domineeriv suundumus korraga. 1980 - Swing-revival kümnendi alguses. 1990 - 1.Acid Jazz 2.Hip hop jazz 3.New traditionalism bebop-vaimus (Wynton Marsalis) 4.Smooth jazz (ajaviiteline,Ameerika nähtus eelkõige,USA-s sellele ka nimetus Contemporary Jazz) 5.World Jazz 2000 - 1.Nu-Jazz,jazzi tantsulisemad vormid. 2.Jazzi äärmuuslik stilistiline eklektika,peavool peaaegu puudub Praegune jazzmuusika on avaram mõiste kui eales varem selle muusikastiili ajaloos.Jazzi sildi all võib kohata äärmiselt mitmesugust muusikat,milles esineb improvisatsioonilisuse element.Sagenenud on jazzmuusikute koostöö klassikalise muusika esindajatega, samuti võib jazzmuusikas kuulda palju elektroonilisi instrumente ja uusi rütme nagu drum 'n 'bass ja house. Jazz on oma olemuselt avatud ja lakkamatus arengus muusikavorm.
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14
mürade ja mittemuusikaliste helide salvestitest. Elektronmuusika. Uute tämbrite otsinguil hakkatakse kasutama aparatuuri. Tavaliste instrumentide helisid ja inimhääli, mida hiljem töödeldakse elektrooniliselt. Karlheinz Stockhausen. Minimalism. Nn korduste muusika. Helikõlalisus. Puudub arendus, seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. Steve Reich, Philip Glass. Postmodernism. Eelmiste sajandite muusikastiilide ja muuikaliste tsitaatide kasutamine. Pop- ja jazzmuusika elementide kasutamine. Polüstilism. Mitme erineva stiili rõhutatud vastandamine. Uustonaalsus.(uuslihtsus). Muusikalise materjali lihtsus, heakõlalisus. Palju reilgiosset muusikat. Arvo pärt. New Age. Süva-ja levimuusika elemente sisaldav pingevaba muusika. Hõljuvus, õhulisus, avarus, õrnus, pehmus, leebis, meditatiivsus. Elektroakustiline muusika. ->Süntesaatori ja personaalarvutite kasutuselevõtmine. Elektronmuusika kombinatsioonid akustiliste instrumentidega ja live- elektroonikaga
1960.aastad. Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. 1963- 64 oli ,,raudne eesriie" hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo(võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid...
oktoobril Endla teatris. Kontsert toimus Endla Jazzklubi õhtute raames. Esines Viljandi Guitar Trio kus mängisid 3 meest - Jaan Jaago, Jalmar Vabarna, Argo Vals. Nad tundusid juba esmapilgul väga muhedad ja lõbusad inimesed. Publikut osati väga hästi lõbustada ja endale kaasa elama panna. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas. Jalmar Vabarna õpib kitarri pärimusmuusika erialal, Jaan Jaago ja Argo Vals jazzmuusika erialal. VGT ühine liikumine sai alguse Viljandi kultuuriakadeemia kitarristuudiost. VGT edastab oma muusikat kvinthäälestusega kitarridel, mille teerajajaks on Eestis suurepärane kitarrist, helilooja ja muusik Robert Jürjendal, kes ise ka nendega vahel lavalaudadele astub. Grupi kasutatud kvinthäälestusega kitarridel oli täiesti omanäoline ja huvitav, aga kuna olen ka ise kitarri õppind ja sellega tutvust teinud, ei tundunud see enam nii hämmastav.
EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek Nukogude Liidu koosseisus.
dzässikontsert toimus 3. novembril 1936 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Eesti esimene dzässorkester kandis nime The Murphy band. Dzässmuusika-alast haridust hakati Eestis esmalt andma G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Kadri voorand Kadri Voorand (sündinud 18. novembril 1986 Haljalas) Ta on eesti dzässlaulja ja helilooja. Töötab 2011. aastast EMTA jazzmuusika osakonna lektorina. EMTA õpingute ajast alates tegutseb Kadri Voorand dzässlaulja, arranzeerija ja laulutekstide kirjutajana. https://www.youtube.com/watch?v=oqJowzyQLt4 Aivar Vassiljev Aivar Vassiljev on löökpillimängija ja jazzmuusik. Sündis Otepääl, õppis aastatel 1990-1994 Heino Elleri nimelises muusikakoolis On aastast 2004 G. Otsa nimelises. Tallinna Muusikakoolis rütmiõpetuse ja popp-jazz löökpillide õpetaja.
o Seerial on 4 kasutusvõimalust(algkuju, vähikäik, peegel, vähikäik peeglis) GERSHWIN · Tin Pan Alley noodilugeja (arendas end klaverimängul ja noodilugemises) · Rhapsody in blue< II tuntuim klaverimkontsert(kõlab kui euroopalik muusika, kui ka blues) · Suutis ühendada EU vanad traditsioonid USA omadega · Borgy and Bess o 1 USA ooper o Sarnane muusikalile- aariad lihtsamad kui EU ooperites o Pruunlastefolkloori elemenndid o Jazzmuusika elemendid ORFF · Sks helilooja ja muusikapedagoog · ,,muusika peab alguse saama sõnast" · 2 ooperit · Triloogia ,,Triumfid" · ,,Carmina Burana" · Kantaat orkestrile, solistidele ja koorile · Aluseks 13 saj. Tekstid (rändurie, üliõpilaste jt.) · 3 põhiteemat, läbiv teema inimene · Proloog ja epiloog ,,O fortuna" SUUND 20 SAJ II POOLE MUUSIKAS · Avangardism, modernism, eksperimentaalmuusika, nüüdismuusika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
