Töölauluks peetakse rütmilist, a capella laulu, mida lauldakse füüsilise(tihtipeale korduvate liigutustega) tööd tegemisel. Laulud on organiseerivad ja ergutavad. Kuna suur osa oli ühistööl(istandustes, puuvillaväljadel, raudteede ehitusel), oli levinuim esitusvorm eeslaulja ja koori vaheldumine. Tavaliselt koosnes laul lühikestest fraasidest, mida koor muutmata kujul kordas. Hea eeslaulja sai hakkama ka uute salmide improviseerimisega. spirituaal on vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. See protsess kandis osalt ka vägivaltset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunnit neid liituma kristliku kirikuga. Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide (fraas,periood) kasutamises. Ühine nii Euroopa kui ka Aafrika kultuurile on
kodumaa ajaloost, aga ka eluraskustest, pettumustest ja tragöödiatest. Country ja western. 11. Mis on cajun`, kuidas seda näiteks kantrist eristada? Prantsuse mõjudega soololaulud. Cajuni pillikoosseis oli 2 fiidlit ja lõõtspill. Kantriga lisandusid bandzo, kitarr ja trummid. Afroameerika muusika 12. Millest tuleneb nimetus "afroameerika muusika"? Afroameerika kujunes Aafrikast Ameerikasse veetud mustanahaliste orjade ja valgete muusikakultuuri sünteesina. 13. Mis on spirituaal? Kuidas spirituaale ja gospelit tavaliselt esitatakse (sama esitusviis on iseloomulik ka töölauludele)? Vaimulik koorilaul, mis kujunes Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. Hingestatud väljenduslaad. Spirituaal on rahulik, vaimulik, koorilaul; gospel on hoogne, koor ja eeslaulja. 14. Kes oli Mahalia Jackson? Peetakse spirituaali kuningannaks. Jacksoni kontraalti on nimetatud sajandi hääleks. 15. Millal tekkis bluus? Millest lauldi
kitarr, banžo, suupill. Hillybilly - jutustavad kodumaa ajaloost, eluraskustest, pettumustest ja tragöödiatest, sageli vaimuliku sisuga, algupäraselt saatepilliks fiidel. Cajun-muusika - levis Kanadas ja USA’s, algselt jutustavad soololaulud, mida esitati pulmades ja matustel, hiljem muutus tüüpilisemaks pillikoosseisuks. 7. Afroameerika - kujunes välja Ameerikas veetud mustanahaliste orjade ja valgete muusikakultuuri sünteesina. 8. Spirituaal - vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. Gospel - spirituaali alaliik. Gospelkoor laulab oma muredest ja pettumustest, aga ka lootusest ja usust Loojasse. Bluus - soololaul ja väljendab üksikisiku tundeid, sageli kohapeal improviseeritud.
fuuga-polüfooniline teos,mis põhineb hääle võrdõiguslikkusel,hääled astuvad sisse üksteise järel motett-gregoriose koraalist välja kujunenud mitmehäälne,vokaalne heliteos passioon-oratooriumi alaliik, räägib alati kristuse kannatustest ja surmast. Orgaanum-9.sai tekkinud esimene mitmehäälne laul,gregoriuse koraaniline põhinev sümfooniline poeem-ulatuslik orkestriteos,filosoofilise sisuga. Kasutusele võtsid romantikud. Ballaad-pikem vokaal või instrumentaalteos. Spirituaal-usa neegrite vaimulik laul, hingestatud blues-jazzmuusika vorm, algselt põhja-ameerika kaeblik neegrite aeglase tempoga soololaul
Jazz - muusika 1. Jazz - muusika alged pärinevad afroameerika muusikast (töölaul, ballaad, spirituaal, bluus), mis oli kujunenud 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrka ja Euroopa muusikapärismuse vastastikul mõjul. 2. Jazz - muusikas on väga suur osa improvisatsioonil, seetõtu ei saa jazzi noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur-
toimusid festivalid koos aafrika päraste tantsude ja muusikaga. Aafrika muusika levis ka istandustes, kus tööl olevad orjad laulsid töölaule, mis kujutasid endast kõne-vastuse mustrit. 19. sajandil õppisid paljud mustanahalised muusikud mängima euroopalikke pille, eriti viiulit, ja vastukaaluks hakkasid eurooplastest muusikud kasutama aafrikapäraseid sünkoope. Lisaks hakkasid mustanahalised orjad kasutama oma muusikas harmooniat ning tekkis uus zanr nimega spirituaal. Pärast orjanduse keelustamist oli mustanahalistel raskusi töö leidmisega, kuid osad neist said võimaluse pakkuda ,,madal-klassi" meelelahutust ning mängida klaverit baarides ja klubides. Mustanahaliste esinemistega hakkas arenema Scott Joplin uus zanr nimega ragtime, mille eripäraks oli suur sünkoopide kasutus ning improvisatsioon. Ameerika mustanahaliste muusika sai mõjutusi ka kuubalt kui sai populaarseks habanera, kuubas populaarne tantsumuusika. 1920
Vaba ülesehitusega improvisatsiooniline pala. Muusikal muusikaline Programmiline muusika helilooja poolt antud sõnaline sisuseletus. Tavaliselt teosel ka pealkiri. lavateos, mis sisaldab Reekviem missa eriliik, katoliku kiriku leinajumalateenistuse muusika. opereti, paroodia ja Sonaat teos soolopillile klaveri saatel. revüü sugemeid. Soololaul soolohäälele kirjutatud instrumentaalsaatega laul. Muusikaline Spirituaal USA neegrite vaimulik laul. Hingestatud esitusmaneeriga. draama ooperi liik, Sümfoonia klassikaliselt 4-osaline suurvorm, mille 1. osa on sonaadi vormis. Mitmeosaline teos sümfoonia orkestrile. Sümfooniline orkester kujunes 18. sajandil. Instrumentaalmuusika alus. Sümfooniline Variatsioonid muusikavorm, kus teemale järgneb rida teisendeid (A A1 A2 A3 A4). poeem üheosaline sümfoonilisele orkestrile kirjutatud teos, mis kajastab
Jazzmuusika Jazzmuusika ajalugu Jazzmuusika alged pärinevad afroameerika muusikast(töölaul, spirituaal, ballad, blues), mis oli kujunenud USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikusel mõjul. Euroopast Ameerikasse toodud muusika mõjutas just jazzi meloodilist ja harmooilist külge. Muusika riistad tulid afroameeriklaste ellu alles 19. sajandi teisel poolel. Levis euroopaliku puhkpilliorkesrti tüüp. Varase jazzi eelkäija on 19. sajandi viimaste aastakümnedite muusikastiil "Ragtime". Erinevalt jazzist levis see noodistatult. Ragtimes puudub impovisatsioon.
See on arenenud prantsuse ballaadist, mida esialgu lauldi soolona ja esitati pulmades, matustel. Afroameerika muusika Afroameerika muusika juured pärinevad Aafrika mustanahaliste ja valgete muusikakultuurist. ( Ameerika + Euroopa ). Töölaul : Lauldi tööd tehes. Laulud olid rütmikad, erksad, kuid saateta ( A cappella ). Laulud olid ülesehitatud nii, et koor ja eeslaulja vaheldusid. Laulud koosnesid korduvatest lühifraasidest. ( nt chika hauka ) Spirituaal : See on vaimulik koorilaul, kus eeslaulja ja koor vahelduvad. Laulud olid kaunistatud meloodia ja elava rütmiga. Lauljad esitasid alati neid laule väga hingestatult. Neid lauldes pöörduti Looja poole. Spirituaalse laulu vorm tekkis Aafrika rituaalsete lauluda ja Euroopa muusika segunemisel. ( nt Mahaila Jackson : Amasing Grace ) Gospel : Gospel muusika on kõige uuem, alguse sai 20. sajandi algul. Ka see on vaimulik. Käteplaksude ja tantsusammudega hoogne koorilaul
TÖÖLAULUD 16. saja veeti Aafriakst Ameerikasse umbes 100 000 orja, kelle tasuta tööd kasutati kõikjal. Neegrid tõid kaasa omatehtud trummid, laulud ja tantsud. Vaatamata valgete keelule lauldi ja tantsiti millal soovi oli. Töötegemise ajal muutusid lohutavaks töölaulud, mis koosnesid lühikestest korduvatest fraasidest. Aja jooksul jagunevad paljudeks alaliikideks. Istanduste laulud, ahelaid töötavate orjade laulud, tänavakaubitsejate hõisked, kodumajapidamine, meremeeste laulud. SPIRITUAAL Töölauludest enam populaarseteks said mustade vaimulikud laulud e spirituaalid. Orjapidajad püüdsid mustade paganate ristimisega teha neist vagad kristlased. Protsess osutus aga erakordselt raskeks või keerukaks. Orjad sobitasid uue jumaluse olemusse võimalikult palju harjumuspärast oma endisest maailmast, kuhu ei saa kunagi tagasi. Spirituaalide laulmisel kasutati palju erinevaid võtteid, nt aafrika mandrilt pärit võte anifoonia-eeslaulja ja koori vahetumise printsiip.
tseremooniatel. Afro-ameerika muusika. Dzäss tekkis Ameerikas XIX sajandi viimastel aastakümnetel. Sellele eelnes paari sajandi pikkune kujunemisprotsess: Aafrikast sisseveetud orjade kokkupuuted eksisteerivate euroopalike muusikavormidega, nende hulgas ka rahvalauludega, panid aluse nn. afro- ameerika muusikale. Selle tuntumateks alaliikideks kujunesid töölaulud, spirituaalid ja bluus. Spirituaal on ameerika neegrite keskel sündinud vaimulik laulumuusika Afro-ameerika muusika on maailmas ainulaadsemaid folkloorivorme, mille rütmikas ja kõlalises küljes on säilinud aafrikapärase muusikatunnetuse elemente, meloodial ja harmoonial on aga euroopalik ilme. Spirituaalide laulmisel kasutati palju erinevaid võtteid, nt aafrika mandrilt pärit võte anifoonia - eeslaulja ja koori vahetumise printsiip. Aeglasemate spirituaalide meloodiates
3) Meremeeste laulud- Shantys 4) Karjaste hõiked- hollers 5) Lootside hõiked- sounding calls Soolo 6) Tänavakaupmeeste hüüded- street cries Louis Armstrong My mule is white My face is black I sell my coal Two bits a sack Teemad millest lauldi: Söögist, ohutustehnikast, hea palk, Alan Lomax- säilitas töölaulude kultuuri. Järgmised muusikastiilid mis tekkisid oli Spirituaal ja Gospel. Spirituaal on Ameerika neegrite keskel sündinud vaimulik laulumuusika, mille tekst on võetud piiblist. Muusikaliselt on saanud mõjutusi protestantide muusikast+ Euroopa ja Aafrika folkloor. Spirituaalide tekstid on tulevikku suunatud ja helged. Jumal ei ole keegi keda peab kartma , nende jaoks oli ta heatahtlik vanamees, kellega suheldi võrdle võrdsega. · Iseloomulikud jooned: · Tekst on pärit piiblist · Koori ja eeslaulja vahetumine (antifoonia)
vanu, häbistatud jumalaid polnud vaja austada. Sellepärast oli ka ristiusus levitamine orjastatud neegrite seas võrdlemisi lihtne. Ristiusk lubas paremat tulevikku, küll alles taevas. 19 sajandil hakkas neegrite eraldumine nn. segakirikutest (need hõlmasid nii valgeid, kui mustanahalisi). Kuna kirik oli ainuke neegritelel lubatud organiseerumisvorm, siis aitas see tõsta musta elanikkonna ühtsust. Neegrite vaimulikud laulud jätkasid aafrika traditsioone. Nimetust spirituaal kasutati juba Uus-Inglismaa asunike vaimulike laulude kohta. Varasemates vormides kujutas ameerika neegrite vaimulik muusika endast aafrika rituaalsete laulude kohandamist uuele religioonile. Vastavalt sellele, kuidas orjad võtsid omaks euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa muusikalise vormi elemendid, kujunesid kaasajal tuntud spirituaalide tüübid. Ka eeslaulja ja koori vaheldumine oli tuntud nii Euroopas, kui Aafrikas. Selle muusikaliigi aafrika
Oma esimesed heliplaadid mängis Louis Armstrong Oliveri Marley), ska (paras lõhkumine). orkestri teise kornetina, olles oma tugeva tooni pärast paigutatud ülejäänud orkestrist kümme meetrit 3) Afro-inglise muusika tahapoole. Spirituaal, millest on arenenud kõik tänapäeva mainstream'sed liigid kuni kaasaegse jazzini. 1927. aastal lõi Armstrong oma esimese orkestri, milles oli kuju võtnud suund tulevase svingorkestri Gospel rock'n'roll, disco, rhytm&blues, soul poole.
On aga ka heatujulisi, naljatavaid tekste: "Vana saatan on toimekas vanamees, ta veeretab kive mu teele, issand Jeesus aga on mu südamesõber, tema veeretab need jälle minema." 7 Paljud vaimulikud laulud hakkasid kuuluma Ameerika olustikku. Neegrid laulsid spirituaale sageli töö juures ja puhkhetkedel, väljaspool otsest seost usuliste talitustega. 1663- 1863 aastatel oli Ameerikas üle kahesaja neegrite ülestõusu ja vandenõu. Juba 19 sajandi viimasel kolmandikul jõudis spirituaal kontserdilavale. MUUSIKA KUULAMINE: 1.Nat King Cole I Want To Be Ready (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül 2.Nat King Cole Ain't Gonna Study War No More (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül 3.Nat King Cole Go Down, Moses (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül 4.Mahalia Jackson Walk In Jerusalem (Greatest Hits) Vinüül 5.Mahalia Jackson Nobody Knows The Trouble I've Seen (Greatest Hits) Vinüül 8 BLUES
annaabi.ee 
