Viirused Arvutiviirused Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevasse arvutisüsteemi ja võrku. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks. Viirused Viirused Troojad Programmsed Makro- Posti- Spioonid Destruktiivsed Arvutiviirused Trojan.Pirlames W32.Aizu.G Trojan.Peacomm O97M.Darksnow Quiver MyDoom Trojan.Pirlames Riskitase 1: Väga madal Avastatud: 23. Veebruar 2007 Tüüp: Trooja Nakkuse suurus: 21,507,732 baiti Süsteemid, mis võivad nakatuda: Windows 2000, Windows 95, Windows 98, Windows Me, Windows NT, Windows XP. Leviku tase: Madal Nakkuste arv: 0 49 Geograafiline levik: Madal Viiruse vaoshoidmine: Kerge Eemaldamine: Kerge Looja: Mircea Ciubotariu Kahju tase: Keskmine
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................
Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab argoos meelemõistuse kaotanult purjus või narkootikumiuimas olemist. Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a. said lühikese aja jooksul nakkuse paljud Iisraeli arvutid Weitzmanni-nimelises Instituudis, Haridusministeeriumi teadus- ja pedagoogikakeskuses, ühes Tel-Avivi tarkvarafirmas ning Juu...
ning arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. 2. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga.Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti 3. teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. 4. Paigalda arvutisse viirusetõrje programm
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub
TITLE ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ja ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduva...
Arvutiviirused Arvutiviirus · Arvutiviiruseks nimetatakse arvutiprogrammi, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest Arvutiviirus on mõeldud... · Ennast levitama teistesse arvutitesse · Häirima arvuti tööd · Koguma paroole · Tekitama arvutile juurdepääsu häkkeritele · Rikkuma kettale salvestatud andmeid · Häirima arvutivõrgu tööd Arvutiviirused jagunevad · Failiviirused · Süsteemiviirused · Makroviirused Failiviirused e parasiitviirused Failiviirused e. parasiitviirused nakatavad: · Programmifaile · Seadmedraive · Ülekattefaile Ainus asi mis annab märku viiruse olemasolust on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja neile omane sting faili lõpus Buutsektori viirused e. süsteemiviirused · Esimest tüüpi arvutiviirus · Ta saadab alglaadimisel tavalisi teateid
kuidas antiviiruseksperdid aitavad meil arvutiviirustest vabaneda, kirjutavad viirusekirjutajad neid juurde ning oodata võib ainult uusi ja hullemaid. Öeldakse ju, et inimvõimetel ei ole piire. Kuna arvutite maailm on mõne koha pealt veel alles täiesti tundmatu ala, siis on viirustekirjutajatel võimalik lasta oma fantaasial lennat. Meie ainus lootus on, et antiviiruseksperdid on neist paremad. Mis on arvutiviirused aljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega se igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks rvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus lavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ng isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei
Arvutiviirused ja teised viiruselaadsed anomaaliad Viirused Trooja hobused Tõugud (worms) Aja- ja loogikapommid Makroviirused Viirused... ... on paljunemisvõimelised protseduurid nad nakatavad faile, istutades neisse iseenda koopia, mis siis omakorda on edasiseks nakkusallikaks ... aktiviseeruvad, kui pannakse tööle viirust sisaldav programm peremeesprogramm Viiruste toimed ... "ohutud" viirused tobe teade, pilt, meloodia või muu sümptom (näiteks klaviatuuri laotuse segiajamine) eesmärgiks kasutaja häirimine ...destruktiivsed viirused hävitavad või krüpteerivad kettal olevat informatsiooni Trooja hobune... ... tema tüüpiliste ülesannete hulka kuulub paroolide kogumine ... ei paljunda ega "liiguta" end, seetõttu on temast lihtne vabaneda Tõugud... ... paljunevad arvuti mälus, sellega põhjustavad arvuti "ummi...
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused
Arvutiviirused ja viirusekaitse Taaniel Kägu 7b klass Ajalugu 1970 avastati esmakordselt viirus nimega Creeper. Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga Viiruse eemaldamiseks loodi programm nimega Reaper. 07.04.13 2 Mis on arvutiviirus? Programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Võib levida ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt CD, DVD või USB-mälupulgaga. 07.04.13 3 Kuidas avastada viirust? Tavaline arvuti nakatumise tunnus on see, et arvuti on muutunud äkiliselt kahtlaselt aeglaseks. Tundmatute programmide lisandumine justkui nõiaväel või arvuti taaskäivitamisel avanevad automaat...
Üliõpilane: 2014.a ...............Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: 2014.a ..............emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi Allkiri Angela Lüll Arvutiviirused ja eetika Arvutikasutajate arvukus on viimasel kümnendil kasvanud tohutu kiirusega. Sama kiiresti on tekkinud juurde ka probleeme isikuandmete ja arvutikaitsega. Käesolevas referaadis keskendub autor arvutiviirustele ja sellega seonduvale eetikale. Autor toob välja ka mõned tuntumad arvutiviirused. Seejuures arutleb autor arvutikasutajate heaolu piiramise üle häkkerite ja kräkkerite poolt. Ühtlasi toob autor välja võimalused arvutiturveks.
Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused Kuidas viirused levivad? Failidega USB pulkadel ja CD-del Arvutivõrgu kaudu e-posti teel Viirusesse nakatunud veebilehti külastades Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. Arvuti iseeneseslik käitumine, ilma kasutaja soovita ette hüppavad aknad, brauseri kodulehe muutu...
neisse enda koopia (võib olla ka muudetud kujul), see pole orienteeritud arvuti kasutajale ja selle tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi, töötab ta varjatult ja mõningate viiruste puhul ei pruugi inimene aastate jooksulgi aru saada, et ta arvutis on viirus. Maakeeli nimetatakse arvutiviirust pahalaseks. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel kontakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. Terminit "viirus" kasutatakse
Kullamaa Keskkool Kristel Leino ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Referaat Juhendaja : Kaido Saul Kullamaa 2009 Mis on Arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud . et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja
BOTNET Botnet ehk robotvõrgustik on küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum. Samal ajal kui arvutiomanikud mängivad, surfavad või teevad muid igapäevaseid toimetusi, pommitab mõnda veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse all vastu ei pea, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Arvuti kontrolli alla saamiseks rünnatakse arvutit mõne turvaaugu kaudu (eriti kui arvutis on vananenud ja paikamata tarkvara) või pahavara abil, mis satub teie arvutisse näiteks kiirsuhtlusprogrammi, elektronposti kaudu või kuritahtlikke veebilehti külastades. Juhul kui operatsioonisüsteemil on sisse lülitatud mingisugused turvaseaded, vajab pahavara arvutisse installeerumiseks tavaliselt kasutaja otsest kaasabi, et enne "Yes" või "Ok" nupu vajutamist on alati kasulik lähemalt uurida, millega nõus ollakse. Botnetti võib kuuluda miljoneid arvuteid. Viimasel aj...
Arvutiviirus on viirus, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi. Viirus töötab varjatult ja kasutaja ei märka selle olemasolu enne tõsisema probleemi tekkimist. Üldjuhul on probleemiks: * arvuti aeglus programmide käivitamisel * reklaamaknad * faili mahu suurenemine * kahtlaste failide tekkimine * mälu vähenemine Arvutiviirused jagunevad: 1. failiviirused 2. süsteemiviirused 3. makroviirused Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid 4 edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd.
BOTNET Mis on botnet? Botnet ehk robotvõrgustik on küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum. Samal ajal kui arvutiomanikud mängivad, surfavad või teevad muid igapäevaseid toimetusi, pommitab mõnda veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse all vastu ei pea, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Kuidas liidetakse kasutajate arvuteid botneti liikmeks? Mitte kunagi ei liideta kasutajate arvuteid botneti liikmeks suure kisa ja käraga, vaid täiesti vaikselt ja märkamatult väiksematki kahtlust äratamata. Lisaks tavalistele tõrjevahenditele võiks alati käepärast olla ka spetsiaalsed tööriistad, mis püüavad ennetavalt hoida süsteeme nakatumise eest. Kuidas avastada botnete? Botnete on väga raske avastada nii kasutajal endal kui ka viirusetõrjetel. Eestis on korduvalt avastatud erinevaid botnet-troojad...
9 klass Juhendaja: Einar Kootiku Arvutiõpetaja Tallinn 2004 2 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 4 ARVUTIVIIRUSED................................................................................................................................................5 MIS ON ARVUTIVIIRUS?.........................................................................................................................................5 MILLE JÄRGI SAAD ARU, ET SUL ON ARVUTIVIIRUS?...........................................................................6 PEAMISED TUNNUSED:...........................................
Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid · paroolide kogumine · võib rikkuda tarkvara LEVIVAD: · arvutivõrgu kaudu · e-posti teel · suhtlustarkvara abil · väljajagatud ressursside kaudu LIIGITUS: · süütud viirused · parasiit viirused · antiviirus viirused · süsteemiviirused · makroviirused
Ohud internetis Kuidas internetti ohutult kasutada ? Koostaja: AnneLy Milliseid ohte ise teate? 1. Väärkohtlejad 2. Küberkiusajad 3. Sobimatu sisu 4. Arvutiviirused 5. Eksitav info & ahelkirjad Väärkohtlejad · Väärkohtlejad on interneti teel oma ohvreid leidvad pedofiilid ja ärakasutajad. · Erinevates populaarsetes noorte ja laste suhtlus keskkondades (rate, mängukoobas, orkut) otsivad nad välja lapsed, kes ei oska neis ohtu näha. · Nad manipuleerivad, esitavad ultimaatumeid, ähvardavad ja lõpuks keeravad su ümber sõrme kuni laps ei leia enam olukorrast väljapääsu. · Tihti kardetakse pöörduda vanema inimese poole
....................................................................4 1.1 Küberkuritegevuse olemus........................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevus tõuseb järsult................................................................................................6 1.2 Kuidas kaitsta end identiteedivarguste eest?..............................................................................8 1.3 Kuidas tekivad arvutiviirused?..................................................................................................8 1.4 Küberkuritegevuses liikuv raha.................................................................................................9 1.5 Huvitavaid fakte küberkuritegevuse kohta..............................................................................10 1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid......................................................................................10
Enimlevinud nuhkvarad Mis on nuhkvara? Nuhkvara ehk spyware on tarkvara, mis saab ennast iseseisvalt arvutisse installida või seal käivituda, ilma et hoiataks sellest kasutajat, küsiks paigaldamiseks nõusolekut. Nuhkvara tagajärjed Nuhkvara abil saab kasutaja kohta isikulikke andmeid nagu näiteks: Paroolid Krediitkaardiandmed Külastatavad veebisaidid Epostkastide aadressid Isiklikud andmed Kuidas kõrvaldada nuhkvara? Proovige viirusetõrjeprogramm või muu nuhkvaravastane programm uuesti installida. Kontrollige, ega loendis "Programmid ja funktsioonid" ole mõnd sellist faili mis ei kuulu teile. Installige Windows uuesti. Kuidas kaitsta arvutit? Hoidke töös ajakohane nuhkvaratõrjetarkvara. Hoidke arvuti tarkvara alati ajakohane. Tõrjetarkvarad: SpybotS&D, CounterSpy, Ewido antispyware 4.0 SpybotS&D Milliseid nuhkvarasid on olemas? Adware (reklaamiprogrammid) Spy...
Arvuti omamisest pole mitte mingisugust kasu, kui sa ei oska oma arvutit viirustesse nakatumisest päästa. Selles referaadis tutvustan siis arvutiviiruseid, viiruste ajalugu ja pööran tähelepanu arvuti ohutusele ja räägin ka viirusetõrjeprogramitest.. Iga inimene peaks oskama oma arvutit kaitsta, kuna tänapäeva kiiresti arenevas maailmas võidakse sinu isiklikku infot kurjasti ära kasutada. Sellepärast peaks iga inimene oskama kaitsta oma arvutiti ja isiklikke faile/pilte. 3 Arvutiviirused Arvutiviiruseks nimetatakse programmi mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama ja seda kõike kasutaja enda teadmata .Arvutiviirus sarnaneb väga inimese viirusega. See levib, paljuneb ning elab samamoodi kui inimese viirus, ainuke erinevus on viiruse ohver. Kui inimviiruse puhul on ohver inimene, siis arvutiviiruse puhul on see arvuti. Viiruse mõte seisneb selles, et ta häirib arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitab teie arvutile
erinevatest piirkondadest nii saate selle sisestada kahe käe abil ja kõrvalseisjal on raskem jälgida, millistele klahvidele te vajutate. Turvalise parooli valimine on muutumas üha olulisemaks, sest paroolide murdmise programme täiustatakse pidevalt ja kasvab ka arvutite jõudlus. Parool, mille lahtimurdmiseks kulus paar aastat tagasi mitu nädalat, võib tänapäeval olla murtav paari tunniga (Riim 2004: 83-84). ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus (Mis on arvutiviirused 2009).
Näiteks võib uss saata enese koopiaid kõigile teie aadressiraamatus leiduvatele e-posti aadressidele, teha sama igas järgmises arvutis, kuhu tal õnnestub levida, ning põhjustada doominoefektina väga palju võrguliiklust, mis võib aeglustada ettevõttevõrke ja internetti. Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke, pannes teid (ja kõiki teisi) ootama internetis veebilehekülgede kuvamist võib-olla kaks korda kauem. KUIDAS ARVUTIVIIRUSED LEVIVAD? Arvutiviirused levivad igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel, või viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt, ega lase igapäevast tööd jätkata.
.......4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti
.........................................................................3 Klaviatuur(keyboard)..................................................................................................................4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor.................................................................................................................................... 6 Arvutiviirused............................................................................................................................. 7 Kuidas viirused jagunevad ?....................................................................................................... 7 Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks ?....................................................................................7 Printimine.......................................................................................................
ARVUTIVIIRUSED Koostas:Olesja Fomitsenko Juhendas:õp Natalia Männiste Avinurme 2007 Mis on viirus? Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevatesse arvuti süsteemi ja võrku Viiruste tüübid VIIRUS PROGRAMMSED POSTI MAKRO TROOJA SPIOONID DESTRUKTIIVSED Arvutiviirused 1. Concept 2. AIDS II 3. Starship 4. Stealthviirus 5. Stoned Concept Ta nakatab MS Wordi dokumendi ja mallifaile kõigil ta platvormidel. Nakatatud dokumendi avamisel installeerib viirus end globaalsesse makroteeki mis harilikult asub failis NORMAL.DOT. Pärast seda nakatatakse iga dokument või mall, mis salvestatakse käsuga Save As. AIDS II kui inimene käivitas mõnd programmi, millel
1 1 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?.....................................................................................4 1.1.Arvutiviiruse ehitus ja toimimine................................................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem.................................................................................................................4 1.1.2.Päästikumehhanism..........................................................................
Ø Kasutage riist- ja tarkvaralist tulemüüri! Ø Paigaldage arvutisse viirusetõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda. Ø Laadige regulaarselt alla uuendusi ja täiendusi. Ø Ärge laadige arvutisse alla ebausaldusväärseid faile, mille päritolus te kindel ei ole. Ø Mitte tõmmata internetist programme. Ø Eemaldada programmid, mida enam ei kasuta. Ø Olla ettevaatlik internetis pakutava suhtes! Ø Kasutada paroole! Kasutatud allikad http://web.zone.ee/arvutiviirused/11_kuidas.html http://web.zone.ee/arvutiviirused/09_ohud.html http://study.risk.ee/arvuti/turvalisus/riskid-ja-turvalisus/ http://www.google.com/ Tänan Teid kuulamast! Ja Päikselist sügist kõigile!
.................................................................................................. 10 3 Sissejuhatus Sõna arvutiviirus on kuulnud tänapäeval enamus inimesi. Kuid selle tähendust mõistetakse väga erinevalt. Mõned arvavad et see on midagi väga kauget ja teda, kui tavalist arvutikasutajat see ei puuduta. Kuid on ka neid, kes kardavad ülearu ja tekitavad paanikat. Tihti kardetakse, et viirused rikuvad ära arvuti riistvara, kuid arvutiviirused on ikkagi kahjulikud tarkvarale. Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programmi, mis on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viirused võivad
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine...............................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem...............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng..........
Pahavara Mis see on? Mis on pahavara on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle kasutaja teadmata kahjustada või kuritarvitada. Pahavara liigid Viirused Ussid Troojalased Nuhid Kuidas arvutiviirused levivad? Elektronposti teel MSN teel Failidega, USB pulkade ja CD-ga veebilehti külastades Arvutiviiruse tagajärjed arvuti aeglus programmide käivitamisel reklaamaknad faili mahu suurenemine kahtlaste failide tekkimine mälu vähenemine Viirus Levivad elektronposti või internetilehekülgede kaudu Võivad kahjustada sinu arvuti ratkvara, faile või riistvara Ussviirus Levib otse ühest arvutist teise
........................................................................................ 7 Sisend- ja väljundseadmed..........................................................................................................8 KLAVIATUUR(keyboard).........................................................................................................9 Hiir............................................................................................................................................ 10 ARVUTIVIIRUSED.................................................................................................................11 Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti
Väiksemad ja odavamad varutoiteallikad tagavad patareitoite mõneks minutiks, mis on piisav arvuti normaalseks väljalülitamiseks. Keerulisemad ja kallimad süsteemid on seotud elektrigeneraatoritega, mis võivad anda toidet mitme päeva jooksul. 75. Milline keskkond on arvutile mittesobiv? Niiske, kuum, tolmune. 76. Kuidas sa saad teha andmetest tagavarakoopiaid? Tõmmates välisele kõvakettale, mälupulgale, kirjutades laserplaadile vms. 77. Mis on arvutiviirused? Arvutiviirused on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. 78. Kuidas arvutiviirused levivad? Levivad üle võrgu, veebis külastades kaitseta veebilehti, tõmmates välisele andmekandjale. 79. Kuidas vältida arvutiviirusi? Tuleks paigaldada viirusetõrje ja mitte avada kahtlaseid saite, faile vms. 80. Mis on litsents?
arvuti jookseb kinni (ka uuesti käivitamine ei pruugi enam aidata). Kui olete siiski programmi arvutisse installeerinud, vaadake, et see suudaks kontrollida ka teie meiliprogrammi, st teie meilikonto asukoht arvutis tuleb viirusetõrjele veel eraldi ette näidata. Paluge vajadusel abi mõnelt asjatundjalt viirustega ei naljatata. Nalja saavad sellest vaid viiruste tegijad. VIIRUSTEST HOIDUMINE Arvutiviirused on oma laastamistööd teinud juba sellest ajast, kui esimesed arvutid loodi. Enamast kasutab arvutiviirus arvutisse tungimiseks inimese enda "abi", peitudes näiteks flopil mõne faili küljes ning kopeerides end sobival hetkel kõvakettale. Seega on suuremates süsteemides viirusetõrje programmide olemasolust sõltumatult vaja väga täpselt paika panna, kuidas toimub väljastpoolt tulevate andmekandjate kasutamine. Kui olete kindel, et te oma
detailplaneeringute koostamisel, Ohu kategooriad: inimtegevusest ehitiste ja rajatiste tulenevad( nt. Pommiähvardus, projekteerimisel ning streik, pantvangikriis); kriisireguleerimisalase koolituse loodussündmused (nt. Üleujutus, planeerimisel ja korraldamisel. põud, torm, pandeemia); 3. Teostamise tasandid tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT I TTK kahjustused, arvutiviirused, II linnad, vallad (linna- ja transpordihäired, plahvatus); vallaomavalitsused) majandusliku ning õiguslikud III Maakond ja selle riskianalüüs ohud ( nt. Finantskriis, IV Siseministeerium + teised kindlustushäired, haired ministeeriumid rahvusvahelises kaubanduses. V Eesti Vabariigi valitsus, EV 11. Millest sõltub riskipildi kriisikomisjon kujunemine avarii korral TTMA 4
8. Elutähtis teenus on teenus mis... … on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid Ohu kategooriad: inimtegevusest tulenevad( nt. Pommiähvardus, streik, pantvangikriis); loodussündmused (nt. Üleujutus, põud, torm, pandeemia); tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT kahjustused, arvutiviirused, transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis, kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses. 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral TTMA 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 1)Lõhkeained; 2)Gaasid; 3)Põlevvedelikud; 4) Põlevad tahked ained; 5)Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid; 6)Mürgised ained ja
kiirgusõnnetus. 8. Elutähtis teenus on teenus, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. 9. Ohu kategooriad: inimtegevusest tulenevad( nt. Pommiähvardus, streik, pantvangikriis); loodussündmused (nt. Üleujutus, põud, torm, pandeemia);tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT kahjustused, arvutiviirused, transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis, kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses. 10. Olulisemad riskitüübid Eestis on keskkonnariskid, finantsriskid, majanduslikud ja poliitilised, tervise ja ohutuse, varaliste kahjude risk ja töötajatega seotud riskid. 11. Riskipildi kujunemine sõltub avarii korral I tugeva toimeliste mürkainete keemilised ja
vastavalt oma õigustele ja sisestatud paroolile 32. Mis võivad kuuluda võrguressursside hulka? võrgujuhtmed võrku ühendatud arvutite jagatud kaustad võrguprinterid võrku ühendatud arvutite CD-lugejad 33. Millised probleemid võivad tekkida Internetist muusikafailide "tõmbamisel" arvutisse? saadud failid võivad olla ebakvaliteetsed arvuti helikaart võib rikki minna võid liigselt koormata võrguliiklust failivahetusprogrammide kaudu levivad arvutiviirused võid kergesti sattuda vastuollu autoriõiguse seadustega 34. Millise Windowsi ikooni abil saab vaadelda kohtvõrgu kättesaadavaid ressursse? Võrk (Network) Minu võrgukohad (My Network Places) Minu Arvuti (My Computer) Microsoft Outlook 35. Kas Internetti võivad olla üheaegselt lülitatud kaks ühesuguse nimega arvutit? jah ei jah, kui nad asuvad erinevates domeenides 36. Mis võib olla põhjuseks, kui sisestatud veebiaadressi brauseri aadressiribale, aga
Reisimine levis- reisimine oli ohutu, inimestel oli palju vaba aega ja nad olid uudishimulikud. See ei olnud ka hirmkallis vaid taskukohane. 1970 inimesed muutusid loodussäästlikumaks (1970 oli energiakriis). Hakkasid keskkonnale rohkem tähelepanu pöörama Moodi läksid kallid ja luksuslikud asjad. Firma oli moes.. AIDS- esimesed haiged diagnoositi 1981. Peeti homode haiguseks Esimesed arvutiviirused- 1986 MOOD 1970 Halva maitse ajastu/aastakümme. Üldlevinuks said teksad, pildiga T-särgid, platvormkingad, klosspüksid Eksootiline välimus oli modellide puhul hinnas MOOD 1980 Oluliseks muutus disainerlogo Kehavormide rõhutamine- push up pesu Levis sportlik rõivastus Tänapäev 1989- WWW-idee. Autor inglane Tim Berners 1991- internet alustab tööd 1991 algas suur mobiiltelefonide areng
.................................................................... 14 C2.3.4 Failisüsteemi funktsioonid ........................................................................................... 14 C.2.4 TURVALISUS JA KAITSE ......................................................................................................... 18 2.4.1 Turvaohud ....................................................................................................................... 18 2.4.2 Arvutiviirused ja pahavara ............................................................................................. 19 2.4.3 Identifitseerimise ja autentimine.....................................................................................21 C.2 Operatsioonisüsteemid C.2.1 Põhimõtted Eesmärgid: · Kirjeldada tüüpilise operatsioonisüsteemi funktsioonid · Kirjeldada operatsioonisüsteemide eri tüübid (ajajaotus-, reaalaja-, pakksüsteem)
Privaatsuse rikkumine - Lapsed võivad teadmatusest avaldada suhtlusportaalides ning mujal veebis infot, millel on negatiivsed tagajärjed neile endile ja kogu perele. Sobimatu sisu - Laste piiritu huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga, mis mõjub halvasti laste psüühikale. Tõenäoliselt ei ole Sa huvitatud sellest, et laps käiks regulaarselt äärmuslaste foorumis, külastaks pornograafilise sisuga saite või veedaks oma aega hasartmänge mängides. Arvutiviirused ja muu pahavara - Tundmatu päritoluga faile alla tõmmates võid oma arvutisse saada viiruse, mis saadab laiali rämpsposti, salvestab Su pangakoodid või kasutab Su arvutit viiruste levitamiseks Väärkohtlejad - Internet oma lõputuna näivate võimalustega on kahjuks saanud kohaks, mida paljud väärkohtlejad (sh pedofiilid) kasutavad oma ohvri leidmiseks. Kui õpetate oma lapse internetis õigesti käituma saate suuresti vähendada tõenäosust, et kellelgil tekiks tema vastu ebaterve huvi
toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks; 9) Nimetage toimepidavuse riskianalüüsi olulisemad ohu kategooriad 1. Inimtegevusest tulenev (pantvangikriis, vargus, pommiähvardus, sabotaaz, streik...) 2. Loodussündmused (üleujutus, põud, metsatulekahjud, Kkreostus, pandeemia) 3. Tehnoloogia (IT kahjustused, info kadu, arvutiviirused, erinevad varustushäired, transpordi häired, tulekahjud hoonetes) 4. Majanduslikud ning õiguslikud (finantskriis, likviidsushäired, kindlustushäired, häired RV kaubanduses) 10) Nimetage olulisemad riskitüübid Eesti ühiskonnas 11) Millest sõltub riskpildi kujunemine avariide korral TTMAga 1)TTMA keemilised ja füüsikalised omadused. 2) avarii ulatus 3) ümbritseva keskkonna iseärasused 4) ilmastik 5) aine leviku iseärasused keskkonnas
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel.
Vastuseid saadi 34, millest 32 olid kasutuskõlblikud. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse ülevaade teema teoreetilisest käsitlusest, teises osas selgitatakse metoodikat ja valimit ning kolmas osa käsitleb uurimistulemuste analüüsi. Autor soovib tänada juhendaja Eva Palki ja küsitlusele vastanud õpilasi (G1BK1) 3 1. Kirjanduse ülevaade 1.1 Enim levinud ohud internetis Enim levinud ohud internetis: 1. Arvutiviirused- Internetiportaalides saadetud lingid või rakendused võivad olla ohtlikud, kuna nad võivad sisaldada viiruseid. 2. Tasulised leheküljed- Internetiportaalides sisestatud telefoni numbriga võid sa liituda enda teadmata mõne tasulise rakenduse või portaaliga. 3. E-kirja pettused- E-mailile saadetakse tihti peale reklaame ja petuskeemikirju, kus öeldakse, et sa võitsid midagi või keegi su lähedastest sattus haiglasse. Sellise kirja puhul on
valedesse kätesse [4] Üks suurimaid eetilisi probleeme on arvutikuriteod. Internetis tegeletakse palju pettustega, mis puudutab eetikaküsimust väga teravalt. Pakutakse palju kaupu, mida tellides selgub, et raha on küll makstud, aga kaup kohale ei jõua. Pakutakse tööd välismaal ning kui ollakse raha maksnud ja kohale sõidetud, selgub, et pole tööd ega ka seda firmat olemas, kes töövahendust pakkunud on.[1] Arvutikuritegude hulka kuulvad kahtlemata arvutiviirused, häkkimine, kräkkimine, internetijälgimine jms. Niinimetatud ,,kurjad" programmid panevad proovile arvuti turvalisuse. Tihti on arvutikuritegude taga kasutajatele usaldusväärsed inimesed, kellel on juurdepääs arvutisüsteemile. Seega on arvuti turvalisus seotud arvutikasutajate usaldusega.[8] Üheks arvutimaailma eetilise küsimuse tõstatamiseks on häkkerid ja kräkkerid. Väidetavalt eristab neid kahte tüüpi häkkerieetika, kus peetakse kinni moraalsetest ja eetilistest külgedest
........17 2.18 1997. aasta....................................................................................................18 2.19 1998. aasta....................................................................................................18 2.20 1999. aasta....................................................................................................19 3 2.21 2000. aasta....................................................................................................21 3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED....................................................................24 3.1 Kurikuulsad viirused....................................................................................24 3.1.1 Michelangelo........................................................................................24 3.1.2 Interneti uss (worm) 2.nov. 1988 - USA..............................................24 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 ..................................................24 3
annaabi.ee 
