Viirused Arvutiviirused Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevasse arvutisüsteemi ja võrku. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks. Viirused Viirused Troojad Programmsed Makro- Posti- Spioonid Destruktiivsed Arvutiviirused Trojan.Pirlames W32.Aizu.G Trojan.Peacomm O97M.Darksnow Quiver MyDoom Trojan.Pirlames Riskitase 1: Väga madal Avastatud: 23. Veebruar 2007 Tüüp: Trooja Nakkuse suurus: 21,507,732 baiti Süsteemid, mis võivad nakatuda: Windows 2000, Windows 95, Windows 98, Windows Me, Windows NT, Windows XP. Leviku tase: Madal Nakkuste arv: 0 49 Geograafiline levik: Madal Viiruse vaoshoidmine: Kerge Eemaldamine: Kerge Looja: Mircea Ciubotariu Kahju tase: Keskmine
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................
Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab argoos meelemõistuse kaotanult purjus või narkootikumiuimas olemist. Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a. said lühikese aja jooksul nakkuse paljud Iisraeli arvutid Weitzmanni-nimelises Instituudis, Haridusministeeriumi teadus- ja pedagoogikakeskuses, ühes Tel-Avivi tarkvarafirmas ning Juu...
TITLE ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ja ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduva...
Arvutiviirused Arvutiviirus · Arvutiviiruseks nimetatakse arvutiprogrammi, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest Arvutiviirus on mõeldud... · Ennast levitama teistesse arvutitesse · Häirima arvuti tööd · Koguma paroole · Tekitama arvutile juurdepääsu häkkeritele · Rikkuma kettale salvestatud andmeid · Häirima arvutivõrgu tööd Arvutiviirused jagunevad · Failiviirused · Süsteemiviirused · Makroviirused Failiviirused e parasiitviirused Failiviirused e. parasiitviirused nakatavad: · Programmifaile · Seadmedraive · Ülekattefaile Ainus asi mis annab märku viiruse olemasolust on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja neile omane sting faili lõpus Buutsektori viirused e. süsteemiviirused · Esimest tüüpi arvutiviirus · Ta saadab alglaadimisel tavalisi teateid
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub
ning arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. 2. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga.Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti 3. teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. 4. Paigalda arvutisse viirusetõrje programm
kuidas antiviiruseksperdid aitavad meil arvutiviirustest vabaneda, kirjutavad viirusekirjutajad neid juurde ning oodata võib ainult uusi ja hullemaid. Öeldakse ju, et inimvõimetel ei ole piire. Kuna arvutite maailm on mõne koha pealt veel alles täiesti tundmatu ala, siis on viirustekirjutajatel võimalik lasta oma fantaasial lennat. Meie ainus lootus on, et antiviiruseksperdid on neist paremad. Mis on arvutiviirused aljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega se igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks rvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus lavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ng isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei
Arvutiviirused ja teised viiruselaadsed anomaaliad Viirused Trooja hobused Tõugud (worms) Aja- ja loogikapommid Makroviirused Viirused... ... on paljunemisvõimelised protseduurid nad nakatavad faile, istutades neisse iseenda koopia, mis siis omakorda on edasiseks nakkusallikaks ... aktiviseeruvad, kui pannakse tööle viirust sisaldav programm peremeesprogramm Viiruste toimed ... "ohutud" viirused tobe teade, pilt, meloodia või muu sümptom (näiteks klaviatuuri laotuse segiajamine) eesmärgiks kasutaja häirimine ...destruktiivsed viirused hävitavad või krüpteerivad kettal olevat informatsiooni Trooja hobune... ... tema tüüpiliste ülesannete hulka kuulub paroolide kogumine ... ei paljunda ega "liiguta" end, seetõttu on temast lihtne vabaneda Tõugud... ... paljunevad arvuti mälus, sellega põhjustavad arvuti "ummi...
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara.
Üliõpilane: 2014.a ...............Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: 2014.a ..............emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi Allkiri Angela Lüll Arvutiviirused ja eetika Arvutikasutajate arvukus on viimasel kümnendil kasvanud tohutu kiirusega. Sama kiiresti on tekkinud juurde ka probleeme isikuandmete ja arvutikaitsega. Käesolevas referaadis keskendub autor arvutiviirustele ja sellega seonduvale eetikale. Autor toob välja ka mõned tuntumad arvutiviirused. Seejuures arutleb autor arvutikasutajate heaolu piiramise üle häkkerite ja kräkkerite poolt. Ühtlasi toob autor välja võimalused arvutiturveks.
Arvutiviirused ja viirusekaitse Taaniel Kägu 7b klass Ajalugu 1970 avastati esmakordselt viirus nimega Creeper. Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga Viiruse eemaldamiseks loodi programm nimega Reaper. 07.04.13 2 Mis on arvutiviirus? Programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Võib levida ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt CD, DVD või USB-mälupulgaga. 07.04.13 3 Kuidas avastada viirust? Tavaline arvuti nakatumise tunnus on see, et arvuti on muutunud äkiliselt kahtlaselt aeglaseks. Tundmatute programmide lisandumine justkui nõiaväel või arvuti taaskäivitamisel avanevad automaat...
Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused Kuidas viirused levivad? Failidega USB pulkadel ja CD-del Arvutivõrgu kaudu e-posti teel Viirusesse nakatunud veebilehti külastades Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. Arvuti iseeneseslik käitumine, ilma kasutaja soovita ette hüppavad aknad, brauseri kodulehe muutu...
kahjustavast (naljatleva teksti, pildi või animatsiooni kuvamine, andmete ennistatav modifitseerimine, täitmise aeglustamine, käivitatavate programmide kustutus) kuni tugevalt või fataalselt kahjustavani (andmete ennistamatu modifitseerimine, süsteemi-tabelite kustutus, kõvaketta täielik kustutus). 1.4.Viiruse levimine ja tegevus 1.3.1.Levimine Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega flopiketastel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke. Turvaauk on programmi viga, mis avalikuks tulles võib arvutikurjategija pahatahtliku rünnaku vallandada. Levivatest viirustest ligi 98% levib e-posti kaudu. Nakatamiskiiruse (aktiivsuse) järgi saab viiruseid klassifitseerida kas aktiivseteks (Fast Infectors) või väheaktiivseteks (Slow Infectors)
Kullamaa Keskkool Kristel Leino ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Referaat Juhendaja : Kaido Saul Kullamaa 2009 Mis on Arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud . et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja
arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid 4 edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd. Need, kes on natukenegi rohkem kui vähe kokku puutunud sellise imeriistaga nagu kompuuter, teavad, mis on arvutiviirused. Viiruseid mõeldakse välja selleks, et masina tööd aeglustada või üldse arvuti kasutamise võimatuks muuta. Kõige enam levib viiruseid arvutivõrkude, nt üldkasutatava interneti kaudu. 5 2.Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirus sai nime 1983. aastal, arvutiviiruse nime mõtles välja Fred Cohen, üliõpilasena viis ta läbi rea kontrolli all toimunud eksperimente programmi loomiseks, mis
BOTNET Botnet ehk robotvõrgustik on küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum. Samal ajal kui arvutiomanikud mängivad, surfavad või teevad muid igapäevaseid toimetusi, pommitab mõnda veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse all vastu ei pea, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Arvuti kontrolli alla saamiseks rünnatakse arvutit mõne turvaaugu kaudu (eriti kui arvutis on vananenud ja paikamata tarkvara) või pahavara abil, mis satub teie arvutisse näiteks kiirsuhtlusprogrammi, elektronposti kaudu või kuritahtlikke veebilehti külastades. Juhul kui operatsioonisüsteemil on sisse lülitatud mingisugused turvaseaded, vajab pahavara arvutisse installeerumiseks tavaliselt kasutaja otsest kaasabi, et enne "Yes" või "Ok" nupu vajutamist on alati kasulik lähemalt uurida, millega nõus ollakse. Botnetti võib kuuluda miljoneid arvuteid. Viimasel aj...
BOTNET Mis on botnet? Botnet ehk robotvõrgustik on küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum. Samal ajal kui arvutiomanikud mängivad, surfavad või teevad muid igapäevaseid toimetusi, pommitab mõnda veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse all vastu ei pea, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Kuidas liidetakse kasutajate arvuteid botneti liikmeks? Mitte kunagi ei liideta kasutajate arvuteid botneti liikmeks suure kisa ja käraga, vaid täiesti vaikselt ja märkamatult väiksematki kahtlust äratamata. Lisaks tavalistele tõrjevahenditele võiks alati käepärast olla ka spetsiaalsed tööriistad, mis püüavad ennetavalt hoida süsteeme nakatumise eest. Kuidas avastada botnete? Botnete on väga raske avastada nii kasutajal endal kui ka viirusetõrjetel. Eestis on korduvalt avastatud erinevaid botnet-troojad...
sisse lülitavad. Viirus levib ka populaarsete interneti failijagamisprogrammide, näiteks Kazaa kaudu. 10 Kokkuvõte Arvutiviirus e. Parasiitprogramm siseneb meie arvutisse ilma loata, ta on ohtlik ja võib hävitada kõik arvutis oleva informatsiooni. Kui sa saad esimesena mingi uue viiruse tuleb sellest kohe teatada ekspertidele, et selle levikut takistada. Arvutiviirused on erineva kiirusega, senituntuist kiireim on MyDoom. Ärgem siis unustage turvaauke ja kahtlaseid e-maile. 11 Kasutatud kirjandus http://www.htg.tartu.ee/~c1aigar/3%20leht%20viirused.htm http://www.am.ee/3712 http://www.cs.ut.ee/~koit/Arvutiopetus/Viirused.htm 12
Faililaiendid: Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale ...
Ohud internetis Kuidas internetti ohutult kasutada ? Koostaja: AnneLy Milliseid ohte ise teate? 1. Väärkohtlejad 2. Küberkiusajad 3. Sobimatu sisu 4. Arvutiviirused 5. Eksitav info & ahelkirjad Väärkohtlejad · Väärkohtlejad on interneti teel oma ohvreid leidvad pedofiilid ja ärakasutajad. · Erinevates populaarsetes noorte ja laste suhtlus keskkondades (rate, mängukoobas, orkut) otsivad nad välja lapsed, kes ei oska neis ohtu näha. · Nad manipuleerivad, esitavad ultimaatumeid, ähvardavad ja lõpuks keeravad su ümber sõrme kuni laps ei leia enam olukorrast väljapääsu. · Tihti kardetakse pöörduda vanema inimese poole
.....................................................................4 1.1 Küberkuritegevuse olemus........................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevus tõuseb järsult................................................................................................6 1.2 Kuidas kaitsta end identiteedivarguste eest?..............................................................................8 1.3 Kuidas tekivad arvutiviirused?..................................................................................................8 1.4 Küberkuritegevuses liikuv raha.................................................................................................9 1.5 Huvitavaid fakte küberkuritegevuse kohta..............................................................................10 1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid......................................................................................10 2
Enimlevinud nuhkvarad Mis on nuhkvara? Nuhkvara ehk spyware on tarkvara, mis saab ennast iseseisvalt arvutisse installida või seal käivituda, ilma et hoiataks sellest kasutajat, küsiks paigaldamiseks nõusolekut. Nuhkvara tagajärjed Nuhkvara abil saab kasutaja kohta isikulikke andmeid nagu näiteks: Paroolid Krediitkaardiandmed Külastatavad veebisaidid Epostkastide aadressid Isiklikud andmed Kuidas kõrvaldada nuhkvara? Proovige viirusetõrjeprogramm või muu nuhkvaravastane programm uuesti installida. Kontrollige, ega loendis "Programmid ja funktsioonid" ole mõnd sellist faili mis ei kuulu teile. Installige Windows uuesti. Kuidas kaitsta arvutit? Hoidke töös ajakohane nuhkvaratõrjetarkvara. Hoidke arvuti tarkvara alati ajakohane. Tõrjetarkvarad: SpybotS&D, CounterSpy, Ewido antispyware 4.0 SpybotS&D Milliseid nuhkvarasid on olemas? Adware (reklaamiprogrammid) Spy...
viirusetõrjeprogrammi korraga peale, kuna see võib arvuti aeglaseks teha ja erinevad viirusetõrjeprogrammid võivad hakata teineteist halvasti mõjutama.. 5 Kokkuvõte Arvutiviirused on ühed tülikad asjad, mis rikuvad või kahjustavad su faile. Viirustest võib olla väga tülikas lahti saada. Nendest hoidumiseks tuleks panna oma arvutile peale viirusetõrjeprogramm. Kuid ka viirusetõrjeprogrammi tuleks uuendada, kuna moodsa tehnikaga arenevad ka arvutiviirused kiiresti edasi. Tuleks suhtuda oma e-kirjade avamisse ettevaatlikkusega ja kontrollida alati saatjat ja pealkirja. Kindlasti ei tohiks avada kahtlasi linke või reklaame. Tuleks hoiduda ka netilehekülgedest mis levitavad palju imelikke reklaame. Kahtlase reklaami/ e-kirja ilmnemisel sulgeda või kustutada see koheselt. Kasutades neid nippe, suudame äkki arvutiviiruste levikut vähendada ja oma arvuteid viirustevabana hoida. Koos
paari tunniga (Riim 2004: 83-84). ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus (Mis on arvutiviirused 2009). Meili (e-posti) teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levivad ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara (Windows Live Messenger, MSN Messenger). Pahalane levitab ennast MSN-i kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis hakkab nakatunud
Näiteks võib uss saata enese koopiaid kõigile teie aadressiraamatus leiduvatele e-posti aadressidele, teha sama igas järgmises arvutis, kuhu tal õnnestub levida, ning põhjustada doominoefektina väga palju võrguliiklust, mis võib aeglustada ettevõttevõrke ja internetti. Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke, pannes teid (ja kõiki teisi) ootama internetis veebilehekülgede kuvamist võib-olla kaks korda kauem. KUIDAS ARVUTIVIIRUSED LEVIVAD? Arvutiviirused levivad igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel, või viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti
.......4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti
8086 80286 80386 80486 Pentium Pentium Pentium Pentium II III IV 1978 1982 1985 1989 1993 Celeron 1999 2001 1997 6 Arvutiviirused Mis on arvutiviirus ja millist kahju need arvutile tekitavad ? Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus
ARVUTIVIIRUSED Koostas:Olesja Fomitsenko Juhendas:õp Natalia Männiste Avinurme 2007 Mis on viirus? Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevatesse arvuti süsteemi ja võrku Viiruste tüübid VIIRUS PROGRAMMSED POSTI MAKRO TROOJA SPIOONID DESTRUKTIIVSED Arvutiviirused 1. Concept 2. AIDS II 3. Starship 4. Stealthviirus 5. Stoned Concept Ta nakatab MS Wordi dokumendi ja mallifaile kõigil ta platvormidel. Nakatatud dokumendi avamisel installeerib viirus end globaalsesse makroteeki mis harilikult asub failis NORMAL.DOT. Pärast seda nakatatakse iga dokument või mall, mis salvestatakse käsuga Save As. AIDS II kui inimene käivitas mõnd programmi, millel
1 1 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?.....................................................................................4 1.1.Arvutiviiruse ehitus ja toimimine................................................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem.................................................................................................................4 1.1.2.Päästikumehhanism...........................................................................
Turvalisus arvutis Triin Samra JA12 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool SISUKORD Ø Turvalisus Ø Arvutiviiruse programmid Ø Autorikaitse Ø Ohud arvutile Ø Kuidas kaitsta oma arvutit? Turvalisus Ø Turvaline arvuti selleks võime nimetada seadet, kuhu täna salvestatud andmed on loetavad ka nädala pärast ning neid saavad lugeda vaid selleks õigusi omavad isikud. Ø Arvuti on turvaline, kui tema peale võib kindel olla ning arvutis olev tarkvara käitub ja töötab nii, nagu seda temalt oodatakse. Ø Iga arvutivõrk nõuab hoolikat kaitset pahatahtliku või juhusliku rikkumise eest. Ø Interneti kasutamisel tuleb alati arvestada ohuga, et keegi võib teile mingil moel kahju teha ning seetõttu on otstarbekas kasutada mitmeid erinevaid vastuabinõusid. ARVUTIVIIRUSE PROGRAMMID Ø Saadaval on mitmed viirusetõrje programmid (Norton Antivirus, F-Prot, Panda Antivirus, Kasperski, Avast! Antivir...
................................................................................................... 10 3 Sissejuhatus Sõna arvutiviirus on kuulnud tänapäeval enamus inimesi. Kuid selle tähendust mõistetakse väga erinevalt. Mõned arvavad et see on midagi väga kauget ja teda, kui tavalist arvutikasutajat see ei puuduta. Kuid on ka neid, kes kardavad ülearu ja tekitavad paanikat. Tihti kardetakse, et viirused rikuvad ära arvuti riistvara, kuid arvutiviirused on ikkagi kahjulikud tarkvarale. Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programmi, mis on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viirused võivad
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine...............................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem...............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng...........
Pahavara Mis see on? Mis on pahavara on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle kasutaja teadmata kahjustada või kuritarvitada. Pahavara liigid Viirused Ussid Troojalased Nuhid Kuidas arvutiviirused levivad? Elektronposti teel MSN teel Failidega, USB pulkade ja CD-ga veebilehti külastades Arvutiviiruse tagajärjed arvuti aeglus programmide käivitamisel reklaamaknad faili mahu suurenemine kahtlaste failide tekkimine mälu vähenemine Viirus Levivad elektronposti või internetilehekülgede kaudu Võivad kahjustada sinu arvuti ratkvara, faile või riistvara Ussviirus Levib otse ühest arvutist teise
omamenüüks Hiire keskmist nuppu kasutatakse harva ning paljudel hiirtel puudub see hoopiski. Mugav on kasutada hiirt, mille keskel nuppude vahel asub kerimisrull. Selle abil saab tavaliselt ekraanil olevat teksti, tabelit või muud infot edasi-tagasi kerida. Vana hiir Uus hiir 10 Marcella Jatsinjak ARVUTIVIIRUSED Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse
Väiksemad ja odavamad varutoiteallikad tagavad patareitoite mõneks minutiks, mis on piisav arvuti normaalseks väljalülitamiseks. Keerulisemad ja kallimad süsteemid on seotud elektrigeneraatoritega, mis võivad anda toidet mitme päeva jooksul. 75. Milline keskkond on arvutile mittesobiv? Niiske, kuum, tolmune. 76. Kuidas sa saad teha andmetest tagavarakoopiaid? Tõmmates välisele kõvakettale, mälupulgale, kirjutades laserplaadile vms. 77. Mis on arvutiviirused? Arvutiviirused on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. 78. Kuidas arvutiviirused levivad? Levivad üle võrgu, veebis külastades kaitseta veebilehti, tõmmates välisele andmekandjale. 79. Kuidas vältida arvutiviirusi? Tuleks paigaldada viirusetõrje ja mitte avada kahtlaseid saite, faile vms. 80. Mis on litsents?
arvuti jookseb kinni (ka uuesti käivitamine ei pruugi enam aidata). Kui olete siiski programmi arvutisse installeerinud, vaadake, et see suudaks kontrollida ka teie meiliprogrammi, st teie meilikonto asukoht arvutis tuleb viirusetõrjele veel eraldi ette näidata. Paluge vajadusel abi mõnelt asjatundjalt viirustega ei naljatata. Nalja saavad sellest vaid viiruste tegijad. VIIRUSTEST HOIDUMINE Arvutiviirused on oma laastamistööd teinud juba sellest ajast, kui esimesed arvutid loodi. Enamast kasutab arvutiviirus arvutisse tungimiseks inimese enda "abi", peitudes näiteks flopil mõne faili küljes ning kopeerides end sobival hetkel kõvakettale. Seega on suuremates süsteemides viirusetõrje programmide olemasolust sõltumatult vaja väga täpselt paika panna, kuidas toimub väljastpoolt tulevate andmekandjate kasutamine. Kui olete kindel, et te oma
detailplaneeringute koostamisel, Ohu kategooriad: inimtegevusest ehitiste ja rajatiste tulenevad( nt. Pommiähvardus, projekteerimisel ning streik, pantvangikriis); kriisireguleerimisalase koolituse loodussündmused (nt. Üleujutus, planeerimisel ja korraldamisel. põud, torm, pandeemia); 3. Teostamise tasandid tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT I TTK kahjustused, arvutiviirused, II linnad, vallad (linna- ja transpordihäired, plahvatus); vallaomavalitsused) majandusliku ning õiguslikud III Maakond ja selle riskianalüüs ohud ( nt. Finantskriis, IV Siseministeerium + teised kindlustushäired, haired ministeeriumid rahvusvahelises kaubanduses. V Eesti Vabariigi valitsus, EV 11. Millest sõltub riskipildi kriisikomisjon kujunemine avarii korral TTMA 4
8. Elutähtis teenus on teenus mis... … on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid Ohu kategooriad: inimtegevusest tulenevad( nt. Pommiähvardus, streik, pantvangikriis); loodussündmused (nt. Üleujutus, põud, torm, pandeemia); tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT kahjustused, arvutiviirused, transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis, kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses. 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral TTMA 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 1)Lõhkeained; 2)Gaasid; 3)Põlevvedelikud; 4) Põlevad tahked ained; 5)Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid; 6)Mürgised ained ja
..................................................................... 14 C2.3.4 Failisüsteemi funktsioonid ........................................................................................... 14 C.2.4 TURVALISUS JA KAITSE ......................................................................................................... 18 2.4.1 Turvaohud ....................................................................................................................... 18 2.4.2 Arvutiviirused ja pahavara ............................................................................................. 19 2.4.3 Identifitseerimise ja autentimine.....................................................................................21 C.2 Operatsioonisüsteemid C.2.1 Põhimõtted Eesmärgid: · Kirjeldada tüüpilise operatsioonisüsteemi funktsioonid · Kirjeldada operatsioonisüsteemide eri tüübid (ajajaotus-, reaalaja-, pakksüsteem)
kiirgusõnnetus. 8. Elutähtis teenus on teenus, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. 9. Ohu kategooriad: inimtegevusest tulenevad( nt. Pommiähvardus, streik, pantvangikriis); loodussündmused (nt. Üleujutus, põud, torm, pandeemia);tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT kahjustused, arvutiviirused, transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis, kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses. 10. Olulisemad riskitüübid Eestis on keskkonnariskid, finantsriskid, majanduslikud ja poliitilised, tervise ja ohutuse, varaliste kahjude risk ja töötajatega seotud riskid. 11. Riskipildi kujunemine sõltub avarii korral I tugeva toimeliste mürkainete keemilised ja
vastavalt oma õigustele ja sisestatud paroolile 32. Mis võivad kuuluda võrguressursside hulka? võrgujuhtmed võrku ühendatud arvutite jagatud kaustad võrguprinterid võrku ühendatud arvutite CD-lugejad 33. Millised probleemid võivad tekkida Internetist muusikafailide "tõmbamisel" arvutisse? saadud failid võivad olla ebakvaliteetsed arvuti helikaart võib rikki minna võid liigselt koormata võrguliiklust failivahetusprogrammide kaudu levivad arvutiviirused võid kergesti sattuda vastuollu autoriõiguse seadustega 34. Millise Windowsi ikooni abil saab vaadelda kohtvõrgu kättesaadavaid ressursse? Võrk (Network) Minu võrgukohad (My Network Places) Minu Arvuti (My Computer) Microsoft Outlook 35. Kas Internetti võivad olla üheaegselt lülitatud kaks ühesuguse nimega arvutit? jah ei jah, kui nad asuvad erinevates domeenides 36. Mis võib olla põhjuseks, kui sisestatud veebiaadressi brauseri aadressiribale, aga
INFOÜHISKOND TELEVISIOON KOSMOS MOOD USUFANATISM Enne esimest maailmasõda Pilvelõhkujad- leiutati Chicagos aga domineerima hakkasid pilvelõhkujad New Yorkis. Tselluloid- tehisplastmass. Kergestisüttiv materjal, millest valmistati filmilinte ja tehishambaid 20-ndate algul. Hollywood- kinotööstuse keskus (1913). Charlie Chaplin- tummfilmistaari debüüt (1913). Albert Einstein- erirelatiivsusteooria looja Sigmund Freud- neuroloog, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria rajaja. Nobeli preemia- iga-aastane rahvusvaheline kirjandus-, füüsika-, keemia-, füsioloogia-, meditsiini- ja rahuauhind.esmakordselt anti välja 1901. aastal. Aluse pani Alfred Nobeli testament. MOOD Naised kandsid kõrgele tõstetud vöökohtadega kleite Eksootikavaimustus- kanti karusnahku ja idamaise...
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvuti...
toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks; 9) Nimetage toimepidavuse riskianalüüsi olulisemad ohu kategooriad 1. Inimtegevusest tulenev (pantvangikriis, vargus, pommiähvardus, sabotaaz, streik...) 2. Loodussündmused (üleujutus, põud, metsatulekahjud, Kkreostus, pandeemia) 3. Tehnoloogia (IT kahjustused, info kadu, arvutiviirused, erinevad varustushäired, transpordi häired, tulekahjud hoonetes) 4. Majanduslikud ning õiguslikud (finantskriis, likviidsushäired, kindlustushäired, häired RV kaubanduses) 10) Nimetage olulisemad riskitüübid Eesti ühiskonnas 11) Millest sõltub riskpildi kujunemine avariide korral TTMAga 1)TTMA keemilised ja füüsikalised omadused. 2) avarii ulatus 3) ümbritseva keskkonna iseärasused 4) ilmastik 5) aine leviku iseärasused keskkonnas
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Teg...
Pärnu Koidula Gümnaasium G1BK1 klassi õpilaste teadlikkus interneti ohtudest Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Karolin Siimer: G1BK2 Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade................................................................................................................4 1.1 Enim levinud ohud internetis.........................................................................4 1.2 Hoidumine internetiohtudest.........................................................................4 2. Metoodika ja valim....................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Nimi Matrikli number Arvutieetika Referaat õppeaines insenerieetika õpperühma kood Eriala nimetus Üliõpilane: ,,10" Detsember 2011.a. Nimi Juhendaja: ,, " 2011.a. emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi. Allkiri Eetika on küll filosoofia haru, kuid puudutab meid igapäe...
.........17 2.18 1997. aasta....................................................................................................18 2.19 1998. aasta....................................................................................................18 2.20 1999. aasta....................................................................................................19 3 2.21 2000. aasta....................................................................................................21 3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED....................................................................24 3.1 Kurikuulsad viirused....................................................................................24 3.1.1 Michelangelo........................................................................................24 3.1.2 Interneti uss (worm) 2.nov. 1988 - USA..............................................24 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 ..................................................24 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
