Küsimused : 1. Mis on URL ? 2. Def . mõiste ISP. 3. Otsingmootori ning veebibrauseri kasutamine. 4. Mida tähendab termin RSS-materjalid? 5. Nimeta turvalise veebisaidi tunnuseid 6. Kuidas kasutada digitaalsertifikaati 7. Mida tähendab termin trükkimine 8. Nimeta 5 turvaohtu veebisaitidel 9. Mille poolest erinevad üksteisest järgmised asjad : trooja hobune ; arvuti viirus, uss, nuhkvara ja õelvara 10. Mis on tulemüüri ülesanne ? 11. Kui kellegi arvutist leitaks temapoolt sinna mitte paigaldatud tarkvara siis millised 2
.......................................................................................5 6. Funktsioonid ..........................................................................................................8 7. Objektid .................................................................................................................8 8. Jadad ......................................................................................................................9 1. Veebibrauseri programmeerimiskeskkond ................................................................9 2. JavaScript'i lisamine HTML dokumenti .................................................................10 3. JavaScript'i programmi täitmine ..............................................................................13 Õpetus eeldab lugejalt baasteadmisi HTML-keelest ning elementaarseid teadmisi veebist ja selle töötamisprintsiipidest. Konspekt koosneb kolmest osast:
Firesheep-iga kaasnevad turvariskid Märt Laanemäe Mis on Firesheep? Firesheepi näol on tegemist Eric Butleri (alias codebutler) veebibrauseri Firefox lisaga, mis võimaldab ülima kergusega võtta üle avalikus (krüpteerimata) WiFi võrgus teiste klientide Veebisessioone. Samuti püüdis ta mõista anda, et avalikus WiFis ei tohiks kunagi kondifentsiaalset informatsiooni vaadata Turvaaugu kirjeldus Tegemist ei ole konkreetse turvaaugu, vaid ohuga, mis tuleneb HTTP-protokolli disainist. Nimelt on HTTP olekuta (stateless) protokoll iga nõue (request) on serveri jaoks on sõltumatu tehing
Ta kirjutas W3C lehel nii: "Pidin lihtsalt võtma hüperteksti idee ja ühendama selle edastusohje protokolli idee ja domeeninimesüsteemi ideega ning tadaa! sündis World Wide Web." World Wide Web Esimesed katsetused selles vallas programmeeris ta märtsis 1989 ja 1990 lõi ta Robert Cailliau abiga versiooni, mis rahuldas tema ülemust Mike Sendalli. Ta kasutas süsteemi Enquire ideid, et luua World Wide Web, mille jaoks programmeeris ta esimese veebibrauseri, mis töötas CERN-is operatsioonisüsteemis NeXTSTEP. Ta tegi ka esimese veebiserveri CERN HTTPd (Hypertext Transfer Protocol Daemon). Edasised tegemised Esimene veebileht loodi CERNis. See tutvustas protokolli World Wide Web, seda, kuidas kasutada veebibrauserit ja kuidas teha enda veebiserverit. See oli ka maailma esimene veebikataloog, sest Berners-Lee haldas süsteemi teistestki serveritest peale enda oma. 2004
mäluga Vigade avastamine – protsessori, mälu, I/O seadmete ja kasutajaprogrammide vigade avastamine ja neile reageerimine Androidi struktuur Android baseerub linuxi tuumal ehk kernelil. Läbi selle täidab Android oma põhilisi funktsioone nagu näiteks protsessi haldamine, mälu haldamine, seadme haldamine ehk kaamera-, klaviatuuri-, ekraani jpm. haldamisega. Androidil töötab ka raamatukogu süsteem mis sisaldab avatud lähtekoodiga veebibrauseri mootorit mille nimeks on WebKit. SQLite andmebaasi mis toimib hoidlana ladustamisel ja taotluste andmete jagamisega. Ka heli mängimisega, heli ja audio salvestamisega. Sisadab ka SSL raamatukogu mis vastutab interneti turvalisuse eest. Andoridi struktuuri kuulub ka ART (Android Runtime) süsteem. ART põhikomponent on Dalviku virtuaalmasin. Dalviku virtuaalmasin on Java virtuaalmasina taoline masin mis on
head tavad sobivate vormindussuvandite valimisel. Tabelite, piltide ja jooniste lisamine dokumentidesse. Dokumentide ettevalmistamine kirjakoostetoimingute jaoks. Dokumendi lehesätete kohandamine ning õigekirja kontroll ja vigade parandamine enne dokumendi lõplikku printimist. Interneti põhitõed Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Veebisirvimine ja võrguturbe kontseptsioon Veebibrauseri kasutamine, brauseri seaded, järjehoidjad Efektiivne infootsing internetist, veebi informatsiooni kriitiline analüüs Põhiteadmised andmeturbest Põhiteadmised internetiühiskonnast, internetisuhtlusest E-kirjade saatmine ja vastuvõtmine, e-kirjade seaded E-kirjade organiseerimine ja otsing, kalendri kasutamine Veebitöötlus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Teadmine veebi konseptsioonist ja terminitest
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut IKT haldamise ja administreerimise eriala Raido Rinaldi IT-1-Q-E-vil Google Docs Õppematerjal Juhendaja: Kalev Avi, MSc Viljandi 2010 SISUKORD Google Docs SISSEJUHATUS Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada, faile Google'i serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docsi keskkonda. Sellisel moel on kasutajal virtuaalne kontor, millele pääseb ligi igast Interneti-ühendusega arvutist, milles on Google Docsi toega veebibrauser (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari, Google Chrome).
Kitsa folksonoomia näiteks võib tuua fotode kirjeldamise Flickr keskkonnas, kus enamasti saab fotot kirjeldada autor ja ta sõbrad. Ühisjärjehoidjad Üheks praktiliseks folksonoomia rakenduseks, mida igaüks kasutada saab on ühisjärjehoidjad. Need veebikeskkonnad lahendavad mitmeid probleeme, millega internetikasutajad igapäevaselt kokku puutuvad. Näiteks on paljudel inimestel tööl ja kodus eraldi arvuti ning seetõttu on veebibrauseri järjehoidja kasutamine lemmiklinkide salvestamiseks raskendatud - ikka juhtub, et vajalik link on salvestatud teise arvuti brauserisse. Ühisjärjehoidjate kasutamisel salvestatakse lingid ühte veebikeskkonda ning neile pääseb ligi igast internetti ühendatud arvutist. Lisaks sellele on ühisjärjehoidjasse salvestatud linke võimalik jagada teiste inimestega. Näiteks on võimalik mingi kursuse käigus kokku leppida, et kõik kursusega
avaneb järgmine menüütase mitte midagi avaneb dialoogiaken 17. Missugust nuppu kasutatakse käsu tühistamiseks? (OK) (Loobu) (Sule) 18. Dialoogiakna elemendid on: skaala raadionupud loendid märkeruudud 19. Kus asub veebiserver, mille aadressi lõpus asub .com? Ameerika Ühendriikides Kolumbias See ei määra asukohta 20. Mis juhtub, kui vajutad veebilehekülje laadimise ajal veebibrauseri nupuribal asuvat risti kujutavat nuppu? brauseris liigutakse eelmisele vaadatud leheküljele lehekülge hakatakse uuesti algusest lugema lehekülje laadimine peatub brauseri aken sulgub brauserisse loetakse arvutisse seadistatud avalehekülg 21. Mis võib olla arvutisse salvestatud veebilehekülje nimelaiend? .gif .html .txt .htm 22. Mis on hüperlink? dokumendi suvaline objekt, mille abil saab liikuda arvutivõrgus olevalt
Nende tulevikumaja teeb palju tööd inimese eest ise ära. Miks YOGA IB? YOGA IB (YOGA Intelligent Building System) · Säästab energiat igalpool ja nii palju kui võimalik! · Suurendab mugavust, ohutust ja turvalisust! · Suurendab energia teadlikkust! YOGA IB on hoone haldamise süsteem, mis ... · annab teile täieliku kontrolli oma ruumides kus iganes nad on · pakkub mugava juurdepääsu veebibrauseri, nutitelefoni või isegi TV kaudu · hoiab kokku raha ja energiat · hoiab sind mugavalt ja turvaliselt YOGA ajalugu Yoga OÜ ajalugu algas 1997.a., kui Priit Vimberg, ettevõtja, otsustas alustada importima müügiautomaadid Soomest Eestisse. Tol ajal oli ta 22-aastane. Ta pidas läbirääkimisi soomlastega, et müügiautomaadid peaksid olema ühendatud Internetiga. See annaks võimaluse jälgida tarbimist ja kiiresti märgata, kui masinad on vaja uuesti täita.
usaldada, ja veenduge, et selle tehingusüsteem on turvaline. Meilisõnumites hüperlinkidele klõpsates olege ettevaatlik. Hüperlinke (lingid, mille klõpsamisel avaneb veebilehti) kasutatakse sageli andmepüügi- või nuhkvaraskeemi osana, kuid nad võivad ka edastada viiruseid. Klõpsake linkidel ainult neis meilisõnumites, mida usaldate. Lisamooduleid installi lehtedelt, mida usaldad. Veebibrauseri lisandmoodulid lubavad veebilehtedel kuvada üksusi, nagu tööriistaribad, börsitelegraafid, videod ja animatsioonid. Kuid lisandmoodulid võivad installida ka nuhkvara ja muud ründetarkvara. Kui veebileht küsib teilt luba lisandmooduli installimiseks veenduge enne alustamist, et usaldate seda. 9 Kasutatud allikad: 1. http://windows.microsoft.com/et-ee/windows/understanding-security-safe-
6. juunil 2006 tehti Google Docs kättesaadavaks vaid piiratud arv kasutajatele, kuid beeta versiooni kättesaadavusega veebruaris 2007, sai Google Docs kõigile Google konto omanikele kättesaadavaks. (GoogleDocs 2009) Google Docs on veebipõhine kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstiredaktorit, tabelarvutust ja esitlustarkvara. Google Docsi kasutab väikeformaadina failide salvestamisel standardset ISO/IEC 26300 ODF OpenDocument failivormingut. Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada (vt. joonis 1), faile Google serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docs keskkonda. Sellisel moel omab kasutaja "virtuaalset kontorit", millele pääseb ligi igast Internetiühendusega arvutist, tingimusel, et selles on mõni Google Docs toetatud veebibrauseritest (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari vm.). (Sealsamas) Joonis 1
uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Seda juhtis inglane Tim Berners-Lee. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1.0 ja Interneti. Veebi laialdasem levik võis alata. Telekommunikatsiooni mõjud ühiskonnale Kultuuriliselt on telekommunikatsioon suurendanud avalikkuse juurdepääsu muusikale ja filmile. Inimesed saavad omas kodus vaadata televiisoriga filme. Selleks ei pea minema videolaenutusse või kinno. Raadio ja internetiga saavad inimesed ilma muusikapoodi minemata kuulata muusikat. Telekommunikatsioon on muutnud ka uudiste edastamise viisi. Mittetulundusühing Pew
1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML. 1993. aastal kujundas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutati, sai nime (World Wide Web, WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata.(2.) 5 Interneti kasutusvõimalused Internetist on kerge vajalikku infot leida ehk teisisõnu: kui oma arvutis vajalikku teavet ei ole, siis kuskil mujal seda kindlasti leidub. Internetis on hulganisti infot kõikvõimalike eluvaldkondade kohta toiduretseptidest teaduslike töödeni.
Olge ettevaatlik meilisõnumites hüperlinkidel klõpsamisel. Hüperlinke (lingid, mille klõpsamisel avaneb veebilehti) kasutatakse sageli andmepüügi- või nuhkvaraskeemi osana, kuid nad võivad ka edastada viiruseid. Klõpsake linkidel ainult neis meilisõnumites, mida usaldate. 8 Installige lisandmooduleid ainult veebilehtedelt, mida usaldate. Veebibrauseri lisandmoodulid lubavad veebilehtedel kuvada üksusi, nagu tööriistaribad, börsitelegraafid, videod ja animatsioonid. Kuid lisandmoodulid võivad installida ka nuhkvara ja muud ründetarkvara. Kui veebileht küsib teilt luba lisandmooduli installimiseks veenduge enne alustamist, et usaldate seda. 11. Kes on arvutihäkker? "The Hacker's Dictionary" defineerib sõnaga "häkker" inimest, kellele meeldib arvutitega
Olge ettevaatlik meilisõnumites hüperlinkidel klõpsamisel. Hüperlinke (lingid, mille klõpsamisel avaneb veebilehti) kasutatakse sageli andmepüügi- või nuhkvaraskeemi osana, kuid nad võivad ka edastada viiruseid. Klõpsake linkidel ainult neis meilisõnumites, mida usaldate. 8 Installige lisandmooduleid ainult veebilehtedelt, mida usaldate. Veebibrauseri lisandmoodulid lubavad veebilehtedel kuvada üksusi, nagu tööriistaribad, börsitelegraafid, videod ja animatsioonid. Kuid lisandmoodulid võivad installida ka nuhkvara ja muud ründetarkvara. Kui veebileht küsib teilt luba lisandmooduli installimiseks veenduge enne alustamist, et usaldate seda. 11. Kes on arvutihäkker? "The Hacker's Dictionary" defineerib sõnaga "häkker" inimest, kellele meeldib arvutitega
kodukataloogi sisu ega selles olevaid faile. Pääsuõigused oktaalesituses 700 lubavad omanikule kõiki õigusi ning grupile ja teistele mitte ühtegi õigust. student@server:~$ sudo chmod 700 /home/lotte/ Ülesanne 2. Failisüsteemi tõstmine eraldi kettale Tõsta kataloog /var/www eraldi failisüsteemi. Selleks: Kontrolli, et serveris töötab veebiserver ja näitab testlehekülge. Serveri kohtvõrgu aadress on 192.168.0.2 . Avame veebibrauseri Firefox ning tipime aadressiribale serveri aadressi. Loo uus jaotis (partition) kettale /dev/sda kasutades vahendeid parted või gparted . parted on olemas, gparted on vaja paigaldada. gparted kasutamiseks tuleb serverisse logida -X võtmega. Käivitame programmi parted . student@server:~$ sudo parted Valime ketta /dev/sda . (parted) select /dev/sda Vaatame, kus on vaba ruumi uue jaotise jaoks. (parted) print free
rakendus. Lync 2010 Lihtsustab oluliselt ettevõtete vahelist ärisuhtlust, see on internetipõhine sidelahendus, ega vaja toimimiseks konkreetse tootja seadmeid nagu telefoniside jaoks vaja on. See võimaldab ettevõttel hoida kokku sidekulude pealt. Võimaldab teha video-ja konverentskõnesid ilma et inimene peaks selleks ärireisile minema. 1.5 MS Office Standard 6 See pakett võimaldab samuti töötada arvuti, veebibrauseri või mobiiltelefoniga. Üldiselt on ta sama mis ,,MS Kodu ja äri", kuid sisaldab mõnevõrra rohkem ärilisi funktsioone. Nt Office Standard 2010 pakub teabeõiguste halduse funktsioone, mille abil saab oma intellektuaalse omandi kaitseks piirata ärisaladuse alla kuuluva teabe ilma volituseta edasisaatmist, paljundamist, printimist ja ühiskasutusse andmist. Sellel paketil on ka ärikontaktide haldamis funktsioon, mis kopeerib automaatselt kõik kontaktid vastavasse kausta ja jälgib ka neis
aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML. 1993. aastal kujundas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutati, sai nime (World Wide Web, WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata.(2.) 1.2 Interneti kasutusvõimalused Internetist on kerge vajalikku infot leida ehk teisisõnu: kui oma arvutis vajalikku teavet ei ole, siis internetis seda kindlasti leidub. Internetis on hulganisti infot kõikvõimalike eluvaldkondade kohta toiduretseptidest teaduslike töödeni. Lisaks vajaliku info otsimisele pakub Internet suurepärast ja odavat
võivad sageli erinevatel kasutajatel korduda. Kitsa folksonoomi puhul märgistab ühte objekti üks või paar inimest kusjuures iga märksõna kasutatakse ühe korra. Ühisjärjehoidjad Üheks praktiliseks folksonoomia rakenduseks, mida igaüks kasutada saab on ühisjärjehoidjad. Need veebikeskkonnad lahendavad mitmeid probleeme, millega internetikasutajad igapäevaselt kokku puutuvad. Näiteks on paljudel inimestel tööl ja kodus eraldi arvuti ning seetõttu on veebibrauseri järjehoidja kasutamine lemmiklinkide salvestamiseks raskendatud - ikka juhtub, et vajalik link on salvestatud teise arvuti brauserisse. Ühisjärjehoidjate kasutamisel salvestatakse lingid ühte veebikeskkonda ning neile pääseb ligi igast internetti ühendatud arvutist. Lisaks sellele on ühisjärjehoidjasse salvestatud linke võimalik jagada. Tuntumad ühisjärjehoidjad on Delicious, Diigo., Blinklist, Clipmarks, Faves ja StumbleUpon.
Reklaam internetis- selle plussid ja miinused koheselt tagasisidet nimetatakse interaktiivseteks bänneriteks. Interaktiivseks bänneriks võib olla näiteks mingi mäng, mille edukal lõpetamisel viiakse kasutaja toote odavmüügi leheküljele. Joonis 1. Bännerreklaam 4.2 Pop-up reklaam ehk hüpikreklaam Hüpikreklaami aken ilmub mõne veebilehekülje külastamise ajal veebibrauseri akna peale. Tegemist on pealetükkiva reklaamiga, kuna ta katab teisi aknaid, eriti seda, mida kasutaja püüab lugeda. Selliseid aknaid kasutatakse enamasti veebireklaami edastamiseks, kuid reklaamimine ei ole nende akende peamine väljund (hoiatused, märguanded). Tänapäeval siiski sellised reklaamid enam nii tõhusad ei ole, kuna veebilehitsejatesse on sisse ehitatud hüpikakende kaitse. Küll aga on asemele leiutatud uus bännerite liik, mille puhul bännerid
kuuluv andmebaaside tarkvara. Microsoft Access 2010 märksõna on lihtsus: kasutusvalmis mallid kiirendavad tööd ja võimsad tööriistad püsivad andmete hulga kasvamisel asjakohased. Access 2010 toetab andmete kasutust isegi siis, kui te pole andmebaasispetsialist. Access suurendab uute veebiandmebaaside kaudu teie andmete efektiivsust, samas lihtsustades nende jälitamist, aruandlust ja ühiskasutust. Andmetele pääsete alati juurde oma veebibrauseri kaudu. MS Access 2010 funktsioonid ja eelised Andmebaaside senisest kiirem ja lihtsam koostamine Mõjusate vormide ja aruannete loomine Hõlpsam juurdepääs vajalikele tööriistadele Suurem automaatsus ja keerukate avaldiste lisamine ilma koodirida kirjutamata Andmetele keskse asukoha loomise võimalus Uued viisid andmebaasile juurdepääsuks
· 1992. a. Ühines Eesti Internetiga: Internetiühendus Internetiühendusi jagab interneti teenusepakkuja e. ISP (Internet Service Provider) , kellel on serverarvutite võrk üle maailma. Ühenduse saamine: 1. Meie võtame ühendust ISP-ga 2. ISP annab internetiühenduseks vajaliku tarkvara e. Ühendab meid internetiga 6 (saame veebibrauseri ja e-posti tarkvara: Outlook Express, Microsoft outlook) 3. ISP tekitab sulle e-posti aadressi ning saadab ja võtab vastu su meilid. Seda nimetatakse arvutisse installeeritud e-posti programmiks Teine võimalus elektronpostiks on kasutada veebimaili · kasutaja postkast ei asu mitte selle ISP serveris, millega tema arvuti on ühendatud, vaid spetsiaalselt e-posti teenust pakkuval veebisaidil. Ülesanne : Millised on elektronposti 2 liiki ja mille poolest need erinevad.
Klõpsake aknas Muudetava konto valimine oma kasutajakontot. 13 Klõpsake kuval Mida soovite oma konto puhul muuta? linki Muuda mu pilti. Klõpsake kausta Minu pildid liikumiseks linki Sirvi veel pilte. Valige kolmanda sammu käigus salvestatud pilt ja klõpsake nuppu Ava. Teie kasutajakontole määratakse nüüd uus pilt. 14 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist Interneti kasutamine Veebibrauseri Internet Explorer ja Interneti-ühenduse abil saate otsida ja vaadata teavet ülemaailmsest teabevõrgust World Wide Web. Internetiühenduse paigaldamiseks peate kõigepealt võtma ühendust kohaliku Internetiteenuse pakkujaga ja ennast kliendiks registreerima. Interneti-teenuse pakkuja annab teile teavet selle kohta, mida peate tegema ühenduse häälestamiseks. Kui ühendus toimib, avage Internet Explorer ja tippige aadressiribale veebilehe nime, mida
· platform - kirjeldab op-süsteemi, näiteks "Win32" · plugins - toetatavad pluginid ja loend nendest mis on installidud brauserile 18 Steve Mägi A-08 13.03.2014 · systemLanguage - süsteemi kasutatav keel "en-us". · userAgent - veebibrauseri tunnusväärtus, näiteks "Mozilla/4.0 (compatible; MSIE 6.0; Windows NT 5.1; en)" · userLanguage - kasutaja poolt valitud keel "en-us". · userProfile - kasutaja profiil Veebilehitseja nime ja versiooni leidmine 1.
annaabi.ee 
