Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Infosüsteemide eksamiküsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioon, infosüsteem, andmebaas, töötaja, tarkvara, infosüsteemid, lahend, server, internet, pakkujaient, infosüsteemide, infrastruktuur, rakenduse, organisatsioonid, tehnoloogia, andmebaasid, sisend, äriprotsess, riistvara, disain, andmekogud, elektrooniline, teadmus, arhitektuur, äriprotsessid, paindlikkus, rakendused, arvutid, infolemis omavad tähendust. Teadmus, teave töödeldud andmed millest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. 3. Mis on IT arhitektuur? - IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist, IT rakenduste arhitektuurist ja tehnoloogia arhitektuurist koos nendevaheliste seostega. Eesmärk on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine. 4. Mis on IT infrastruktuur? - IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. - Strateegilised süsteemid ( äri ja IT ühendamine); kliendikesksus (nt Amazon); kohandatud tootmine (kasutaja järgi kohandatavad tooted ja teenused; e-turundus. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? - Infosüsteemi
· motiveerimine - soovitud eesmärgi täitmiseks inimeste innustamine Juhtimise esimene ja olulisim ülesanne on väärtuse loomise võimaldamine. Selleks on vaja luua organisatsioone, mis toimivad Organisatsiooni protsessid on omakorda seotud läbi sisendite ja väljundite moodustades nö väärtusahela (Value Chain) Väärtusahel Väärtusahel (Value Chain) Nende protsesside ja infovoogude jada, mida organisatsioon ja selle tarnijad peavad läbi viima, et oma tooteid/teenuseid kavandada, toota/luua, turustada, kohale toimetada ja toetada omades 2 osa. Esimene osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi tegemisega - kavandamine, toormaterjalide ostmine, tootmine või teenuse osutamine. Teine osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi müümisega - klientide leidmine ja nendeni jõudmine; müügitehingu teostamine, toote levitamine või teenuse pakkumine
o erinev detailsuse tase esitlusviisidel (ülevaade vs detailne kirjeldus). Mudeleid on vaja süsteemi visualiseerimiseks ning selleks, et süsteem ja selle toimimine oleks üheselt mõistetav. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. on võimalik andmeid töödelda, salvestada või edastada tehniliste süsteemidega, mis kaasab normaalseks talituseks vajalike vahendite, resursside ja protsessidega Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Ehk: informatsioon kui süsteemi sisend, reeglid ja vajalikud vahendid ehk sisendi teisendamine ja vastavad vahendid süsteemis. · Infosüsteem on info liikumist käsitlevate reeglite kogumik. · Infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Paberil, arvutis jne. 7. Info, andmed ..
ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist:
vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Infosüsteemi üldised eesmärgid
teenustaseme lepingu jaoks; organisatsiooni sisemiste teenuste tugigrupile tegevuste ja tähtaegade seadistamine. Et vältida juriidilisi vaidlusi, peab teenustaseme leping sisaldama ainult kvantitatiivseid näitajaid, mida saab täpselt ja efektiivselt mõõta. Kohaliku kasutajatoe kõige selgem eelis võrreldes tsentraalsega on kliendilähedus. Millisele meeskonnale tuleks saata muudatusetaotlus, kui IT töötaja on avastanud IT süsteemi jaoks mittestandardse täienduse vajaduse? Muudatuste halduse meeskonnale. Milles seisneb ühise ressursikasutuse probleem? Erinevad protsessid ei saa samaaegselt pöörduda ressursside poole. Def lõime ja protsessi seos arvutiprogrammides? Iga protsess sisaldab ühte või enamat lõime. Milliseid vahendeid tuleb kasutada, et ühendada 5 arvutit büroo kohtvõrku? Võrgukaarte, kaableid, lülitit (switch)
mõõtkavas koopia). Mudel võib eksisteerida ka vaid modelleerija meeltes. Mudelit saab luua erinevatest sisulistest valdkondadest (eesmärkidest) ja vaadetest ehk perspektiividest. Mudeleid on võimalik esitada väga erineval viisil ja selleks on välja töötatud erinevaid standarte, mille alusel meeskonnad võiksid ühiselt mõista süsteemi toimimist. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. · Infosüsteem on Info liikumist käsitlevate reeglite kogumik (Näiteks raamatupidamise infosüsteem) · Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. · Praktilises keeles võiks öelda, et infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Olgu siis viisiks paber-blankett, pliiats-pastakas ning inimese taibukus, rahvaluule vms. Reeglite keerukus-hulk vastandub justkui
Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. 3. Infosüsteemide hetkeseis ettevõttes/organisatsioonis: killustatud ja/või dubleeritud äriprotsessid
5. Valige VALE väide. Infosüsteemi arenduse kontseptsioon sisaldab: infosüsteemi arendamise eesmärke tööülesandeid programmeerijatele finantsplaani infosüsteemi arendamiseks 6. Valige VALE väide. Tegevusdiagrammil: algussündmuse (start) esitus ei ole kohustuslik võib olla mitu lõppu (end) peab olema esitatud protsessi lõpp (end) peab olema ainult üks algussündmus (start) 7. Valige VALE väide. Organisatsioon täidab oma eesmärke: läbi sisendite teisendamise väljunditeks läbi raha hankimise läbi tööprotsesside 8. Valige VALE väide. Infosüsteemi arendusprojekti huvigrupp on: Maksuamet projektijuht tellija esindaja 9. Valige VALE väide. Infosüsteemi kaitsmisel: on vaja teada, milline on kaitstav vara ja sellega seotud võimalikud ohud on vaja kindlustada andmete usaldusväärsus, terviklikkus ja kättesaadavus ei ole vaja riskide analüüsi teha 10
tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik • Infrastruktuuri arhitekt • projektijuht Ülalhoiu põhifunktsioon: TAGADA PIISAV KVALITEET MINIMAALSE HINNAGA • Kvaliteet peab vähemalt vastama kokkulepitule (SLA) • Hind ei tohi ületada kokkulepitut Laiemalt: • Kliendi rahulolu (juhtumihaldus)
(Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandeid. Selle arendamisel lähtutakse rahvusvahelistest standarditest, Eesti, Leedu ja Läti seadusandlusest, mis on väga laialt integreeritud Microsofti tarkvaradega (Office; Outlook). Amphora - Internetis töötav dokumentide ja projektide haldamissüsteem, töö korraldamist lihtsustav abivahend. Amphora võimaldab paremini planeerida aega ja inimeste tegevust,
andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke omab formaalset ülesehitust struktuuriüksustest osakonnad, programmid, divisjonid, meeskonnad jne millel on tavaliselt funktsionaalsed eesmärgid ja ülesanded tervikorganisatsiooni toimimise huvides 4. Süsteemi iseloomustavad omadused Vt 3. 5
A.2.7.4 Vajadus projekti kulukalkulatsiooni järele. Describe the need for project costing.................................. 10 A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT IT juhtimine on IT rakenduste arendamise, juurutamise ja kasutamise protsessi ehk IT elutsükli juhtimine. Protsessi juhtimiseks tuleb kindlustada vajalikud ressursid: inimesed, kes omavad vastavaid teadmisi ja oskusi, raha ja tehnoloogiline baas. Tuleb luua organisatsioon, mis võimaldavad neid ressursse optimaalselt kasutada ja juhtida. Protsessid peavad toimima kokkulepitud mängureeglite raamistikus, mille seavad seadusandlus, standardid ja lepped. A.2.1 Inf oteh n ol oogi a strate egi a IT st rat egy A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. Evaluate the need for an IT strategy. Rakendades IT strateegilise juhtimise ja töökorralduse põhimõtteid on võimalik ettevõtete ja avaliku sektori
või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks 3. Dokumendihaldus Halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine Dokumendihaldussüsteemid: Amphora, Webdesktop, Postipoiss, Delta (Alfresco põhine arendus), Sharepointi põhised arendused jt 5. Dokumendisüsteem Infosüsteem - dokumentide haldamine, hõlmamine ja neile pideva juurdepääsu tagamine (kogu nende elukaare jooksul) 6. Dokumendiliik Nimetus, mis tähistab ühesuguste tunnustega (otstarve, tähendus, vormistus) dokumente
vajalikke ressursse ja teenuseid koos nende teostuse põhimõtetega. STRATEEGIAS KÄSITLETAVAD 2 TEEMAT · Arendusstrateegia · Haldusstrateegia Mõlemas jaotuses käsitletakse: 1. organisatsiooni ülesehitust (otsuste kord, koostöö allüksustega, projektijuhtimine); 2. kvaliteedi juhtimist ja hindamisaluseid 3. riskihaldust Iga valdkonna olemasolevat ja soovitatavat olukorda kirjeldavad järgmised kriteeriumid: sobivus, toimivus, terviklikkus, saadavus, andmed, tarkvara, tehnoloogia, seadmed ja ruumid. Tihti keskendutakse valdkondadesse, kus IT eriti suuri muudatusi kaasa toob, näiteks: 1. ühisteeninduskeskustes, alltöövõtul ja etteõtete ühinemisel, eeskätt kulude vähendamisele. 2. lisaks efektiivsuse tõstmisele tuleks IT-strateegiat aga kasutada ka selliste ettevõtete arendamiseks. IT ARHITEKTUUR Umbes 80% IT-eelarvest kulub tänapäeval keeruliste IT-süsteemide poimimise tagamisele ja juhtimisele.
22.06.2012 Reguleeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute: asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavaid nõudeid; dokumentide vormistamise nõudeid; dokumentide registreerimise korraldamist; asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid; dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri; asjaajamise üleandmist ametiisiku, teenistuja (edaspidi ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise, teenistussuhte või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral. Asutuse asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavad nõuded Asjaajamise korraldamine asutuses Asutuse asjaajamiskord Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. (EVS-ISO 5127)
välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakuvad pilvearvutuse teenused (cloud computing services)? b. Milliseid probleeme need lahendavad? c. Millised on pilvearvutuse (cloud computing) puudused? d. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul pilvearvutusele? A. Pilvearvutuse teenused pakuvad järgmisi ärilisi eeliseid: Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara, infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas. paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti. B. Abstraktsioon: Lõppkasutaja ei pea enam muretsema opsüsteemi, pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes. 4 Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja Slaidid muid võrguressursse (riistvara jne). C. Pilvearvutuse ehk Cloud computing puuduused on: 1) Turvalisus...
pole hiljem volitamatult muudetud 6.Andmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele (ning kättesaamatus kõikidele ülejäänutele) 7.(Info)varade hulka kuuluvad: · andmed (mingis vormingus olev informatsioon) · IT aparatuur (riistvara, sideseadmed, toiteseadmed jm) · andmesidekanalid · tarkvara (süsteemne ja rakendustarkvara) 8.Infovarade omadused: · Varade suur, kuid kaudne väärtus: seda on tihti raske hinnata · Portatiivsus: väikeste füüsiliste parameetritega ja kergest teisaldatavatel esemetel võib olla väga suur väärtus · Füüsilise kontakti vältimise võimalikkus (eriti kaasaja netiajastul): füüsiline ja loogiline asukoht ja struktuur eralduvad järjest üksteisest
- G 2.4 Turvameetmete ebapiisav järelevalve - G 2.19 Halb krüpteerimise korraldus Inimvead: - G 3.1 Andmete konfidentsiaalsuse või tervikluse kadu kasutaja vea tõttu G 3.1 Andmete konfidentsiaalsuse või tervikluse kadu kasutaja vea tõttu Info ja andmete konfidentsiaalsus või terviklikkus võib kannatada igasuguste inimvigade tõttu. Kaudne kahju tuleneb andmete kaitsevajadusest. Allpool on toodud mõned näited sellistest vigadest. - Töötaja unustab isikuandmeid sisaldavad lehed printerisse. - Konfidentsiaalset infot arutatakse kõrvaliste isikute kuuldeulatuses, näiteks läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud.
Dokumendihaldus- halduse ala, mis tegeleb dok loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ja eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohje, sealjuures organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja info dok.süsteemi hõlmamise ja dokumentidega alalhoidmisega. Dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid- arhiivieeskiri, asjaajamiskorra ühtse alused. Dokumendihaldussüsteem- dok haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu tagasmise elektrooniline tarkvara. Dokumendi sisu- info, tähendus enda jaoks. Dokumendisüsteem riist ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dok hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Koosneb: dokumendid, dokumentide haldamise toimingud, inimesed ja tehnoloogia. Omadused: usaldusväärsus, terviklikkus, vastavus õigusaktidele, kõikehõlmavus, süsteemsus.
sellega ähvardamine poliitiliste v. sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Kübersõda on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga (information war), sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud. Pahavara nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või teid teie rahast ilma jätta. Riskianalüüs on protsess (tegevuste jada), mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist.
2.4 Praktikakoha kirjeldus ........................................................................................... 5 3 Projektid ja tööülesanded ............................................................................................. 6 3.1 Tutvumine SMIT-is kasutatavate infosüsteemide arendamise tehnoloogiatega. .. 6 3.2 Luua andmemudel ettevõtte ruumide kasutamise õigustest töötajate poolt. ......... 6 3.3 Loodud andmemudelist genereerida andmebaas. .................................................. 7 3.4 Projekti jätkuna luua infosüsteem. ........................................................................ 7 3.5 Migreerida projekt STS keskkonda. Tutvumine uue keskkonnaga....................... 7 3.6 Projektis tuleb päringute kiirust suurendada. ........................................................ 7 3.7 Projekti tutvustamine tellijale............................................................
Red-peab olema kättesaadav 1h 24/7 Amber- peab olema kättesaadav 4h 8/5 Green- järgmisel tööpäeval *CMS-configuration management system-arendajatele.salvestab konfiguratsiooni andmebaasi: riistvara, serverit, õiguseid, tarkvaralised. Tööjaamad, meilid, kõik ettevõttes olev.administraatoritele, kasutaja toel, arendajad. Kõik mis on vaja IT andmebaasi haldamiseks. *CMDB-ettevõtte ühine andmebaas Väljastus: riistvara, tarkvara, dokumendid; kõik see mis tuleb kaasa uuendusega. Paneb juurde cmdb-sse. Intsident: katkestab teatud ajal ülekande;on teenuse katkestus või langus Work-around: esmane tegevus; hetkel mitte lahendamise korral kasutatakse; Problem- põhjendab intsidenti. *4P-d: personal: oskused, koolitused ja kommunikatsioon; Protsessid: tegevused, muudatused, eesmärgid, saavutused Produktid: vahendid, monitooring, mõõtmine, täiustamine Partnerid: pakkujad spetsialistid
d. Infosüsteemi projekteerimine e. Infosüsteemi analüüs Küsimus 5 Süsteemi analüüs on seotud järgmiste tegevustega: Vali üks või enam: a. Vajaduse identifitseerimine b. Alternatiivsete lahenduste pakkumine c. Süsteemi piirete ja mahu määramine d. Nõuete kindlakstegemine e. Programmeerimine Küsimus 6 Millised allpool toodud nimetusest ei ole süsteemi liigid? Vali üks: a. Collaboration System b. Transaction Processing Systems c. Ekspertsüsteem d. Juhtimise infosüsteem Küsimus 7 Süsteemi jagamine komponentideks, eesmärgiga neid paremini uurida ja seeläbi süsteemi ehitusest ja eesmärkidest paremini aru saada nimetakse: Vali üks: a. Süsteemi lagundamiseks (decompositi) b. Ühtekuuluvus c. Modulaarsus d. Ühendamine Küsimus 8 Mis ei ole süsteemi arenduse elutsükkli samm? Vali üks: a. Infosüsteemi analüüs b. Infosüsteemi väljavalimine ja planeerimine c. Infosüsteemi kasutamine d. Infosüsteemi ost e. Infosüsteemi projekteerimine
Dok.halduse alusdokument asutuse tegevuse käigus loodavate ja saadavate dokumentide elukäigu planeerimiseks ja juhtimiseks. Milleks on D.haldus? kui seda poleks, siis ettevõte ei suudaks tõestada oma tegevust. Dokumentidega on võimalik tõestada ja kontrollida asutuse tegevuse vastavust õigusaktidele. Tähtis on dok. säilitusaja määramine, et ei hoitaks alles liiga vähe või liiga kaua. DOKUMENDISÜSTEEM- riist- ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Koosneb: dokumendid, dokumentide haldamise toimingud, inimesed ja tehnoloogia. Infosüsteem, millega hõlmatakse, hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. DS peab tagama, et haldamine toimub süstemaatiliselt ja toimingud on tuvastatavad. DOKUMENDIHALDUSSÜSTEEM- dokumentide haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu tagamise elektrooniline tarkvara.
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Ettevõtete infosüsteemid.........................................................................................................3 1.1 B2B ehk business to business...........................................................................................3 1.1.1 B2B lahendused täna..................................................................................................4 1.2 B2C ehk business to consumer.........................................................................................4 2
........ 20 3 Sissejuhatus Suurem osa Eestis tervishoiuteenust pakkuvaid asutusi kasutab oma töös toimivat infosüsteemi või infotehnoloogilisi lahendusi. Kuna neid süsteeme on mitmeid ning nende vahel puudub liidestatus, ei suuda tervishoiuteenuse osutajad omavahel informatsiooni vahetada. Selle probleemi lahendamiseks on loodud riiklik Tervise infosüsteem. Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervis- hoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks . 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (Digilugu), mida haldab ja arendab Eesti E-tervise
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7
süsteemid, sest mõttetu on raisata inimtööjõudu, et keegi kahe kuvari taga istuks ning ühel olevat infot teise süsteemi sisestaks. Otstarbekam on ühest infosüsteemist teise vajaliku info liikumine automatiseerida. Millist sõnumivahetussüsteemi luua, saab teada ainult läbi konkreetse juhtumi analüüsi. EDI kasulikuks sisseseadmiseks peavad organisatsioonil kindlasti olema piisavalt suured infomahud. Samuti peaks eelnevalt analüüsima, kas olemasolevad infosüsteemid võimaldavad vajalikku infot sisaldavat sõnumit genereerida ning kui erinevad on info ja sõnumi formaadid jms. EDI on igale ettevõttele kättesaadav vahend, meetod, mis võimaldab suurema efektiivsuse ja tootlikkuse nimel teha äritehinguid elektrooniliselt. EDI ei ole tehnoloogia, vaid vahend, mille abil tootja saab paremini, kindlamalt ja usaldusväärsemalt rahuldada tarbija nõudmisi. Kompaniidel on palju ärialaseid sidemeid. Paljude eri partnerite vahel on vaja jagada infot
.......................................................... 10 2.1 Directo....................................................................................................... 10 2.1.1 Directol on tavalise majandustarkvara ees olulisi eeliseid .................10 2.1.2 Directo on väga laia funktsionaalsusega majandustarkvara, mis sobib............................................................................................................ 11 2.2 Taavi Tarkvara.......................................................................................... 11 2.2.1 TAAVI Majandustarkvara koosneb 12 erinevast moodulist, mis on omavahel integreeritud................................................................................ 11 2.3 Epicor........................................................................................................ 12 2.3.1 ERP tarkvara lahendused.................................................................
IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (1) Süsteemiarendus protsess, mis harilikult hõlmab: ·nõuete analüüsi (süsteemi süstemaatiline uuring), ·süsteemi projekteerimist süsteemi riistvara ja tarkvara arhitektuuri, komponentide, moodulite, liideste ja andmete määratlemine, nii et süsteem vastaks spetsifitseeritud nõuetele oluline tingimus, mida süsteem peab rahuldama · teostamist süsteemiarenduse faas, mille lõpul süsteemi riistvara, tarkvara ja protseduurid IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS viiakse töökorda. 1.2 Süsteemiarendus (2) Süsteemiarendus protsess, mis harilikult hõlmab: ·dokumenteerimist ·kvaliteedi tagamist - kavandatud süstemaatilised toimingud, mis on vajalikud, et tagada komponendi või süsteemi vastavust kehtestatud tehnilistele nõuetele. Arendustööde lõppemisel tuleb tegelda infosüsteemi hoolduse ja kasutamise küsimustega (infosüsteemide haldamine).
andmehõive. ● Muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... Oluline, et kes teeb muudatusi, kuidas neid sisse viia, kes jälgib? ● Metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine. ● Projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi (nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta. ● Teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; arendusest. ● Õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks
annaabi.ee 
