Andmekandja Mõjutavad Mahtuvus Füüsiline Tehnoloogia tegurid suurus HDD Kardavad paarikümnest 3,5" , Kirjutus- kuumust, vett, megabaidist 2,5" , lugemispead, mis mitmete tolmu ja gigabaitideni 5,25" loevad infot ketaste magnetvälju pealt, mis liiguvad kiiresti CD, DVD Vesi, päike, CD: 700 MB, CD: Diameeter: DVD: Andmeid kraapsud, DVD: 4,7 17 120 mm krüpteeritakse niiskus GB DVD: 120 mm, DIVX 80 mm krüpteeringut ...
ANDMEKANDJAD: CD JA DVD Kristine Vilja ANDMEKANDJA Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. CD CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Funktsioonilt jagunevad CD-d: CD-ROM ehk ainult loetav CD; CD-R ehk kirjutatav CD ning CD-RW ehk siis ülekirjutatav CD. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD- lugeja. CD-R DVD DVD (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 m...
Seejärel ujunesid välja isikud, kelle ülesandeks oli andmete, teadmiste, oskuste, mälestuste vms edasiandmine ja säilitamine. Peale seda, kui hakati kasutama kirja, ja muude märgisüsteeme, hakati andmeid salvestama, kandes neid mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Kõige populaarsemaks andmekandjaks, alates trükinduse kasutuselevõtust, sai trükimärkidega kaetud paber, eriti raamatu kujul. Võeti kasutusele erinevaid mehhaanilisi andmekandjad kõige enam muusika, hiljem ka kõne salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks ning seda kõike alates 18. sajandist. Andmekandjate hulk suurenes veel enam märgatavalt 20. sajandil. Keemiliste vahendite abil, nagu näiteks fotograafia ja filmilint, tuli kasutusele ka piltide salvestamine. Magnetilistele ja seejärel optilistele ning elektroonilistele andmekandjatele hakati salvestama andmeid juba sajandi teisel poolel. Ja siin ka näide elektroonilistest
· Elektroonilised andmekandjaid Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas Kõvaketas e. HDD Disk e. FDD · Magnetlint Optilised andmekandjaid · CD plaadid CD-R CD-RW · DVD plaadid DVD-R DVD-RW DVD+R DVD+RW · HD DVD · Blu-ray Disc · Minidisc Elektroonilised andmekandjaid · USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory) · Mälukaardid SD Mini SD XD MMC RS-MMC MicroStick Tähtsamad andmekandjad · Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 120-1000 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Tähtsamad andmekandjad · Kompaktketas (CD, compact disk)
CD, DVD ja BLUE-RAY plaatide põhimõte on aja jooksul jäänud samaks. Efektiivsemaks on muudetud ainult andmesalvestust. Niisiis võib öelda, et üks päev vahetavad mälukandjad välja need samad plaadid. Eelkõige sellepärast, et mahutavus on suurem..............................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Optilised seadmed ja andmekandjad on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema, millised optilised seadmed on arvutis ja kuhu oma andmeid saab salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Optilisi andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kus ja kuna neid kasutada, on iga inimese enda teha. Esimene optiline andmesalvestusdiskett loodi juba 1958 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol disketile. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga
seadme vahendusel. Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT- kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive).
rikked ja defektid Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 6 Keskkonnaohud äike kahjutuli liigvesi lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagnetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 7 Tehnilised rikked ja defektid infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 8 Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused seadme või andmete hävitamine kogemata valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 9 Ründed: ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad (60 70 % ründeid toimub süsteemi seest, st
.........................................................................................................................6 KOOLI_NIMI 2 ÕPILASE_NIMI Andmekaitse ja varundus 2013 Füüsilise turvalisuse tagamine andmekandjatele Esiteks on vajalik, et füüsilist turvalisust vajavad andmekandjad oleksid eraldatud ruumis või hoones, kuhu sisse- ja väljapääs on turvakontrolli all. Teiseks on vaja seda, et andmekandjad oleksid hästi jahutatud või ehk teisisõnu, ventileeritud, sest soojus soodustab andmekandjate elektroonika ülesütlemist. On ka vajalik pidev elektrivarustus, selle võib katta kas katkematu vooluallikaga(UPS - Uninterrupted Power Supply) või lausa eraldi varugeneraatoriga, mis käivitub, kui peamine võrguvool katkeb
protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara majandustarkvara andmebaasid mängud Arvuti mälu kahendsüsteem bitt, bait operatiivmälu andmekandjad Internet arvutivõrkude võrgustiku ühendus lai kasutusala sotsiaalne mõju brauserid domeen Kokkuvõte ajalugu tarkvara riistvara internet Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Internet http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_computer http://et.wikipedia.org/wiki/Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara http://www.google.ee/imgres?q=printer&um=1&hl http://www.google.ee/imgres
Arvuti toiteplokk Üldine: Arvuti toiteploki ülessandeks on toita arvuti detaile: Emaplaat, optilised seadmed, andmekandjad(SSD ja HDD), ventilaatorid ja vajadusel ka videokaardi mis vajab lisatoidet otse toiteplokist. Enamus tänapäeva toiteplokke on ATX (Advanced Technology eXtended) tüüpi. Toiteplokid on disanitud nii et nad suudavad välja ja sisse lülituda emplaadilt tulevate signaalide kaudu. Toiteplokkides on enamasti sees pingeregulaatorid, kondesaatorid, pooljuhid, PFC( power factor corrector), radiaator ja jahutusventilaator. Paljutel toiteplokkidel on energiatõhususe märgis nagu näiteks 80+ Bronze, silver, gold. Paljud toiteplokid on võimelised töötama nii 100v kui ka 220v võrkudes ja suudavad seda automaatselt tuvastada, osade puhul aga tuleb seda teha käsitsi vastava lüliti abil. Täpsustatud: Toiteplokk on seega konverteerimise seade, mis muundab vahelduva kõrgpinge madalpingeliseks alalisvooluks, ehk täpse...
· ... Ohud 6 Keskkonnaohud. · äike · kahjutuli · liigvesi · lubamatu temperatuur ja niiskus · tolm ja saastumine · elektromagnetiline kiirgus · väliste infrastruktuurida rikked või häired Tehnilised rikked ja defektid · infotöötluse infrastruktuuri avariid · riistvaratõrked · sideliinide rikked ja häired · mittekvaliteetsed andmekandjad · infokandja defektid · turvavahendite tõrked Inimohud · Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt. · juhuslikud äpardused o seadme või andmete hävinemine kogemata o valed kaabliühendused o liinide vigastused kaevamisel. Puurimisel Ründed: ründeallikad · Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi sees, st volitatud kasutajate poolt) · Majandus- ja sõjalise luure agendid
Ajakirjanduse all võime mõelda paljusid erinevaid meediume. Ajalehed, televisioon, raadio, internet ning loomulikult ajakirjad vahendavad kõik informatsiooni ja hoiavad meid kursis maailmas toimuvaga. Täielikus teadmatuses elamist ei kujutaks keegi ette. Kuid kas meile serveeritu on läbi aegade ka muutunud ning kas me teame kõike, mida tahaksime? Ajakirjandus on läbi teinud pika arengu. See algas teadetetahvlite ning kuningate kirjapandud seadustega, mis olid kohustuslikud täitmiseks kõigile. Kaua oli kogu kirjandus vaimulike pärusmaa; teemasid, mida me praegu ajakirjanduses kohtame, anti edasi pigem suuliselt. Trükikunsti levik soodustas ilmaliku kirjanduse arengut ning peagi võis näha esimesi ajalehti. Viimased sajandid on perioodikale olnud eriti soodsad. Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu. Nii on olemas ajakirjad loodusest, inimestest ja poliitikast - igaüks võib leida midagi ...
mäluseade,kuhu saab andmeid kirjutada. Rom on seade mis loeb cd-rom kettaid 18. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus?-Arvuti püsimällu sisestatud programm,mis hakkab oma väikest tööd tegema kui arvuti sisse lülitad. 19. Mis on emaplaat tema olulisus?-emaplaat on see kuhu kõik asjad kinnitatakse .. näiteks kõvaketas, videokaart, jne 20. Mis on siin (inglise keeles BUS)?-Juhtmete komplekt , mille kaudu andmed liiguvad arvuti ühest osast teise 21. Mis on andmekandjad?-Mälupulk või välinekõvaketas vms. 22. Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel?-Bitt on väiksem kui bait ja nad on mäluühikud vms.
10. SOOVITUS Salvestage andmekandjale infot väiksel kiirusel 11. SOOVITUS Ärge salvestage andmekandjale rohkem kui standard ette näeb. 12. SOOVITUS Salvestage andmekandjale kogu info korraga. 13. SOOVITUS Kasutage salvestustarkvara failide koosseisu kontrolliks. 14. SOOVITUS Kontrollige, kas andmekandjale salvestatud failid avanevad. 15. SOOVITUS Tehke alati kaks arhiiviketast ja kasutage kasutusketast! 16. SOOVITUS Indekseerige ja tähistage andmekandjad. 17. SOOVITUS Hoidke arhiivikettaid hoidlas. Pärast salvestamist ja kontrollimist viiakse andmekandja kohe säilitusruumi ja neid hoitaksegi seal!!! Ei tohi segi ajada kasutusketast ja arhiiviketast!!! 18. SOOVITUS Mida teha, kui optiline andmekandja tundub loetamatu? Innovaatilisematele kasutajatele võivad Rahvusarhiivi soovitused optiliste andmekandjate käsitsemise kohta tunduda ajast mahajäänutena ja igapäevainfot CDRile kopeerides ei jõua nendest soovitustest rangelt kinni
Tegemist on magnetilise andmete hoiustamis seadmega, mis kasutab diskette. Diskettide dimensioonid on muutunud läbi aegade, olles olnud kuni 8 tolli ning lõpetades 3.5 tolliste diskettidega. Andmemahud olid algsetel 8 tollistel kõigest 79.75-175kB. 3.5 tolliste standartne andmemahutavus oli 1.44 MB kuid kõige uuematel, mis tulid 1997 aastal, oli andmemahutavus üle 240MB. Diskettide lõpu tõid endaga kaasa aina odavamad ODD seadmed ning optilised andmekandjad, mis suutsid andmeid edastada kiiremini ning neid ka rohkem mahutada. https://www.youtube.com/watch?v=x2eJ6TNrMew
ülekandmist õigusnormidesse. Õigusloome protsess · Õigusloome pädevus on Riigikogul Riigikogu liikmed valitakse rahva seast. Nad võtavad hääletuspultide juurde kaasa oma väärtushinnangud. Töötavad läbi erinevaid materjale. Eeltoodud tunnetuse põhjal kujuneb õiguspoliitiline otsus panna mingi reegel kehtima õigusnormina. · Tulemus kehtiv seadus. · Õiguse tunnetamise allikad on andmekandjad läbi mille edastatakse kehtiva õigus seadusandjalt inimestele alati mingi selle tajumist võimaldama vahendi andmekandja kaudu. Õiguse tunnetamise allikate liigitus · Eesti Vabariigi põhiseaduse §4 kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidenti, Vabariigi valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. · Seadusandliku võimu ülesanne: Õiguse loomine st
Antud arvuti puhul on tegemist nn. UltraBookiga ehk õhukese sülearvutiga mille peamisteks omadusteks on selle kergus, suur portatiivsus, ruumisäästlikus ja pikk aku kestvus säilitades samal ajal multimeedia sülearvutile võimalikult lähedased võimsused. Kuigi aku kestvuse pealt hoitakse muude asjade pealt võimalikult palju kokku. Arvuti spetsifikatsioonid · Protsessor: AMD Quad Core A6 1450 · Ekraan: 13.3", resolutsiooniga 1366*786 · Video: AMD Radeon HD 8250 · Andmekandjad: 128 GB SSD ketas · Muutmälu: 4 GB süsteemimälu kiirusega 1066 MHz · Pordid: Mini-VGA, mikro-HDMI, USB 3.0/2.0, 3-in-1 kaardilugeja, kõrvaklapi väljund, mini Ethernet · Toide 40W · Kaal 1.44 kg Ülevaade Disain/Kere Samsung Ativ Book 9 Lite on odavama variant Samsung Ativ Book Plus- ist. Erinevalt kallimast vennast on antud sülearvutil plastikust
Ptk 1 Personaalarvuti on arvuti, millega saab samaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur ja hiir. Personaalarvutite kõige levinumad põhitüübid on PC ja Mac. Bait (B) 1B = 8b (8 bitti) Kilobait (KB) 1KB = 1024B Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on...
kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteks voolukatkestus), siis kaob programmi või arvuti sulgemisel kogu töö, mis on tehtud pärast viimast salvestamist. 6. Andmekandjad ja nende lugejad · Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi.
kui kaugele sellest objektiivi keskpunktist fokusseeritakse pilt.Lainurk – kuni 30mm;Tele objektiiv- 50st mm edasi;Normaal objektiiv – 30-50mm e. Mis seadistused mõjutavad kaameraga salvestatava pildi värvide reaalsusele vastavust? Valge tasakaal f. Mis seadistused mõjutavad kaameraga salvestatava pildi värvide eredust? Avanurk, neutraal halli filtri tarvitamine(ND), sensori tundlikkus 8. Salvestusformaadid ja andmekandjad: a. Mis on enamlevinud digitaalse video salvestusformaadid? MP4, MOV, MKV, AVI, MPG b. Mis on enamlevinud digitaalse audio salvestusformaadid? WAV, MP3, AAC, OGG, FLAC c. Mis on enamlevinud andmekandjad digitaalse audio ja video salvestamiseks ning levitamiseks? USB, SD, SSD, Bluray DVD, CD 9. Valgustamine: a. Milleks on vaja video/filmi tegemisel kasutada lisavalgus? Et tuua välja detaile;Et pilt oleks reaalsem;Võimaldada maksimaalse kvaliteediga keskkonna
Juhuslikud äpardused seadme või andmete hävitamine kogemata Valed kaabliühendused liinide vigastused Ründed: ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutaad (60 70 % ründeid toimub süsteemi seest, st. volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise lure agendid Kräkkerid Muud (krimaalne element) Ründed ründeallikad Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja südesüteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Ründeliigid Füüsilised ründed: Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Ressursside väärkasutus; Ressursside blokeerimine; Infopüük; Võltsimine; Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Liinide manipuleerimine ka siserisk
olu. Litsentsikinnituseks (lepingukinnituseks) on dokument, mis saadetakse tarkvaratootja poolt nimeliselt ostjale pärast litsentside soetamist. OEM - original equipment manufacturer, selline installeerimine tähendab varianti, kus kliendile antakse arvutisse installeeritud operatsioonisüsteem (koos fakultatiivsete lisadega) ja litsents, andmekandjaid ja muidu tuttavat tarkvarakarpi ei pruugi kusagil näha olla, nimelt ei puutu andmekandjad kuidagi tarkvara kasutamisse. Miks litsents omab tähtsust Te võib-olla ei tea seda, kuid tarkvaraarendus kujutab endast meeskondlikku jõupingutust, sidudes endas programmeerijate, kirjutajate ja graafikaloojate loomingulised ideed ja talendi. Sarnaselt muu loometööga nagu raamatud, muusika ja filmid, kaitstakse arvutitarkvara autoriõigusseadustega. Tarkvara ostes ei saa teist autoriõiguse omanikku. Tegelikult ostate te õiguse tarkvara
Majandus- ja sõjalise luure agendid Kräkkerid (osakaal järjest kasvav, eriti viimased 4 aastat üle võrgu) Muud (meil eelkõige kriminaalne element) 31.2. Ründekanalid · Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga · Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud (reeglina Internet). Kaasajal väga sage · Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad, näiteks viirustega nakatatud disketid (kaasajal siiski väga harva) 32.Rünnete jaotus · füüsillised ründed · ressursside väärkasutus · ressursside blokeerimine · Infopüük · võltsing · süsteemi manipuleerimine · ründed turvamehhanismidele · ründetarkvara 33
Näited: Näited: · klaviatuur (lisamaterjal); · kuvar (lisamaterjal); · arvuti hiir (lisamaterjal); · printer (lisamaterjal); · skanner (lisamaterjal); · projektor (lisamaterjal); · mikrofon (lisamaterjal); · kõlarid (lisamaterjal); · veebikaamera. · kõrvaklapid. Arvutimaailma andmekandjad ja selle mõõtühikud Andmekandja on vahend, millel on info. Sõltuvalt andmekandjast uusi andmeid saab juurde salvestada, vana info ära kustutada, vajalikud failid taaskasutada. Tänapäeval siia kuuluvad: · erinevad mälu liigid (püsi, operatiiv, muut); · plaadid (CD, DVD, Blu-ray); · kaardid (mobiiltelefoni või kaamera mälukaart); · mälupulk. Enamikutel andmekandjatel on peal kirjutatud numbrid mõõtühikutega, mis näitavad kui palju infot
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara .................................................................................................................8 2.2 Jaosvara ...................................................
Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus................................................................ 8 Arvutitarkvara liigid ....................................................................................................10 1. Ärivara (commercialware)....................................................................................10 2. Jaosvara (shareware).......................................................................................
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Viia sobivad paarid kokku Vastus 1 Kasutada andmete salvestamiseks erinevad andmekandjad võimaldab "Database Mapper" pattern Vastus 2 Seostada omavahel objekti atribuudid ja andmebaasi väljad võimaldab "Representing Objects as Tables" pattern Vastus 3 Välistada sama objekti teistkordset väljalugemist baasist võimaldab "Object Identifier" pattern Küsimus 2 Osaliselt õige Hinne 0,50 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Olemi-seose diagrammi normaliseerimiseks tuleb: Vali üks või enam: a. Seostada mudel kasutajaliidesega b. Valida normaalne andmebaasitarnija c. Normaliseerida olemi-seose mudel d. Esitada olemid e. Võimaluse juures liita t...
toimel. võimalused (opportunities), ohud (threats) Infovarad on andmed ise, infoteenused, infotehniline aparatuur, andmesidekanalid, 28. Mis on etalonturve? baas- ja rakendustarkvara. Samuti 20. Kuidas tehakse turvaauditit Etalonturve on turvameetmestik, mille organisatsioon, personal, andmekandjad, Audit viiakse läbi neljas etapis: rakendamine on vajalik andmete turvalisuse · dokumendid, rajatised, kommunikatsioonid... saavutamiseks ja säilitamiseks. intervjuud võtmeisikutega ja/või 11
.............................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Selles referaadist on lühike ülevaade diskettidest ja mälupulkadest. Sinna sisse mahub natuke ajalugu, kasutustjuhend, kirjeldus jpm. Teadaolevalt on disketid ja mälupulgad mõlemad andmekandjad ja sellest tingituna on diskette ka mälupulga üks eelkäija. 3 1. Diskett Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. 1. 1 Ajalugu Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le
informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel · organisatsioon (selle struktuur ja talitlus), · personal, · andmekandjad, · dokumendid, · infrastruktuur (territoorium, rajatised ja kommunikatsioonid). Nende turvalisusega seotud küsimused ei ole ainult infotöötlusspetsiifilised. Muude kaitstavate varade, näiteks pangaseifi või relvalaoga võrreldes on arvutisüsteemide varadel oma spetsiifika, mida tuleb turvameetmete kavandamisel arvestada. · Varade väärtus. Arvutis salvestatud andmebaasi väärtus võib sageli ületada pangaseifi sisu väärtuse
· Vallandatute/ahistatute kättemaks · Poliitilised/ideoloogilised. 2. Majandus- ja sõjalise luure agendid 3. Kräkkerid (osakaal järjest kasvav, eriti viimase 4aastat üle võrgu) 4. Muud (meil eelkõige kriminaalne element) Ründekanalid 1. Vahetu kontakt rünnatava objeki infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga 2. Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud(reeglina internet). Kaasajal väga sage. 3. Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad, näiteks viirustega nakatatud disketid (kaasajal siiski väga harva). Süsteemide manipuleerimine Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi. Olulisemad alaliigid: · Andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõigste mutmine vms) · Liinide manipuleerimine · Andmeedastus manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu
Pankrotistumise puhul pankrotiseadus sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel peab pankrotihaldur ette nägema vahendid dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Üldjuhul antakse eraarhivaalid üle eraarhiivi. Arhivaalide üleandmine eraarhiivi toimub kokkuleppel eraarhiiviga. Eraarhiivis on arhivaalide säilitamine tasuline. ARHIVAALIDE ERALDAMINE HÄVITAMISEKS Hävitamist nõudvad andmekandjad tekivad kahel viisil: · Operatiivse töö tulemusena (dokumentide mustandid, koopiad, arvuti väljatrükid, disketid). Sellised andmekandjad tuleb kohe hävitada · Säilitustähtaja ületamine tulemusena Arhivaale pole vaja kauem säilitada kui dokumentide loetelus ettenähtud on. Halb on praktika, kus säilitustähtaegadest ei peeta kinni. Arhivaalide hävitamine on vajalik selleks, et -täita seadustes kehtestatud hävitamise nõue -vabastada hoidla uute arhivaalide hoidmiseks
- teave on teabenõudjale edastatud; · teabenõue on edastatud vastavalt kuuluvusele ja sellest on teabenõudjale teatatud. Dokumentide hoidmise ja hävitamise kord -Dokumendi andmeid säilitatakse dokumendiregistris senikaua, kui säilitatakse dokumenti. ----Dokumentide hävitamine on vajalik, et neis sisalduv informatsioon ei satuks kolmandate isikute kätte. Eesmärgiks on kaitsta inimesi, kes võivad andmete väärkasutuse tõttu kannatada saada. - Hävitamisele kuuluvad järgmised andmekandjad: · dokumentide mustandid, dokumentide koopiad, arvuti väljatrükid, disketid, CD-d; · asjaajamises ja arhiivihoidlas säilitustähtaja ületanud dokumendid. -Arhivaale võib hävitada ainult hävitamisakti alusel. -Dokumente ei tohi hävitada rebimise või põletamise teel. -Dokumendid hävitatakse purustamise või teabe kustutamise teel. -Paberkandjal olevate dokumentide purustamisele kehtivad järgmised rahvusvahelised standardid: 1. Turvalisuse aste:
Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohud Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed: Ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi seest, st volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise luure agendid Kräkkerid Häkkerid Ründekanalid
Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohudp Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed: Ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi seest, st volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise luure agendid Kräkkerid Häkkerid Ründekanalid
V: 200 MHz 3)DDR2 DIMM mälule on trükitud DDR2-800. Milline on mälu taktsagedus? V: 200 MHZ 4)Mida tähendab lühend RAM? V: Random Access Memory 5)DDR3 mälu DIMM peale on kirjutatud DDR3-1866. Mis number tuleks kirjutada kujul PC3-xxxx(x)? V: 14900 6)DDR mälu DIMM peale on kirjutatud PC 3200, milline on mälu taktsagedus? V:200 MHz 7)Mida tähendab lühend SIMM? Single In-line Memory Module 8)DDR mälu DIMM peale on kirjutatud DDR200? V:1600 8.test Optilised andmekandjad 1)Mida tähendab DVD? V:Digital Versatile Disc 2)Milline on standardse originaalse CD-plaadi maht megabaitides? V: 682MB 3)Järjesta CD-R plaadi kihid alustades pealmisest: 1.Kaitsev lakikiht 2.alumiiniumist peegeldav kiht 3.originaalsest materjalist salvestuskiht 4.plastik(polükarbonaat) 4)Järjesta CD-RW plaadi kihid alustades pealmisest: 1.kaitsev lakikiht 2.alumiiniumist peegeldav kiht 3. isoleeriv dielektrik 4.metallisulamist (ag-in-sb- te) salvestukiht 5.isoleeriv dielektrik 6
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Ralf Mikk REFERAAT kontrolltöö NOOREM IT-SPETSIALIST IT-18E Juhendaja: K. Nõlvak Tallinn 2018 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Infotehnoloogia....................................................................................................................3 Valdkonna määratlus............................................................................................................4 Ajalugu.................................................................................................................................5 Mehaaniline ajastu (14501840)..................................................................................
d kaustas. Terminali kaudu saab näha töötavad teenuseid käsuga „ls /etc/init.d“. Samuti näeb kõikide teenuste loetelu kui terminali kirjutada „service –status-all“. Antiviirused: Avast BitDefender ClamAV AVG F-Prot Avira 17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED Varundamine 1) Lokaalne varundamine: Mälupulk, mälukaart, optilised andmekandjad, väline kõvaketas. 2) Internetipõhine varundamine: On olemas palju internetti varundamise teenust pakkuvaid ettevõtteid. Mõned neist on: Norton Online Backup, Blackblaze, Crashplan, Carbonite, Mozy, SOS Online Backup, Livedrive, Bitcasa. 3) Eemalt varundamine: Pigem varundamise metoodika kui varunduse tegemine. Seda võib võrrelda lokaalse varundamisega, mille käigus andmed kopeeritakse välistele seadmetele. Ainuke vahe on see, et andmekandjad ei paikne algandmete juures. Sellise
Andmeturve Infotehnoloogia arenedes läheb järjest rohkem hinda info ning seetõttu on tänapäeval üsna suureks ja aina tõsisemaks probleemiks saanud info ehk andmeturve. Infoturve tegelebki andmete omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega (Praust 1997: 169). Info on salvestatud füüsilistel kandjatel- arvutiketastel või magnetlintidel-, kuid neil sisalduva info väärtus ületab andmekandja enda väärtuse tihti sadu ja tuhandeid kordi. Võrreldes tavamaailma esemetega, on andmekandjad väga väikesed ja kompaktsed, seega kergesti varastatavad või rikutavad. Ühel kõvakettal sisalduv firma andmebaas võib väärt olla palju miljoneid kroone, kuna ta sisaldab hulga inimeste pikaaegse töö tulemust. Paljudel juhtudel pole andmekandjaid endid vaja varastadagi- piisab arvutisüsteemi terminalide, sideliinide või võrgu kaudu sisse tungimisest ja niiviisi andmetele ligipääsemisest. Seega tuleb arvestada asjaolu, et digitaalinfot saab väga
Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse hindamisel on graafikafaili konkreetne iseloom. Printeri efektiivsus graafika väljastamisel sõltub oluliselt ka leheküljel kujutatu iseloomust. Sama kehtib ka värviprindi kohta. PABERI FORMAAT Iga printerimudel on ette nähtud ühe kindla maksimaalse paberiformaadi kasutamiseks. Siia kuuluvad nii lehepoognad, ümbrikud, kleebislipikud kui ka muud andmekandjad. Tegelikult määrab andmekandja formaadi maksimaalselt võimalik prindilaius. Lühikese võlliga maatriksprinteritel on selleks harilikult 257mm, pika võlliga printeritel 420 mm. Prinditiheduse 10 cpi korral nastab see kas 80-le või 136-le kirjamärgile (sümbolile) reas. Kasutatavaimad paberiformaadid on: A3 - 297×420 mm A5 - 148×210 mm A4 - 210×297 mm A6 - 105×148 mm
Küll on aga laialt levinud DVDdele salvestatud filmid, mida saab vaadata arvuti DVDlugejate või teleriga ühendatavate seadmete abil. DVDfilmid on väga hea kvaliteediga ning tavaliselt varustatud mitmekeelse heliga -- nii saavad eri keeli valdavad inimesed vaadata filmi samalt DVDkettalt, valides ise sobiva keele. 9. Mida nimetatakse andmete salvestamiseks? Ka kõige kiiremad andmekandjad töötavad operatiivmälust sadu kordi aeglasemalt. Kuna programmide normaalseks tööks sellisest kiirusest ei piisa, siis kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Töödeldavad andmed, nagu ka töö käigus tekkivad uued andmed, salvestatakse samuti andmekandjatelt operatiivmällu. Programmide töö käigus andmed muutuvad, samuti võib juurde tekkida uusi andmeid. Pärast andmete
11. DOKUMENTIDE HOIDMISE JA HÄVITAMISE KORD. 11.1. Dokumendi andmeid säilitatakse vastavalt dokumendiloetelus (PUNKT 5) märgitud säilitustähtajale. 11.2. Säilitamisele kuuluvaid dokumente hoitakse arhiiviruumis. 11.3. Dokumentide hävitamine on vajalik, et neis sisalduv informatsioon ei satuks kolmandate isikute kätte. Eesmärgiks on kaitsta inimesi, kes võivad andmete väärkasutuse tõttu kannatada saada. 11.4. Hävitamisele kuuluvad järgmised andmekandjad: 11.4.1. dokumentide mustandid, dokumentide koopiad, arvuti väljatrükid, disketid, 11.4.2. CD-d; 11.4.3. asjaajamises ja arhiivihoidlas säilitustähtaja ületanud dokumendid. 11.5. Arhivaale võib hävitada ainult hävitamisakti alusel. 11.6. Firmas hävitatakse dokumendid dokumendipurustajas või teabe kustutamise/sulgemise teel. 12. TÖÖTAJA TÖÖLT VABASTAMISE, TEENISTUS- VÕI TÖÖSUHTE PEATUMISE VÕI ASUTUSE
...*Kannatab nii tootja kui tarbija*Tarbija=kõrgemad hinnad, väiksem toetus, vähem uusi tooteid*Tootja=vähem raha arenguks 19. BSA business software international Asutatud 1988, 3 tegevussuunda....teadvustamine, koostöö seadusandliku võimuga, koostöö täidesaatva võimuga, Eestis alates 1996 20.Tarkvara ost Ostja ostab kasutusõiguse kellegi poolt seadusega kaitstud intellektuaalsele omandile...ka peale ostu on tarkvara omanik ikkagi tootja....ostja täielik omand on andmekandjad ja käsiraamatud 21. Kui igal tootel peab olema litsents.....Tähendab see, et* Iga toote kohta peab olema 1 komplekt autentsustunnuseid *Toodet tohib korraga olla kasutuses ainult niipalju, kui on litsentse *Igaühel on just talle sobiv litsents (koolide versioonid, suured nimelised litsentsilepingud) 22. Milles tunned legaalset tarkvara - *Jaemüük *Litsentsileping *Originaalkettad *Käsiraamat *Registr.kaart *Spets.autentsustunnistus COA *Mitmed marketingimaterjalid *Karbi spets tähistus..
need näiteks varguse korral (seadmed varastati, kuid säilis register seerianumbritega) mõnda avalikku uudisegruppi postitada. Sama kanal võiks töötada ka teises suunas - kui pakutakse müüa kahtlast kraami, tasub järgi küsida, kas kellelgi ei ole midagi sarnast hiljuti «kaduma» läinud. On teada juhtumeid, kus selline avalikke kanaleid kasutav suhtlus on viinud tegelike varguste avastamiseni. Andmekandjad, andmed ja tarkvara Ka andmekandjad (CD-d, disketid, magnetoptilised kettad, striimerilindid jms.) ja asutuses kasutusel olevad tarkvarapaketid tasub registreerida ja need andmed kõigile avalikult nt. asutuse intranetis või muu üldkasutatava kanali kaudu kättesaadavaks teha. Esiteks on selline info kasulik, kui tekib ootamatult vajadus mõne andmekandja järgi - siis saab registri põhjal kiiresti leida vaba ressursi. Teiseks käib tarkvarapakettidega kaasas ka lit- sentsiinfo, mis alati ei pruugi
DDR mälu DIMM peale on kirjutatud DDR400. Mis number tuleks kirjutada kujul PCxxxx esitatud tähises xxxx asemel, et kirjutatu tähistaks sama Õige vastus on: 3200 Küsimus 7 DDR3 mälu DIMM peale on kirjutatud DDR3-2133. Mis number tuleks kirjutada kujul PC3-xxxx(x) esitatud tähises xxxx(x) asemel, et kirjutatu tähistaks sama mälu? Õige vastus on: 17000 Küsimus 8 DDR2 DIMM mälule on trükitud PC2-4300. Milline on selle mälu taktsagedus (MHz)? Õige vastus on: 133 MHz Optilised andmekandjad Küsimus 1 Mida tähendab lühend DVD? Õige vastus on: Digital Versatile Disc Küsimus 2 Milline on standardse DVD-plaadi sisemise augu diameeter (millimeetrites)? Õige vastus on: 15 Küsimus 3 Milline on standardse CD-plaadi andmeradadel lohukeste sügavus mikromeetrites? Vastus kirjuta tuhandiku mikromeetri täpsusega. Õige vastus on: 0,125 Küsimus 4 Millisel kujul on CD-RW plaadi andmetepiirkonda kirjutatud andmed?
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? - Äriprotsess on seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile ja klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: klientide rahulolu, kulude vähendamine, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? - Andmeelement on väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon (information) andmed mis omavad tähendust. Teadmus, teave töödeldud andmed millest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. 3. Mis on IT arhitektuur? - IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist, IT rakenduste arhitektuurist ja tehnoloogia arhitektuurist koos nendevaheliste seostega. Eesmärk on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine. 4. Mis on IT infrastruktuur? - IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogili...
Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo Magnetoptilised kettad võimaldavad korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud vahetatavatesse kassettidesse, mida esineb kahes suuruses. 3,5-tolliste ketaste maht on 128 MB, 230 MB, 640 MB või 1,3 GB ning 5,25-tolliste ketaste maht on 650 MB, 1,3 GB, 2,6 GB, 5,2 GB või 9,1 GB. Viimased on kahepoolsed, kuid teise poole kasutamiseks tuleb kassett välja võtta ja teistpidi pöörata
kaabelduse paigutus, püsikonsooli asukoht jms); · kui logidest vm andmetest tekib kahtlusi haldussüsteemi turvalisuse kohta; · pärast igat turvaintsidenti, mis puudutab võrguhaldussüsteemi; · kui üldtunnustatud turvalistides on teateid sarnaste süsteemide haldamise turbe probleemide kohta. HG.55 Esemete tõstetud hoidmine serveri- ja arhiiviruumides HG.55 Esemete tõstetud hoidmine serveri- ja arhiiviruumides Unikaalmeede Kõik seadmed, andmekandjad ja arhivaalid, samuti kõik toite- ja andmesidevõrkude osad ning komponendid tuleb serveri- ja arhiiviruumides hoida vähemalt 50 cm kõrgusel põrandast riiulitel, kappidel, seinale kinnitatuna või muudel tarinditel. Nõue on vajalik ootamatu uputuse korral, mis võib seadmeid ja esemeid rikkuda. Lähemal kui 50 cm põrandast on lubatud hoida vaid mööbli, kinnitustarindite, hoonekonstruktsioonide jms osi ning selliseid detaile, mis vett ei karda. Erandina on
Strateegia väljatöötamine ja juurutamine Dokumendihaldusprotsessid ja ohjevahendid Seire ja audit Koolitus Kuidas üldnõudeid rakendada, dok.süsteemi juurutamise protsessid EVS-ISO 5127:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik Eesmärk luua rahvusvaheline info ja dokumendialane suhtlusvahend, milles esitatakse eelnimetatud alade mõisteid tähistavad terminid ja määratlused ning nendevahelised seosed. Sisaldab termineid: Põhi- ja tugiterminid Dokumendid, andmekandjad ja nende osad Dokumendiasutused ja nende kogud Dokumendikäitlus Informatsioon ja dokumentide kasutamine Dokumentide säilitamine Informatsiooni ja dokumendikäitluse õiguslikud aspektid EVS-ISO 15836:2011 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid Dublin Core on metaandmeelementide loetelu valdkondadevaheliseks inforessursside kirjeldamiseks. EVS-ISO 23081-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid: Dokumentide metaandmed. Osa 1: Põhimõtted
ANDMED- inimesele või masinale arusaadaval kujul vormindatud info esitusviis, mida saab kasutada suhtlemiseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötlemiseks. (Info esitamise viis inimesele arusaadaval kujul) INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
