Geograafia mõisted 10kl (0)

MÕISTED
aglom eratsioon  -   inimeste  ja  ettevõtete  koondu­
alternatiivne   energia  -   energia,  mis  on  toodetud 
mine väikesele maa- alale , enamasti linna või lin­
fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil 
nastusse.  A.  paiknemine  lubab  kasutada  sama 
(päikse-, tuule-, biomassi-,  hüdro - ja geotermaal- 
infrastruktuuri,  suurt  tarbija- ja  tööturgu ja  on 
energia). 79
seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure  kont ­
APEC -   Aasia  ja Vaikse ookeani majanduskoostöö 
sentratsiooni  korral  ilmnevad  aga  probleemid: 
foorum   ( Asia -Pacific   Economic   Cooperation)  liik­
liiklusummikud,   saastumine ,  kuritegevuse 
mesriikide  koostöö  ja  vastastikuse  abistamise 
kasv. 22
tõhustamiseks. 37 
aglom eratsioonim  ajandus   -    majandusharu ,  mil­
ASEAN   -   Kagu-Aasia  Maade   Assotsiatsioon  
le kasvu ja  edukust  mõjutab positiivselt võima­
(Assöciation o f South  East  Asian Nations). Organi­
likult suur lähestikku paiknevate tarbijate, part- 
satsiooni  eesmärk  on  arendada  ja  kiirendada 
nerettevõtete ja potentsiaalsete töötajate hulk. 22 
liikmesmaade majanduslikku, sotsiaalset ja kul­
agraarpoliitika  -  põllumajanduspoliitika, kus  põl ­
tuurilist koostööd. 37 
lumajandussaaduste  ületootmise tõttu on riigi- 
avalik  sektor  -  ehk riiklik sektor, osa rahvamajan­
valitsused sunnitud oma põllumajandust toeta­
dusest, mille moodustavad riigi- ja  omavalitsus - 
ma  sisseveotollide,  ekspordipreemiate  ning 
ettevõtted ning  fondid  ja nende tegevus. 124 
otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Ag­
biomassienergia  -  puidu,  puidutöötlemise  jäätme­
raarpoliitika meetmeteks on ka tootmise otsene 
te, põllumajandussaaduste jäätmete (põhu) vms. 
piiramine, maade söötijätmine ja talunikele too­
põletamisel vabanev energia. Bioenergiat toode­
dangu vähendamise eest preemiate maksmine, 
takse ka loomasõnniku biogaasistamisel, prügi­
agraarreform   -  põllumajandusliku tootmiskorral- 
mägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäät­
duse  ümberkujundamine, mille käigus tavaliselt 
mete põletamisel. 82 
talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisa­
bränd  -    kaubamärk   või  tootemärk  (kasutusel  ka 
maa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. 92 
väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk). 139 
agraarsed  majandusharud  -  põllumajandus, kala­
börs   -   finantsturu  ettevõte,  kus  läbi  organiseeri­
püük ja küttimine. 11 
tud  kauplemissüsteemi  sõlmitakse  kauba-  ja 
a g raarü h isko n d   e.   põllumajandusühiskond   -  
väärtpaberitehinguid. 1 4 1 ,142 
ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põlluma­
demograafiline   plahvatus  -   kujundlik  nimetus kii­
janduse  või  kalapüügiga  ja  kus  tööd  tehakse 
rele   rahvaarvu  kasvule,  mis  toimub  enamasti 
peamiselt käsitsi.  10,  54 
demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eel­
ag ro kliim avö ö d e  -   põllumajandust  mõjutavate 
kõige inimeste  eluea  pikenemisest ning suremu­
kliima tingimuste (eeskätt aktiivsete temperatuu­
se vähenemisest. 45 
ride  summa ja sademete hulga) alusel eristatud 
dem  ograafiline   ülem inek  e.   siire  -  rahvastiku de­
piirkond.  86,149 
mograafilise  arengu  etapp  ,  mille  käigus  asen­
aktiivsete tem peratuuride sum m a -  temperatuur, 
duvad  kõrge   sündimus  ja   suremus   madalama­
mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest sum­
ga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. 44 
meeritakse  kõik  ööpäeva  keskmised  tempera­
d epo siit  -    hoius ,  hoiuleantav   rahasumma   või 
tuurid,  mis  ületavad  +10  °C.  Eestis  kõigub  see 
muud varad ( väärtpaberid , väärtesemed). Hoius­
sõltuvalt  piirkonnast  1650°...  2000 °C vahel. 86 
taja   usaldab  oma  rahasumma  vastavalt kokku­
alepõllundus -   algeline  maaharimisviis, mis põhi­
lepitud  tingimustele  hoiulevõtja  kätte.  Raha- 
neb  maa  väetamisel  põletatud  puude  tuhaga. 
hoiuselt makstakse üldjuhul hoiustajale intressi, 
Säilinud kohati arengumaades. 91 
devalveerim ine  -   raha  (rahvusvaluuta)  väärtuse, 
allhange  -   detailide  või  valmistoodangu  valmis­
vahetuskursi alandamine teiste valuutade  suh­
tamine või teenuse  osutamine teisele ettevõtte­
tes.   Devalveerimine  muudab eksportimise liht­
le, kaubandus- või ehitusfirmale või  kõrgemal­
samaks, kuna kaupade hinnad alanevad. 30 
seisvale tootmisettevõttele.  110,122 
dotatsioon  -  riigi toetus ettevõttele, asutusele või 
alltöövõtja   -   allhanke  korras  tellijale  toodet  või 
eraisikule .  132
detaili valmistav isik või ettevõte. 20
dumping  -  kauba müük väljaspool tootjamaad alla 
ettevõtlusvõrgustik -  ettevõtjate koostööpartneri­
selle normaalhinna. Dumping tähendab seda, et 
test moodustuv (kinnine)  kooslus , mille eesmärk 
toodet müüakse importiva maa turul odavamalt, 
on liikmete konkurentsivõime parandamine. 20 
kui seda tehakse kaupa eksportival maal (tootja 
Euroopa  Liit  -   Euroopa  arenenud  riikide  majan- 
koduturul).  115 
dusühendus. 36 
eeslinnastum ine  e.   suburbanisatsioon   -   inimes­
finantsettevõte  -   raha  ja  väärtpaberite  vahenda­
te  elamaasumine  suurlinnade  lähiümbrusesse. 
mise  ning  finantsteenuste  (jaepangandus, 
Iseloomulikuks  jooneks  on inimeste ränne suur­
krediit , kindlustus,  analüüs jms.) pakkumisega 
linnadest välja. 55 
tegelev ettevõte, 
EFTA -  Euroopa Vabakaubandusühendus (European 
finantsteenused  e.  rahandusteenused  -  hoiusta­
Free Trade Organization). 36 
mine,  laenamine  ja  arveldamine,   investeerimi ­
eksport   e.   väljavedu   -  kaupade ja  teenuste  müü­
ne ning kindlustamine.  1 2 7 ,141 
mine riigist väljapoole.  125,148 
fordism    -   uutele  harudele  iseloomulik  tootmise 
eksporttootm ise  soodusala  e.  tsoon  -   teistesse 
korraldus, konveieri kasutuselevõtt.  109 
riikidesse rajatud soodustingimustega (eriseadu­
fo ssiilkü tu s  -   miljonite  aastatega  maapõue  või 
sed,  tolli-  ja  maksusoodustused)  tootmisalad, 
veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud 
kus  enamasti  rahvusvahelised  suurettevõtted 
põlev orgaaniline aine  ( elusorganismide  jäänu­
kasutavad asukohamaa odavat tööjõudu tööjõu- 
sed),  näiteks  kivisüsi,   põlevkivi ,   nafta ,  maa­
mahukate tööde tegemiseks. Enim on neid loo­
gaas .  65
dud Kagu-Aasia maades: Filipiinidel,  Malaisias , 
GATT -  1948. a. loodud tolli- ja kaubanduskokku- 
Indoneesias ning Ladina-Ameerika riikides, näi­
lepe (The General Agreement on  Tariffs and Trade), 
teks  Mehhikos .  114, 117 
mille eesmärk oli välja töötada maailmakauban­
ekspressvedu -   veose  toimetamine  sihtkohta  üm­
duse  reeglid ja  korraldada  läbirääkimisi.  Reor­
berlaadimiseta.  Ekspressveod  sobivad  kõige 
ganiseeriti  1994. a. WTO-ks -  Maailma  kauban­
paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja 
dusorganisatsiooniks. 34 
kiiruse tõttu.  130 
geograafiline  segregatsioon  -  elanikkonna  kont­
elatusm ajandus e.  naturaalm ajandus-m ajandus­
sentratsioon  mingite  (rahvus,  religioon , jõukus) 
lik  süsteem,  kus  enam-vähem  kõik  eluks  vaja­
tunnuste alusel.  62 
lik  toodetakse  ise.  Põhineb  suhteliselt  lihtsatel 
geograafiline  tööjaotus  -  ettevõtluse spetsialisee­
tehnoloogiatel. 86 
rumine   tulenevalt  asukoha  geograafilistest,  sh. 
em bargo  -   teise  riigiga  majandusliku  suhtlemise 
ka inimtekkelistest eelistest. 11 
keeld.  Näiteks  USA  ligi  40  aastat  kestnud  em­
g eoterm aal-  e.  maa   soojusenergia   -   maapõues 
bargo  Kuubaga,  rahvusvaheline  tuumatehno- 
peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemi­
loogia  tarnimise keeld diktatuuririikidele jm. 30 
sel tekkiv soojusenergia. 79,  81 
energiam  ajandus  -   majandusharu,  mis  hõlmab 
gildistum ine  -   tootmise  või  teenuste  pakkumise 
energia  tootmise,  töötlemise,  edastamise ja jao­
koondumine  kutsealati keskajal. Nt. kaupmees­
tamise. 65
te gild.  107
energiavarad  -  loodusnähtused ja  maavarad , mida 
globaalne võrk -  moodustub üle maailma tiheda­
on võimalik kasutada  energiamajanduses . 66 
te  ärisidemetega  seotud hiidlinnade  ärikeskus­
erikasutusega   puuliigid   -   puuliigid,  mille  puhul 
test.  56
viljad, koor, mahl vms on vajalikum kui puit. 102 
globaliseerum ine e.  üleilm astum ine -  kogu maa­
etnoregioon  -  etnilisel  identiteedil põhinev ühis­
ilma  haarav  majandus- ja kultuurialaste kontak­
kondlik  ja  majanduslik  kooslus,  millel  on  osa 
tide laienemine ennekõike side- ja transporditeh­
riiklikke tunnuseid, 
noloogiate arengu tulemusena.  19 
etnos  -  selgelt eristatava enesemääratlusega, ena­
haritav   maa  -   põllumajanduses  kasutatav  maa, 
masti  ühise  keele  ja /v õ i   kultuuriga   inimkoos- 
mille alla kuuluvad regulaarselt haritavad põllu­
lus.  15 6 ,1 6 6 ,169 
maad  ja  mitmeaastased  istandikud  (puuvilja- 
ettevõtlusklaster  e.  - kobar  -  paljude eri tüüpi kit­
aiad, viinamarjaistandused,  oliivi - ja palmisalud 
salt   spetsialiseerunud  ettevõtete  territoriaalne 
jm). 85
kooslus, mis  on seotud sarnase toote või  toote­
hiidlinn  e.  m egalopolis  -   suur  linnaline  ala,  mis 
grupi valmistamisega. 23,  114
moodustub   linnastute  suurenedes, tihenedes ja 
kokku kasvades. 56
178
hüdro- e. vee-energia -  vee potentsiaalne ja kinee­
bimise  arvel. Sinna hulka kuulub nii  materiaal ­
tiline energia, mida saab kasutada elektri tootmi­
se kapitali soetamine (kinnisvara, seadmed jms.) 
seks  või  masinate  käitamiseks.  Valdavalt jõge­
kui  ka  mittemateriaalsed  investeeringud  (hari­
de voolava vee energia, vähem kasutatakse loo­
dus ehk " inimkapital '', uuringud jms).  Finants - 
dete ja lainete energiat. 74 
terminina  on   investeering   väärtpaberite  ehk 
IMF  -   Rahvusvaheline  Valuutafond  (International 
finantsvara ost tulu saamise eesmärgil.  141 
Monetary Fund). IMF on rahvusvaheline finants- 
kaasaegne  rahvastiku  tüüp  -   rahvastiku   demo ­
koostöö  organisatsioon , mis on loodud tasakaa­
graafilise arengu etapp, mida iseloomustab ma­
lustama  ülemäära  järske  maailmamajandust 
dal  sündimus  ja  suremus,  rahvaarvu  aeglane 
ohustavaid valuutakursside kõikumisi, tagama 
kasv või isegi kahanemine. 43, 45 
majanduskasvu  ja  tööhõivet  ning  leevendama 
kapital   -   raha  või  realiseeritav  väärtuste  hulk, 
eri riikide finantskriise. 35,142 
mida  on  võimalik  investeerida  inimese  isiklik­
im peerium -   emamaa  koos allutatud koloniaalval­
ku või talle kuuluva ettevõtte  arengusse . Majan­
dustega. 13,14 
dusteaduses jaotatakse kapital kaheks:  1) füüsi­
im port -  kaupade ja teenuste sissevedu teisest rii­
line vara -  maa,  hooned,  tarbekaubad jne; 2)  fi­
gist . 28, 95
nantskapital -   sularaha , pangahoiused,  aktsiad  
industriaalsed  m ajandusharud  -   tööstus  ja  ehi­
ja muud väärtpaberid. Sotsiaalteaduses kasuta­
tus.  11
tava laiema mõiste kohaselt räägitakse sotsiaal­
industriaalühiskond   e.  tööstusühiskond  -  töötle­
sest  ehk  suhete  kapitalist,  kultuurilisest  ehk 
val tööstusel põhinev  ühiskonnakorraldus . 10 
väärtuste  ja  tavade  kapitalist  ning  poliitilisest 
in d u strialiseerum in e  -   üleminek  tööstuslikele 
ehk  tuntuse  kapitalist. 22 
tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskond­
kapitaliinvesteering  -   investeering  ettevõtte  või 
like ja majanduslike protsessidega. 11 
teatud  projekti  teostava  äriühingu   aktsia -  või 
inflatsioon   -   üldise  hinnataseme  tõus,  millega 
osakapitali.  19 
kaasneb raha väärtuse langus, 
kapitaliturg   -   finantsturu  osa,  kus  kaubeldakse 
infoühiskond -  ühiskonnakorraldus, milles  infor ­
pikaajaliste  väärtpaberitega,  mille  kehtivusaeg 
matsioon  on  majandustegevuse  peamine  alus. 
on üle ühe aasta (aktsiad, võlakirjad jms). 
Infoühiskonna valdav majandusssektor on tee­
(välis)kaubandusbilanss  -   kaupade  sisse- ja  väl­
nused  ning  eelkõige  info  kogumise,  töötlemise 
javeo  hinnasummade  tasakaal  mingis  ajavahe­
ja esitamisega seotud teenused ja tootmine -  nn. 
mikus, nt. aastas. Kui bilanss  on negatiivne, siis 
uus majandus. 13 
riik veab kaupu rohkem sisse kui välja. 125 
info riik  -   riik,  mis  on  oma  elukorralduse  kohan­
kaubanduse  lib eraliseeru m in e  -   kaubanduspii- 
danud  infoühiskonnale  vastavaks. 13, 32 
rangute,  st.  ennekõike   tollide   ja  muude  vaba 
infrastruktuur -  hõlmab tootmissfääri teenindava 
kaubavahetust takistavate piirangute vähenda­
veonduse,   teedeehituse ,   energeetika ,  side,  vee­
mine. 18
varustuse, tootmisalase infoteeninduse jms. ning 
kergetööstus -  manufaktuuritootmisest välja kas­
inimestele soodsaid  elamis - ja tööolusid tagavate 
vanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus: 
majandusharude  kompleksi  (tervishoiu-,  hari­
peamiselt  tekstiili-,  rõiva-  ja  jalatsitööstus. 
dus-,  reisiveo-,  riigivalitsemise-,  looduskaitse-, 
107,120
sotsiaalhoolduse jms. teeninduse asutused). 22, 
kindlustusselts -  ettevõte, mis loob kindlustusvõt­
53,130
jate  maksetest  (kindlustuspreemiatest)  fondi, 
inim arengu  indeks  -   riikide  arengutaset   võrdlev  
millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud 
indeks,  mis  koosneb  kolmest  näitajast:  SKT-st 
kahju.  126 
ühe  inimese  kohta,  haridustaseme ja  keskmise 
klaster e.  kobar -  vt. ettevõtlusklaster. 
eluea indeksist. 32 
kn ow -how   -   oskusteave:  oskused  ja  teadmised, 
inim geograafia  -  vt. ühiskonnageograafia. 
vilumus , mis omandatakse toodet või tehnoloo­
innovatsioon   -   kasulik  uuendus,  mis  mõjutab 
giat kasutades.  Näiteks ei  ole jalgrattasõitu või 
tootmist ja elukvaliteeti. 19 
autojuhtimist  võimalik  selgeks  saada  õpikust, 
institutsioon -  kitsamas tähenduses ühiskondliku 
vaid selleks tuleb  harjutada . 115 
korralduse üksus. 9,144 
koloonia  -   riik  või  territoorium,  mis  poliitiliselt 
investeering -   majandustegevus , mille eesmärk on 
sõltub teisest riigist -  emamaast. Koloonia  valit ­
tulevase toodangu  suurendamine  praeguse tar­
suse määrab tavaliselt emamaa.  12
179
konglom eraat  -   ( hiid )ettevõte,  millele  kuuluvad 
linnastu e. aglomeratsioon -  funktsionaalselt kok­
paljud allettevõtted mitmetest tegevusvaldkon­
ku  kasvanud  lähestikku asuvad  linnad  ja väik­
dadest. Nt. General Electric. 126 
semad asulad. 56 
kontsern  e. ettevõtterühm - juriidiliselt iseseisvate 
linnastum ine  -    linnarahvastiku   osatähtsuse  suu­
ettevõte ühendus, mille liikmed on majandusli­
renemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu 
kult  kontserni  keskjuhtkonnast  siiski  oluliselt 
ja arenguga.  53 
sõltuvad.  Kontserni  peaettevõtte  käes  on  tava­
logistika  -   majandusharu,  mis  juhib,  koordinee­
liselt  teiste  kontserniosaliste  aktsiate  kontroll­
rib ja optimeerib info-,  materjali- ja rahavoogu­
pakk.  116,139 
dega ning reisivedudega seotud protsesse suu­
konveierm eetod  -  tootmine liinil ehk tootmisteh­
rima tõhususe saavutamiseks ( voogude  juhtimi­
noloogia  liik, kus toote valmistamine jagatakse 
ne süsteemides).  127,131 
osadeks   ja  iga  tööoperatsiooni  teeb  vooluliinil 
logistiline  kett -  hõlmab tootmisele vajalike  detai ­
ehk konveieril kindel inimene.  108 
lide ,  toorme,  valmistoodangu  vms.  liikumise 
krediidiasutus  e.  rahavahendusasutus  -  ettevõt­
kõik  etapid  alates  hankest ja  lõpetades  müügi­
te,  mis osaleb  rahaloome protsessis,  teeb  arvel- 
ga kauplustes.  131 
dustehinguid  ning  krediidi-  ja  deposiittehin- 
looduslik  rohum aa -  heina- ja karjamaad, mida ei 
guid. Nt.  pangad , hoiu- ja laenuühistud, liising­
harita: niidud,  luhad , stepi-, poolkõrbe-ja savan- 
firmad.  126
nikarjamaad,  mõnes  riigis  ka  vähetootlikud 
kvoot  -  kauba  sisse- või väljaveoks  (või  rahvasti ­
kõrbekarjamaad,   tundrad   või   kõrgmäestiku - 
ku  rändele)  kehtestatud  kindel  koguseline  või 
niidud.  85
väärtuseline piirang. 30, 51, 95 
Lõuna -  koondnimetus  arengumaadele , mis maa- 
kõrgelt  arenenud  riigid  -   kõrge  elujärje,  moodsa 
ilmamajanduslikes suhetes sõltuvad siiani  Põh ­
ühiskonnakorralduse,  tootmisviisi  ja majanduse 
jast. 15
struktuuriga  riigid,  peamiselt  maakera  põhja­
m aagi  rikastam ine  -    lisaainete   eraldamine  maa­
piirkondades, sellepärast nimetatakse ka Põhja 
gist enne selle põhiosa edasist kasutamist. 118 
riikideks.  125 
m aailm am ajandus -  kõige ulatuslikum, suuremat 
kõrgtehnoloogia  -    tehnoloogia ,  mis  on  eriti  tea­
osa maailma hõlmav riikidevaheliste majandus­
dusmahukas ja millele on iseloomulik suur kee­
suhete süsteem. 2 4,19,155,168 
rukus. Näiteks mikroelektroonika, arvutite  toot ­
M aailm apank  -   koostöös  IMF-ga  töötav  ülemaa­
mine,  geenitehnoloogia  jne. 22, 25,113 
ilmne,  ennekõike  arengumaadele  sooduslaene 
käive   -   raha  ja  muude  varade  liikumine  ettevõt­
väljastav arengupank (The  World Bank või õige­
tes ajavahemiku, nt. aasta jooksul. 86 
mini The International Bankfor Reconstruetion and 
liberaalne  turum ajandus -  vähese riigipoolse sek­
Development ). 35,142 
kumisega turumajanduse korraldus, vaba turu­
m ahepõllum ajandus  -   vähesel  määral  või  ainult 
majandus. Liberaalse turumajandusega riigi osa­
looduslikke   väetisi  ja  taimekaitsevahendeid 
lus  majandustegevuses  on  minimaalne,  tal  on 
kasutav põllundus. 94 
väiksemad arendus- ja kontrollifunktsioonid kui 
m ajandus  -   inimestele  vajalike  hüvede  valmista ­
turumajanduslikul arendusriigil. Siiski  sekkuvad  
mise,  jaotamise,  vahetamise  ja  tarbimise  süs­
mitmed L. riigid nagu USA ja  Suurbritannia  olu­
teem.
liste, nt.  sõjanduses  rakendatavate tehnoloogia­
m a jand u sin teg ratsio o n   -   riikide  ja  regioonide 
te  arendamisse,  monopolide  ohjamisse  ja  oma 
vaheline tegevus, mis viib suuremale koostööle, 
suurettevõtete huvide kaitsesse maailmas.  18 
paremale tootmiskorraldusele kui ka ettevõtete­
liiderfirm a  -   ettevõtete  vahelist   kooperatsiooni  
vahelisele  spetsialiseerumisele. 
korraldav ja kooskõlastav firma. 20 
m ajanduskriis  -   (pikaajalisem)   majanduslangus , 
linn -  asula, mida iseloomustab inimeste ja majan­
millel on negatiivsed tagajärjed ka inimeste hea­
dustegevuse  kontsentratsioon.  Sageli  on admi­
olule ja sotsiaalsele olukorrale.  14 
nistratiivselt  piiritletud  rahva arvu ning elanike 
m ajandusliit  e.  m ajandusühendus  -   kõige  laia­
mittepõllumajandusliku tegevuse järgi. 53 
haardelisem riikide liit, kus lisaks ühisturu põhi­
linnaregioon  -  vt.  toimeregioon. 
mõtetele on ka  keskne  juhtimine, ühine seadus­
linna  sisestru ktu u r  -   linna  maakasutuse   struk ­
andlus,  majandus-  ja  rahapoliitika  ning  ühis­
tuur. 58
raha. 36
180
m ajandusvöönd -   kuni 200 meremiili laiune ran­
oma  laevu  viia  selliste  mugavate   lippude   alla. 
nikumere  riba,  kus  rannikuriigil  on  õigus  loo­
135
dusvarasid majandada. Kehtestati 1994. a.  ÜRO  
mõis -  suurmaavaldus, mille maad renditakse ta­
mereõiguste konventsiooniga. 99 
lupoegadele  tingimusel,  et  selle  eest  tasutakse 
m anufaktuur -  tööstuse vorm, mille puhul  toodan ­
teo- või naturaalrenti. Eri looduslik-kultuurilis- 
gut valmistatakse suurtes  ettevõtetes  käsitsi. 107 
tes piirkondades on mõisad üsna erinevad. 92 
m arginaalne  rahvastik  -   mingi  tunnuse  poolest 
NAFTA -  Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assot­
(sotsiaalsed suhted,  toimetulek , kultuur) ülejää­
siatsioon  ( North  American  Free  Trade Agreement) 
nud  rahvastikust  erinev  inimeste  rühm.  Sageli 
on  Kanada , Ameerika Ühendriikide ja  Mehhiko  
kasutatakse  seda  mõistet  ka  ühiskonna  elust 
kaubandusühendus. 36 
eemale tõrjutud vaese rahvastiku tähenduses, 
naftariik -  nafta müügist olulist tulu teeniv riik. 50 
m asstootm ine -  suurtes  kogustes  samaste kaupa­
naturaalm ajandus  vt.  elatusm ajandus 
de valmistamine  kasutades  tootlikke  tehnoloo­
OPEC   -   Naftat  Eksportivate  Riikide  Organisat­
giaid  või  masinaid.  Masstootmisega  seotud 
sioon  (Organization o f  Petroleum  Exporting Coun- 
mõiste on  mastaabisääst . Nn. masstootmise kriis 
tries). Toorainekartell, mis on moodustatud naf­
1970.  aastatel  sundis  tootmist  ümber  korralda­
tat   tootvate   arengumaade  ühendusena,  kaits­
ma:   muutma   seda  paindlikumaks,  tootma  eri­
maks  liikmesmaade huve  rahvusvahelistel tur­
nevaid  variante,  rõhuma  enam  uudistoodetele 
gudel. 37
ja turustamisele. 25,108 
otseinvesteering  -  investeering, millega  kaasneb 
m astaabisääst -  tootmismahu suurenemisest tule­
ka  teatud kontroll välismaise ettevõtte üle. 30 
nev kulude vähenemine tooteühiku kohta,  mis 
p erep oliitika  -   riigi  või  kohaliku  omavalitsuse 
tagab toote omahinna  languse. 24 
meetmed, mis  toetavad   lastega perede toimetu­
m eelelah u tu stö östus  -   meelelahutust  -   teatri-, 
lekut. 43
kontserdi-,  kino - ning video- ja audiotoodangut 
pendelränne  -   liikumine  elukoha  ja  suhteliselt 
massiliselt (tööstustootmise põhimõttel) valmis­
kaugel asuva töökoha vahel. 61 
tav  tootmissüsteem.  15 
puidu  keskm ine  aastane juurdekasv -  puidu  ko­
m egalopolis  vt.  hiidlinn
gus,  mis  teatud  piirkonnas  ühe  aasta  jooksul 
MERCOSUR -  Lõuna  Ühisturg  ( Southern   Common 
juurde  kasvab.  Mõõdetakse  tihumeetrites  (m3) 
Market ):  Argentina,  Brasiilia,  Paraguay  ja  Uru­
aastas ühe pindalaühiku kohta.  102 
guay vabakaubandusliit. 37 
puiduvaru   -   mingi  maa-ala  metsas  olev  puidu 
m erevoorim ees  -   teiste  riikide  kaupa  vedav  riik, 
hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. 102,106 
kus  veoteenuse  pakkujaid  on  enam  kui  tarbi­
Põhi  -  koondnimetus  kõrgelt  arenenud  Euroopa, 
jaid. 136
Põhja-Ameerika  ja  mõnedele  teistele  riikidele, 
m etsatööstusklaster  -   kõik  metsa  majandamise, 
kellest sõltuvad arengumaad  (Lõuna). 15 
puidu varumise ja  töötlemisega  omavahel  seo­
põhivedu  -   suurte  kaubakoguste  toimetamine 
tud  majandusharud  ning  äriteenused . 104 
kauge  maa taha. Seda on otstarbekas teha mere- 
m etsam ajandus  -   tegevusala,  mis  hõlmab  kõik 
või raudteetranspordiga. Põhiveole eelneb kok­
tööd metsade istutamisest (külvist)  kuni puidu 
ku-  ja  järgneb  laialivedu,   kusjuures    vahepeal  
raieküpseks saamiseni. 104 
toimub ümberlaadimine terminalides. 128 
m etsasus  -   metsamaade  osakaal  riigi  pindalast 
põllumajandus -  majandusharu, mis toodab toidu­
(protsentides).  102 
ained, loomasööta ja  toorainet tööstusele; jagu­
m etsatööstus -  majandusharu, mis tegeleb puidu 
neb taime- ja loomakasvatuseks. 10, 85 
varumise ja töötlemisega. 23,105 
põllum ajandusühiskond  vt.   agraarühiskond  
m onopol  -   turuvorm,  kus  on  üks  müüja,  teenus 
päikeseenergia  -  inimesele  kasulikuks,  enamasti 
või ressurss. Üksik ettevõte määrab ka hinna.  14, 
päikesepatareide  elektrienergiaks  muundatud 
25
päikese otsekiirgus. 79 
m ugavuslipp -  mõned riigid maksustavad  laeva­
rahaturg -  finantsturu osa, kus kaubeldakse lühi­
firmade sissetulekuid  väga madalalt,  teistes on 
ajaliste  väärtpaberitega,  mille  kehtivusaeg  on 
aga  tööseadusandlus  laevaomanikele ülikasulik. 
alla  ühe  aasta.   Rahaturul   aktsiatega  ei  kaubel­
Kõrgete  maksudega  või  arenenud  tööseadus­
da,  tavaliselt  toimub   kauplemine   telefoni  või 
andlusega  riikidest pärit laevafirmad  püüavad
arvuti vahendusel. 126
rahvastiku arengu traditsiooniline e ta p p -rah v as­
segatalu  -  agraarreformi järgne mõisasõltuvusest 
tiku   arenguetapp,  mida  iseloomustab  kõrge 
vabanenud talu, kus mõnda kultuuri hakatakse 
suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane, 
kasvatama ka müügiks. Kultuuride valik oleneb 
kõikumistega kasv. 42 
piirkonnast. 92 
rahvastikupoliitika  -  riigi sihiteadlik tegevus soo­
sisem ajanduse   kogutoodang   (SKT)  -  aasta  jook ­
viga rahva  arvu,  selle  demograafilist koosseisu 
sul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväär­
ja paiknemist mõjutada. 38, 51 
tus. 32
rahvuslikud  e.  regionaallinnastud  -   globaallinna 
slum m   -   valdavalt  marginaalse  (vaesed,  töötud 
madalama astme linnastu. Selles asub väga mit­
jms.) rahvastikuga asustatud vilets  linnaosa  pea­
mekesiseid teenustefirmasid, kuid globaalsesse 
miselt  arengumaade,  aga  ka  lääneriikide  suur­
võrku kuuluvad nad siiski vaid kõrgema astme 
linnades.  Arengumaades  ehitavad  inimesed 
linnastute kaudu. Samal ajal kontrollivad ja juhi­
oma elupaiga kättejuhtuvatest  materjalidest  ise, 
vad  nad  ise  äri-  ja  kultuurielu  oma  riigis  või 
läänes  kujuneb  s.  linnaosa  allakäigu  ja   kinnis ­
riigiosas. 56
vara hinna languse tulemusena -  sinna koondu­
rahvusvaheline ettevõte (transnatsionaalne firma) 
vad vähese maksujõuga elanikud. Slummile on 
-  firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille 
iseloomulik avalike ja kommunaalteenuste (koo­
firmasisesed   majandussidemed  ületavad  riigi­
lid,  veevärk  ja kanalisatsioon) halb kvaliteet või 
piire  ja  majandustegevuse  maht  on  mõnikord 
puudumine ning seal on üldjuhul kõrge kurite­
suuremgi kui  väikestel  rahvusriikidel. 20, 24 
gevus . 57
rahvu svahelised   org anisatsioo n id   -   organisat­
spetsialiseeritud  suurtalu  -   moodne  kõrgtootlik 
sioonid ,  mida  riigid  on  loonud  ühiste  huvide 
taluvorm,  mis  kujuneb segatalust kitsa  spetsia­
taotlemiseks ja kaitseks ning millele nad on asu­
liseerumise ja  agraartööstusklastrisse  lülitumi­
tamislepinguga  andnud  teatud  volitused  ja ko­
se käigus.  92 
hustused. 52 
s p e tsialiseeru m in e  -    keskendumine   kitsamale 
rahvusvahelised  ränded  -   ränded  välisriiki  või 
toote,  detaili või teenuse valmistamisele  saavu ­
riikluseta   aladele .  Neil  on  otsene  maailmama- 
tamaks  mastaabisäästu  üldise  koopereerumise 
janduslik tähtsus. 49 
raames. 19, 93 
rantšo  -   väga  suur  loomakasvatusmajand,  kus 
spin-off  firm  a e. kõrvalfirma -  teadus-ja arendus­
lihaveiseid või  lambaid  söödetakse  aastaringselt  
asutuse või kõrgkooli juures töötav firma, mille 
looduslikel  karjamaadel  ning  kogu  toodang 
ülesanne on aidata  kaasa  uute  kõrgtehnoloogi­
läheb müügiks. 93 
liste ja  teadusmahukate  tehnoloogiate  turusta­
rasketööstus   -   metallurgial  ja  masinaehitusel 
misele  ning  soodustada  teadus-,  arendus-  ja 
põhinev materjalimahukas tööstus.  107 
innovatsioonitegevuse  alusel  arenevat  ettevõt­
regionaallinnastu  -  riigi mingis  osas paiknev  lin­
lust.  114
nastu,  tavaliselt   osariigi   või  provintsi  pealinna 
suhteline  eelis  -  mingi  riik  (tootja)  suudab  toota 
ümber  koondunud  lausaliselt  linnastunud 
teatud  kaupu  suhteliselt  väiksemate  kuludega 
ala.  56
kui teised. Riigil tuleks spetsialiseeruda tootmis­
regionaalpoliitika  -  riigi poliitika mõjutamaks eri 
harule, milles mahajäämus on väikseim. 11 
piirkondade majandusarengut võrdsete  majan­
sundränne  -  alalise elukoha vahetus mitmetel pea­
duslike  võimaluste  loomise,  infrastruktuuri 
lesunnitud põhjustel  (loodusõnnetused, poliiti­
arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mo­
line tagakiusamine jne). 47 
biilsuse kasvatamisega.  15, 51 
surem us  -   aasta  jooksul  surnud  inimeste  arvu 
riigisisene   ränne  -   inimeste  liikumine  ühe  riigi 
suhe rahvaarvu  aasta algul. Väljendatakse pro­
piires. 50
millides  (tuhande  inimese  kohta)  -   suremuse 
rändeiive   e.  -saldo -  sisse- ja väljarände vahe. 47 
üldkordaja. 43 
rändkarjandus  -  loomakasvatuse vorm, mille pu­
surem use  üldkordaja  -   aasta jooksul  surnud  ini­
hul  inimesed  ( tervete   kogukondadena)  rända­
meste arvu suhe keskmisesse rahva arvu. Väljen­
vad  koos  oma  karjaga  suurtel maa-aladel,  otsi­
datakse enamasti promillides (tuhande inimese 
des sobilikke karjamaid. 170 
kohta). 43
ränne  e.  m igratsioon  -   inimeste  alalise  elukoha 
sõlm  -   laeva  sõidukiiruse  mõõtühik,  1  sõlm  = 
vahetus. 47
1   meremiil  tunnis =   1852  km tunnis.  129
182
säästev  areng  e.  jätkusuutlik  areng  -   mõtteviis, 
to llim aks  -   maks,  mis  nõutakse  sisse  kaupade 
mille järgi inimene on saanud Maa laenuks oma 
riigipiiri ületamisel. 29, 95 
lastelt  ja  peab  seetõttu  tagama  ressursside  jät­
to o ra in e k a rte ll  -   ühendus,  mille  moodustavad 
kumise  ja  keskkonnakvaliteedi  ka  tulevastele 
mingit toorainet või põllumajandussaadusi toot­
põlvedele,  unustamata  siiski  sotsiaalset ja  ma­
vad ja  eksportivad  riigid. 37 
janduslikku  heaolu.  Säästva  arengu  kohaselt 
toorainem aa  -   riik,  mille  peamine  eksporditulu 
tuleb  inimkonnal  vähendada  tarbimist ja  kesk­
tuleb toormeekspordist. 33 
konna saastamist, kasutades selleks keskkonda 
toore  -  tööstuslikuks  tootmiseks vajalik materjal, 
säästvaid  tehnoloogiad . 38 
nt. maavara. 11,21 
sündim us  -   aasta  jooksul  sündinud  laste  arvu 
toote  elutsükkel -   ajavahemik  toote  (nt tarbekau- 
suhe rahvaarvu aasta algul. Väljendatakse pro­
ba)  väljamõtlemisest selle tootmise lõpetamise­
millides (tuhande inimese kohta). 41 
ni. T. sisaldab ka  tootearendust: katsepartii val­
sündim use  üldkordaja  -   aasta  jooksul  sündinud 
mimist ja masstootmisse juurutamist, masstoot­
laste  arvu  suhe  aasta  keskmisesse  rahva  arvu. 
mise algust arenenud maades, mis mõnedel juh­
Väljendatakse  enamasti  promillides  (tuhande 
tudel jätkub arengumaades. T. on infotehnoloo­
inimese kohta). 42 
giate   rakendamise  tõttu  nii  tootearenduses  kui 
teaduspark   -   koht  või  paikkond,  kus  asub  palju 
ka  tootmises palju  kordi  lühenenud. 25 
eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõt­
toyotism   -   paindlik  tootmise  korraldus,  kus  töö­
teid,  uurimisasutusi,  katsetootmisettevõtteid, 
lised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osa­
kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuu- 
levad  ka  tootearenduses.  Tekib  meeskonnatöö. 
riüksusi. 23
Palju  kasutatakse  allhankeid  kindlatelt partne­
teenused -  majanduse osa, mis tegeleb mitteaine- 
ritelt. 110
liste hüvede valmistamise ja üleandmisega nen­
tran s iitte e n u s   -   teenus,  mida  osutatakse  teiste 
de tarbijale, nt.   pangandus ,  olmeteenindus jne. 
riikide  läbivedudele  liiklusteede,  sadamate, 
56,124
ladude ,  sise-  ja  territoriaalvete  ning  õhuruumi 
tehnoloogia  -   viis,  kuidas  ja  milliste  tööprotses­
kasutamise  ja  ümberlaadimistööde  tegemise 
side  abiga  antud  majandus  teatavaid  hüvesid 
näol. 135
valmistab.  10,15,16 
tugitootm ine  -    tootmiskorraldus ,  mis  võimaldab 
term inal  -   bussi -, raudtee- või lennujaam, sadam, 
toota  suurtes  kogustes,  ühendades  mass-  ja 
mis täidab logistilise keti sõlmena järgmisi üles­
väiketootmise  eelised  ning   pakkudes   toodete 
andeid:  kauba  vastuvõtmine  ja   väljasaatmine , 
suurt varieeruvust ja paindlikkust. Tugitootmi­
ladustamine,  kogumine  ja  jaotamine,  osaline 
ne vajab hea ettevalmistuse ja kõrge  motivatsioo ­
ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll. Termi - 
niga töölisi. 109 
nalides  toimub  kauba  ümbersuunamine  eri 
turism  itoode -   vaatamisväärsus  või  teenus, mida 
transpordiliikidele  (multimodaalsus),  näiteks 
ei  transpordita  kliendi  juurde,  vaid  klient   sõi ­
paigutatakse Euroopas maanteede koormuse ja 
dab ise toote või teenuse juurde. 148 
keskkonna saastamise vähendamiseks konteine­
turule sisenem ise  tõkked  e. sisenem istõkked (vä- 
rid  vaheetapil  autodelt  raudteele  või   sisevee - 
liskaubanduspiirangud) -  muudavad konkuren­
praamidele. 131 
tide sisenemise turule raskeks:   tollimaks , kvoot 
territoriaalveed   -   rannikuriigile  kuuluv  ranniku­
ja muud kaubanduspiirangud (sanitaarkontroll, 
mere  riba  laiusega  kuni  12  meremiili.  Kuulub 
patendid, keeruline bürokraatia jms). 111 
riigi  territooriumi hulka. 99 
turum ajandus  -  majandussüsteem,  kus  tootjad ja 
toim eregioon  -   majanduslikult  koos  toimiv  piir­
tarbijad  ostavad ja  müüvad  kaupu vabalt  kok­
kond ,  tavaliselt  keskuslinn  või  linnastu  (linna- 
kulepitud hindade alusel. 86 
regioon)  oma  tagamaaga.  Toimeregioon  on 
turundus   e.  marketing  -   tegevus,  mille  eesmärk 
laiem kui linnaregioon, sinna juurde arvestatak­
on toodete realiseerimine.  15,110 
se ka  laiem rekreatiivne tagamaa.  56 
tuum a- e.  aatom ienergia -  aatomituumade sisemi­
tolliliit  -   riikide  koostöövorm,  kus  liikmesmaade 
ne seoseenergia, mis vabaneb raskete aatomituu­
vahel  kaubandustõkked  puuduvad  ning  liidu- 
made (uraani, plutooniumi) lõhustumisel või ker­
väliste riikidega on  kaubavahetuses  kehtestatud 
gete   tuumade  ühinemisel  (termotuumareakt- 
ühtsed   reeglid. 36
sioon). Viimast ei oska  inimkond  veel kasutada. 77
183
töökorraldus   -   viis,  kuidas  koos  tegutsevad  ini­
virtuaalne   ettevõte -  ettevõte, mis võib tegutseda 
mesed omavahel tööd jagavad, milliste reeglite 
olulisel määral veebikeskkonnas, seal teenuseid 
alusel  omavahel  suheldakse,  tegevust  kooskõ­
pakkudes. 25,140 
lastatakse,  töösaadusi jagatakse ja vahetatakse. 
väliskaubandus   -  kauplemine  eri  riikides  asuva­
11,109
te ostjate ja müüjate vahel. Kaubelda võib aine­
tööstusühiskond  vt.  industriaalühiskond 
liste hüvede ja  teenustega . 29 
u ustööstusm aad  -   kiiresti  industrialiseeruvad 
väärispuud   -  puuliigid,  mis  annavad  eriti  vastu­
arengumaad, kus tööstustootmise osakaal SKT-s 
pidavat või   ilusat  puitu. 102 
on kiiresti kasvanud ja millel on tööstusmaade- 
W TO  -   Maailma  Kaubandusorganisatsioon  (The 
le iseloomulik hõivestruktuur. 29, 33 
World  Trade  Organization),  mis  moodustati 
uurim is-  ja  arendustegevus  (Research  and  Deve- 
GATT-i reorganiseerimisel  1994. a. 34 
lopment  -  R&D)  -  uute  toodete  loomissüsteem, 
äriteen used   e.  to o tjateen u sed   -   teenused,  mis 
kuhu on kaasatud teadlased ja insenerid. 19 
osutatakse firmadele tootmisotstarbel. 15, 32 
vabakaubanduspiirkond  -   ühendus,  kus liikmes­
ühiskonnageograafia e.  inimgeograafia  -  geograa­
maade  vahel  on   kaotatud   kõik  kaubandustõk- 
fia osa, mis tegeleb ühiskondlike nähtuste ruu­
ked (kvoodid, imporditollid, eksporditoetused). 
milise korralduse uurimisega. 7 
Samas säilitatakse individuaalne kaubanduspo­
ühisturg  -   riikide  ühendus,  kus  tolliliidule  lisan­
liitika väljaspool liitu olevate riikidega. 36 
dub  ka  vaba  tööjõu ja kapitali liikumine, ühine 
vastulinnastum ine e.   kontraurbanisatsioon  -  väl­
kaubanduspoliitika  liiduväliste riikide suhtes ja 
jaränne suurematest linnadest (linnasturuumist) 
seadusandluse teatav ühtlustamine. 36 
kaugematesse piirkondadesse. Juhul kui lahku­
ülelin n astu m in e  -   linnade  ülikiire  kasv,  mille 
takse  lähitagamaale,  nimetatakse  sarnast  prot­
puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei 
sessi   suburbanisatsiooniks  ehk  lähilinnastumi­
suudeta  tagada  töö-  ega  elukohti.  Tekivad 
seks.  56
vaesteagulid, kus on madal  elukvaliteet  ja suur 
vegetatsiooniperiood  e. taim ekasvuperiood -  aja­
kuritegevus . 57 
vahemik,  mille  vältel  taimed  intensiivselt  kas­
Üleraie  -   aastane   metsaraie ,  mis  ületab  puidu 
vavad ja arenevad. 86 
aastast  juurdekasvu.  Selle  tagajärjel  väheneb 
veosekäive  e.  veom aht -  veetud inimeste  arv  või 
metsavarade  hulk  ja  halveneb  nende  kvali­
kaupade kogus tonnides korrutatakse teepikku- 
teet. 82
sega kilomeetrites; väljendatakse inim- või tonn­
kilomeetrites.  128,  136