Infoühiskonnast arenes ka välja teadmusühiskond ehk siis eriti oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusteleiutiste rakendamine. Ühiskonnas on suhteliselt muutumatuna püsinud suurte vabrikute ja massitootmise kasutamine ehk siis tööstuslik tootmine. Mõtlen just viimastel aastatel kuna selle tarbeks mõeldud tehnoloogia on hetkel oma kõrgpunktis. Sellele ei pöörata võibolla tänapäeval enam nii palju tähelepanu kui teadmus- või infoühiskonnale, aga viimastest tuletatud avastusi rakendatakse just tööstusühiskonnas. Tööstuslik kaubatootmine kaotab küll tasapisi tähelepanu, aga pigem see pidevalt areneb, muutused ilmnevad tasa ja targu. Viimaste aastate põnevamaid sündmusi ühiskonnas on kindlasti Venemaa Gruusia konflikt, mis mõjutas tervet maailma ja pani inimesed nägema laiemat pilti ühiskonnast. Viimasel ajal esineb maailmas üldse väga palju poliitilisi konflikte, mis viivad välja sõdadeni.
Üle poole tööealistest inimestest olid tööstustöölised ja linnarahvastiku osakaal kasvas kiiresti kolmandikust kolmveerandini. Samal ajal hakati mitmes Euroopa riigis rakendama regionaalpoliitikat, millega püüti arendada tööstust ka suurematest linnadest kaugemale jäävates piirkondades. Kõik need muutused koos kolooniate iseseisvumisega ja suurte tehnoloogiliste läbimurretega lõid eeldused üleminekuks infoajastule. Üleminek infoajastule Ettevalmistus üleminekuks infoühiskonnale algas 20. sajandi keskpaigas. Järjest olulisemaks muutus informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine, kuni see eristus omaette allharuks - tootearenduseks ning uurimis- ja arendustegevuseks. Infoühiskonna võtmetehnoloogiate väljatöötamisel oli suur tähtsus lääneriikide ja idabloki vastasseisul ehk "külmal sõjal", mille raames suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate, sh ka mikroelektroonika, lennunduse, kosmose-ja tuumatehnoloogia väljaarendamiseks Tehnoloogilises
toimuks emakeeles. Meie läänemeresoome keelkonda kuuluvate sugulasrahvaste arv on vähenemas, suuresti on sellele kaasa aidanud venestamine, sest enamik asualadest paiknevad Venemaa avarustes. Sarnaselt juhtus ka Eestis 1970.aastate lõpul, kui algas uus venestamiskampaania, mille raames Eestis põlisrahvuse osatähtsus langes 63 protsendini. Emakeelt kõnelejate vähenemise üheks põhjuseks võib olla ka linnastumise tendents ning üleminek infoühiskonnale, mille tõttu noored, potentsiaalsed keele kandjad ja kaitsjad, lahkuvad kodupaigast. Üldiselt on emakeel eestlastele armas, meile on südamelähedased nii murded, vanasõnad kui ka erinevad rahvuslikud väljendid. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, ilusa kõla ja rikka sõnavara poolest. Sellest hoolimata on pidevalt räägitud eesti keelt ,,ründavast'' inglise keelest. Ühiskond asub globaliseeruvas etapis, inglise keele esiletõusmise on taganud
3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj.......19saj......Kuhu rajati asunduskolooniaid? Oli tarvis ülerahvastuse leeven 4. Millest sõltus arengu kiirus asunduskolooniates? Mille poolest ja miks erines Põhja-Ameerika areng Lõuna-Ameerika omast? 5. Mille poolest erinevad Põhja riigid Lõuna riikidest? Miks on taoline erinevus tekkinud? Põhja riigid erinevad sellepoolest, et on rohkem arenenumad, kui Lõuna riigid. 5. Nimetage kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. 1)Inimeste osakaal, kes töötavad teenindussektoris on suur. 2) Levinud on kõrgtehnoloogilised info kanalid. Näiteks internet. 6. Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? 7. Millised oleksid kaasaegse tööjaotuse etapid, millega tegelevad liiderfirmad/allhankefirmad? 8. Miks REV eelistavad paigutada oma tütarfirmad arengumaadesse?(3-4 põhjust) 9. Millest oleneb välisinvesteeringute maht riigis? 10
Iseseisvad tööstusriigid 1. Sõltuvad riigid, kolooniad 2. Industriaalne TV 2. Agraarne TV, indust. üksikutes harudes 3.Tööjaotus, tihedad 3. Omavahel ei suhtle, ainult sidemed, kontrollisid kaubavahetus emamaaga maailmamajandust 4.Kiire areng loodusvarade 4. Arenesid hankiva tööstuse rikkas piirkonnas ja linnades. piirkond ja istandused Ülejäänud vähem jõukad ja põllumajanduslikud. Eeldused infoühiskonnale üleminekuks Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus. Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid. Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng. Transpordi ja side kiire areng /internet, mobiilid/. Info kättesaadavus, kiire levik ja töötlemine. INFOÜHISKOND Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus
5. Millised faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? a) keskmine eluiga 78a d) 72% töötajatest teenindussektori f) üle 65a inimeste osakaal on 18% 6. Andmed tabelis 7. Nimeta veel 2 näitajat, mis iseloomustavad riigi arengutaset Sündimus, suremus, eluiga, haridustase, põllumajanduses hõivatud sektor, SKT. 8. Mille järgi on riigid reastunud? Inimarengu indeks 9. Nimeta 2 infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele Eesti ühiskond ei vasta Madal keskmine eluiga, madal SKT, pole rahvusvaheliselt tähtsaid ettevõtteid 10. Mida tähendab OPEC? Nimeta 3 liikmesriiki Naftat transportivate riikidevaheline organisatsioon (Organization of the Petroleum Exporting Countries) NT: Angola, Nigeeria, Saudi-Araabia 11. Mida tähendab WTO? Maailma kaubandusorganisatsioon 12. Kirjuta 2 põhjust, miks EL on huvitatud laienemisest
Riigid: A) Rootsi ; B) Taani ; C) Eesti ; D) Ukraina Hõive Hõive Hõive SKT ühe elaniku kohta Rii põllumajanduses tööstuses teeninduses aastas k 80% 7% 13% 700 USD B 11% 34% 55% 6800 USD D 20) Nimeta kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. a) Info levib kiiresti. b) Kõrgharidusega inimesi on palju. 21) Milles seisneb WTO roll? a) Määrab nafta tootmiskvoote liikmesriikides. 22) Millised sotsiaalsed tagajärjed kaasnevad arengumaades linnade kiire kasvuga? a) Linnade kiire kasvuga kaasneb tööpuuduse kasv. b) Linnade kiire kasvuga kaasneb slummide teke. 23) Millised näitajad iseloomustavad riigi globaliseerumist?
majandusharudes Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused: Kolonisaatorid olid loonud kaasaegse rahanduse, kehtestanud äriseadustiku, töötas kohalik ettevõtlus, hoolitseti tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood
Valige loetelust sobivad rigid ja paigutage neid riike tähistavad tähed tabelisse õigesse kohta. (ex lk 49) Riigid: A) Rootsi B)Tansaania C) Eesti D) Ukraina Hõive Hõive Hõive teeninduses SKT ühe elaniku Riik põllumajanduses tööstuses kohta aastas 80% 7% 13% 700 USD 11% 34% 55% 6800 USD Nimeta 2 infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. (ex lk 49) 1) ..................................................................................................................... ....................................... 2) ..................................................................................................................... ....................................... Milles seisned WTO roll? Õige vastus tähistada X-ga. (ex lk 49)
Kuna tööd on ära jagatud, siis saab iga ettevõte valida, millises riigis oleks kõige mõttekam toota. See oleneb sellest, millises riigis on enim vajaminevaid ressursse. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskonnas olid majandussüsteemid isoleeritud, toodeti ja müüdi samas kohas, süsteemist ei mindud välja. Infoühiskonnas toimub detailide tegemine ühes ja toote kokkupanek teises kohas, ülemaailmne, toimub pidev kaubavedu. 12. Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestis? Väga palju toimub arvutipõhiselt, teadmised on kättesaadavad kõigile ja kõikjal (interneti levik). 13. Miks ei saa pidada Eestit inforiigiks? Inimesed pole uuendustele niivõrd vastuvõtlikud, riigi ressursse ei kasutata maksimaalselt. 14. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta. Rahvusvahelistumine sai alguse vajadusest hankida paremat ja odavamat tooret, milleks
1. Kolooniate iseseisvumine 2. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt 3. Transpordi ja side areng 4. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 5. Tootearendus 6. Vajadus meelelahutuse ja turismi järgi Millised tehnoloogilised uuendused kutsusid esile suured muutused majanduses 20.saj.? Energiaallikana tuumaenergia, tuumatehnika, kosmosetehnika, infotehnoloogia, suurem rõhk taastuvatele energiaallikatele lennundus, geeniteh., kõrgteh. Harud, üleminek infoühiskonnale. Millised nähtused aitasid kaasa maailmamajanduse globaliseerumisele? 1. Kolooniate iseseisvumine 2. Riikidevaheline koostöö suurenes 3. Kaubanduse liberaliseerimine 4. Transpordi ja side areng Kolooniate tüübid: 1. Asustuskoloonia P.-Am, Lõuna Am. P.-Aafrika 2. Istanduskoloonia Lõuna-Ameerika, Aasia 3. Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt 4. Ressursikoloonia maa-ja loodusvarade jaoks 5
sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Sest ühiskond areneb ja rahvastik kasvab. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskonnas olid majandussüsteemid isoleeritud, toodeti ja müüdi samas kohas, süsteemist ei mindud välja. Infoühiskonnas toimub detailide tegemine ühes ja toote kokkupanek teises kohas, ülemaailmne, toimub pidev kaubavedu. 12. Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestis? Sidevahendid ning nutiseadmed on riigis olemas, E-valimised, saab suurema osa asjadest teha ära arvutis või nutiseadmes. 13. Miks ei saa pidada Eestit inforiigiks? Inimesed pole uuendustele niivõrd vastuvõtlikud, riigi ressursse ei kasutata maksimaalselt. Kõik teadlased lahkuvad Eestist. 14. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta. Näiteks Shell, McDonalds, H&M, Calvin Klein, Apple. Esmane huvi oli
2. Rahvastiku arengus Põhja riigid kaasaegses rahvastiku etapis, Lõuna riigid demograafilises plahvatuses ehk vananemise etapis. 3. Põhja riikides on kõrgem eluiga, haridustase kõrgem, Lõunas madalam eluiga ja haridustase. Ajalooliselt on põhja riigid domineerinud nii poliitiliselt kui majanduslikult (kolonisatsioon, ebavõrdsed majandussuhted). Looduslikud olud põllumajanduses on põhja riikides paremad+varasem tööstuslik areng. 6. Nimetage kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. 1. Inimeste osakaal, kes töötavad teenindussektoris on suur. 2. Levinud on kõrgtehnoloogilised info kanalid. Näiteks internet. 7. Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? Kõrgemini arenenud riikides on suurim hõive teeninduses, vähem arenenud põllumajanduses. 8. Selgita, mida tähendab: Keenia on agraarmaa, Hiina on industriaalmaa. Keenia on valdavalt põllumajandusliku tootmisega maa.
Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. – Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengul. 17. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Võtab kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale ühe küsimusena: „Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?“ Viis põhilist aspekti: Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Majanduslik – raske on eristada majanduse kategooriaid - millal on infomajanduse osakaal piisav? Elukutseline - Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja
* Eesti kuuluvus MO-sse Teada EL kõiki 27 liikmesriiki, OPEC-i osasid liikmesriike, NAFTA liikmesriike küs. 3,4 lk. 37 2. Tv lk. 46-47 Lk. 32-33 iseseisvalt 1. Tuleta meelde, mis on SKT ja inimarenguindeks (HDI) 2. Eesti koht maailmas HDI järgi. 3. Kaart lk. 32 4. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: * inforiigid *uustööstusmaad (uusindustriaalmaad) *toorainemaad *vaesed riigid Iseloomusta neid lühidalt ja too iga rühma kohta mõni riik näiteks. 5.Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestil? Kas Eestit saab pidada infoühiskonnaks? Põhjenda oma vastust. Vt ka seda! MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info
Transport 3. Haridus (tervishoid ja turism ka need, mis sobivad ning jäävad kergesti meelde) Ajaloo vältel on eksisteerinud/eksisteerivad ühiskonnad ära jaotatud hõive järgi (ehk pmst alguses oli esmasektor/agraarühiskond üli oluline ja hästi pikka aega, siis tööstussektor/tööstusühiskond nii umbes 2 sajandit, ja siis alates 20.saj teiselt poolelt muutus oluliseks teenindussektor/infoühiskond) Infoühiskonnale omased jooned/tunnused: a) Põhirõhk on teenindusel b) Vaimne töö c) Veokulud on väiksed d) Globaalse ulatusega majandussüsteemid ---------- RVE ehk rahvusvaheline ettevõte (ehk hargmaine ettevõte ehk transnatsionaalne ettevõte)- firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel
tegevuspiirkond (rahvusvahelised firmad) veokulud suured väikesed osalemine üksteisest globaalse maailmamajandu isoleeritud ulatusega ses majandussüsteemi majandussüsteemi d d ressursid maavarad informatsioon 13.Missugused infoühiskonnale iseloomulikud jooned on Eestis? IT valdkond e-kaubandus, e-tervis, e-valimised jne kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud personaalarvutite ja kooditehnika kasutamine 14.Miks ei saa pidada Eestit inforiigiks? põllumajandusega on hõivatud liiga palju inimesi majandusharude struktuur on kitsas äriteenuste osa peaks olema suurem meelelahutus ja sotsiaalteenuste osas on puudujääke 15.Miks tekkisid rahvusvahelised firmad? Too nende kohta näiteid.
ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduse maailmamajandus s Millistele infoühiskonnale omastele joontele vastab Eesti? 1. Suur osa elanikkonnast, üle 70%, on hõivatud teenindavas sektoris 2. Põllumajanduse osatähtsus nii rahvastiku hõives kui SKT-s on väike 3. Interneti/arvutite/mobiiltelefonide vms. Kasutajate hulk ühiskonnas on suur 4. Kõrge haridustase, palju kõrgharidusega inimesi ja väga madal kirjaoskamatute protsent (Kas üldse on?) 5. Kaasaegne rahvastiku tüüp, madal iive. 4 2
näinud on. Valetati miljonitele inimestele, kes ei ole harjunud meedias kõhklema. Mis võiks olla veel hirmsam näide meedia ohtlikkusest, kui seda on Iraagi sõda. Gruusia sõja ajal saime me tunda, mida tähendab erinev tõlgendus konflikti algusest ja erinevate osapoolte meediaväljaanded, miks ei kõhelda ka nüüd ühe üliriigi versioonis sõja algatajate kohta? Ja see kõik sai võimalikuks vaid tänu nüüdisaegsele infoühiskonnale, mille lipulaevaks on massimeedia, mida omakorda juhivad erinevad võimukandjad, kes soovivad näha vaid kasumit. Meediat, massidele suunatud, ehk siis massimeediat, kasutatakse inimeste vaoshoidmiseks, nende mõttemaailma ja arvamuse taltsutamiseks. Seda on vaja kas üliriikidele, erinevatele organisatsioonidele, ametiühingutele, suurettevõtetele või kellele iganes mõjuvõimsale tegurile meie ühiskonnas. Selles maailmas ei jää kohta tavainimesele, tõele või südametunnistusele
kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengule. 17. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Frank Webster võtab oma 1995. aastal ilmunud raamatus kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale, koondades need ühe keskse küsimuse alla: ,,Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?" Sellest seisukohast vaadates eristab ta viit põhilist aspekti, kuidas erinevad teoreetikud on defineerinud infoühiskonda: · tehnoloogiline · majanduslik · elukutseline · ruumiline · kultuuriline Websteri kriitiline küsimus: kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Kuidas mõõta IT levimise määra ja milline on see murdepunkt, millest edasi
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE a) Agraar-, industriaal- ja infoühiskonnale iseloomulikud jooned: b) Riikide arenguastet isel. näitajad: Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga,
Kasvas äriteenuste tähtsus, kõrghariduse ja ülikoolide olulisus. Üha suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega, mis omakorda tekitas turismi ja meelelahutustööstuse. 1973. aastal toimunud energia ja majanduskriis, naftakriis, energeetika ja keskkonnakaitse kulutuste suurenemine, arenenud maade nullilähedane majanduskasv kiirendasid läänes üleminekut infoühiskonnale. Vt. õpiku tabel lk. 16! Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine. Maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Selleks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd, rahvusvahelise kaubanudse liberaliseerumist
informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengul. 22. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Frank Webster võtab kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale, koondades need ühe keskse küsimuse alla: ,,Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?" Sellest seisukohast vaadates eristab ta viit põhilist aspekti, kuidas erinevad teoreetikud on defineerinud infoühiskonda: · tehnoloogiline · majanduslik · elukutseline · ruumiline · kultuuriline Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Majanduslik -
Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb mäletada, et siis toimus üleminek industriaalühiskonnalt infoühiskonnale (1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik! Sotsiaalfüüsikud lõid migratsiooni gravitatsiooni valemi (linnadevaheliste sõitude suund ja maht). Chicago faktorökoloogiline koolkond lõi faktoranalüüsi ehk komplekstunnuse koostamise lihttunnustest. Hägerstrand: uuenduste levik ruumis on sama mis x levik ruumis. Uus valdkond inimgeograafias: levikuprotsessid.
Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb mäletada, et siis toimus üleminek industriaalühiskonnalt infoühiskonnale (1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik! Sotsiaalfüüsikud lõid migratsiooni gravitatsiooni valemi (linnadevaheliste sõitude suund ja maht). Chicago faktorökoloogiline koolkond lõi faktoranalüüsi ehk komplekstunnuse koostamise lihttunnustest. Hägerstrand: uuenduste levik ruumis on sama mis x levik ruumis. Uus valdkond inimgeograafias: levikuprotsessid.
Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused: Kolonisaatorid olid loonud kaasaegse rahanduse, kehtestanud äriseadustiku, töötas kohalik ettevõtlus, hoolitseti tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood
· Oluline informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine · Suur tähtsus ,,külmal sõjal" o Mikroelektroonika o Lennundus o Kosmosetehnoloogia o Tuumatehnoloogia · Kasvas äriteenuste tähtsus · Kõrgharidus, ülikoolid muutusid olulisemaks · Turismi- ja meelelahutustööstus · 1973 energia- ja majanduskriis o kiirendas läänes üleminekut infoühiskonnale o arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedaseks Tehnoloogia areng · aurumasina ja raudtee leiutamine tootmise paigutamine paindlikum · linnad kasvasid metroo, rong võimalik äärelinnast kesklinna tööle sõita · auto leiutamine tootmise paigutamine veelgi paindlikum · lennukid, hiigellaevad tõuge globaliseerumisele
arengutegevuseks. 1.mikroelektroonika areng 2.lennunduse, kosmose- ja tuumatehnoloogia väljaarendamine 3.tähtsal kohal sõjanduslikud eesmärgid -arvutite ja interneti sünd 4.kasvas pandanduse raamatupidamise, õigusteeninduse, turunduse jt äriteenuste tähtsus. 5.Infotöötlus vajab haritud tööjõudu kõrghariduse olulisus 6.tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu, vaba aeg- turismi- ja meelelahutustööstuse areng 7.1970 energia-ja majanduskriis kiirendas üleminekut infoühiskonnale. NN. Naftakriis Osaliselt ajendatud võimaliku ökokatastroofi ohust ( globaalne saastumine, loodusvarade ammendumine ) järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedale, isegi miinustesse Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga. Ühiskonna arengu peamised jooned Peamised majandusharud Agraarajastu - põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus-hõive primaarsektoris
Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? Kuidas on võimalik, et rahvastiku hõivatus arengumaades ei erine statistiliselt oluliselt hõivatusest arenenud maades? Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid? Selgita näite abil mõistet elatusmajandus / turumajandus? Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Nimeta kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, oskab riike võrrelda arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsida erineva arengutaseme põhjusi; (Mõisted: sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks ja tema osaindeksid) Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset? Kumb näitaja iseloomustab riigi arengutaset paremini, kas SKT või inimarenguindeks
Maailma hakati jagama Põhjaks ja Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt põllumajandussaaduse või maavarade väljaveole. Arenenud tööstusriikides ehitati üles riiklik haridus-, tervishoiu ,-sotsiaalabi ,-ja ettevõtlussüsteem. Aastail 1950-1970 kerkisid nii läänes kui idas sajad tuhanded uued tööstusettevõtted ja tuhanded uued linnad. Linnarahvastiku osakaal tõusis kolmveerandini. Hakati arendama ka regionaalpoliitikat. Üleminek infoajastule Ettevalmistus infoühiskonnale minekuks algas 20. sajandi keskel. Tähtsamaks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine tootearendus ja uurimistegevus. Kasvas panganduse, äriteenuste , raamatupidamise ja turunduse tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikooli olulisus. Tekkis turismi-ja meelelahutustööstus. 1973. aastal toimunud energia-ja majanduskriis kiirendas läänes üleminekut infoajastule. Suurem tähelepanu energeetikale ja keskkonnakaitsele. ! Globaliseerumine !
Internet Galaxy: reflections on the Internet Business and Society“. Castellsi uusim raamat, „The Information Society and the Welfare State: The Finnish Model “, mille ta kirjutas koos Pekka Himaneniga, analüüsib Soome edu infoühiskonnana. (laiendada) Frank Webster ja infoühiskonna kriitika Frank Webster võtab oma 1995. aastal ilmunud raamatus „Theories of TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Information Society“ kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale, koondades need ühe keskse küsimuse alla: „Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?“ Sellest seisukohast vaadates eristab ta viit põhilist aspekti, kuidas erinevad teoreetikud on defineerinud infoühiskonda: • tehnoloogiline • majanduslik • elukutseline • ruumiline • kultuuriline Need kategooriad ei ole üksteist välistavad, kuid ometi on võimalik eristada rõhuasetusi erinevate teoreetikute töödes. Infoühiskond tehnoloogia kaudu
nused ning eelkõige info kogumise, töötlemise javeo hinnasummade tasakaal mingis ajavahe ja esitamisega seotud teenused ja tootmine - nn. mikus, nt. aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis uus majandus. 13 riik veab kaupu rohkem sisse kui välja. 125 info riik - riik, mis on oma elukorralduse kohan kaubanduse liberaliseerum ine - kaubanduspii- danud infoühiskonnale vastavaks. 13, 32 rangute, st. ennekõike tollide ja muude vaba infrastruktuur - hõlmab tootmissfääri teenindava kaubavahetust takistavate piirangute vähenda veonduse, teedeehituse, energeetika, side, vee mine. 18 varustuse, tootmisalase infoteeninduse jms. ning kergetööstus - manufaktuuritootmisest välja kas inimestele soodsaid elamis- ja tööolusid tagavate vanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus:
Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb. Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus
Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb. Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus
3. Tootmiskriis, mis tekkis ületootmis kartuses. Alaline defitsiit tarbekaupadest. 4. Suurele juhtimis süsteemile vaatamata oli majandus tegelikult juhitamatu. "Korstnasse kirjutamine" ja muu sarnane isetegevus. 5. Korruptsioon ja hariduse tähtsuse langus. SOTSIALISMI LANGUS. ÜLEMINEK TURUMAJANDUSSE Eriti ilmseks muutus sotsialistlike riikide mahajäämus kapitalistlikest 1960datel aastate teisest poolest. Kui enamarenenud riikides hakkas välja kujunema teenindus- ja infoühiskonnale omased jooned. Sotsialistlikud riigid jäid välja arvutite massilisest levikust. Arvutite juurutamisele oli vastu hiiglaslik, ülepaisutatud juhtimis aparaat ja ametnikkond ning totalitaarne süsteem ei saanud lubada info vaba ja kontrollimatut levikut. Koos mahajäämusega süvenes majanduslik sõltuvus enamarenenud kapitalistlikest riikidest. Tipptehnoloogia sisseostmine rasketööstuse tarvis. Suurenes teravilja ja muude toiduainete sisseostmineläänest. Nigel olukord tarbekaupadega.
annaabi.ee 
