· Vahel esineb reservuaardes divesiniksulfiidi, kuid kasutusel on meetodid, mis võimaldavad eemaldada 99%h2s-i geotermaalsest gaasist, mis maapinnale tuuakse. · Väike kogusco2 siiski paisatakse õhku teatud tüüpi jõujaamadde puhul, kuna see on reservuaarides looduslikult olemad, kuid see kogus on ainult 4% sellest kogusest mida paisatakse õhku jõujaamade poolt, mis töötavad fossiilsetel kütustel. Biomassienergia Biomassi kasutamisel energia tootmiseks on peamisteks probleemideks: · biomassi vähene kättesaadavus · mittekonventsionaalsetest biomassiressurssidest toodetud energia vähene · konkurentsivõime võrreldes teiste energiaressurssidega · hajaasustus Eestis ja sellest tingitud suhteliselt väike soojuskoormus · linnastunud aladel · kaugküttevõrkude (peamiselt väikeste) kohati väga suured kaod
· Mõjub halvasti jõe veereziimile Eeldused: · Suures koguses kiirestu liikuv vesi · Jõed · Vee vaba langemine Geotermaalenergia Eelised: · Mõju keskkonnale minimaalne · Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Puudused: · Kasutusala piiratud · Kulutused energiatootmisel suured · Energia tansportimine kulukas Eeldused: · Piirkond, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt · Sügavale maasse rajatud puuraugud Biomassienergia Eelised: · Kergesti kättesaadav · Aitab tõsta maapiirkondades tööhõivet, aitab kaasa piirkonna tööstuse arengule · Biomass on kodumaine kütus · Võimaldab metsa- ja põllumajanduse ning toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamist · Aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele Puudused: · Metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil · Kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel
keskkonda, energia tehnika kallis, saab kasutada toodetakse kohapeal ainult kus on vähe sademeid ning pikk päev ja päikesekiirgus on intensiivmne aastaläbi Biomassienergia (taastuv) Ohutu, prügi tarbitakse ära, Kallis toota, vähe ei saa osta,kraavid kasutusalasid, peab palju puhastatakse võsast töötlema, tooraine puudus Geotermaalenergia (taastuv) Ressurss piiramatu, Jaamade rajamine kallis ja maasoojust toodetava elektri keeruline, sooja auru ei saa
Puudused:avariioht,tuuma- santaazi oht,radioaktiivsed jäätmed, rajada kallis, vajab pidevat hooldust ja valvet. Vesi(5%)- elekter. Varud:kiirevooluliste,suureveehulgaga jõgede juures. Tootjad:Kanada,USA,, Brasiilia, Norra, Venemaa,Hiina. Eksportijad:Norra,Island. Eelised:keskkonna sõbralik, käigushoidmine odav,vajab vähe tööjõudu. Puudused: kallis rajada,veehoidlad ujutavad suure ala üle, veekogus sõltub kliimast,kalade rõnne on häiritud. Biomassienergia(alla 1%)-elekter,soojus. Varud-igal pool,prügilad jne. Tootjad:Jaapan,India,Saksamaa,Taani,Brasiilia,Indoneesia. Eelised: põleta- takse metaani,tööstusjääkide ärakasutamine. Puudused: maha raiutakse palju puid, energiakulu on väike. Tuuleenergia(2%)-elekter. Varud:piirkondades,kus tuule kiirus on üle 6m/s.Tootjad:USA, Taani, Hispaania,India,Saksamaa. Eelised:ei saasta vett ega õhku,jäätmeid ei teki, vajab vähe
Energia allikad Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades. Elektri transpordiks kasutatakse kõrget pinget. Taastuvad elektriallikad Tuuleenergia Veeenergia Biomassienergia Päikeseenergia Loodete energia Geotermaalenergia Päikeseenergia ning tema eelised ja puudused Kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. + kulub vähem kütet, Vaja rohkem maad,majad peavad olema paigutatud kindlate reeglite järgi Kasutatakse kemikaale. Tuuleenergia eelised ja puudused + Keskkonnasõbralik (saastaineid ei teki ) + Saab rajada tuuleparke Tuulekiiruse ajaline ebaühtus Tekib mürareostus Kasutus piirkond on piiratud
viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid. Mis on OPEC? OPEC'i riigid. Nafta: Paiknemine: Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venezuela, Katar, Lähis-Ida. Tootjad: Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada, Venezuela, Mehhiko
Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake.
edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja Põlevkivi probleemid Ammendub Tekitab müra ja haisu Veereziimi muutumine ja saastamine Jääkproduktid-tuhk,poolkoks Mürgised ained Aheraine mäed
tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks. Pilt tuulegeneraatorist Päikeseenergia ● Päikesepaneeli elemendid ehk päikesepatareid alustavad energia tootmist vähese valgusega. ● Päikesepaneelide suur eelis on peaaegu hooldusvaba süsteem. ● Neid on erinevates suurustes ning neid saab paigaldada katusele, seinale, maapinnale. ● Päikeseenergia on keskonnasäästlik taastuvenergia. Pilt päikesepaneelist Biomassienergia ● Bioenergiat saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisel. ● Bioenergiat on võimalik varustada, niiviisi ei saa selle energia kasutamine kunagi otsa. ● Bioenergiaga saab asendada teisi energiaallikaid. ● Bioenergia on väga keskkonnasõbralik taastuv energia. Puit, pilliroog, turvas Tuumaenergia miinused ● Tuumajaamade ehitamine on kõige kallim valdkond. ● Tuumajaamadest tekkinud jäätmed on ohtlikud
suletakse mitmed teenindusettevõtted vähenevad maksub kohalikele omavalitsustele Kildagaasi ja maakaasi erinevused (paiknemine, hankimine ja tootmise eripära) Kildagaas Maagaas Paiknemine Kiltkivi poorides settekivimites hankimine Tootmise eripära Võimalik sessioonselt Ei saa koguseid toota reguleerida Biomassienergia olemus ja toore Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. (puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas jne.) Energiavõsa 1. Võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi (paju), mille 2-3 aastaseid puitunud võrseid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. 2. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga 3
aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis esikohal puit. Selle osatähtsus primaarenergia bilansis oli 2000 aastal 11 %. Puidu kasutamisel on esikohal Pärnu- ja Tartumaa, järgnevad Harju-,
autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada tuumaenergia elektri tootmine tuumaelektrijaamades. termotuumaenergia kasutatakse vähe, vesinikpommides. päikeseenergia elektritootmiseks. Troopikas, lähistroopikas, kõrbetes. Teisesed energiavarad: tuuleenergia tuulegeneraatorites elektri tootmine.
täis on · Kuumaveeboiler paiguta- ge võimalikult tarbimis- koha lähedale Energiamärgistus. Transport · Ühistransporti, kergliikluse, raudtee- ja veetransporti energia- ja ruumikulu ühiku (tonnkilomeetri, reisija- kilomeetri) kohta on mitu korda väiksem kui maantee- ja õhutranspordil · Energiakulukamad transpordiliigid on maantee- ja õhutransport · Puhtamate ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt- tuule-, päikese-, hüdro- ja maasoojus- ja biomassienergia Kuidas vähendada inimeste sõltumist autodest? · Eelisarendada ühistransporti · Toetada jalgratta- ja muud kergliiklust · Asumeid kujundada nii, et inimesed ei vajaks oma igapäevasteks toimetusteks sõiduautot. · Koolid, lasteasutused, kaubanduskeskused ja teenindushooned tuleb rajada sinna, kus on juba hea ühistranspordi juurdepääs ja kuhu saavad paljud jalgsi või rattaga tulla. Autod · Autode ühiskasutus · Auto jagamine
ega tuumkütused. Nende kasutamine on küll võimalik, kuid praeguste tehnoloogiate juures veel liiga kallis (päikese-, tuule-, vee-energia jm). Esmased energiaallikad: Püsivad looduses muundumatuna.(Maa pöörlemise energia, Maa gravitatsioonienergia, Tuumaenergia, Termotuumaenergia) Teisesed energiaallikad: Tekivad Maa loodusprotsessides esmaste energiaallikate ühekordsel muundumisel.(Päikeseenergia, Vee-energia, Tuuleenergia Biomassienergia, Geotermaalne ehk maasisene energia, Loodete ja lainete energia) Kolmandased energiaallikad:Geoloogilises minevikus biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks.(Nafta, Maagaas, Kivi- ja pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas) ENERGIAMAJANDUS. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS. Milline on maagaasi ja nafta osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? Osatähtsus on suur nii maagaasil(28%), kui ka naftal(40%). Milline energiaressurss on tänapäeval peamine mootorikütuse tooraine? Nafta.
põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri ohtlikke gaase, mis suurendavad kliima soojenemist (kasvuhooneefekt) ja tekitavad happevihmasid · Fossiilseid kütuseid kasutatakse liiga palju · Mets kui taastuv loodusvara on ohus liigse metsaraie tõttu · Tuumaenergia tootmise käigus eraldub ohtlikku radioaktiivset kiirgust · Lahtine kaevandamine rikub loodust. 3 Nafta 37% Biomassienergia 4% Energia kasutamine maailmas Kivisüsi 25% Gaas 23% Vee-energia 3% Tuule ja päikeseenergia 0. 8 % Tuumaenergia 6% Energia kasutamine Eestis Põlevkikvi 95% Muu 3% Tuuleenergi a 2%
- Riigi aastate jooksul toodetud kaupade ja teenuste rahaline väärtus kokku. Ei arvestata väliskaubandust. - On ühekülgne näitaja. Inimarenguindeks Väljendab riigi majanduslikku heaolu. Sisaldab: - SKT-d - Haridustaseme näitajat - Keskmist eluiga Eesti on 2009 40. kohal 182 riigi seas. Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka. Energeetika Energiavarad Taastuvad - päikeseenergia - vee-energia - biomassienergia Taastumatu - nafta - maagaas - kivi- ja puusüsi - põlevkivi - turvas Energiamajandus tähendab - Energiavarade hankimine - Elektrienergia, soojuse ja kütuste tootmine - Energia, soojuse ja kütuse tarbijani juhtimine - Neid ühendavad mitmesugused äriteenused Erinevate energiaallikate osakaal maailmas - Nafta 40% - Gaas 28% - Kivisüsi 20% - Vee-energia 5% - Tuumaenergia 2% - Muu 2% Eesti energiaallikad - Põlevkivi - Turvas - Tuul - Vesi
-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põlevkivi, turvas põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate Uraanimaak küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia
4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas hundinui, põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade Uraanimaak
5.Kasutatakse kemikaale Esimest tüüpi energiaallikad 2.1. Tuuleenergia Eelised : 1.Keskkonnasõbralik(saastaineid ei teki ) 2.Tuul on kõigile tasuta 3.Saab rajada tuuleparke Puudused : ; Tuulekiiruse ajaline ebaühtus ; Tekib mürareostus ; On takistuseks lindude radadele ; Tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti ; Kasutuspiirkond piiratud 3.2 Biomassienergia Tavaliselt mõeldakse selle all materjali, mida energia saamiseks põletatakse või kääritatakse.Biomassina kasutatakse ka metsa-ja puidutööstuses,põllumajanduses,olmes, jm tekkivaid jäätmeid ja jääke . Kasutamise eelised : ; Taastuv energiallikas ; Vabaneb süsihappegaas põlemisel ; Kergesti kättesaadav ; Toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamine ; Aitab kaasa maakonnapiirkondade arengus
loodete perioodilisuse tõttu . Laineenergia · Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkemisel. · Lainete energiat tuleks koguda mere küllaltki suurelt pindalalt. · Lainete energia kasutamise võimalus on ajaliselt väga ebaühtlane. · Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate väikese-võimsuseliste objektide varustamiseks koostöös elektriakumulaatoritega. Biomassienergia · Bioenergia on biomassi või biomassi- saaduste põletamisel saadud energia. · Biomass koosneb kõikvõimalikust bioloogilisest materjalist puidust, sõnnikust, põllumajandusjäätmetest, selle saaduste hulka kuuluvad taimsed õlid, etanool ja anaeroobse lagunemise tulemusena tekkinud gaas. · Kõige tavalisem on biomassi põletamine vahetult soojuse saamiseks, kuid biomassi saab kasutada ka kütusena elektrienergia tootmisel turbiinide abil. Elektrijaamades kasutatavad energialiigid
bromassi muundumisel (taimed, loomad). Neid nim. taastumatuteks, sest juurde neid praktiliselt ei teki, seetõttu saavad nad otsa (nt: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlekivi, turvas). Energiavarusid saab jaotada ka traditsioonilisteks ja alternatiivseteks. · Traditsioonilised energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. · Alternatiivsed energiaallikad mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veesobivad tehnoloogiad või need on kallid. Nt: geotermaalne energia, tuule energia, päikese energia. Energiakandja on aine või nähtus, millest saab energiat toota (nt: kivisüsi). Lõuna riikide energia probleeme iseloomustab see, et raha saamise eesmärgil müüakse suur osa toorainest Põhja riikidele, mistõttu Lõuna riikides kasutatakse peamiselt traditsioonilisi energia varusi,
madalatemperatuurilne alla 90°C geotermaalenergia. · Eestis rakendatakse geotermaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil. 2010. aastal kasutas 26 riiki geotermalenergiat elektri tootmiseks. Peamine geotermaalenergiatootja on USA Biomassienergia saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. Hüdroelektrijaam * on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muudetakse elektrienergiaks.(Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel.) * Praegu töötab Eestis seitse üle 100 kW võimsusega hüdroelektrijaama ja mitu väga väikest hüdroelektrijaama. * Ehitatakse suurtele jõgedele, kus paisuga ülespaisatud vesi paneb langedes pöörlema
Turvas. 4. Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Põlevkivi, Turvas 5. Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist? Vulkaanid, tornaado- kuna inimesed ei oska neid kasutada. 6. Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Milliseid neist Eestis kasutatakse? Traditsioonilised – energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. Alternatiivsed – energiaallikad mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veesobivad tehnoloogiad või need on kallid. Nt: geotermaalne energia, tuuleenergia, päikese energia. Eestis kasutatakse tuuleenergiat, päikeseenergiat ja osaliselt ka geotermaal-energiat. 7. Tahkestest kütustest omab maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi. Põhjenda, miks see nii on? Kuna selle varusid on hetkel rohkem ning seda kasutatakse tööstus ja soojuse
41) Võrdle päikeseenergia ja tuuleenergia kasutamist a) Sarnasused: · Taastuv · Keskkonnasõbralik · Tasub ära väiksema tarbimise korral b) Erinevused: · Tuuleenergia on ööpäevaselt stabiilsem 42) Geotermaalenergia (maa siseenergia)kasutajad · Jaapan · USA · Itaalia · Island 43) Geotermaalenergia eelised/puudused +taastuv +/- lokaalselt kasutatav soojusenergiana 44) Biomassienergia kasutamine · Põhiliselt arenenud riikides soojusenergiaks
2. Elektri tootmisega 3. Kütuste tootmisega 4. Soojusenergeetikaga Energiavarud Energiavarud on loodusvarad või loodusnähtused, mida inimene tänapäeva tehnoloogiataseme juures suudab kasutada Energiavarud jagunevad: 1. Taastuvad 2. Taastumatud Taastuvad: 1. Päikeseenergia 2. Tuuleenergia 3. Prügienergia 4. Hüdroenergia 5. Lainete energia 6. Loodete energia (tõus ja mõõn) 7. Geotermaalenergia 8. Biomassienergia (puit jne) Taastumatud: 1. Fossiilsed kütused: - Nafta - Maagaas - Süsi (pruun- ja kivisüsi) - Põlevkivi - Turvas 2. Tuumakütused: - Uraan - Plutoonium Energiatehnoloogiad - arengusuunad 1. Traditsioonilised - On teatud riigis pikka aega kasutusel olnud tehnoloogiad ja ka mingi kindel energiavara, millest energiat saab
toitu vastavalt vähem. Väiksem tootmine tähendab kallimat toitu ja vaesematel inimestel on järjest raskem hankida oma igapäevast leiba. Toidutagavara väheneb ja vaesemad arengumaad on aldimad näljahädadele halvematel saagiaastatel. 19. Millest toodetakse biogaasi? biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist 20. Mis on energiavõsa? Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine. 21. Milleks saab kasutada geotermaalenergiat? Otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks 22. Peaksite loetelust ära tundma suurimad nafta, gaasi, kivisöe, tuumaenergia, tuule, geotermaalenergia, hüdroenergia tootjad riigid. Näide: Kas järgmised riigid: Hiina, USA, Austraalia, Venemaa, LAV, Saksamaa on suuremad a) Naftatootjad USA, Venemaa, Saudi-Araabia, Hiina, Mehhiko b) Gaasitootjad Venemaa, USA, Kanada, Suurbritannia
Metsadest saadakse toorainet ja energiat; nad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad ja kliimamuutuste leevendajad; mets on paljude liikide elupaigaks, metsad kaitsevad maapinda ja vett, võimaldavad puhkust, tagavad õhu kvaliteedi. 5. Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Traditsioonilised puit jm bioenergia, turvas, tahked kütused, nafta ja gaas. Alternatiivsed päikese-, vee- ja tuuleenergia; loodete energia ja geotermaalenergia, biomassienergia. 7. Maailma 5 olulisemat energiaprobleemi · Põhiliselt kasutatav nafta ja selle saadused on piiratud, saavad väidetavalt ca 50 aastaga otsa. · Rahvaarvu tõus ja keskklassi arvukuse tõus toob kaasa suureneud vajaduse energia järele · Keskkonnasaaste, kasvuhoonegaasid, mis põhjustatud fossiilsete kütuste kasutamisest · Maailma energiapoliitikas pole ühtsust · Tuumaenergia võiks rahuldada inimeste energiavajaduse, kuid on ohtlik
vältab inimeluga võrreldes väga pikka aega (tavaliselt miljoneid aastaid). nafta, maagaaas, põlevkivi. Alternatiivenergia - energia, mis ei ole toodetud traditsioonilisel viisil. päikse-, tuule-, geotermaalenergia. fossiilsed kütused miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas biomassienergia puidu, puidutöötlemise jäätmete, põllumajandussaaduste jäätmete (põhu) vms. Põlemisel vabanev energia. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel, prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Energiakriis - olukord, kus majanduse toimimiseks energiat ei jätku või on see liiga kallis. 2.Nimeta Maa agrokliimavöötmed ja milliseid on sealsed taimede põhikultuurid.
söeekspordiks. TUUMAENERGIA Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektritoodangust on prantsusmaa 78%, leedu 70%, slovakkia ja belgia 55% ja rootsi 50% TAASTUVAD ENERGIAD PÕHINEVAD: Päikeseenergia (soojusenergia ja elektrienergia) Hüdroenergia Laineenergia Tuuleenergia Geotermaalenergia Biomassienergia Üle poole igal aastal ehitatavatest uutest elektrijaamadest kasutab taastuvaid energiaid. HÜDROENERGIA Energia liik, kus energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel Saab muuta otse mehhaaniliseks energiaks ja elektrienergiaks Kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest Enamik reaalsest potentsiaalist asub Aasias ja Aafrika arengumaades SUURIMAD HÜDROENERGIA TOOTJAD: 1. hiina 2. kanada 3. brasiilia 4. USA 5
vähendada sõltuvust naftast ja maagaasist. · Eesmärk on keskkonnaküsimuste tõttu ka saastevaba alternatiivide, nagu vesi, tuule- ja päikeseenergia, samuti bioenergia ja maasoojusenergia, edendamine. · 2006. aasta lõpus võeti vastu taastuvenergia seadus, mille eesmärk on saavutada taastuvate energiaallikate energia tootmine Eestis aastaks 2016 8%. · Selle eesmärgi saavutamiseks on tuule- ja biomassienergia arendamiseks ja väikeste hüdroelektrijaamade (vähem kui 30 MW) arendamiseks vajalik vähemalt 3000 MW. Energia vormide suhtelised osatähtsused on hinnatud 2016. aastal: · Tuul umbes 70 protsenti · 16% biomassist · hüdroenergia 15 protsenti · päikeseenergia 1% ja · maasoojus 1%. · Seadus näeb ette maksusoodustusi teistes riikides. Valitsuse eelarveprogramm on 15 miljardit dollarit 2,5 miljardit dollarit. Argentina ühines 2009. aastal Rahvusvahelise
tugevasti kontsentreeritud). Kuna tegemist on minevikus kogunenud varude kulutamisega, saavad kolmandased energiavarud varem või hiljem otsa. V.IV. Teine liigitus jagab looduslikud energiavarad: traditsioonilised energiavarad nende otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline: kõik kolmandased energiavarad, veejõud, osa biomassi (puit), tuumaenergia; (peamiselt nafta & gaas) alternatiivsed energiavarad päikesekiirgus, tuule- & biomassienergia. VI. Energiaprobleemid Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on alati olnud üks kõige keskkonnasaastavamatest tegevustest. Nt. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks
................................................................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis • Mehaanilise energia saamiseks:
1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2. Biomassienergia tulevik Eestis 14 2.3. Hüdroenergia Eestis 14 2.3.1. Hüdroenergia eelised Eestis 14 2 2.3.2. Hüdroenergia tulevik Eestis 15 3. KÜSITLUS 15 3.1. Küsitluste vastuste analüüs 15 3.2
Eestis toodetakse 2017 aasta seisuga 309,96MW tuuleenegriat kuus ja kokku on 139 tuulikut üle Eesti (Tuuleenergia assotsiatsioon, 2016). Eelmise aasta kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 279 gigavatt-tundi ning taastuvenergia moodustas 13,5 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis, mis on ühe protsendi võrra vähem kui eelnenud kvartalis (Elering, 2016). Sinna statistikasse kuulub ka päikeseenergia, mida saadakse päikesepaneelide kaudu, veeenergia ja biomassienergia. Taastuvenergia tootmise protsent on märkimisväärselt suur. Eesti riik planeerib 2020 aastaks suurendada taastuvenergia tootmist ning tarbimist 25 protsendini. Kuna taastuvenergia tootmine ning tarbimine on Eestis populaarsust koguv ettevõtmine, siis lähiajal oleks loogiline edasine samm ehitada juurde tuuleparke ning püstitada järjekordseid tuulegeneraatoreid. Hetkel toodame energiat enamasti põlevkivist, mille kaevandamine vähendab meie maavarasi ning mille
odavneb iga aastaga ja läheneb ,,tavalise" energia hinnale. Viimane aga kindlalt iga päevaga tõuseb. See soodustab üha enam teiste allikate kasutuselevõttu. Alternatiivenergia ei saasta loodust, seega ei tule maksta saastemakset, mille lõppkokkuvõttes maksab tarbija ostes "tavalist" energiat ise kinni. KASUTATUD MATERJAL Viited http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taastuvad_energiaallikad_argo.htm http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroenergia http://et.wikipedia.org/wiki/Biomassienergia http://et.wikipedia.org/wiki/Geotermaalenergia Pildid http://212.47.219.162/dynamic/timg/d/d/ddbf2d61d689ec90aca43e55ea9fc22b.jpg http://beta.battleit.eu/wp-content/uploads/EWEA.jpg http://static1.visitestonia.com/images/10223/li1.jpeg http://www.sigmanhvacr.com/Portals/0/Images/IMGP1757.JPG
Eri riikides on kasutatavate energialiikide osatähtsus erinev, sõltudes nii kohalikest energiavarudest kui ka energiamajanduse ülesehituse ja talitlemise iseärasusest. Arenenud riikides kasutatakse elektrienergia tootmiseks üldjuhul mitmeid erinevaid energiaallikaid. Elektrienergiaga kauplemine on suhteliselt tagasihoidlik. Suurimad eksportijad on Prantsusmaa ja Kanada. Alternatiivne energia energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil. Biomassienergia - puidu või põllumajandusjääkide põletamisel. Energiamajandus majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise. Energiavarad loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Fossiilkütus miljonite aastatega maapõue või veekogude põhjas ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine. Geotermaalenergia maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia.
efektiivsem kasutamine. Oluline on ka nende kiire ümberpaigutamine ühest majandusharust teise juhul, kui majanduskonjuur muutub. Loodusressursid neid on peetud pikka aega esmaseks kasvuteguriks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Olulistemaks ressurssideks on põllumajanduslik maa ning energiakandijad (nafta, kivisüsi, maagaass), taastuvad energiaallikad (hüdro-, päikese-, tuule- ja biomassienergia). Füüsiline kapital pikka aega on seda peetud kõige olulisemaks majanduskasvu teguriks. Kapitali akumulatsiooni aluseks on investeeringud, mida saab jagada kahte gruppi. Siseallikad erasektori vabatahtlikud säästud ning maksupoliitika ja inflatsiooni abil mobiliseeritavad riiklikud säästud. Välisallikad välisabi ja -laenud ning välisinvesteeringud, samuti rahvusvahelise kaubanduse vahendusel saadavad ressursid.
küte, tööstustes. Soojusenergia suurimaks puuduseks on see, et seda pole mõtet 30 km kaugemale transportida. Elektrienergiat saab aga transportida suurte kauguste taha. Elektrit saab kasutada väga mitmekülgselt, seepärast muudetakse geotermaalenergia eelkõige elektrienergiaks. Kasutatakse eritüüpi geotermaalelektrijaamasid. Peamised GTE suurimad tootjad on USA, Filipiinid, Indoneesia. Islandil annab GTE suurema osa elektrienergiast. Biomass ja biogaas Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomasi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks piisavalt kuiv. Energiavõsa- võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi. Kasutatakse palju paju, sest see on kiirekasvuline ning seob kasvuperioodil sama palju süsihappegaasi kui selle sama palju biomassi põletamisel eraldub. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga. Biogaas ehk käärimisgaas on orgaanilise aine käärimisel tekkiv gaas
PILET12 1.Millised on elektrienergia tootmise peamised allikad? Taastuvad Taasutamatud päikeseenergia põlevkivi Tuuleenergia Nafta Hüdroenergia Kivi-ja pruunsüsi Geotermaalenergia (maa Uraanimaak siseenergia) Biokütus(puu,süsi,õled,sõnnik Maagaas ) biomassienergia turvas 2.Kuidas on energeetiline reostus seotud termodünaamika printsiipidega? Millega reostust vähendada? Entroopia väljendab ülekantava soojushulga suhet temperatuuriga. Mida kõrgem on temperatuur, seda raskem on toota kasutuskõlblikku energiat. Maa on suletud süsteem saateainetele. PILET13 1.Millised on Eesti ja ülemaailmse energeetika tähtsamad arengusuunad? Põlevkivi tohusemat kasutust põlevkivijaamade uuendamise teel. Põlevkivi tootmise laiendamist.
kulutama ja mille jaoks on piirkondades, taastuv EN allikas infrastruktuur juba Piiratud kasutuspiirkond olemas Üle 25% energiabilansist: Island, Täidetakse EL suured kulutused Filipiinid, Salvador, USA, Vahemereriigid, direktiivi tuuleparkide rajamiseks Jaapan lihtsamini Biomassienergia Tuuleenergia- Energiavoog ei ole pidev Arengumaades: isegi väärispuidust ka taastuv, (puudu tuul, puudub EN) Arenenud maades: puidujäägid, jätkusuutlik energiavõsa, saepuru Me ei kuluta Tuulikutel on vaja ruumi rahvuslikku Nisu levik maailmas loodusvara Eestis head Kaevurid kaotavad tööd võimalused- eeldused
6. gioenergia, päikeseenergia, tuuleenergia (punasega) · Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Riik ekspordib (2003 a seisuga): 1. raud 2. metaan 3. hüdroenergia 4. 5. geotermaalne energia 6. päikeseenergia 7. 8. tuuleenergia 9. muud energiajäägid 10. pikseenergia 11. biomassienergia 12. muu kütus Riik impordib (2007 a seisuga): 1. Naftat 97% 2. Erinevaid gaase 82% 3. Metalli 67% 4. Tuumaenergiat 52% 5. Pruunsütt 55% 6. Hüdro-, tuule-, päikeseenergiat 7% 7. Teised 24 · Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? 1. Mustaga kivisöest 2
jäätmeteke ja naftasaaste. Need soodustavad kliimamuutusi, kahjustavad looduslikke ökosüsteeme ja tehiskeskkonda ning mõjuvad kahjulikult inimtervisele. Sellepärast on vajalik hakata mõtlema tuleviku peale, et muutuda sellistest energiaallikatest vähem sõltuvaks. Lahenduseks on Taastuvenergia. See on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassienergia, biokütus laineteenergia, loodeteenergia ning maa siseenergia. Antud teema on valitud, kuna autor tunneb huvi taastuvenergia liikide ja nende kasutamise vastu. Selle tööga on soovitud anda ülevaade taastuvenergiast, samuti teavitada selle vajalikkusest ning kasulikkusest. Teema on maailmas, kaasaarvatud ka Eestis väga aktuaalne. Ühiskonnas levivad aga sellel teemal väga valed arusaamd ning eelarvamused. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid:
agraarpoliitika - põllumajanduspoliitika, kus põl tuurilist koostööd. 37 lumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigi- avalik sektor - ehk riiklik sektor, osa rahvamajan valitsused sunnitud oma põllumajandust toeta dusest, mille moodustavad riigi- ja omavalitsus- ma sisseveotollide, ekspordipreemiate ning ettevõtted ning fondid ja nende tegevus. 124 otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Ag biomassienergia - puidu, puidutöötlemise jäätme raarpoliitika meetmeteks on ka tootmise otsene te, põllumajandussaaduste jäätmete (põhu) vms. piiramine, maade söötijätmine ja talunikele too põletamisel vabanev energia. Bioenergiat toode dangu vähendamise eest preemiate maksmine, takse ka loomasõnniku biogaasistamisel, prügi agraarreform - põllumajandusliku tootmiskorral- mägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäät
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Endemism päriskodusus, mingile alale ainuomaste taksonite (endeemide) olemasolu. Rohke e. viitab ala isoleeritusele ja on selle regionaalse liigestamise aluseid. Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energiametsad, energiavõsad kultuurpuistud ja -põõsastikud, mida rajatakse biomassienergia saamiseks. E-d on taastuv ja keskkonda vähe saastav energiaallikas, mis tagab looduses loomuliku aineringe ja võimaldab fossiilkütuseid säästa. Energiavaru organismi kasvu- või töövõime, vaba energia, mis on talletunud organismi säilituskoes varuainena. Ökosüsteemi e. all mõistetakse harilikult ökosüsteemi biomassi (väljendatuna energiaühikuis), sest varem või hiljem saab see teiste organismide energia allikaks.
annaabi.ee 
