· Vahel esineb reservuaardes divesiniksulfiidi, kuid kasutusel on meetodid, mis võimaldavad eemaldada 99%h2s-i geotermaalsest gaasist, mis maapinnale tuuakse. · Väike kogusco2 siiski paisatakse õhku teatud tüüpi jõujaamadde puhul, kuna see on reservuaarides looduslikult olemad, kuid see kogus on ainult 4% sellest kogusest mida paisatakse õhku jõujaamade poolt, mis töötavad fossiilsetel kütustel. Biomassienergia Biomassi kasutamisel energia tootmiseks on peamisteks probleemideks: · biomassi vähene kättesaadavus · mittekonventsionaalsetest biomassiressurssidest toodetud energia vähene · konkurentsivõime võrreldes teiste energiaressurssidega · hajaasustus Eestis ja sellest tingitud suhteliselt väike soojuskoormus · linnastunud aladel · kaugküttevõrkude (peamiselt väikeste) kohati väga suured kaod
· Mõjub halvasti jõe veereziimile Eeldused: · Suures koguses kiirestu liikuv vesi · Jõed · Vee vaba langemine Geotermaalenergia Eelised: · Mõju keskkonnale minimaalne · Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Puudused: · Kasutusala piiratud · Kulutused energiatootmisel suured · Energia tansportimine kulukas Eeldused: · Piirkond, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt · Sügavale maasse rajatud puuraugud Biomassienergia Eelised: · Kergesti kättesaadav · Aitab tõsta maapiirkondades tööhõivet, aitab kaasa piirkonna tööstuse arengule · Biomass on kodumaine kütus · Võimaldab metsa- ja põllumajanduse ning toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamist · Aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele Puudused: · Metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil · Kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel
Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale üleujutuse ohtu Tuulee...
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Aus...
Energia allikad Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades. Elektri transpordiks kasutatakse kõrget pinget. Taastuvad elektriallikad Tuuleenergia Veeenergia Biomassienergia Päikeseenergia Loodete energia Geotermaalenergia Päikeseenergia ning tema eelised ja puudused Kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. + kulub vähem kütet, Vaja rohkem maad,majad peavad olema paigutatud kindlate reeglite järgi Kasutatakse kemikaale. Tuuleenergia eelised ja puudused + Keskkonnasõbralik (saastaineid ei teki ) + Saab rajada tuuleparke Tuulekiiruse ajaline ebaühtus Tekib mürareostus Kasutus piirkond on piiratud
viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid. Mis on OPEC? OPEC'i riigid. Nafta: Paiknemine: Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venezuela, Katar, Lähis-Ida. Tootjad: Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada, Venezuela, Mehhiko
Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake.
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja ...
tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks. Pilt tuulegeneraatorist Päikeseenergia ● Päikesepaneeli elemendid ehk päikesepatareid alustavad energia tootmist vähese valgusega. ● Päikesepaneelide suur eelis on peaaegu hooldusvaba süsteem. ● Neid on erinevates suurustes ning neid saab paigaldada katusele, seinale, maapinnale. ● Päikeseenergia on keskonnasäästlik taastuvenergia. Pilt päikesepaneelist Biomassienergia ● Bioenergiat saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisel. ● Bioenergiat on võimalik varustada, niiviisi ei saa selle energia kasutamine kunagi otsa. ● Bioenergiaga saab asendada teisi energiaallikaid. ● Bioenergia on väga keskkonnasõbralik taastuv energia. Puit, pilliroog, turvas Tuumaenergia miinused ● Tuumajaamade ehitamine on kõige kallim valdkond. ● Tuumajaamadest tekkinud jäätmed on ohtlikud
Energiaallikate skeem taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättet...
aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis esikohal puit. Selle osatähtsus primaarenergia bilansis oli 2000 aastal 11 %. Puidu kasutamisel on esikohal Pärnu- ja Tartumaa, järgnevad Harju-,
autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada tuumaenergia elektri tootmine tuumaelektrijaamades. termotuumaenergia kasutatakse vähe, vesinikpommides. päikeseenergia elektritootmiseks. Troopikas, lähistroopikas, kõrbetes. Teisesed energiavarad: tuuleenergia tuulegeneraatorites elektri tootmine.
täis on · Kuumaveeboiler paiguta- ge võimalikult tarbimis- koha lähedale Energiamärgistus. Transport · Ühistransporti, kergliikluse, raudtee- ja veetransporti energia- ja ruumikulu ühiku (tonnkilomeetri, reisija- kilomeetri) kohta on mitu korda väiksem kui maantee- ja õhutranspordil · Energiakulukamad transpordiliigid on maantee- ja õhutransport · Puhtamate ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt- tuule-, päikese-, hüdro- ja maasoojus- ja biomassienergia Kuidas vähendada inimeste sõltumist autodest? · Eelisarendada ühistransporti · Toetada jalgratta- ja muud kergliiklust · Asumeid kujundada nii, et inimesed ei vajaks oma igapäevasteks toimetusteks sõiduautot. · Koolid, lasteasutused, kaubanduskeskused ja teenindushooned tuleb rajada sinna, kus on juba hea ühistranspordi juurdepääs ja kuhu saavad paljud jalgsi või rattaga tulla. Autod · Autode ühiskasutus · Auto jagamine
ega tuumkütused. Nende kasutamine on küll võimalik, kuid praeguste tehnoloogiate juures veel liiga kallis (päikese-, tuule-, vee-energia jm). Esmased energiaallikad: Püsivad looduses muundumatuna.(Maa pöörlemise energia, Maa gravitatsioonienergia, Tuumaenergia, Termotuumaenergia) Teisesed energiaallikad: Tekivad Maa loodusprotsessides esmaste energiaallikate ühekordsel muundumisel.(Päikeseenergia, Vee-energia, Tuuleenergia Biomassienergia, Geotermaalne ehk maasisene energia, Loodete ja lainete energia) Kolmandased energiaallikad:Geoloogilises minevikus biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks.(Nafta, Maagaas, Kivi- ja pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas) ENERGIAMAJANDUS. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS. Milline on maagaasi ja nafta osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? Osatähtsus on suur nii maagaasil(28%), kui ka naftal(40%). Milline energiaressurss on tänapäeval peamine mootorikütuse tooraine? Nafta.
põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri ohtlikke gaase, mis suurendavad kliima soojenemist (kasvuhooneefekt) ja tekitavad happevihmasid · Fossiilseid kütuseid kasutatakse liiga palju · Mets kui taastuv loodusvara on ohus liigse metsaraie tõttu · Tuumaenergia tootmise käigus eraldub ohtlikku radioaktiivset kiirgust · Lahtine kaevandamine rikub loodust. 3 Nafta 37% Biomassienergia 4% Energia kasutamine maailmas Kivisüsi 25% Gaas 23% Vee-energia 3% Tuule ja päikeseenergia 0. 8 % Tuumaenergia 6% Energia kasutamine Eestis Põlevkikvi 95% Muu 3% Tuuleenergi a 2%
- Riigi aastate jooksul toodetud kaupade ja teenuste rahaline väärtus kokku. Ei arvestata väliskaubandust. - On ühekülgne näitaja. Inimarenguindeks Väljendab riigi majanduslikku heaolu. Sisaldab: - SKT-d - Haridustaseme näitajat - Keskmist eluiga Eesti on 2009 40. kohal 182 riigi seas. Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka. Energeetika Energiavarad Taastuvad - päikeseenergia - vee-energia - biomassienergia Taastumatu - nafta - maagaas - kivi- ja puusüsi - põlevkivi - turvas Energiamajandus tähendab - Energiavarade hankimine - Elektrienergia, soojuse ja kütuste tootmine - Energia, soojuse ja kütuse tarbijani juhtimine - Neid ühendavad mitmesugused äriteenused Erinevate energiaallikate osakaal maailmas - Nafta 40% - Gaas 28% - Kivisüsi 20% - Vee-energia 5% - Tuumaenergia 2% - Muu 2% Eesti energiaallikad - Põlevkivi - Turvas - Tuul - Vesi
-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põlevkivi, turvas põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate Uraanimaak küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia
4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas hundinui, põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade Uraanimaak
5.Kasutatakse kemikaale Esimest tüüpi energiaallikad 2.1. Tuuleenergia Eelised : 1.Keskkonnasõbralik(saastaineid ei teki ) 2.Tuul on kõigile tasuta 3.Saab rajada tuuleparke Puudused : ; Tuulekiiruse ajaline ebaühtus ; Tekib mürareostus ; On takistuseks lindude radadele ; Tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti ; Kasutuspiirkond piiratud 3.2 Biomassienergia Tavaliselt mõeldakse selle all materjali, mida energia saamiseks põletatakse või kääritatakse.Biomassina kasutatakse ka metsa-ja puidutööstuses,põllumajanduses,olmes, jm tekkivaid jäätmeid ja jääke . Kasutamise eelised : ; Taastuv energiallikas ; Vabaneb süsihappegaas põlemisel ; Kergesti kättesaadav ; Toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamine ; Aitab kaasa maakonnapiirkondade arengus
Energia tootmine Hüdroenergia · Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. · Hüdroelektrijaama energiaallikaks on liikuv vesi. · Tavaliselt ehitatakse hüdroelektri- jaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektri- generaatoritega · Ehitamine on aeganõudev ja kulukas Päikeseenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast . · Päikese ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes 1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile. · Tegelikult maapinnale langeva päikese kiirguse intensiivsus sõltub kellaajast, öö ja päeva vaheldumisest, pilvisusest, õhu keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne. · Päikeseenergia kasutatakse koostöös teiste energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis, kui päike ei paista või kui tarbijate vajadus on suurem kui päikesekiirgus anda suudab. So...
bromassi muundumisel (taimed, loomad). Neid nim. taastumatuteks, sest juurde neid praktiliselt ei teki, seetõttu saavad nad otsa (nt: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlekivi, turvas). Energiavarusid saab jaotada ka traditsioonilisteks ja alternatiivseteks. · Traditsioonilised energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. · Alternatiivsed energiaallikad mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veesobivad tehnoloogiad või need on kallid. Nt: geotermaalne energia, tuule energia, päikese energia. Energiakandja on aine või nähtus, millest saab energiat toota (nt: kivisüsi). Lõuna riikide energia probleeme iseloomustab see, et raha saamise eesmärgil müüakse suur osa toorainest Põhja riikidele, mistõttu Lõuna riikides kasutatakse peamiselt traditsioonilisi energia varusi,
ROHELINE ENERGIA Koostasid: Stina Rebecca Pettai ja Kristina Stradomskaja Mis on ? ... taastuvate energiaallikate baasil toodetud energia. (tavaliselt elektrienergia). 2011. aasta andmetel, oli Eestis ainult ~5000 klienti, kes tarbisid Rohelist Energiat. Peamised rohelise energia tarbijad Tallinnas on SEB pank , Rocca Al Mare kaubanduskeskus ja ka Eesti Energia ise tarbib oma 12 kontoris rohelist energiat. Tarbimine ·Rohelise Energia hind on tavaelektrist kallim ·Kodutarbijate seas levinuimas Kodu 1 paketis on hinnaerinevus 1,16 eurosenti/kWh ehk ligi 12%. · taastuvenergiate kasutamine möödunud 6-7 aasta jooksul kasvanud 60% · moodustades juba 33% maailma elektritarbimisest Päikeseenergia Eestis toodetakse aastas keskmiselt 1030 kWh elektrit Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Pe...
Turvas. 4. Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Põlevkivi, Turvas 5. Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist? Vulkaanid, tornaado- kuna inimesed ei oska neid kasutada. 6. Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Milliseid neist Eestis kasutatakse? Traditsioonilised – energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. Alternatiivsed – energiaallikad mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veesobivad tehnoloogiad või need on kallid. Nt: geotermaalne energia, tuuleenergia, päikese energia. Eestis kasutatakse tuuleenergiat, päikeseenergiat ja osaliselt ka geotermaal-energiat. 7. Tahkestest kütustest omab maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi. Põhjenda, miks see nii on? Kuna selle varusid on hetkel rohkem ning seda kasutatakse tööstus ja soojuse
41) Võrdle päikeseenergia ja tuuleenergia kasutamist a) Sarnasused: · Taastuv · Keskkonnasõbralik · Tasub ära väiksema tarbimise korral b) Erinevused: · Tuuleenergia on ööpäevaselt stabiilsem 42) Geotermaalenergia (maa siseenergia)kasutajad · Jaapan · USA · Itaalia · Island 43) Geotermaalenergia eelised/puudused +taastuv +/- lokaalselt kasutatav soojusenergiana 44) Biomassienergia kasutamine · Põhiliselt arenenud riikides soojusenergiaks
2. Elektri tootmisega 3. Kütuste tootmisega 4. Soojusenergeetikaga Energiavarud Energiavarud on loodusvarad või loodusnähtused, mida inimene tänapäeva tehnoloogiataseme juures suudab kasutada Energiavarud jagunevad: 1. Taastuvad 2. Taastumatud Taastuvad: 1. Päikeseenergia 2. Tuuleenergia 3. Prügienergia 4. Hüdroenergia 5. Lainete energia 6. Loodete energia (tõus ja mõõn) 7. Geotermaalenergia 8. Biomassienergia (puit jne) Taastumatud: 1. Fossiilsed kütused: - Nafta - Maagaas - Süsi (pruun- ja kivisüsi) - Põlevkivi - Turvas 2. Tuumakütused: - Uraan - Plutoonium Energiatehnoloogiad - arengusuunad 1. Traditsioonilised - On teatud riigis pikka aega kasutusel olnud tehnoloogiad ja ka mingi kindel energiavara, millest energiat saab
toitu vastavalt vähem. Väiksem tootmine tähendab kallimat toitu ja vaesematel inimestel on järjest raskem hankida oma igapäevast leiba. Toidutagavara väheneb ja vaesemad arengumaad on aldimad näljahädadele halvematel saagiaastatel. 19. Millest toodetakse biogaasi? biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist 20. Mis on energiavõsa? Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine. 21. Milleks saab kasutada geotermaalenergiat? Otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks 22. Peaksite loetelust ära tundma suurimad nafta, gaasi, kivisöe, tuumaenergia, tuule, geotermaalenergia, hüdroenergia tootjad riigid. Näide: Kas järgmised riigid: Hiina, USA, Austraalia, Venemaa, LAV, Saksamaa on suuremad a) Naftatootjad USA, Venemaa, Saudi-Araabia, Hiina, Mehhiko b) Gaasitootjad Venemaa, USA, Kanada, Suurbritannia
Ekstensiivne põllumajandus põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, suuremad tootmiskulud; toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks kõrge toodangu maht väikeselt maa-alalt, rohke väetiste, investeeringute ja tööjõu abil. Ökoloogiline ehk mahepõllundus põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid minimaalselt või üldse mitte. Muldade erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ärakanne, mis vähendab oluliselt mullaviljakust, sest kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad. Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Veereziim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, so...
10. klassi geograafia III kursuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Selgita mõisted Ekstensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta. intensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab suur tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta; põhineb arenenud tehnoloogia ja arvukate äriteenuste kasutamisel. ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllumajandus. Kuna saagikus on üldjuhul väiksem, on mahepõllumajanduse tooted kallimad. muldade erosioon - materjali ärakanne vooluvete, tuule, liustike, lainete kulutava tegevuse tagajärjel. Veeringe - vee ringkäik maakeral maailmamere, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel. Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, l...
söeekspordiks. TUUMAENERGIA Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektritoodangust on prantsusmaa 78%, leedu 70%, slovakkia ja belgia 55% ja rootsi 50% TAASTUVAD ENERGIAD PÕHINEVAD: Päikeseenergia (soojusenergia ja elektrienergia) Hüdroenergia Laineenergia Tuuleenergia Geotermaalenergia Biomassienergia Üle poole igal aastal ehitatavatest uutest elektrijaamadest kasutab taastuvaid energiaid. HÜDROENERGIA Energia liik, kus energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel Saab muuta otse mehhaaniliseks energiaks ja elektrienergiaks Kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest Enamik reaalsest potentsiaalist asub Aasias ja Aafrika arengumaades SUURIMAD HÜDROENERGIA TOOTJAD: 1. hiina 2. kanada 3. brasiilia 4. USA 5
vähendada sõltuvust naftast ja maagaasist. · Eesmärk on keskkonnaküsimuste tõttu ka saastevaba alternatiivide, nagu vesi, tuule- ja päikeseenergia, samuti bioenergia ja maasoojusenergia, edendamine. · 2006. aasta lõpus võeti vastu taastuvenergia seadus, mille eesmärk on saavutada taastuvate energiaallikate energia tootmine Eestis aastaks 2016 8%. · Selle eesmärgi saavutamiseks on tuule- ja biomassienergia arendamiseks ja väikeste hüdroelektrijaamade (vähem kui 30 MW) arendamiseks vajalik vähemalt 3000 MW. Energia vormide suhtelised osatähtsused on hinnatud 2016. aastal: · Tuul umbes 70 protsenti · 16% biomassist · hüdroenergia 15 protsenti · päikeseenergia 1% ja · maasoojus 1%. · Seadus näeb ette maksusoodustusi teistes riikides. Valitsuse eelarveprogramm on 15 miljardit dollarit 2,5 miljardit dollarit. Argentina ühines 2009. aastal Rahvusvahelise
tugevasti kontsentreeritud). Kuna tegemist on minevikus kogunenud varude kulutamisega, saavad kolmandased energiavarud varem või hiljem otsa. V.IV. Teine liigitus jagab looduslikud energiavarad: traditsioonilised energiavarad nende otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline: kõik kolmandased energiavarad, veejõud, osa biomassi (puit), tuumaenergia; (peamiselt nafta & gaas) alternatiivsed energiavarad päikesekiirgus, tuule- & biomassienergia. VI. Energiaprobleemid Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on alati olnud üks kõige keskkonnasaastavamatest tegevustest. Nt. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMIS VÕIMALUSED EESTIS referaat Mare Valg k-12b pärnu 2014 sisukord Alternatiivenergia üldiselt..................................................................................................3 Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis..................................................................3 Tuuleenergia Eestis...........................................................................................................3 Hüdroenergia eestis..........................................................................................................4 Hüdroenergia toodang Eestis............................................................................................4 Biokütus.....................................................................................................................
1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2. Biomassienergia tulevik Eestis 14 2.3. Hüdroenergia Eestis 14 2.3.1. Hüdroenergia eelised Eestis 14 2 2.3.2. Hüdroenergia tulevik Eestis 15 3. KÜSITLUS 15 3.1. Küsitluste vastuste analüüs 15 3.2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä15KÕ TUULEENERGIA JA TUULEPARGID EESTIS essee Koostaja: Kairi Tetlov Juhendaja: Ain Suurkaev, MA MÕDRIKU 2017 Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia, tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte menetletakse, mis näitab, et Eestis mõeldakse palju taastuvenergia kasutamise ning potentsiaali peale. Mis täpsemalt on tuuleenergia ning kuidas ja kui ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 12 Oliver Kikas ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud looduslike energiaallikate kõrvalt viivitamatult arendama välja võimsama energiasaadusega tehnoloogiaid...
ENERGIAMAJANDUS 1.Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energiamajandus mõjutab teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Suurem osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Ainuüksi USA kasutab ära 35% kogu maailma energiatoodangust. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või ku...
IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG 1. Majandusareng, majanduskasv, struktuurimuutused majanduses. Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus. Sissetulekute kasvades väheneb tarbimiskorvis esmatarbekaupade osatähtsus, nõudluse suhteline vähenemise alandab nende hinda ning vähendab esmatarbekaupade tootmise kasulikkust. Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta....
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see tegevus mõjutab nii ...
PILET12 1.Millised on elektrienergia tootmise peamised allikad? Taastuvad Taasutamatud päikeseenergia põlevkivi Tuuleenergia Nafta Hüdroenergia Kivi-ja pruunsüsi Geotermaalenergia (maa Uraanimaak siseenergia) Biokütus(puu,süsi,õled,sõnnik Maagaas ) biomassienergia turvas 2.Kuidas on energeetiline reostus seotud termodünaamika printsiipidega? Millega reostust vähendada? Entroopia väljendab ülekantava soojushulga suhet temperatuuriga. Mida kõrgem on temperatuur, seda raskem on toota kasutuskõlblikku energiat. Maa on suletud süsteem saateainetele. PILET13 1.Millised on Eesti ja ülemaailmse energeetika tähtsamad arengusuunad? Põlevkivi tohusemat kasutust põlevkivijaamade uuendamise teel. Põlevkivi tootmise laiendamist.
kulutama ja mille jaoks on piirkondades, taastuv EN allikas infrastruktuur juba Piiratud kasutuspiirkond olemas Üle 25% energiabilansist: Island, Täidetakse EL suured kulutused Filipiinid, Salvador, USA, Vahemereriigid, direktiivi tuuleparkide rajamiseks Jaapan lihtsamini Biomassienergia Tuuleenergia- Energiavoog ei ole pidev Arengumaades: isegi väärispuidust ka taastuv, (puudu tuul, puudub EN) Arenenud maades: puidujäägid, jätkusuutlik energiavõsa, saepuru Me ei kuluta Tuulikutel on vaja ruumi rahvuslikku Nisu levik maailmas loodusvara Eestis head Kaevurid kaotavad tööd võimalused- eeldused
erinevad taastuvad energiaallikad (oranziga) 6. gioenergia, päikeseenergia, tuuleenergia (punasega) · Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Riik ekspordib (2003 a seisuga): 1. raud 2. metaan 3. hüdroenergia 4. 5. geotermaalne energia 6. päikeseenergia 7. 8. tuuleenergia 9. muud energiajäägid 10. pikseenergia 11. biomassienergia 12. muu kütus Riik impordib (2007 a seisuga): 1. Naftat 97% 2. Erinevaid gaase 82% 3. Metalli 67% 4. Tuumaenergiat 52% 5. Pruunsütt 55% 6. Hüdro-, tuule-, päikeseenergiat 7% 7. Teised 24 · Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? 1. Mustaga kivisöest 2
jäätmeteke ja naftasaaste. Need soodustavad kliimamuutusi, kahjustavad looduslikke ökosüsteeme ja tehiskeskkonda ning mõjuvad kahjulikult inimtervisele. Sellepärast on vajalik hakata mõtlema tuleviku peale, et muutuda sellistest energiaallikatest vähem sõltuvaks. Lahenduseks on Taastuvenergia. See on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassienergia, biokütus laineteenergia, loodeteenergia ning maa siseenergia. Antud teema on valitud, kuna autor tunneb huvi taastuvenergia liikide ja nende kasutamise vastu. Selle tööga on soovitud anda ülevaade taastuvenergiast, samuti teavitada selle vajalikkusest ning kasulikkusest. Teema on maailmas, kaasaarvatud ka Eestis väga aktuaalne. Ühiskonnas levivad aga sellel teemal väga valed arusaamd ning eelarvamused. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid:
agraarpoliitika - põllumajanduspoliitika, kus põl tuurilist koostööd. 37 lumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigi- avalik sektor - ehk riiklik sektor, osa rahvamajan valitsused sunnitud oma põllumajandust toeta dusest, mille moodustavad riigi- ja omavalitsus- ma sisseveotollide, ekspordipreemiate ning ettevõtted ning fondid ja nende tegevus. 124 otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Ag biomassienergia - puidu, puidutöötlemise jäätme raarpoliitika meetmeteks on ka tootmise otsene te, põllumajandussaaduste jäätmete (põhu) vms. piiramine, maade söötijätmine ja talunikele too põletamisel vabanev energia. Bioenergiat toode dangu vähendamise eest preemiate maksmine, takse ka loomasõnniku biogaasistamisel, prügi agraarreform - põllumajandusliku tootmiskorral- mägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäät
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Endemism päriskodusus, mingile alale ainuomaste taksonite (endeemide) olemasolu. Rohke e. viitab ala isoleeritusele ja on selle regionaalse liigestamise aluseid. Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energiametsad, energiavõsad kultuurpuistud ja -põõsastikud, mida rajatakse biomassienergia saamiseks. E-d on taastuv ja keskkonda vähe saastav energiaallikas, mis tagab looduses loomuliku aineringe ja võimaldab fossiilkütuseid säästa. Energiavaru organismi kasvu- või töövõime, vaba energia, mis on talletunud organismi säilituskoes varuainena. Ökosüsteemi e. all mõistetakse harilikult ökosüsteemi biomassi (väljendatuna energiaühikuis), sest varem või hiljem saab see teiste organismide energia allikaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
