Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.1 Põhjavesi....................................................................................................... 4 2.1 Tavapärane lähenemisviis............................................................................. 7 4
või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. 3. Selgita mõisted: · Linnastus ehk aglomaratsioon - omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja. · Megalopolis ehk hiidlinn suurlinnaline ala, mis moodustab linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 4. Mida tähendab BosWash? (Boston + Washington) ligi 50 miljoni elanikuga regioon USA's. 5. Nimeta linnastumisega kaasnevad probleemid. Õhu saastumine, maastiku hävimine, ummikud, puhta vee puudus, müra ja prügi. 6. Nimeta Eesti suuremad linnad. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Viljandi ja Rakvere. 7. Mis on slumm? Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.
Aglromeratsioon e. linnastu inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule. Demograafiline üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga. Eeslinnastumine inimeste elama asumine suurlinnade lähiümbrustesse. Geograafiline segregatsioon elanikkonna kontsentratsioon tunnuste alusel. Megalopolis suur linnade ala, mis moodustav linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafiline arengu etapp, mida iseloomustav madal sündimus ja suremus. Kvoot Rändajate sisse või väljarändel kehtestatud kindel piirang. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm.
Sotsiaal-majanduslikud tegurid Arenenud riigid ja piirkonnad, kus on suur töökohtade valik ja kõrged palgad meelitavad aina uusi inimesi juurde. Näiteks USA-sse, Saksamaale, Suurbritanniasse suundub igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Ka riigi sees liiguvad inimesed majanduslikult paremal järjel olevatesse piirkondadesse. Näiteks Lõuna-Itaaliast Põhja-Itaaliasse. Poliitilised Kodusõjad (näiteks Darfuri konflikt Sudaanis) põhjustavad suurte masside rännet teistesse riikidesse. Ajaloolised tegurid Paljudest piirkondadest, mis on juba ammustest aegadest tihedama asustusega on nüüdseks kujunenud arenenumad alad Pinnamood Tasandikud, eriti madalikud on väga tihedalt asustatud, näiteks Holland, Belgia, Bangladesh jt. Elamiseks on vähesobivad kõrgmäestikud, kus on järsud nõlvad, kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisaval...
On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine protsess, mille käigus inimesed asuvad elama linnadesse. Kesmine linnastumine maailmas on 47%
ettevõtete ja töötajate hulk. Demograafiline plahvatus Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri
kaugematesse maapiirkondadesse. 21.saj. oli Euroopa riikides kujunenud väga erinev olukord: on riike, kus inimesed lahkuvad linnast maale ja riike, kus inimesed suunduvad maalt linna. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku, moodustades linnastuid ehk algomeratsioone. Linnastu talitleb tervikliku regioonina, olles seotud inimeste igapäevase töö, äri ja muude sõitudega. Suurimate linnastute raadius on praeguseks kasvanud üle saja km. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Tokaido (Jaapan) ja Boshwash (USA) megalopoliste piirkond on enamvähem laiuliselt asustatud üle 600km ulatuses. Linakeskusega on seotud ka lähedasemad maapiirkonnad, kust elanikud linna tööle käivad. Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nimetatakse linnaregiooniks. Hiidlinnad jalinnastud, maailmalinnad. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud
haridusinvesteeringuid. Negatiivne mõju sihtriigile: suureneb tööpuudus, kasvab kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus. Arenenud riikides kolitakse järjest enam linnast välja, aga arenguriikides vastupidi. Hiidlinn ehk megalopolis on suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Ülelinnastumine on linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Aglomeratsioon on inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Linnastu ehk aglomeratsioon on funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad või asulad. Territoriaalne segregatsioon on see, kui inimesed kogunevad erinevatesse kohtadesse seisuste järgi.
Paljud talud ja külad kaovad. Lõppjärk: Rahvaarv enam ei kasva. Küla inimesed hakkavad käima linnas tool, küladesse asub elama linlasi. Ülelinnastumine kui linnadesse asub rohkem maarahvastikku, kui linnad suudavad rakendada. Põhja riigid suuri linnu ja linnastuid on väga palju, väikelinnad on lülitatud linnastutesse. Kasvavad eeslinnad. Ülelinnastumist esineb harva. Riigid muutuvad üheks suureks linnastuks või linnastute liiduks. Arengumaad: Ladina-Ameerika palju ülerahvastumist, linnadevõrk hõre. Lõuna- ja Kagu Aasia tihe linnadevõrk, tekib vähe uusi linnu, ülelinnastumist vähe. Must Aafrika linnad noored, linnu vähe. Linnarahvast vähe, kuid pealinnad on ülerahvastatud. Ümberasumine toimub kiiresti.
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik.
laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest. Aglomeratsioon e linnastu on lähestikku paiknevate ja ühtse tervikuna toimivate linnade kogum. Megapolis ehk hiidlinn on linnastute kokkukasvamisel tekkinud suur linnaline ala nt. Boshwash, Tokaido Rahvastiku paiknemist mõj. tegurid: loodustingimused (pinnamood, kliima), teedevõrk, ligipääsetavus, maavarad, mullad, ajalooline tegur, majanduslik arengutase.
rahvastikust protsentides. 9. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. 10. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon - väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse 11. Linnastu ehk aglomeratsioon - funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad 12. Hiidlinn ehk megalopolis - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 13. Globaalne võrk - moodustub üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskustest /New York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Moskva jt./ 14. Ülelinnastumine - linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. 15
linnade teke. Kujunesid välja ka miljonilinnad. Linnades elas 50% inimestest. II periood: 20 saj. esimene pool. Uute linnade teke aeglustus, jätkus suurlinnade kasvamine. Arenesid välja linna lähedased asulad ning kasvasid kokku põhilinnaga. Linnastumise tase tõusis 70-80%-ni. Infoühiskond Need portsessid algasid Lääne-Euroopa ja P-Ameerikas 20saj. viimasel veerandil. Hakkab toimuma vastulinnastumine. Suur linnastute teke. Lähestikku paiknevad linnad kasvavad kokku. Hiidlinnade teke. 9. Linnade sisestruktuuri osad. 1. Kesklinn koosneb 2-est valdkonnast ajalooline ja äripiirkond. Euroopas linna süda on vanalinn ja teda ümbritseb äripiirkond. P-Ameerikas äärelinn ja vanalinn segunenud. 2. Elamurajoonid paiknevad grupiti moodustades korterelamute või villade rajoone. 3. Eeslinnad, kuhu on koondunud tööstus, suured kaubanduskeskused ja lennujaamad.
Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi Enamikus riikides on linnalise ja maalise asula piiritlemine linna rahvastiku osakaal kogu rahvastikust protsentides Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus enamik rahvastikust töötab tööstuses või teeninduses. MÕISTED. Leia mõistele vastus ning too igale mõistele näide järele Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa 6. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonna- probleemidest lk 64 Arenenud riigid Arengumaad Linnarahvastiku Aeglane Kiire osatähtsus, kasvutempo Kasvutegurid Arenenud riigid Arengumaad Linnastumisega Elanike suundumine maalt Rahvaarvu kiire kasv loomuliku
Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puudub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest. Megapolis ehk hiidlinn on linnastute kokkukasvamisel tekkinud suur linnaline ala nt. Boshwash, Tokaido
Lõuna riikides on kõrge loomulik iive . Suurte linnade ümbrust kujundavad aga ebasanitaarsed agulid . Seal elavad vaesed kes on tulnud maalt linna paremat töökohta otsima . Aga see pole leevendanud maapiirkondade probleeme .Põhjus on , et maal on endiselt kõrge sündimus. Kolmas etapp 20 saj keskpaik · Linnaelanike arv kasvab · Kiire linnastumine Lõuna riikides · Linnades elab 41% ja järgneva paari aastakümne jooksul tõusis 50% · Iseloomustab linnastute ja megalopoliste areng Megalopolis ehk hiidlinn- on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum Nt: Tokyo 35,10 mln , New York 21,35 mln , Soul 21,35 mln Linna tagamaa on linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond .
Ameerikas, Lääne- Euroopa riikides · Iseloomulik praegu Põhja riikidele (suurema sissetulekuga inimesed) Vastulinnastumine e. kontraurbanisatsioon · Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse · Nähtus tekkis 1980a · Linnastu e. aglomeratsioon rühm lähedal asuvaid linnu, asulaid, mis kasvavad kokku. Neid seovad tihedad majandus jm. sidemed (Nt. Tallinna linnastu) · Hiidlinn e. megalopolis hiiglaslik linnastute kogum (Nt. Tokaido (Tokyo- Osaka) Jaapanis, Boshwash (Boston Washington) USA-s) Hiidlinnade paiknemine tänapäeval Hiidlinnad Põhja ja Lõuna riikides -muutused Linnastumine arengumaades · Algas 20 saj II poolel · 90% linnarahvastiku kasvust toimub arengumaade arvel · Tekib ülelinnastumine kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv · Tekivad slummid e. agulid · Majanduslikud, sotsiaalsed, keskkondlikud probleemid SLUMMID
· vahemereäärsed linnad (Pisa, Veneetsia) Tööstusühiskonnas kasvasid asulad torimiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakenda,osega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände. Eeslinnastumise - linlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Lähestikku asuvad linnas kasvavad kokku, moodustades linnastuid. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Linnarahvastik kasvab arengumaades kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sissrände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub praegu kiire industrialiseerumine. Ülelinnastumine nimetatakse demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu. Põllumajandusajastu linnas avalikud asustused (kirik, kool), teenindus (turg). Iseloomulikud olid kitsad tänavad
Industriaalajastu linnad Miljonilinnadeks said New York Linnades arenes tööstus Kiire linnastumine Tehnika rakendamine maal tööviljakus tõusis. Eeslinnastumine suburbanisatsioon linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid Vastulinnastumine - kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Tekivad aglomeratsioonid ehk linnastud linnade kogumid. Hiidlinn ehk megalopolis moodustub linnastute kasvades ja kokku kasvades. Arenenud riikides elab linnades üle 50%. Infoajastu linnad Asustus koondub rohkem linnalähedastesse piirkonda, kesklinna jäävad noored ja vanemaealised. Põhiliselt töötatakse teeninduses, kaugtöö(võimalus kodus töötada arvuti teel) Megalopolised on arenenud riikides. Linnaelanike protsent eriti ei tõuse, uusi linnu enam ei teki Arengumaades toimub ülelinnastumine ja tekivad uued linnad, linnaelanike arv suureneb.
KONTRAURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed lahkuvad linnast ja linna-lähedastelt aladelt kaugemale (maakohtadesse). 3 TAASLINNASTUMINE e. REURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed kolivad linnaaladele ja linnalähedastele aladele tagasi, sest linnasisesed tingimused on paranenud. ● LINNASTU e. AGLOMERATSIOON - omavahel kokku kasvanud linnade kogum, mis toimib ühtse tervikuna. ● MEGALINN e. MEGAPOLIS - omavahel kokku kasvanud linnastute kogum; rahvastikutihedus on nendes kõige suurem (kõik väga suured miljonilinnad). LINNA KUI MÕISTET VÕIB SÕNASTADA VASTAVALT PERSPEKTIIVILE ERINEVALT: ● FÜÜSILISES MÕTTES on linn tihedalt täis ehitatud keskkond. Selle mõiste järgi saab hõlpsasti linna piiritleda. ● MAJANDUSLIKUS MÕTTES on linn koht, kus asuvad pangad, turud, ettevõtted, poed jms. Kui linn on kasvõi natukenegi suurem, kujuneb linnale TAGAMAA e. koht,
Taaslinnastumine e. re-urbanisatsioon - Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama Ülelinnastumine- on arengumaade linnade ülikiire kasv. Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Hiidlinnad ehk megaloopolid- linnastute suurenemine ja kokku kasvamine 7. Linnade laienemine ja sisestruktuur Sektor- linnad jagunevad sektorideks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Kesklinn- ärila, üleminekupiirkond- agul, vana tööstuspiirkond, madala maksumusega elurajoonid, kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, uuskeskus,, eeslinn ( eliidi elumajad)
Kõrge iibe tõttu kasvasid olemasolevad linnad kiiresti. Põhja- Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides kujunes linlik eluviis domineerivaks. Hoogustus eeslinnastumine. See on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Kolmas etapp algab 20. sajandi keskpaigast. Kiire linnastumine toimub Lõuna riikides. Aastal 1980. a elas linnades 41% maailma rahvastikust ning paari aasta jooksul tõusis maailma keskmine linnastumiseaste juba 50%ni. Seda perioodi iseloomustab linnastute ja megapoliste ehk hiidlinnade areng. Miks inimesed tahavad linna minna? Linnade teket ja arengut mõjutavad paljud tegurid. Positiivsed tegurid väljenduvad inimeste soovis paremale majanduslikule järjele saada. Enamus jooksevad linna kõrgema palga ja parema töö pärast. Paljud seepärast, et kõik seal olev on käe ja jala juures. Näiteks soodne trantspordi geograafiline asend, eluaseme ehitamiseks vaja minev materjalide lähedus. Miks inimesed ei taha linna elama minna
· Demograafiline kriis - · Assimilatsioon sarnastumine · Pagulus · Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. · Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. · Megapolis ehk hiidlinn suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. · Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa peamiselt arengumaade , aga ka lääneriikide suurlinnades. · Lähteriik riik kust välja rännatakse. · Sundränne alalise elukoha vahetus mitmetel pealesunnitud põhjustel. · Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse.
suuda asendada klassikalist näost näkku suhtlemist. · Motivatsiooni- ja distsipliiniprobleemid - kaugtöötamine eeldab inimeselt, et ta suudab ise ennast motiveerida tööd tegema ja ei tegeleks kõrvaliste asjadega. Mõisted: Asula - kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht Linnastu e aglomeratsioon gripp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud Hiidlinn - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades Linnastumine - linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga Eeslinnastumine - toimub nii rahvastiku kui ka majanduse areng ja kasv linnakeskusest kaugemal eeslinnas või keskuse lähedal olevas tagamaas. Vastulinnastumine - linnakeskuse kui ka eeslinna rahvaarv kahaneb ja kasv toimub linnalise piirkonna piirialadel (tagamaal) kaugel keskusest.
Rändeiive ehk saldo- sisse-ja väljarändajate vahe Linnastumine ehk urbanisatsioon- linnade kasvu ja rahvastiku osatähtsuse tõus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad Hiidlinn ehk megalopolis- linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades Arenenud maades Arengumaaades Kiire linnastumine algas 20.saj. keskpaik 20.saj. lõpp Linnarahvastiku osatähtsus Suur, üle 70% Väike, 30-40% Linnarahvastiku Aeglane Kiire kasvutempo; milliste *väiksemate linnade arvelt * maalt-linna
paikadest et otsida oma perele või enesele paremini tasuvaid töökohti. Suur osa sellistest inimestest aga ei suuda endale hästi tasuvat töökohta leida, mõni ei leia üldse. Selle tagajärjed ongi see, et inimesed elavad külg külje otsas nagu sardiinid karbis vaestes linnaosades, mis kubisevad vaestest koolidest, ei ole ohutud valitseb suur kuritegevus ja väga väga vaesest sotsiaalsest infrastruktuurist. 12. Megalinnad tekivad linnade kokku kasvades või linnastute suurenedes. 2017 aasta seisuga on maailmas 40 megalinna, millest suurimad on Jakarta ja Tokyo. 13. Linna all on metroo, kanalisatsioon, vee- ja gaasitorustikud ning elektri- ja sidekaablid. Millegi rajamisel linna, näiteks maja, on vaja teha enne põhjalik uuring selle kohta, mis asetseb näiteks m aja asukoha all, mõni tähtis kaabel, metroo või veetoru, võib-olla aga hoopis looduslik karstikoobas. 14. 1) Kuidas erinevad üksteisest Eeslinnastumine ja Valglinnastumine? Mis vahe on
ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. Demograafiline siire on ka Põhja-Ameerikas lõppenud ja loomulik iive on nullilähedane, kuid mõlema riigi rahvaarv kasvab kiiresti sisserände tõttu. Praegusel ajal tuleb enamik sisserändajaid Ladina-Ameerikast ja Aasiast .Industriaalajastu suurte linnastute ümberkujunemine infoajastu asulatevõrgus Põhja-Ameerikas juba üsna kaugele jõudnud. Väiketalud ja linnad hääbuvad kiiresti ja ole poole põhja-ameeriklastest elab suuremates linnades või nende vahetus lähedusse jäävates eeslinnades. Maal ja väikelinnades elab vaevalt 10% rahvastikust. Kanadas on maarahvastiku osakaal veelgi väiksem. USA põhirahvus on ameeriklased. See rahvus kujunes inglisekeelse tuumiku ümber, kellega on liitunud sisserännanuid kogu maailmast
2. 20. sajandi I pool; linnade arvu kasv maailmas aeglustus; linnastumisaste jõudis sajandi keskpaigaks 30%le; eeslinnastumine; miljonilinnade arv kasvas 200ni; arengumaades hakkasid linnad tekkima 3. 20. sajandi keskpaik; linnaelanike arv kasvas kiiresti pärast II maailmasõda; 1980. aastaks elas linnades 41% inimestest, paarikümne aasta jooksul tõusis 50%-ni; linnastute ja megalopoliste (hiidlinnastud) areng; arenenud riikides linnaelanike protsent ei kasva, pigem minnakse elama linna lähedale maale; kiiresti kasvavad arengumaade linnad: 1) loomulik iive on suur 2) maalt tullakse linna elama, et saada paremaid töökohti, palka ja elamistingimusi Sotsiaalsed probleemid: · elamispind kehv, palju inimesi ühetoalistes korterites · tööpuudus · madalad palgad
Inimesed kolivad linnast maale. * aglomeratsioon: Linnastu e. aglomeratsioon rühm lähedal asuvaid linnu, asulaid, mis kasvavad kokku. Neid seovad tihedad majandus jm. sidemed (Nt. Tallinna linnastu) * megalopolis: hiidlinn, linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. 23. Nimeta maaasulasid ja linnaasulaid millised on nende vahelised erinevused? Maa-asulad: küla, alevik, väikelinn = rahvaarv; tööhõive linnaasulad: suurlinn, hiidlinn, maailmalinn. 24. Millistel alustel defineeritakse linna? Kui palju neid Eestis?Milline on Eestis linnastumise aste? Linnu eestis on 47, linnastumisaste 70%; linn on kompaktse hoonestusega
Kuveidis ja Naurus on linnainimesi 100% rahvast. Belgias, San marinos, islandil kataril jne on see üle 90%. Sellepärast, et osades riikides lihtsalt ei ole maad kus elada ja tuleb elada linnas, või on see maa kasutu. Või on see maa nii arenenud, et elatakse linnas. Eestis on linnastumise aste 70%. Rwandas, Bhutanis ja Brundis on aste alla 10% . 7. Linnastumise etappide iseloomustus. * 19. sajand. Kiire linnastumine, uute linnade teke, miljonilinnade teke, esimeste linnastute teke. * 20. sajandi I pool. Linnade kasvu aeglustumine, uute linnade vähene teke. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tekkis linnarahvastiku ülekaal ning eeslinnastumine (autostumise kaasnähtus). Lõuna riikides oli kiire linnastumine, ka seal tekkisid eeslinnad e agulid. Oli ülelinnastumine, linnades tööpuudus. Kaasnes marginaalse rahvastiku teke. * 20. sajandi II pool. Lõuna riikides protsess jätkus. Põhja riikides hakkasid tekkima megalopolised e hiidlinnad
19.saj lõpuks olid tekkinud juba miljoni linnad emalinnaga, seda nim. Linnastumiseks e. e.suurlinnad.Linnastumise tase 50% Suburbanisatsioon. Linnastumise tase tõuseb 70-80% III algas Euroopas, Põhja-Am 20.saj viimasel veerandil. Lahti linnastumine (vastu) e.kontraurbanisatsioon. Suurlinnade inimesed hakkasid võimaluste piires rajama elukohta linnast välja, kuid säilitasid suhted linnaga. *suurte linnastute e.aglomeratsioonide teke, see tähendab tuumiklinna ja läheduses olevate asulate koostoimimis protsess. Nende vahel kujuneb välja ühine infrastruktuur. *Megalopoliste e.hiidlinnade teke, lähestikku paiknevate suurte tõmbekeskuste omavaheline seostumine. *Globaliseerumis protsessiga kaasneb domineerivate linnade e.maailma linnade teke. Nendesse on koondunud rahvusvahelised pangad, börsid ja firmade peakorterid. *välja on kujunenud ja regionaalsed tõmbekeskused
soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Rikastes riikides toimub eeslinnastumine ehk valgelinnastumine Arengumaades toimub ülelinnastumine- nähtus kus linna tuleb rohkem rahvast kui linn suudab vastu võtta, see tõttu tekivad agulid ja favelad- 3. etapp- peale II maailmasõda linna elanike kiire kasv jätkub vaid arengumaades, linnastumise aste ca. 50%. Enamasti toimub megalopoliste(tokyo, N.Y, Seaul, Mexico city, Moskva, London) ja suurte linnastute areng. Probleemid: · Ökoloogilised probleemid- vee-, pinna-, õhusaastatus, müra · Ajabilansi ebaotstarbekus- mida suurem linn, seda kauem võtab aega liiklemine · Vaesuskoormused linnas e. Agulite teke, mille tõttu suureneb kuritegevus. Demograafiline üleminek, selle etapid Demograafiline üleminek- rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ja tõuseb keskmine eluiga. 1. etapp- Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond Eksamipoiss · Teema 1: Sissejuhatus ja kaasaegne ühiskond Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) isiklikud ja ühiskondlikud mured on omavahel seotud Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - iseloomulikuks on ühiskonna keerukuse suurenemine, indiviid pole enam seotud ainult oma elukeskkonnaga, vaid terve maailmaga, suhted on ebaisikulised ja toimunud on reflektiivsuse ning ebakindluse kasv Ühiskonna refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil (teadmiste mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvav...
lus. 1 5 6 ,1 6 6 ,169 maad ja mitmeaastased istandikud (puuvilja- ettevõtlusklaster e. -kobar - paljude eri tüüpi kit aiad, viinamarjaistandused, oliivi- ja palmisalud salt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne jm). 85 kooslus, mis on seotud sarnase toote või toote hiidlinn e. m egalopolis - suur linnaline ala, mis grupi valmistamisega. 23 , 114 moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. 56 178 hüdro- e. vee-energia - vee potentsiaalne ja kinee bimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaal tiline energia, mida saab kasutada elektri tootmi se kapitali soetamine (kinnisvara, seadmed jms.) seks või masinate käitamiseks. Valdavalt jõge kui ka mittemateriaalsed investeeringud (hari
aspx?v=25&c=nz&l=en) Suremuse graafikult on näha, et 2008.aastal toimus langus suremises, ja peale seda on see taaskord tõusnud. Suremuse graafik. (http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=26&c=nz&l=en) Linnastumine 86% rahvastikust elab linnades. Uus-Meremaa suurimad linnad on Auckland, Christchurch ja Wellington. Suurimad linnastud on Põhjasaarel Hamliton, ja Auckland ning Lõunasaarel Christchurch . Suurimate linnade ja linnastute paiknemine. (http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Largest_cities_in_New_Zealand) Energiamajandus Uus-Meremaalt eksporditakse kivisütt ja imporditakse õli, ja õlitooteid.. Uus-Meremaa energiatööstused kaardil.(http://www.mfe.govt.nz/publications/ser/enz07- dec07/html/chapter5-energy/figure-5-1.html) Energia tähtsus seisneb naftasaaduste kujul. Umbes 30% põhienergiast tuleb taastuvatest energiaallikatest. Uus-Meremaa energia tarbimine on 4
linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 1960ndail hakkas PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa riikide linnades arhvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980ndail algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) elanike lahkumine linnadest kaugematesse piirkondadesse, eelkõige maale. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asuald kasvavad üha enam kokku, moodustades linnastuid ehk aglomeratsioone. Linnastu talitleb tervikliku regioonina. Linnastute suurenedes ja kokkukasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nimetatakse linnaregiooniks. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega, need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks, millest eristuvad paarkümmend maailmalinna (new York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Frankfurt, Moskva, Rio de Janeiro jt).
- Tekivad esimesed linnastud - Marginaalene rahvastik inimesed kellel on varjatud tööpuudus. - Pilpakülad e. getod vaeste linnaosad - Esimese riigina puudutas I järk Suurbritanniat (London oli esimene miljonilinn) - Praegu III maailma riikides · Teine etapp (hõlmab XX sajandi esimene poolt) - · Kolmas etapp (alates XX sajandi keskpaigast) - Megapolis e. hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. Linna tagamaa linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond.
Kiiresti arenev tööstusharu on keemiatööstus. Tähtsaimad keemiatööstuspiirkonnad on suur-London, Lancashire ja Kirde-Inglismaa. Mineraalväetisi toodetakse kõige enam Kagu-Inglismaal. Tekstiili- ja õmblustööstus on mitmekülgsed, kuid ei rahulda enam siseturu vajadusi. Suurenenud on toidu-ja maitseainetööstuse osatähtsus. Liha-, piima-, toidurasvade ja kondiitritööstuse kõrval on eriti kuulsad viski-ja õlletööstus. Tähtsaimad tehnilised kultuurid on suhkrupeet ja raps. Linnastute lähistel ja Washi lahe ääres viljeldakse rohkesti köögi-ja puuvilja, lilli ning kartulit. Põllumajandus rahuldab u. 65% siseturu toiduainevajadusest. Rahvastik Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi rahvastik koosnes algul neljast põhirahvast: inglastest, waleslastest, sotlastest ja iirlastest. Germaani päritolu inglaste esivanemad elasid algul Saksamaal, kust nad rändasid Suurbritanniasse ja segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja sotlased
planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20 sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma (Saarineni generaalplaan 20 sajandi alguses). Tagasi 19 sajandisse hakati Saksamaa linnade eeskujul planeerima aedlinnasid (n. Saku aedlinn). Puitasumitega eeslinnad: Tartus Riia ja ülejõe Narva suunas, Pärnus ülejõe eeslinn, lõuna poole ja Riia eeslinn jne. Urbanisatsioon eeslinn + linnastute kokkukasvamine. Koondumine linnadesse (toimub ka praegu ja progresseeruvalt), hõlmab muutuseid rahvastiku kultuuris, elulaadis. Külas ja küla tüübid: ridakülad, hajakülad, tänavkülad, sumbkülad jne. Ajaloolised tüübid: ridaküla, hajaküla, tänavküla. Maa-asustus oli tekkinud kihelkonnakirikute juurde. 167 alevikku 3 Eesti Nõukogude entsüklopeedia 1890 aastast
sisseränne, seda eelkõige suurlinnadesse. Linnade võrk on ebaühtlane ja kohati ka hõre. Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Linnastu rahvaarv kasvab, kuid mitte keskuse vaid eeslinnade rahvaarv. Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. Boswash võtab enda alla 1,5% USA pindalast, seal elab veerand elanikest. Linna tagamaa on linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond. Migratsioon ehk rahvastiku ränne (lad k migratio rändamine, ränne) on inimeste ümberasumine riigi sees (siseränne) või üle selle piiri (välisränne) kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Jaotatakse veel kestvuse (alaline, hooajaline või ajutine) ja põhjuste järgi (vabatahtlik või sunniviisiline). Vt õpiku lk 47-48.
TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), k...
näitab antud valdkonna kõrget tehnoloogiliselt ja oskuslikult kõrget arengutaset. Suurbritannia on spetsialiseerunud pigem loomakasvatusele. Põllumajanduses on esikohal loomakasvatus, kasvatatakse peamiselt sigu ja liha- piimaveiseid. Mägialadel tegeletakse lambakasvatusega, mille poolest on riik Euroopas esikohal. 70%-l külvipinnast viljeletakse teravilja, põhiliselt nisu ja otra. Tähtsaimad tehnilised kultuurid on suhkrupeet ja raps. Linnastute lähistel ja Washi lahe ääres viljeletakse rohkesti köögi- ja puuvilja, lilli ning kartulit. Põllumajandus rahuldab umbes 65% siseturu toiduainevajadusest. Nii mahetootmine kui maheturg on alates 1990ndate aastate algusest Euroopas ja kogu maailmas jõudsalt kasvanud. Maheturg on Suurbritannias Euroopas teisel kohal, jäädes alla Saksamaale, kuid edestades Prantsusmaad. Nii Suurbritannias kui Prantsusmaal on aastane maheturu kasv olnud viimastel aastatel keskmiselt 40%
Rändepoliitikas on peamiselt kasutusel soodustused kodakondsuse, elamis ja töölubade saamisel Suremise mõjutamine arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus, Asustuse areng Linnade kasv linnastumine Eeslinnastumine inimesed hakkasid elukohana eelistama enam väiksemaid asuladi Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse Vaiksemad linnad ja asulad kasvavad kokku moodustades linnastuid ehk aglomeratsionne Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinna ehk megalopolis Ülelinnastumine maalt saabuvad tööotsijad, kellel pole kuskil elada ja asuvad elama slummidesse Linnade laienemine ja sisestruktuur Kesklinn ärila, ülekaalus kaubandus ja kontoripinnad Üleminekupiirkond agul, segahoonestus,soositud elamispiirkond Vana tööstuspiirkond 19.20 saj tööstus või ladude piirkond Madala maksumusega elurajoonid Kõrge maksumusega elurajoonid
Rahvastik Soomes elab ligikaudu 5,5 miljonit inimest. 1950. aastal ületas rahvaarv 4 miljonit märki, 1991. Soome rahvastikutihedus on suhteliselt madal, keskmine rahvaarv on 18 inimest ruutkilomeetri kohta. Üle kolmandiku Soome territooriumist asub põhja pool polaarjoonest, kuid suurem osa elanikkonnast elab lõunas. Üle helsingi suurlinnapiirkond olulisem kasvukeskus ning tugevalt on kasvanud ka Tampere, Turu ja Oulu piirkonnad. 2015. aastal oli Soomes 749 kus elas 85% elanikkonnast, kuid linnastute pindala oli veidi üle kahe protsendi Soome maa-alast. 2012. aastal Soome demograafiline keskus Point Hämeenlinnas (61,17 kraadi põhjalaiust ja 24,67 kraadi idapikkust koordinaatides). Tabel1. Elanike arv suuremates omavalitsusüksustes (seisuga 30. aprill 2015) Välismaalt Soome kolivate isikute osakaal on üks madalamaid ELi riikides, kuigi see on alates 1990. Umbes 4% riigi elanikkonnast on teiste riikide kodanikud, kellest suur osa on Eesti või Venemaa kodanikud
Näiteks Maal on põlluharimine kuid linnas teenindus . Joonis : lk 92 skeem . LINNASTUMISE ETAPID : Esimene etap :(XIX) 19. sajand linnastumine Euroopas , Põhja Ameerikas ( London ) Teine etapp : (XX) 20 .sajand linnade arvu kasv aeglustub hoogustub eeslinnastumine ( äärelinnad ) Kolmas etapp : (XX) 20 . sajandi teine pool ,Lõuna riikide linnastumine hoogustub . Megapolis ehk hiidlinn on hiiglaslik linnastute kogum . GEOGRAAFIA (2.detsember .2008 ) Põllumajandus ja elanike varustamine toiduainetega . 1.1Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajandus . Toit ( lk 6 ) Põllumajandus Põllumajandust jagatakse taimekasvatus ja loomakasvatus . TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS Teraviljad Rukis , nisu , oder , Veised Piimakari , lihakari ,
Seejärel, eeslinnastumise etapil, hakkavad linnad, alates suurematest tekitama enda ümber, hea liiklusasendiga punktides, eeslinnu, kuhu asub ümber osa olemasolevat või juurdetulevat rahvastikku ja äritegevust. Emalinn koos eeslinnadega moodustavad linnastu. Uusi linnu (peale eeslinnade) sel etapil enam eriti ei moodustu. Valglinnastumise etapil valguvad linnad ja eeslinnadki aga laiali igas suunas, tekitamata selgelteristuvaid eeslinnu. Eestis algas linnastute kujunemine 1930-ndatel aastatel ja sedagi ainult Tallinna ümber. Nõukogude ajal kujunes Tallinna linnastu täiel määral välja ja väiksed linnastud kujunesid ka teiste vähegi suuremate linnade ümber, tõsi, eeslinna rolli täitsid neis linnastutes tihtipeale linnalise ilme omandanud külad. Valglinnastumise etappi astus Eesti alles pärast taasiseseisvumist, kuid seegi protsess on juba suure hoo sisse saanud, eriti muidugi Tallinna ümber.
Kui varasemal ajal linnad valdavalt kasvasid, siis 1960. aastatel hakkas P-Ameerika ja Lääne- Euroopa linnades rahvaarv eeslinnastumise tõttu vähenema. Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. 1980. aastal algas koguni vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Lähestikku asuvad linnad moodustasid linnastuid ehk aglomeratsioone. Suurimad linnastud üle 100 km raadiusega. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. N: Tokaido (Jaapan) ja Boshwash (USA). Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nim. linnaregiooniks. Hiidlinnad ja- linnastud, maailmalinnad Maailma hiidlinnad on seotud ärisidemetega, mis seob nad globaalseks võrguks. Seal pakutakse mitmekesiseid teenuseid, asuvad tähtsamad pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste linnade peakorterid. Madalamal on regionaallinnastud (Barcelona, Lyon,
ilmastikuolude vastu*juurdepääs tesitele piirkondadele. Linnastumine urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende ostähtsuse suurenemine Linnastumis- e urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnaslistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastu on rühm lähestikku asuvaid linnu Megapolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste,hiiglaslik linnastute kogum. LINNASTUMISE PROTSESSID : 1.)hõlmab 19saj., kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas.Paljud külas liideti linnadega,tekkisid esimesed miljonilinnad.Hakkasid tekkima esimesed linnastud 2.)20saj esimene pool, linnade arvu kasv aeglustus. Linnadevõrk väljakujunenud, uusi linnu rajati vähe.Hoogustus eeslinnastumine. 3.) 20saj keskpaigast linnastumine suureneb kõvasti,iibe tõus,megapoliste areng. Linna tagamaa linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond
Sest vaid ¼ elab maal. Teistes maades on need arvud teistsugused. 6.2 Iseloomusta linnade paiknemist. 11 Nagu eeltoodud kaatril on näha paiknevad Jaapani linnastud Jaapani mere ja Vaikse ookeani ääres. Enamik linnasid on ka rannikul. See on selle pärast nii, sest meri on üks tähtsamaid transpordi teid Jaapanis ja ka selle pärast et Jaapan on sisemaal väga mägine. Ühesõnaga linnade ja linnastute paiknemine Jaapanis on ära määratud pinnamoe poolt. Osad linnad on ka sisemaal. Need linnad ei ole väga suured. Nad kõik paiknevad suuremate teede (raudteede, maanteede ja jõed) ääres. 7.Energiamajandus 7.1 Milliseid energia varusid leidub selles riigis ? Kanna kaardile. Jaapanis ei leidu energiavarusid. 7.2Milliseid energiavarusid riik ekspordib ja impordib ? Jaapan ei ekspordi energiavarusid, kuna need tal puuduvad. Ta impordib naftat ja kivisütt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
