Globaliseerumine infoajastul (0)

Q: Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Globaliseerumine infoajastul

Q: Mida tähendab innovatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Globaliseerumine infoajastul

Q: Missugune ühiskond on innovaatiline ühiskond?

Vastus leiad õppematerjalist: Globaliseerumine infoajastul

Q: Missugustes maailma piirkondades toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Globaliseerumine infoajastul

Q: Missuguste maailma piirkondade vahel liigub valdav osa raha ja kaup?

Vastus leiad õppematerjalist: Globaliseerumine infoajastul

Q: Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike?

Vastus leiad õppematerjalist: Globaliseerumine infoajastul

Q: Mis on spetsialiseerumine mis kooperatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Globaliseerumine infoajastul

Q: Mis lepingupartnerid ettevõtlusvõrgustik?

Vastus leiad õppematerjalist: Globaliseerumine infoajastul

Q: Millised tööjaotus etapid kooperatsiooni etapid on jäänud liiderfirmale?

Vastus leiad õppematerjalist: Globaliseerumine infoajastul

Q: Milliseid töid tehakse allhanke korras?

Vastus leiad õppematerjalist: Globaliseerumine infoajastul

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Rahvusvaheline - Sama nagu isamaaline, aga vähem šovinistlik ja igas keeles

Esitatud küsimused

Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine?
Mida tähendab innovatsioon?
Missugune ühiskond on innovaatiline ühiskond?
Missugustes maailma piirkondades toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi?
Missuguste maailma piirkondade vahel liigub valdav osa raha ja kaup?
Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike?
Mis on spetsialiseerumine mis kooperatsioon?
Mis lepingupartnerid ettevõtlusvõrgustik?
Millised tööjaotus etapid kooperatsiooni etapid on jäänud liiderfirmale?
Milliseid töid tehakse allhanke korras?
Miks pole ükskõik kuhu ettevõte paigutada?
Missuguseid ettevõtteid võib eristada paigutustegurist lähtuvalt?
Mis on ettevõtlusklaster e- kobar?
Mis mõjutavad selle kujunemist?
Mis on klastri üks olulisimaid tunnuseid?
Miks muutuvad ettevõtluskobara kujunemisel järjest tähtsamaks inimtegurid?
Missugune on RVE-d tähtsus maailmamajandused?
Kus paiknevad enamus maailma suurimatest RVEdest?
Kuhu paigutatakse RVE-de peakorterid miks just sinna?
Miks muutub osa ettevõtteid rahvuvaheliseks?
Millise piirkonna RVE-d on alles hiljuti esile kerkinud?
Mida tähendab kõrgtehnoloogiline tootmine?
Kus asub Silicon Valley ja mida seal tehakse?
Mis on teaduspark?
Kus need tavaliselt paiknevad?
Missugused eeldused on Eestil kõrgtehnoloogiliste harude tekkeks?
Mida eksporditkse ja imporditakse?
Milles seisneb riikide kaubanduspoliitika?
Milles seisneb riiklik ekspordipoliitika?
Miks just eksporti toetatakse?
Milles seisneb kaubandus rahaga?
Kuhu peamiselt investweeritakse?
Misssuguses kõige väiksem?
Misugusesse majandussektorisse suunatakse tänapäeval enamus välisinvesteeringuid?
Kuidas on muutunud välisinvesteeringute osakaal Eestis?
Missugused tegurid ja kuidas mõjutavad rahvusvahelist kaubandust?
Miks tekkis vajadus rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide järele?
Miks on riikidel kasulik ühineda MO-se?
Missuguseid infiühiskonnale iseloomulikke jooni on eestil?

Globaliseerumine infoajastul

Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust.
Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon , laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas)
Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka:
*kultuuriline globaliseerumine
*keskkonna- alane globaliseerumine
*finantsturgude globaliseerumine
*teadustöö globaliseerumine jne.
2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele?
Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist.Majandusalane globaliseerumine tuleb nii uutest side- ja infotehnoloogiatest kui ka trantspordi , eriti lennunuduse kiirest arengust.
3.) Mida tähendab innovatsioon ? Missugune ühiskond on innovaatiline ühiskond?
Innovatsioon-kasulik uuendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaaliteeti. Innovaatilne ühiskond on selline kus pidevad uuendused ühiskonna kõigis valdkondades (tehnoloogiates, koolitustes jne), mis mõjutavad tootmist ja elukvaliteeti.
4.)Missugustes maailma piirkondades toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi? Põhja riikides
5.) Missuguste maailma piirkondade vahel liigub valdav osa raha ja kaup?
Põja riikides
6.)Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed (tagajärjed). Positiivsed
*Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut.
* Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel.
*Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka.
*Rikkad muutuvad veel rikkamaks . (u 20% maa elanikonnast)

Negatiivsed

*Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda.
* Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia.
*Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb.
*Vaesed jäävad vaesemaks (u 80% maa elanikonnast)
*Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel.
*Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine .
7.) Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada
? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid . Rahvusvahelised organisatsioonid , riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks .
8.) Rahvusvaheline tööjaotus e globaalne tööjaotus ja spetsialiseerumine ning kooperatsioon. Mis on spetsialiseerumine, mis kooperatsioon? Kooperatsiooni 4 etappi ja nende lühiiseloomustus ( paigutus , missugust tööjõudu vajavad). Mis on liiderfirma , mis alltöövõtja, mis lepingupartnerid, ettevõtlusvõrgustik? Miks kujuneb majanduses välja järjest sügavam spetsialiseerumie? Millised tööjaotus etapid (kooperatsiooni etapid) on jäänud liiderfirmale? Milliseid töid tehakse allhanke korras?
Spetsialiseerumine- keskendumine kitsamale toote, detaili või teenuse valmistamisele saavutamaks mastaabisäästu üldise koopereerumise raames.; Kooperatsioon-ühe toote valmistamine jagatakse ära erinevate teostajate vahel. Etapid-1) uurimis ja arendamistegevus-nõuab kutseoskustega jamotiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid, sellega suudavad tegeleda eelkõige hästi arenenud riigid. 2) detailide valmistamine-eeldab odavat tööjõudu, mistõttu tootmine viiakse odava tööjõuga maadesse. 3)monteerimine-sageli tehakse samuti odava tööjõuga maades, aga ka turgude vahetus läheduses.4) müük, hooldus, reklaam -paikeb tarbijate lähedal s.o ennekõke rikastes riikides.; Liiderfirma-ettevõtete vahelist kooperatsiooni korraldav ja kooskõlastav firma.; Alltöövõtja-allhanke korras tellijale toodet või detaili valmistav isik või ettevõte.; Lepingupartnerid on nagu alltöövõtjad, kellega liiderfirma sõlmib lepinguid, (tööd mida liiderfirma ise ei tee); Ettevõtlusvõrgustik-ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv ( kinnine ) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine.; sellepärast et ei ole enam kasulik tuua toorainet sisse waid kohe toota seal kus seda toorainet on ja sis kaubelda walmis kaubaga; Liiderfirmad jätavad endale vaid kõige vastutusrikkamad ja pikas perfektiivis tulusamad tootmisetapid , eelkõige tootearenduse. Igasuguseid pisemaid asju ja kokkumonteerimisi, tehakse allhanke korras.
9.)Nimeta kolm kõige mõjuvõimsamat majanduskeskust:
USA, Saksamaa, Jaaman vs Hiina.

Ettevõtete paigutustegurid

Nimeta 7 peamist ettevõtete paigutust mõjutavat tegurit.

1) Kapital 2)tööjõud 3)materjalid 4)jäätmed 5)valitsuse poliitika 6) seotud ettevõtted 7) turg
2.) Miks pole ükskõik kuhu ettevõte paigutada?. Selleks et tuleb arvestada, paljusid tegureid, mis kõik mõjutavad tootmiskulusid ja saadavaid tulusid. Osade ettevõtete paigutamisel on oluline eelkõige tooraine või odava energia, teiste puhul arvuka oskustööjõu olemasolu. Kolmandad eeldavad kohapealset kapitali. Neljandad vajavad lähedust turule ja teistele ettevõtetel.
3.)Missuguseid ettevõtteid võib eristada paigutustegurist lähtuvalt?(6) mis teguritest lähtuvad nimetatud tüüpi ettevõtted oma paigutusel?
1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte-sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. 2) Tööjõule orienteeritud ettevõtted-paigutuvad eelkõige sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. 3) Tarbiale e turule orienteeritud ettevõtted-väga levinud. Lähedal paljudele tarbijatele. 4 )Aglomeratsioonitööstus-on tugevalt orienteeritud koostööle tesite ettevõtetega, vajades paljusid erinevaid tugiteenuseid( pangad , kindlustus - ja nõustamisfirmad jmt.), oskustööjõudu, koostööpartnereid jne. Paiknevad tavaliselt suurtes linnastustes. 5)Kõrgtehnoloogiline tööstus-koondub sinna, kus teostatakse ulatuslikke baas- ja rakendusuuringuid-seega ülikoolide juurde. 6) Kapitalimahukas tööstus-nt paber, arvutikiibid- toota vägasuurtes tehastes.
4.)Mis on ettevõtlusklaster e- kobar ? Mis mõjutavad selle kujunemist? Kuhu tavaliselt paigutavad selle klastri liiderettevõtted? Mis on klastri üks olulisimaid tunnuseid?milliste näitajatega iseloomustatakse tööjõudu? Kuidas on tehnolooga areng mõjutanud ettevõtete paigutust? Miks muutuvad ettevõtluskobara kujunemisel järjest tähtsamaks inimtegurid?
Ettevõtlusklaster e-kobar-Mingis piirkonnas spetsialiseerunud suurt ettevõtlusvõrgustikku, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele. Sellel on looduslikud ja inimtekkelised eeldused(mõjutavad inimressursid teadusparkidesse). Eriti oluline on riikide ja regioonide võime õppida, et luua uusi tehnoloogiaid ja ennast pidevalt muuta. Selle klastri liiderettevõtted koonduvad võrgustikuna mõne uurimislabori või tehnoloogiakeskuse juurde. Üks olulisi klastri tunnuseid ja edukuse võtmeid on oma kaubamärgi e brändi olemasolu ja (masstoodang). Tööjõudu iseloomustakse odavuse ja kvaliteediga. Ettevõtluskobara tekkimisel muutuvad järjest tähtsamaks inimtegurid, kuna olulnie on selle juures riikide ja regioonide õppevõime, et luua uusi tehnoloogiaid.
Rahvusvahelised ettevõtted (RVE)

uguseid teisi nimetusi veel kasutatakse?
Transnatsionaalsed korporatsioonid.
2.)Selgita mis on RVE? (transnatsionaalne firma)- firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasised majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse math on mõnikord suuremgi, kui väikestel rahvusriikidel.
3.) Missugune on RVE-d tähtsus maailmamajandused?
-annavad ligi poole maailma tööstustoodangust. 75% kaubavahetust toimub rahvusvaheliste firmade enda vahel. Peamised investeeringud teistesse maadesse.
4.)Kus paiknevad enamus maailma suurimatest RVE.dest?
Usas, Euroopa riikides ja Jaapanis .
5.) Too välja firmade rahvusvahelistumise põhjused.
1)rahvusvaheliste ettevõtete esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele, näiteks maakidele või soojas kliimas paiknevatele maavaldsutele, et kasvatada troopilisi kutuure.
2)Laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. 3)Alandada tootmiskulusid ning toota seeläbi tõhusamalt ja konkurentsivõimelisemalt. 4)Suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi ressursse kasutama või turgu laiendama
6.) Iseloomusta erinevate põlvkondade RVE.si.
1)esimesed rahvusvahelised ettevõtted olid Euroopa kaubanduskompaniid, nagu Briti Ida-India kompanii, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi ja turustasid neid Euroopas.need ettevõtted sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid selle otsesel toetusel asumaid koloniseerida
2.) Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esimese töötlemise ja sisseveoga päritolumaale.
3.) Kolmas põlvkond RVE-sid arenas välja educates tööstusettevõtetes, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. 4.) neljanda põlvkonna rahvusvahelised firmad-tootmise ja toodete keerukuse kasvu ning toote elutsükli lühenemise tõttu tuli jäik juhtimissüsteem asendada paindlikumaga.
7.)Nimeta RVE-de peamised tegemisvaldkonnad ja isel. Neid
. 1) Kõrgtehnoloogia (biotehnolooga, IT, mikroelektroonika, ravimite, uute materjalide tootmine jne)on suure riski valdkond , kus uurimis- ja arendustööks vajatakse väga suuri ressursse.
2)Suuremahuliste tarbekaupade (autod, koduelektroonika , telerid, külmikud jms.) tootmisel on võimalik tööoperatsioone jagada odava töö maadesse ning müügitöös kasutatakse massikommunikatsioonivahendeid. 3)Brändi-tarbekaupade masstootmine ( sigaretid , karastusjoogid , persupulber, hambapasta jmt.)-müügieduks on vaja mahukat media reklaami.
8.) Kuhu paigutatakse RVE-de peakorterid, miks just sinna?
Üldjuhul koonduvad peakorterid suurlinnadesse, et olla lähedal finantinstitutsioonidele ning leida piisaval hulgal oskustöötajaid.
9.) nimeta peamisi RVE-de peakorterite asukohti maailmas.
Tokyo, London, Pariis, New York , Osaka.
10.)Iseloomusta eri regioonide RVE-si.
1) USA-pikka aega olnud majanduslikult kõige arenenum ja rikkam riik, mistõttu maailmas on ülekaalus USA päritolu rahvusvahelised firmad. USA rahvusvahelised firmad on kasutanud kõiki võtteid tootmise üle piiri viimiseks. Välisturgudel on USA firmad jõulised ja ettevõtete strateegiad väga kasumikesksed: otsitakse odavamaid tootmisvõimalusi, kasutatakse rohkesti allhankijaid, tehakse palju välisinvesteeringuid.
2)Lääne-Euroopa-kõige mitmekesisemad. Euroopa ettevõtete osakondi on kõikjal maailmas. Peamised tegevus piirkonnad on euroopa rigid, USA ja vahemere maad, viimasel ajal ka Aasia ja Ladina- Ameerika.
3) Jaapan-päris edukad .
4)Korea- toonud maailmaturule odavamad autod, koduelektroonika. (suhteliselt edukad)
5)Hiina-RVE-d valdavalt väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. (Usinad ja ettevõtlikud)
6)Põhjamaad-riigi veelgi suurem roll ennekõike elanike hariduse ja sotsiaalse heaolu korraldamise.Terve rida ülemaailmseid kontserne nt Nokia.-maailma kõrgtehnoloogia tipis on põhjamaad.. Puidu ja paberiettevõtted just edukad soomes ja rootsis.
11.)Suuremad ja võimsamad rahvusvahelised firmad!
General electria ja Microsoft .
12.)Miks muutub osa ettevõtteid rahvuvaheliseks?
Kuna nad tahavad juurdepääsu loodusvaradele, laieneda uutele turgudele, alandada tootmis kulusid ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses.
13.)Eestis tegutsevad RVE.-d!
- Coca - Cola , Microsoft; Nokia, McDonald’s, Mercedes, Marlboro.
14.)Millise piirkonna RVE-d on alles hiljuti esile kerkinud?
Lõuna-Korea.
15.) Mida tähendab kõrgtehnoloogiline tootmine? Miks nende harude osatähtsus kiiresti kasvab?
Suure riski valdkond, kus uurimis- ja arendustööks vajatakse väga suuri ressursse. Võib saada väga suurt kasu.
16.)Kus asub Silicon Valley ja mida seal tehakse?
USA-s
17.) Mis on teaduspark ? Tehnoloogapark?, kus need tavaliselt paiknevad?-Teaduspark-koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksusis. Tehnoloogiapark-koht kus tehakse palju uurimis-ja arendustöid. Suurtesse linnadesse.
18.)Missugused eeldused on Eestil kõrgtehnoloogiliste harude tekkeks?
-On olemas kvalifitseeritud tööjõudu aga taksituseks on suure kapitali vajadus.

Rahvusvaheline kaubandus

Mõisted:
Väliskaubandus- kauplemine eri riikides asuvate ostjate ja müüjate vahel. Kaubelda võib aineliste hüvede ja teenustega .
Eksport -e väljavedu-kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole.
Import -e sissevedu-kaupade ja teenuste sisseved utesitest riikidest.
Kvoot -kauba sisse- ja väljaveoks (või rahvastiku rändele) kehtestatud kindel koguseline või väärtuseline piirang.
EMBARGO – teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld (näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jm):
INVESTEERING – majandustegevus , mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmed jms) kui ka mittemateriaalsed investeeringud ( haridus ehk “ inimkapital ”, uuringud jms)
KAPITAL – raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida o võimalik investeerida inimeste isiklikku või talle kuuluva ettevõtte arengusse .Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara – maa, hooned, tarbekaubad; 2)finantskapital – sularaha, aktsiad jms.
ÄRITEENUSED e tootjateenused – teenised, mis osutatakse firmadele tootmisotstarbel.
2.)Suurimad eksportijad ja importijad riigid. Importijad: USA, Saksamaa, Jaapan, Suurbritannia , Prantsusmaa Eksportijad: USA, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia
3.) Nimeta peamised kaubandusvood maailmas ja iseloomusta neid.
Mida eksporditkse ja imporditakse?-

Põhi-põhjast - valmistoodang
Põhi-lõunast – üsna väike ja piirkonniti ebaühtlane, saab lõunast toorainet, kütust ja põllumajandussaadusi
Lõuna-lõunast – mahult väike ja üsna ühekülgne

Lõuna-põhjast – kaalult kergemaid, kui väärtuselt kalleid masinaid ja tarbekaupu
4.) Iseloomusta teensute maailma kaubandust-
Kasvab tunduvalt kiiremini, kui tööstustoodangu oma, teenustevahetus on mitmekesistunud ja esikohale on tõusnud äriteenused ning eriti finantsteenused, mis on infoühiskonna tunnussektor.
5.) Milles seisneb riikide kaubanduspoliitika ?
Iga riik tahab kaitsta oma turgu, on piiranud importi ja toetanud eksporti, et säilitada oma inimeste tööhõivet.

6.)Missuguseid meetoteid kasutavad rigid impordi piiramiseks ja ekspordi toetamiseks?- Tollimaks – makse, mis nõutakse sisse kaupade eest riigipiiride ületamisel.
Kvoot - kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang.

Mitmed kaudsed piirangud – tervisekaitse ja turvalisuse nõuded ning sisereeglid nagu tolliformaalsused ja dokumentatsioonid jne
7. Milles seisneb riiklik ekspordipoliitika? Miks just eksporti toetatakse?
Riiklik ekspordipoliitika soodustab tootmist ekspordiks, et tagada kodustele ettevõtetele suurem tootmismaht ja seega ka efektiivsus. Riigid jagavad finants - ja maksutoetusi, ekspordikrediite ja –garantiisid, peavad ülal ekspordiagentuure, loovad ekspordi tootmise ja vabatsoone.
Toetatakse, et säilitada oma inimeste tööhõivet.
8.)Milles seisneb kaubandus rahaga ? Kuhu peamiselt investweeritakse?missuguses riigis on kõige suurem välisinvesteeringute osakaal. Misssuguses kõige väiksem?
Kaubandus rahaga seisneb välismaistes otseinvesteeringutes. Peamiselt investeeritakse mingi riigi või regiooni ettevõtte põhivarasse. Järjest enam investeeritakse arenenud maadesse. Suurima osa investeeringutest on saanud Ladina-Ameerika ja eriti Kariibi mere piirkond, järjest enam on tõusnud Ida-Aasia osakaal.
Kõige suurem välisinvesterinugte osakaal on Kanadas kõige väiksem aga Jaapanis.
9.) Misugusesse majandussektorisse suunatakse tänapäeval enamus välisinvesteeringuid? Miks just sinna?
Teenindussektorisse ( pangandus , hulgimüük, reklaam, transport, kiirtoit)
Selle on tinginud teenindussektori osatähtsuse kasv ja varasemate riiklike ettevõtete erastamine .
10. Kuidas on muutunud välisinvesteeringute osakaal Eestis?
Eestis on kõige enam välisinvesteeringuid suunatud kinnisvarale ja tootmisele. Alates 1993 – 2002 aastani on see päris palju kõikunud. Kahel korral on see ületanud 8 mld krooni piiri (1998,2001). 4 korral on ka jäänud see alla 3 mld krooni ppri (1993-1996)
11. Missugused tegurid ja kuidas mõjutavad rahvusvahelist kaubandust?
Kaubanduse kasv
Vähem takistusi ja barjäärie (nt tollid, kvoodid jm) kaubandusele
Riikide spetsialiseerumine teatud toodete valmistamisele ja teenuste pakkumisele
Toodete kõrgem kvaliteet, madalamad hinnad
Tarbimise kasv
Suurenenud nõudmine kaupade ja teenustele loob uusi töökohti ja suurema heaolu
RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID
Miks tekkis vajadus rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide järele?
Miks on riikidel kasulik ühineda MO-se?
Globaliseerumine ja rahvusvahelise tööjaotuse kasv tekitas vajaduse luua organisatsioonid, mis suunaks riikidevaheliste majandussidemete arendamist, sealhulgas ka rahvusvaheliste firmade tegevust. Riikidel on kasulik ühineda MO-se, et arendada riikidevahelisi majandussidemeid ja rahvusvaheliste firmade tegevust.
1.) Majandusorganisatsioonide jagunemine?
1)ülemaailmsed: MO (majandusorganisatsioonid), WTO ( Maaima Kaubandusorganisatsioonid), IMF-rahvusvaheline vaaluutafond. 2)Regionaalsed MO-vabakaubanduspiirkonna põhimõttel NAFTA , APEC

tolliliidu põhimõttel-MERCOSUR
ühisturu põhimõttel
majandusliidud- EL, ASEAN
toorainekartellid- OPEC

WTO

Maailma Kaubandusorganisatsioon.
Üle 140
Eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandust
Eesti liitus 1999. aastal

IMF

Rahvusvaheline Valuutafond
Üle 180
Kooskõlastab rahvusvahelist rahandust. Püüab vältida vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finantskriise
Eesti ühines 1992. aastal

NAFTA

Põhja-Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon
Usa, Kanada , Mehhiko
Eesmärk on aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid.
-

APEC

Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum
21 riiki
on asutatud liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise tõhustamiseks
-

MERCOSUR

Lõuna ühisturg
4 ( Argentina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay )
koostööd alustati tolliliiduna ja kaugem eesmärk on koostöö ühisturu tasemel
-

Euroopa Liit
25: Itaalia, Prantsusmaa. Saksamaa, Belgia, Holland , Luksemburg , Iirimaa , Suurbritannia, Taani, Kreeka, Hispaania , Portugal , Austria, Rootsi, Soome, Küpros, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia , Sloveenia , Tšehhi, Ungari
esmärk: majandusliit
Eesti liitus 2004. aastal

ASEAN

Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon
Alguses 5 riiki, hiljem on liitunud teisigi
Eesmärk on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine
-

OPEC

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote
-

SKT – aasta jooksul riigis toodetus kaupade ja teenuste turuväärtus
HDI – koosneb SKT, haridus ja keskmise eluea näitajatest; kasutatakse riikide arengutaseme hindamisel. (Eesti 36. koht)

SKT INIMESE KOHTA

Kõige suurem on skt Kanadas, USAs, Gröönimaal, Austraalias, Saudi-Araabias, ja Ida- nign Kesk-Euroopas. Kõige väiksem on aga skt Lääne-Saharas, Nigeris, Kesk-Aafrika vab.
Inforiigid -ärikad. Rikkad riigid. Jaapan, Lääne-Euroopa, P. Ameerika
Uustööstusmaad-usin, kuid odav töötajaskond. Taiwan, Lõuna-Korea
Toorainemaad-ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industraliseerida ( Kuveit , Saud- Araabia )
Vaesed riigidid- kellel pole kapitali, loodusvarasid ega usinaid inimesi Afganistan Jeemen
5.)Missuguseid infiühiskonnale iseloomulikke jooni on eestil? Kas eestit saab pidada infoühiskonnaks.—veel ei saa sest elartustase on madalam kui inforiikidel, teenuste osakaal väiksem kui inf. Riikide

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 97 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

97 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annndra Õppematerjali autor

globaliseerumine infoajastul, rahvusvahelised majandusorganisatsioonid, rahvusvaheline kaubandus, ettevõtted

globaliseerumine infoajastul rahvusvahelised majandusorganisatsioonid rahvusvaheline kaubandus ettevõtted skt

Sarnased õppematerjalid

rtf

Maailmamajanduse kujunemine.

Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

doc

Infoajastu geograafia

GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele töö

Geograafia

odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

Geograafia

doc

I Muutused ühiskonnas

tootmisviis, omavahel riigid ei suhelnud, arenenud olid hankiva tööstuse regioonid Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine. “külmal sõjal” oluline roll, kuna suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate väljaarendamiseks. võõrtöölised, globaliseerumine ehk üleilmastumine: kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena tööjaotuse suurenemine – järjest kitsam spetsialiseerumine, tarbimisühiskond, Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia)

Globaliseeruv maailm

docx

Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt

o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse o nõudluse vähenemine traditsioonilistele toodetele o hierarhiline juhtimisstruktuur jne... 1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks · Selleks vajalikud sündmused: o Kolooniate poliitiline iseseisvumine o Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö o Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi kiire areng eriti lennunduse

Geograafia

docx

Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses

GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2. Keemiatööstus 3. Autotööstus c) Teenindus ehk tertsiaarsektor (ehk ka infoühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse teeni

Geograafia

pptx

Globaliseerumine

Globaliseerumine. rahvusvahelised ettevõtted ja organisatsioonid Globaliseerumine ehk üleilmastumine · Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele · Maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse

Rahvusvaheline majandus

doc

Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused

1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14

Geograafia

Rohkem sarnaseid