Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. kontrolltööks 1. Strateegilise juhtimise olemus Edukate ettevõtete edu tugineb alati heale ja läbimõeldud strateegiale. Ettevõtte strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises. Strateegia väljatöötamisele eelneb tavaliselt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs. Mõneti võib strateegiat käsitleda kui üldist kirjeldust käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil ettevõte kavatseb oma eesmärgid saavutada. Strateegia seisneb püüdest mõista, kus sa tahaksid olla, realistlike võimaluste hindamises, kuidas liikuda ühest punktist teise 2. Strateegia kui: perspektiiv, positsioon, plaan, tegevusmall strateegia kui positsioon langetatakse teatud põhiotsused, kuidas end tegevusharus positsioneerida; strateegia kui plaan määratletakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada; strateegia kui per...
sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru andmas. Taavi nimetab Liisu last selleks poisiks. Isegi Taavi läks jõulupeole. Juulius läks natuke hiljem koju ning temaga ühines Sessi, kes palus sõprust, millest keegi ei tea. Kui Juulius Sessi ära saatis, läks Juulius akna taha luurele, hiljem läks luurele ka Taavi. Juulius läks koju. V (53-67) Kevad. Jääl kala püüdmine. Kristiine sai hea saagi, kuna Taavi palus mitte kopsima hakata triiviv jää lõhkus taravaiad. Kooli lõpetamine, Juuliuse tuju langus kuna tööd pole. Jull vahib merd, läheb paadiga sõitma ning kui tüdrukud poistega tulevad, ei võta ta neid peale
vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru andmas. Taavi nimetab Liisu last selleks poisiks. Isegi Taavi läks jõulupeole. Juulius läks natuke hiljem koju ning temaga ühines Sessi, kes palus sõprust, millest keegi ei tea. Kui Juulius Sessi ära saatis, läks Juulius akna taha luurele, hiljem läks luurele ka Taavi. Juulius läks koju. V (53-67) Kevad. Jääl kala püüdmine. Kristiine sai hea saagi, kuna Taavi palus mitte kopsima hakata triiviv jää lõhkus taravaiad. Kooli lõpetamine, Juuliuse tuju langus kuna tööd pole. Jull vahib merd, läheb paadiga sõitma ning kui tüdrukud poistega tulevad, ei võta ta neid peale
Selles romaanis selge merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud. Põhiidee: Südant ei saa sundida Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Hea sadam" orb Julius saab omale uue kodu mereäärses kalurikülas Taavi juures. Poiss õpib kalastamist ning suhted laabuvad ka Taavi naise Liisuga. Kuna Taavi õde pole oma eluga rahul põgeneb ta venna juurde. Lisaks õele toob Julius Tallinnast ka oma isa. Noorele poisile jääb silma naabertalu vanim tütar Sessi, neiu ema aga keelab noorte suhte ära. Julius otsustab lahkuda rannast, läheb liinilaevalt tööle. Laeva väljumise viimasel hektel mõtleb ümber ja naaseb isa, õe ja Sessi juurde. Põhiidee: Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Rannajutud" novellikogu, kus jätkub rannatemaatika ja ka ideed on samad, mis rannaromaanidel. Väiklasest virinast loobumine, ollakse valmis naabreid alati aitama. ,,Läänemere isandad" romaan, mis räägib kuidas 1187. aastasest Sigtuna hävitamisest ja üldese
Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. 6. Tegevusliinid: Taavi – Juuljus Juuljus – Kristiine – Sessi 7. Ideestik – „Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus!“
keskpaiku, umbes kui poiss armus, läks asi huvitavaks. Minule isiklikult meeldivad armastusromaanid. Jull armastas ühte tüdrukut, aga ka merd. Tüdruku nimeks on Franciska, aga kõik kutsusid teda Sessiks. Ta on Kristiine, Taavi kunagise armastuse, tütar ning tema tegelik isa on Taavi. Aga nad elasid Jaaguõue Pritsiga. Ta on ilus ja iseseisev ning tegi tööd oma emaga hästi. Minu arvates olid nad Juuljusega üpris sarnased ning sobisid hästi kokku aga Sessi emale ei meeldinud noorte suhe, sest ta oli kunagi ise teinud vea ja ei tahtnud, et see korduks tema tütre peal. Ta arvas, et Jull läheb merele ja jätab Sessi üksi, aga poisi armastus tüdruku vastu ületas armastuse mere vastu. Kuna Kristiine ei tahtnud, et nende suhe toimiks. Jull lootis tal mõistust pähe rääkida. Aga selle asemel tahtis Kristiine saata Julli hoopis merele. Minu arvates oli Kristiine veidi liiga hooliv. On aru saada, miks
"Riskihindamine-tervislike töökohtade võti" Noored on töökohal eriti ohustatud, sest nende kogemus, väljaõpe ja teadlikkus võib olla vähene. Neile on vaja nii head nõu, küllaldast teavet ja juhendamist kui ka sobivaid ja (tervisele) ohutuid töökohti. Minu arust igas töökohas peab olema hea ning kõiki kaitsev tervise ja ohutuse korraldamise süsteem, mis peaks erilist tähelepanu pöörama alaealiste töötajate ja algajate ohustatusele. Usun, et tööõnnetuste ja tervisekahjustuste põhjuseks võivad olla näiteks ohtlikud seadmed, stress, kiire töötempo, puudulik väljaõpe ja juhendamine ning õigete töövõtete ja nende järgimise järelevalve puudumine. Selle tõttu ongi väga oluline, et töökoht jälgib neid riskihidamise viite sammu. Minul kahjuks tööalaseid kogemusi ei ole seega hindan oma kooliasutust. Usun, et minu praegune kooliasutus on üsna riskivaba. Esiteks ei ole meie koolis pidevat müra või ohtlike seadmeid....
15. 0,5 koormusega töötaja põhipuhkus 28kp 16. 0,5 koormusega alaealise põhipuhkus 35kp 17. Klassikaline rasedus ja sünnituspuhkus 140 kp 18. Isale antav täiendav lapsepuhkus enne või peale lapse sündi on 10kp 19. Täiendava lapsepuhkuse pikkus, kui laps on 4-14 a vana on 3 kp 20. Täiendava lapsep pikkus, kui pere 3 last on kuni 14a on 6kp 21. Osaliselt tasustatav puhkus tööandja algatusel võib olla max 3 kuud 22. Töötajal on võimalik saada tasustatavat õppepuhkust sessi ajaks 30p 23. Töötajal on võimalik saada tasustatavat õppep keskkooli (gümn) lõpetamiseks 35p 24. Töötajal on võimalik saada tasustatavat õppep kõrgkooli lõpetamiseks 42p 25. Õppep korral makstakse keskm palka 10p 26. Puhkusetasusid on vaja inventeerida et vastavalt rp seadusele inventeerida ka kõik kohust 27. Puhkusetasu reserv kajastatakse rp-s puhkusetasuna+sots maks+t/k 28. Kui töötaja tuli tööle 14 veebr 08 ja puhkas 3kp kasutades selleks nn lapsepäevi, siis kui
August Mälk ,,Hea sadam" Tegelased: Juuljus minategelane, noor ja tark poiss. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Lu...
MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Masinnägemine aruanne Kuupäev: 20.12.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Masinnägemine ehk tehisnägemine ehk raalnägemine on kõrgtehnoloogia, mille eesmärgiks on masinale vahendada analoogselt elusolendi silmaga väliskeskkonna objekte, analüüsida neid objektide olemust ja kujundada masina otstarbekat tegevust nende objektide suhtes. Masinnägemise saab jaotada kaheks osaks: madalam tasand (low-level vision) ja kõrgem tasand (high-level vision). Madala taseme nägemisprotseduurid tegelevad värvide ja visuaalse müra töötlemisega, pildi tera- vustamise ja piirjoonte leidmisega, valguse, varju ja värvitoonide ühtlustamisega. See valdkond on otseselt välja kasvanud signaalitöötlusest ja hästi uuritud. Sama tehnika on kasutusel ka näiteks ...
Egiptuse vaarao Hatsepsut ja Egiptuse ehitised Kuninganna Hatsepsuti arvatav elamisaeg oli 1504 eKr1458 eKr, valitses aastatel 1498-1483 eKr. Teda on kujutatud mehena, kes kannab kuninga võimusümboleid ja ta kandis ametlikku valehabet, mis oli nööriga tugevasti ja korralikult kinni seotud. Egipt-uses on teada kolm naisvaaraod ja nendest kõige kuulsam oli Hatsepsut. Vaaraosi peeti veel ka jumalateks, kas siis haukapäiseks Horoseks või siis päikesejumal Ra'ks. Vaaraodel polnud eraelu. Terve nende elu koosnes kombetalitustest.Kõik vaarao teod tähendasid midagi. Kõige tavapärasemaid tegevusi nt. kätepesu peeti usukombeks. Kui vaarao juhtus saama mõne haiguse, kasvõi nohu siis oli see kogu kuningriigi jaoks väga kurjakuulutav märk. Terve riik kuulus vaaraole. Vaaraodel oli sadu ametnikke ja nendest eesotsas oli vesiir. Enamasti olid need mehed,aga on ka teada kaks vesiiri. Kõi...
dangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS = LÕPPTOODANG VAHETOODANG Lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust Lõpptoodang ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang vahetoodang lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprot- sessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tabel 13.1. Jalgratta hinna kujunemine Realiseerija Kaup Jaemüügi Vaheprodukti Lisand hind (kr) väärtus (kr) väärtus (kr) Kaevur, Tooraine 100 Kummitootja, ühe jalg-
õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas keskmise palga säilitamisega. Täiendavate kulutuste katmist seotud koolitusega sätestatakse töö- või kollektiivlepingus. On ka regulatsioon, mis välistab selle, et kõik töötajad korraga õppepuhkusele lähevad, siis tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel. (Puudutab ka tööandjat, kellel on töölepingud tudengitega sessi ajal) Koolituse finantseerimine. Kes maksab? füüsiline või juriidiline isik. Rahastajateks saavad olla ka valla- või linna eelarve. Riigiasutuste töötajatele ja teenistujatele nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves. (Riigiteataja 2013) Seoses tulumaksuseadusest tulenevaga, mis kehtib aastast 1998, pole õppija koolituskulude ülempiir määratud. Tulumaksu vabastus kehtib kulude kohta, mis on tehtud koolitusluba omavates õppeasutustest õppimiseks
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESS...
seoste kohta) on kindlalt tõene (pooleldi tõest väidet tuleb lugeda valeks)? Äriprotsess on (samal ajal ka) tarkvara kasutuslugu (use case). Primaarse tegutseja poolt otseselt käivitatav tarkvara kasutuslugu (use case) on (õige modelleerimise korral kindlasti) äriprotsess. Tarkvara kasutuslugu ei ole ise äriprotsesss, kuigi ta kuulub (ühe või enama) äriprotsessi koosseisu. 1. sessi UP distsipliini raames tehakse süsteemi operatsioonide lepingud? Rakendamine (deployment) Disain Testimine Ärimodelleerimine (business modeling) Nõuded (Requirements) Teostamine (Implementation) 2. Milliseid loetletud tehnikatest kasutatakse Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise metoodika Eesmärkide vaates? Valige õige vastus: tegevusdiagramm kasutusjuhtude diagramm jadadiagramm olekudiagramm klassidiagramm koostöödiagramm 3
seoste kohta) on kindlalt tõene (pooleldi tõest väidet tuleb lugeda valeks)? Äriprotsess on (samal ajal ka) tarkvara kasutuslugu (use case). Primaarse tegutseja poolt otseselt käivitatav tarkvara kasutuslugu (use case) on (õige modelleerimise korral kindlasti) äriprotsess. Tarkvara kasutuslugu ei ole ise äriprotsesss, kuigi ta kuulub (ühe või enama) äriprotsessi koosseisu. 1. sessi UP distsipliini raames tehakse süsteemi operatsioonide lepingud? Rakendamine (deployment) Disain Testimine Ärimodelleerimine (business modeling) Nõuded (Requirements) Teostamine (Implementation) 2. Milliseid loetletud tehnikatest kasutatakse Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise metoodika Eesmärkide vaates? Valige õige vastus: tegevusdiagramm kasutusjuhtude diagramm jadadiagramm olekudiagramm klassidiagramm koostöödiagramm 3
36 dub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine vastulinnastum ine e. kontraurbanisatsioon - väl kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja jaränne suurematest linnadest (linnasturuumist) seadusandluse teatav ühtlustamine. 36 kaugematesse piirkondadesse. Juhul kui lahku ülelinnastum ine - linnade ülikiire kasv, mille takse lähitagamaale, nimetatakse sarnast prot puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei sessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumi suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad seks. 56 vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur vegetatsiooniperiood e. taim ekasvuperiood - aja kuritegevus. 57 vahemik, mille vältel taimed intensiivselt kas Üleraie - aastane metsaraie, mis ületab puidu vavad ja arenevad. 86 aastast juurdekasvu. Selle tagajärjel väheneb veosekäive e
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Ju...
LASTEKAITSE LIIDU LASTELAAGRITE OÜ REMNIKU LASTE- JA NOORTELAAGER Remniku Puhkekeskus asub Peipsi järve põhja- · tingimuste loomine erinevate vaba aja rannikul, imeilusa järve liivasel kaldal. Peipsi järv tegevuste korraldamiseks; on üks soojema veega järvi Eestis. Eriliselt peen · sihtsuunitlusega, laste sotsialiseerimise prot- ja puhas rannaliiv on suurepärane paik puhkuseks sessi toetavate programmide korraldamine ja puutumatu loodus inspireerib tegevusteks vabas suvisel koolivaheajal; õhus. Remniku Laste- ja Noortelaager asub Alajõe · laste vaba aja sisustamine, nende silmaringi valla keskusest 8 ja Jõhvist 35 kilomeetri kaugusel, avardamine ja huvi tõstmine sisuka ning on rajatud 80. aastatel ning on sealses piirkonnas aktiivse vaba aja veetmise vastu. üks paremas seisukorras baase lastega seotud prog-
Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise prot- kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põle- sessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast misel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeeru- tootmisel. misega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev · Hüdrometallurgia metallide saamine nende vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
Infovajaduste analüüs lähtub harilikult info ka su ta jast (ametikoha tüü bist). Välja ei selgitata mitte konk reet se indiviidi infovajadusi, vaid ameti koh ta de ka te goo riate kaupa. Inimesest lähtuvat ana lüü si on kasulik täi en dada teis tes lõigetes lii ku vate ana lüü side ga--uurida tööprotsesside infovajadusi või alus tada andmetest ning uurida, kes andmeid vajavad. MEETODID Infovajadused ei ole alati ilmsed. Töö prot sessi vaatlus ja töö ta ja kü sitlemine annavad kii res ti väl ja ainult osa infovajadustest. In fo va ja dus te väl ja sel gitamise meetodeid ja võtteid: ° Spetsifitseerimine infokasutajate endi poolt (self-reporting), tule mu seks on loetelu, mis sisaldab nii kasutajale kättesaadavat kui ka soovitavat in fot. ° Dokumentide ringluse analüüs. ° Tööprotsesside analüüs. ° Tüüpkasutajate kujude (profiilide) loomine; in fo va ja dused leitakse ana lüüsides
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonom...
neta manan~oust ja kohtu- sel v~oetiv¨aidetavalt kasutuse- pidamisel kasutatavast p¨ uha le Qin d¨ unastia ajal Meng ohvrilamba 9432, kujuti- Ti´an poolt, kuid ju- sest . m¨argib kohtuprot- ba aastasadu vanematel luu- sessi kaotaja vette heitmist del on leitud puna- koos hageja p¨ uha lam- se tindi j¨algi. Luukir- baga . pronkskirjas on ka ja m¨argid kirjutati k~oigepealt m¨ark, kus ¨ara heidetavad on tindiga, alles seej¨arel gravee- veel suurde loomanahka riti, kusjuures alati ei kat- m¨ahitud. Kaotus oli sama kui tunudki tegelik kiri mustan- p¨
võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot- sessi ja toimingute esitamine aitab mõista selle terviklikkust ja toob esile seosed eri tegevuste vahel. Õpiku teisest kuni seitsmenda peatükini käsitletakse eri transpordiliikide veovahendeid, veoühikuid ja -tehnoloogiaid. Kaheksandas peatükis keskendutakse veoprotsessi korraldus- likule küljele – kaubavedudele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
