RAHVASTIK JA MAJANDUS (0)

GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID
1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem 
e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab 
omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste 
andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja 
tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, 
tursimi ja kinnisvaraäris. 
2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade 
määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja 
maapealsetest seirejaamadest
3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete 
sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised
teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on
võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim 
sularahaautomaat, bensiinijaam, apteek või hotell?).
4. Mis on lidar? Milleks seda kasutatakse?Lidar ehk laserskaneerimise 
seade võimaldab genereerida väga suurt hulka valgusimpulsse ning kasutada 
neid mitmesuguste nähtuste mõõtmiseks.
5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? 
Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu 
suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. 
Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada 
saamiseks.
RAHVASTIK
1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa 
arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus 
suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive 
(sündimuse ja suremuse vahe) suur. 
2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside 
nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine 
elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, 
suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine.
3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, 
teadusuuringud, sündimus- suremus
4) Millest sõltub sündimus
a. Arengumaades ? VAESEMAD RIIGID Haridustase,  riigi arengutase, religioon, 
rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, naiste roll ühiskonnas
b. Arenenud riikides?  RIKKAMAD JA SUUREMAD RIIGID Pereplaneerimine, 
majanduslik olukord, naise koht ühiskonnas, meditsiini tase, naiste vanus.
5) Millest sõltub suremus
a. Arengumaades? ● arstiabi halb kättesaadavus
● nakkushaigused (HIV, EBOLA, AIDS)
● liiklusõnnetused
● vägivald (mafia)


● vaesus
● tööõnnetused b. Arenenud riikides? ● liiklusõnnetused
● ebatervislikud eluviisid 
● haigused (infarkt, vähk,südamehaigused)
● vägivald (terrorism)
● tööõnnetused 6) Miks on summaarne sündimuskordaja parem näitaja kui sündimuse 
üldkordaja? Summaarne sündimuskordaja on parem näitaja, sest siis 
arvutatakse keskmine sündinud laste arv naise kohta, aga üldkordaja puhul 
mõjutab seda ka meeste, laste ja vanade naiste arv.
7) Miks ei tohi riigi suremuse üle otsustada ainult suremuse üldkordaja 
põhjal? Sest seda näitajat mõjutab palju rahvastiku vanuskoosseis.
8) Demograafiline üleminek: graafik!  traditsiooniline rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku 


vananemine, nüüdisaegne rahvastiku tüüp. Sündimuse suremuse 
võrdlemine ja miks?
Rahvastikupüramiid kuju järgi ära tunda
a. Nimeta ja kirjelda demograafilise siirde etappe ning too riikide 
hulgast igaühe kohta 3 näidet.
TRADITSIOONILINE RAHVASTIK- sündimus kõrge; suremus kõrge(arstiabi 
pole, olukord paraneb); iive on nullilähedane; rahvaarv on stabiilne; keskmine 
eluiga on madal (40-45); vanureid on väga vähe (ainult paar protsenti); nt: 
Uganda, Sierra Leone
DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- sündimus kõrge(on kõrge traditsioonide 
pärast); suremus langeb kuni u 15‰(arstiabi paranemine, puhta vee 
kättesaadavus); iive kõrge; rahvaarv kasvab kiiresti; keskmine eluiga tõuseb; nt: 
Nigeeria ja teised Aafrika riigid
RAHVASTIKU VANANEMINE- sündimus langeb kuni 10‰; suremus langeb 
kuni 10‰; iive langeb aga on veel kõrge; rahvaarv kasvab aeglaselt; keskmine 
eluiga tõuseb; nt: enamik Aasia ja Lõuna- Ameerika riike, Hiina, India, Columbia
TÄNAPÄEVANE RAHVASTIK- sündimus madal (madalam kui 10‰); suremus 
madal (madalam kui 10‰); iive nulli lähedane või negatiivne; rahvaarv stabiilne;
keskmine eluiga kõrge (60-70a); nt: arenenud riigid Eesti, USA, Itaalia, 
Prantsusmaa
b. Millal ja kus algas demograafiline üleminek? Umbes 18. sajandi lõpus , 
Lääne-Euroopa riikides
Aafrikas: 20. sajandil
c. Millal algas demograafiline üleminek Eestis? Mis etapis on Eesti 
praegu? Algas umbes 19. sajandi lõpul. Eesti on praegu tänapäevase rahvastiku
etapis.
d. Osata määrata riigi rahvastiku tüüpi rahvastikupüramiidi järgi
vihik    9) Mida toob kaasa rahvastiku vananemine? ● eakate inimeste osakaal suureneb
● suur vajadus haiglate ja tervisteenuste järele
● inimesed peavad kauem töötama
● pensionimaksed sõltuvad elu jooksul pensionifondidesse paigaldatud  varast ● suurem maksukoormus noortele 
● vanad peavad tegelema töödega, mida muidu tegid noored 
● Pensioniiga tõstetakse
● Väiksemad koolid suletakse
● Ehitatakse juurde hooldekodusid
● Lastearv väheneb 10) Põhilised migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid
TÕUKETEGURID ● väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik
● väike palk
● halvad elamustingimused
● inimestevahelised lahkhelid
● ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond


● ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid TÕMBETEGURID ● suur töökohtade või õppimisvõimaluste valik
● suur palk
● head elamistingimused
● sugulased, sõbrad, tuttavad
● meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond
● soodne, tervislik looduskeskkond 11) Kirjelda rahvastiku rändeid maailmas 20. Sajandi II poolel. Selgita, 
miks on rändesuunad just sellised.  Esitlusest migratsioon Põhja-
Ameerikasse rännati Euroopast, Ladina-Ameerikast ja Aasiast, sest seal on 
kõrgemad palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, 
elamistingimused ja haridus.
12) Millised probleemid võivad tekkida
a. Riigil, kust välja rännatakse- Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) 
arv; lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike 
inimeste osakaal; lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised 
disproportsioonid.
b. Riigil, kuhu toimub sisseränne- Suurem surve töökohtadele, suureneb 
tööpuudus sihtriigi elanike hulgas, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja 
tavadega, kaasneb kultuurikonfliktide oht; suurem surve sotsiaalsfäärile; 
hiiglaslikud pagulaslaagrid; hakati kahtlema Schengeli lepingust
13) Iseloomustage migratsiooni Eesti-Soome / Saksamaa-Türgi / USA-
Mehhiko näitel.  Esitlusest migratsioon ja õpikust lk 39 14) Pagulasprobleemid maailmas – miks on tekkinud, mis võiksid olla 
lahendused?  Pagulasprobleemid on tekkinud, sest mõned inimesed ei saa  oma kodumaale tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Lahendused: 
üritada vältida relvakonflikte enda ja naaberriikidega.
15) Selgita Euroopa rändekriisi olemust ja põhjuseid. Rändekriis-
immigratsiooni suurenemine algas 2015( araabia kevad2011)
  Sündmusteahel: 1. Araabia kevad- vabanemine ditaatoritest  Põhja-Aafrikas ja 
Lähi-Idas diktaaktrlikest reziimidest (Egiptus esimesena). Algas 2011; Süüria 
diktaatkor Bashar al-Assad  keeldus diktaktuurivõimust, tekkis kodusõja olukord. 
ISIS- ekstreemne usulahk (islamivõim, tahavad valitseda maailma äärmuslike 
põhimõtedega) 
Süüria diktaktuurivõim VS ISIS. Venemaa õhutas sõda Süüria poolt. USA ei soovi 
end sekkuda. 
2. Euroopa piirid olid nõrgalt kindlustatud, sest nendes riikides oli ka probleemid 
(Kreeka majanduskriis) Tulid ka teised inimesed, kes ei olnud sõjapõgenikud ● Saksamaa on kõige rohkem võtnud sõjapõgenikke vastu (suhtuvad  liberaalsemalt kui teised riigid).  16) Mis meetmeid kasutatakse rahvastikupoliitikas sündimuse ja 
suremuse muutmiseks? Tooge näiteid Eestist, Hiinast, Indiast.
Eestis  kasutatakse   sündimuse   muutmiseks   toetusi   ja   puhkusi   laste   eest
hoolitsemiseks.   Suremust   on   raskem   mõjutada,   Eestis   kasutatakse   selle
muutmiseks   arstiabi   kättesaadavuse   ja   kvaliteedi   tagamine,   elu   hoidvate   ja
tervislike eluviiside propageerimine, reklaamkampaaniad.


Hiinas  kasutati   sündimuse   vähendamiseks   ühe   lapse   poliitikat,   alandati
abiellumisvanust,   abielluda  soovijad   pidid  läbima  arstliku   kontrolli,   sundaborti,
steriliseerimist. Suremuse muutmiseks tapeti külades väikelapsi, eriti tüdrukuid,
poisse eelistati rohkem ehk siis oli sooline ebavõrdsus. Indias  teavitati   inimesi   raseduse   hoidumise   võimalustest,   soovitati   kasutada
rasestumisvastaseid   vahendeid   ja   vähendada   laste   arvu   peres,   avati
pereplaneerimise   kliinikuid,   ametnikud   käisid   kodudes   ja   veensid   inimesi
kasutama steriliseerimist, kasutati ka sundsteriliseerimist, tekkisid lausa laagrid,
elutingimuste   paranemine,   pereplaneerimine   võeti   kooli   õppeprogrammi,
parandati   perede   heaolu   motiveerimise   ja   hariduse   andmise   teel,   tõsteti
abiellumisvanust. Suremuse muutmiseks kasutatakse mitmeid meetmeid naiste
positsiooni parandamiseks ühiskonnas. Mida toob riigile kaasa ränne?


Mõisted (selgita oma sõnadega):  Demograafia- rahvastiku uurimine sündimuskordaja- sündide arv tuhande elaniku kohta suremuskordaja- surmade arv tuhande elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna sündide ja surmade vahe absoluutne iive- aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe


suhteline iive- iive 1000 elaniku kohta  rahvastiku soolis-vanuseline koosseis (struktuur)-  vanuserühmade ning  meeste ja naiste vaheline koosseis migratsioon- ränne, inimeste alaline elukoha vahetus
 immigratsioon- kui inimesed tulevad sinu riiki elama
 emigratsioon-  kui inimesed lähevad elama teise riiki  pagulus- sunnitud elukohavahetus
 demograafiline siire-  Demograafilise arengu etapp, mille käigus suur  sündimus ja suremus asenduvad väikese sündimuse ja suremusega ning 
inimeste keskmine eluiga tõuseb.
 demograafiline plahvatus- DÜ I etapil toimuv kiire rahvastiku kasv suremuse 
kiire vähenemise ja suure sündimuse olukorras
rahvastikupoliitika-  riigi tegevus, et mõjutada rahva arvu, selle  demograafilist koosseisu ja paiknemist
ASUSTUS
1. Millised tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist? 
LOODUSLIKUD- pinnamood (tasastel aladel elab rohkem inimesi); kliima (õige 
rohkem elab inimesi soojas kliimas/parasniiskes); taimestik; mullad; loodusvarad
ÜHISKONDLIKUD- ajaloolised (minnakse ajalooliselt tihedasse kohtadesse 
elama); majanduslikud; sotsiaalsed; poliitilised
(Bangladesh väga tihedalt asustatud
Euroopas-Sinine banaan(nt London, Amsterdam, Milan, Ruhr, Frankfurt)!!! )
Eesti tööstusajastu linn …..
2. Analüüsida kaardi põhjal rahvastiku paiknemist Eestis, Hiinas, USA-s.
3. Too näiteid piirkondadest, mille rahvaarv on viimasel ajal väga 
kiiresti kasvanud või kahanenud. Põhjendage.
Väga   kiiresti   on   kasvanud   Ida-   ja   Lõuna-Aasia,   samuti   Jaapani   rannikualad.
Lääne-Euroopas   Kagu-Inglismaalt   kuni   Põhja-Itaaliani   (SININE   BANAAN).   Nende
piirkondade   rahvaarv   on   kasvanud,   sest   veekogude   ligidal   on   elutingimuseks
parem keskkond ja rohkem võimalusi. 4.   Mis   on   „kummituslinnad“.   Miks   nad   on   tekkinud?   Too   mõni
näide.Kummituslinnad- mahajäetud linnad, mis õitsesid kullapalaviku ajal, kuid
jäid varude ammendudes inimtühjaks. NT: Rhyolite USA-s, Berlin Nevadas USA-s,
Bodie linn USA-s, Hashima saar Jaapanis 5.   Mille   poolest   erineb   linnastumine   arenenud   riikides   ja
arengumaades? (võrdlev tabel!) 1)   Linnastumise   tempo   on   arengumaades   kiirem,   sest   arenenud   riikides   on
linnastumise   protsess   kestnud   pikemat   aega   ja   linnarahvastiku   osakaal   on
keskmiselt   kõrgem.   2)   Arengumaade   linnad   kasvavad   ebaühtlasemalt,   mõned
linnad,  peamiselt  pealinnad  kasvavad   erakordselt kiiresti.  3) Arenenud  maade
linnadele   on   iseloomulik   ees-   ja   vastulinnastumine;   arengumaadele   on
iseloomulik   ülelinnastumine,   tekivad   suured   slummid.   4)   Arenenud   riikides
kasvab   linnarahvastik   sisemigratsiooni   ja   immigratsiooni   arvel.   Arengumaades
kasvab linnarahvastik kõrge sündimuse ja maalt linna kolivate inimeste arvel.  


6. Nimeta ja kirjelda linnastumise etappe. Too näide iga etapi kohta ja 
põhjenda inimeste liikumissuundi selles etapis.
VÄÄRTUSHINNAGUD + põhjused(kõige vanem)LINNASTUMINE- kasvab 
linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul.
EESLINNASTUMINE- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades; Inimesed 
hakkasid üha enam kolima  suurlinnade lähi-ümbrusesse. NT: Mustamäe, 
Lasnamäe (1980-ndad)
VALGLINNASTUMINE- Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, 
kasvab aga linnalähedastel aladel; NT: Peetri küla, Tiskre)
TAASLINNASTUMINE- Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle 
atraktiivseteks ja hakkasid kasvama. Hakati renoveerima ka vanu tööstusrajoone
ja töölislinnaosasid; NT: Kalamaja, Pelgulinn
*AGLOMERATSIOON- liinade liitumine; NT: Nõmme
7. Mis on megalinnad? Kuidas need on tekkinud? Too mõni näide koos 
asukohaga
Megalinn e megapolis- on ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahel on kokku 
kasvanud mitmed linnastud, nt: Sinine banaan- London,Asterdam, Brüssel, 
Stuttgart, Zürich, Milano jne; SanSan: San Fran.- LA- San Diego
8. Mille poolest erinevad ameerikalikud ja euroopalikud linnad? 
Euroopalike linnadel linnaosad jagunevad ajaloolisteks ja tavalisteks aga ameerikalikkudel 
linnadel pole ajaloolist linnaosa. 9. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid 
arenenud riikides ja arengumaades tähtis!!!!! Mõisted: tootmistegurid- ressursid, mida kasutatakse tootmisel
kapital- omand/oskused
Urbaniseerumine-linnastumine   ehk   kasvab   linnalise   piirkonna   rahvaarv
peamiselt sisserände mõjul
Pendelränne-inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või
haridusasutuse vahel
Eeslinnastumine-rahvastik hakkab kasvama eeslinnades
Valglinnastumine-inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse
Taaslinnastumine-linnakeskuste taas aktiivseks muutumine
Ülelinnastumine-kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv
Slumm-hurtsikkkülad, kus elavad kiiresti paisunud linnade tõttu vaesed elanikud
Linnastu-grupp lähestikku asuvaid linnasid, mis on omavahel majanduslikult ja
pendelrändega seotud
aglomeratsioon- e linnastu, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad
linnad ja nende läheduses asuad väiksemad asulad
megalinn-  on ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahel on kokku kasvanud
mitmed linnastud
MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES
1. Majanduse põhiküsimused, tootmistegurid 1.) Mida toota?
2.) Kuidas, kus toota?
3.) Kellele toota?


4.) Kuidas müüa? Tootmistegurid- ressursid: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus.
2. Majanduse struktuur – mis tegevusalad nendesse sektoritesse 
kuuluvad?
1. primaarne e hankiv sektor põllu-, metsmajandus, kalandus, maavarad, kaevandamine.
2. sekundaarne e töötlev sektor energiamajandus, masina-, keemia-, kerge-, toiduainetööstus, ehitus.
3.  tertsiaalne e teenindav sektor  kaubandus, äriteenused, tervishoid,  haridus, riigivalitsemine, teadusuuringud, infotöötlus, finantstegevused.
4. kvaternaarne sektor pangandus, kindlustus, meedia, reklaamiteenused, farmaatsia-, 
mikroelektroonikatööstus.
3. Iseloomusta ühiskondasid. Too välja peamised majandusharud, töö 
iseloom, peamised kasutatavad ressursid, hõive, osalemine 
maailmamajanduses. 
1. Agraarühiskond- peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, 
jahindus. Tööd tehti käsitsi, kasutati maad, metsa, vett. Hõive põllumajandus. 
Maailmamajanduses osaleti kaupadega.
2. Industriaalühiskond- peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, 
metallurgia, masinatööstuses jm. Tööd tehti masinatega, kasutati maavarasid. 
Hõive tööstuses. Majandussüsteemid üksteisest isoleeritud.
3. Infoühiskond- peamised majandusharud on transport, info töötlemine ja 
edastamine. Vaimne töö, kasutatakse informatsiooni. Hõive teeninduses, 
teadusametis. Majandussüsteemid globaalse ulatusega.
4. Mille poolest erines industrialiseerimine Põhja ja Lõuna riikides? 
Põhjariikides asusid peamiselt emamaad, lõunariikides hankisid kolooniad 
peamiselt loodusvarasid jm. Põhjariikide kolooniad vallutasid maid ning ühtaegu 
kiirendasid ja aeglustasid lõunapoolsete maade arengut.
5. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? Esitlusest Emamaa ja tema kolooniate
vahel oli aktiivne kaubavahetus. Emamaale saadeti põllumajandussaadusi ja 
tööstustooraineid, vastu saadi masinaid, seadmeid ja tarbekaupu. Kapital koondus 
emamaale ning koloniaalimpeeriumite pealinnad kasvasid kiiresti.
6. Mis on geograafiline tööjaotus? Millal ja miks see tekkis? Ettevõtluse 
spetsialiseerumine tulenevalt ashukoha geograafilistest, sh ka inimtekkelistest 
eelistest.  Tekkis 19.saj. sellele andis tõuke raudteede kasutuselevõtt.
7. Nimeta tööstusajastu rikkaimad piirkonnad Tööstusajastu rikkaimad piirkonnad 
olid Suurbritannia, Saksamaa, USA. Kasvas Venemaal ja Jaapanis.
8. Millal ja miks sai alguse infoajastu? Infoajastu sai alguse 20. saj. teisel poolel. 
Leiutati esimene arvuti,
9. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Spetsialiseerub, kuna suures koguses 
ühte asja mingi suurema toote jaoks on odavam ja kergem valmistada kui kõiki selle suure toote osi 
ise teha.
10. Selgita tänapäevase võrgustikupõhise majandussüsteemi olemust.
11. Miks muutuvad ettevõtted rahvusvaheliseks? Saavad kasutada 
erinevate riikide loodusvarasid, tollimaks väiksem, odavam, majanduslikult 
kasulikum(kokkuhoid tootmishulkadelt, suurem kasum).
12. Mis on rahvusvaheliste firmade põhilised tegevusvaldkonnad? (3tk)
kõrgtehnoloogia, suuremahuline tarbekaup, bäranditooted.
13. Selgita rahvusvaheliste ettevõtete mõju maailmamajandusele ja 


kohalikule majandusele. 
14. Mis mõjutab ettevõtete paiknemist? – Too näiteid toormele, 
tööjõule, tarbijale ja koostööle orienteeritud ettevõtetest.
ETTEVÕTETE PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID: ● väike tunnihind
● teiste sarnaste ettevõtete lähedus
● haritud inimesed
● tahavad rajada riiki, kus madalad maksud, loodusvarad Toormele- Valga Puu, Valio
Tööjõule- H&M, Adidas
Tarbjale- Kalev, Olerex, Swedbank, Clara käsitöötordid
Koostööle- Facebook, Logiteck
15. Iseloomusta tekstiilitööstust / autotööstust / kõrgtehnoloogilist 
tööstust
Tekstiilitööstus- import: USA ja Euroopa; on kolinud Aasiasse; tööjõud peab oleb 
olema odav, töötajad ilma oskusteta. Toodavad rõivaid Bakistan, Balngadesh 
(Aasias).  + inimesed saavad tööd               -- õhureostus Arengumaades masstootmine; arenenud riikides kõrgmood, disain, kvaliteet 
kõrgem.
Kõtgtehnoloogia- tekkisid pärast teist maailmasõda; nt kosmosetehnoloogia, 
biomeditsiin. Teaduspargid asuvad suuremate ülikoolide lähedal.
Autotööstus-on üks uuendusmeelsemaid tööstusharusid, toyotism, fordism; 
tulevikutrendid autotööstuses: isepidurdamine otsasõidu vältimiseks, 
iseparkimine jne.  Suurimad autotootjad on USA ja Jaapan.
16. Nimeta fordismi ja toyotismi erinevusi.
Fordism- konveiermeetodil masstootmine, ,,igaksjuhuks tootmine”.
Toyotism- igasuguse raiskamise vältimine, oluline meeskonnatöö.
Mõisted:
Võrgustikupõhine majandussüsteem- ülemaailmne
 mastaabiefekt- toota palju ning saada suurt kasumit
 allhange- toote osade hankimine erinevatest riikides, hiljem kokku panemine
ettevõtlusklaster e. kobar- piirkond, kus teatud toodet või teenust pakkuvaid 
ettevõtteid ja vastava sektori hõivet on märksa rohkem kui mujal; ettevõtete 
kogum
 toote väärtusahel- tegevuste kogum toodete valmistamisel, mille käigus 
lisatakse neile väärtust
 bränd- Toote- ja kaubamark
 irdfirma (spin-off)- eraldunud firmad, mis tekivad ülikoolide juurde, et 
ülikoolid müüksid teadustulemusi
idufirma (start-up)-ettevõte, mis on loodud eesmärgiga leida uus 
eskaleerunud ärimudel
 teaduspark- asuvad ülikoolide lähedal; suurfirmad rajavad sinna oma 
allüksuseid, et kasutada seal piirkonnas tegutsevate inimesre ideesid.
ÜLEILMASTUMINE
1. Iseloomusta globaliseerumist e üleilmastumist neljast aspektist, too 
näiteid:


● 1. Kultuuriline üleilmastumine- nt. rahvustoitude ülemaailmne  levik(pitsa, sushi), inglise keele domineerimine, maailmamuusika levik. ● 2. Majanduslik üleilmastumine- suured RVE-d, rahvusvaheline  kaubanduse kasv. ● 3. Poliitiline üleilmastumine- relvastatud konfliktide rahumeelne  lahendamine, riigipiiride tähtsuste vähenemine. ● 4. Keskkonnamõjude üleilmastumine- maailmamere reostumine,  jäätmed, prügisaared; kliimamuutus ja selle tagajärjed (liustike ja 
mandrijää sulamine); bioloogilse mitmekesisuse vähenemine(loomade 
elupaikade hävimine, võõrliikide sissetund jne). 2. Kuidas mõõdetakse riigi globaliseerumist? Kas Eesti on pigem 
rohkem või vähem globaliseerunud riik? Põhjendage oma otsust.  
Otseselt mõõta ei saa, kuid saab arvutada glob. indeksi. Aluseks võetakse 
majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised näitajad. Eesti on pigem rohkem 
globaliseerunud riik, sest Eesti SKT on kõrge, internetikasutajate arv on suur.
3. Miks kasutatakse SKT/in riigi majandusliku heaolu kirjeldamiseks? 
SKT/in näitab mingis ajavahemikus riigi alal toodetud kaupade ja teenuste tuluväärtust. SKT 
arvutamisel tuleb arvestada, et see ei kajasta haridust, varimajandust jms, seda mõjutab inflatsioon ja 
maailmaturu hinnad, omatarbelise majandusega riikide puhul ei kajasta elujärge ega elatustaset.
4. Mis on ja millest moodustub inimarengu indeks IAI? IAI – riikide arengutaset 
iseloomustav indeks, koosneb kolmest osaindeksist: tervis, haridus ja elujärg.
5. Too välja globaliseerumise
+ Positiivsed mõjud: majandus kasvab, areng kiireneb, heaolu pareneb
- Negatiivsed mõjud: immigrandid, keskkonnasaaste.
6. Millised näitajad iseloomustavad tänapäeva rahvusvahelist 
kaubandust?Peamiselt kaubeldakse teenustega, peamiselt kaubeldakse oma 
lähinaabritega. Välisinvesteeringud on suunatud peamiselt teenindusse.
 7. Vii kokku rahvusvahelise majanduslikku koostöö vormid ja nende 
loomise põhimõtted 8. Iseloomusta arengusuundi tänapäeva veonduses


9. Kuidas iseloomustada riigi arengut tema ekspordistruktuuri järgi? 10. Millised ohud valitsevad väga ühekülgse ekspordistruktuuriga riike?
Kui peamine majandusharu ’kokku kuivab’ on riigi sissetulek ohus.
11. Nimetage peamiste transpordiliikide eelisi ja puudusi ning mille 
transpordiks vastavad liigid kõige enam sobivad TÖÖLEHT!
12. Miks kasvab tänapäeval turistide arv väga kiiresti? ● sissetulekud suurenenud
● rohkem vaba aega
● transport on mugavam
● reisiettevõtted pakuvad täiuslikumaid ja põnevamaid reise 13. Mis soodustab turismi arengut teatud piirkonnas (turismi arengu 
eeldused)? ● vaatamisväärsused, meelelahutus, aktiivne puhkus
● kliima/looduslikud olud
● majanduslik olukord: infostruktuuri olemasolu ja tase (head  transpordivõimalused) ● riigi turismipoliitika: valitsuse toetus, koostöö, reklaam jne.
● turvalisus
● majutus-ja toitlustusvõimalused 14. Iseloomusta turismi mõju maailma majandusele.
15. Millist kasu ja millist kahju võib turism endaga sihtkohas kaasa 
tuua?
PLUSSID: ● toob piirkonda raha sisse


● väärtushinnagute muutumine kohalike seas
● kaitsealade säilimine/moodustamine
● areneb infostruktuur (teed lähevad paremaks) MIINUSED: ● keskkonnareostus (prügi jms.)
● negatiivne mõju osadele ohustatud liikidele
● tallamine
● ülerahvastus