Ühiskonnageograafia I konspekt (3)

Põhimõisted:

Agraarühiskonna tunnused:

• Paikne eluviis
  
• Põllumajandus
  

• Varaagraarne (rändkarjakasvatus, alepõllundus)
  
• Hilisagraarne 15. saj (põlispõllundus, ühinesid looma- ja taimekasvatus )
  

• Arenes Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Vahemeremaades ja Euroopas.
  
• Kõige eesrindlikum oli Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ja kõrge töökultuur.
  
• Kõige kaubalisem oli Vahemere maades, sest kõiki vajalikke põllukultuure ei saanud kasvatada ja Vahemeri oli hea kaubatee.
  
• Industriaalse tootmisviisi levik sai alguse Euroopast, sest seal oli hea ühendus Vahemerega ning hea taime- ja loomakasvatuse tasakaal.
  
• Võeti kasutusele tehnoloogilised uuendused:
  
  • Väljavahetussüsteem
    
  • Tõu- ja sordiaretus
    
  • Tuul ja vesi energiaallikatena
    

Industriaalühiskonna tunnused:

• Hilisindustriaalne tootmisviis
  
• Aurumasina leiutas James Watt
  
  • Tekstiilitööstuse kiire areng
    
  • Kivisöe kasutuselevõtt energiaallikana
    
• Aurik , auruvedur
  
  • Sai kaupu vahetada, maid vallutada
    
  • Paremini kasutada kohalikke ressursse
    
• Tootmise spetsialiseerumine, kaubavahetus lõid head eeldused geograafilisele tööjaotusele.
  

Infoühiskonna tunnused:

• Informatsioon on majandustegevuse peamine alus
  
• Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitlemisega seotud teenused ja tootmine
  
• Tehnoloogilised uuendused
  
• Globaliseerumine
  

Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid erinevatel perioodidel?

• Kolooniatest viidi emamaale põhiliselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks.
  
• Kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide ülerahvastatust.
  

• Koloniaalvaldustest veeti emamaale metallimaake ja muid loodusvarasid.
  
• Emamaale veeti toiduaineid ja kergetööstuse toorainet (villa).
  
• Kolooniates nähti uut turgu mitmetele toodetele
  

Miks lagunes koloniaalsüsteem?

Erinevate perioodide tehnoloogilised uuendused:

• Hakkas kujunema postindustriaalne tootmisviis
  
• Energiaallikana võeti kasutusele nafta
  
• Elektri tootmine
  
• Autotransport (1910 – konveiermeetod )
  
  • sisepõlemismootor
    
• Keemiatööstuse kiire areng (naftakeemia)
  

• Postindustriaalne tootmisviis
  
• Tuumaenergia
  
• Kosmosetehnoloogia
  
• Infotehnoloogia kiire areng
  
• Geenitehnoloogia
  
• Teadusmahukate harude kiire areng
  
• Teenuste kvantitatiivne ja kvalitatiivne areng
  

Globaliseerumine

Eeldused:

• Kolooniate poliitiline iseseisvumine
  
• Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö
  
• Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine
  
• Transpordi ja side areng, uurimis- ja arendustöö
  

Positiivsed küljed:

• Suurenev rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turule tulekut.
  
• Laieneb kaupade sortiment.
  
• Investeeringuid on lihtne teha ükskõik millisesse maailma nurka.
  
• Vähenevad väliskaubandusbarjäärid
  
• Tööjõu vabam liikumine.
  
• Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma „väiksemaks”.
  

Negatiivsed küljed:

• Väiketootjad tõrjutakse turult välja, suurfirmad võivad monopoliseeruda.
  
• Välisinvesteeringuid ei tehta vaestesse mahajäänud ebastabiilsetesse piirkondadesse.
  
• Teatud piirkondades tekib tööjõupuudus.
  
• Suurenev migratsioon toob kaasa kultuuridevahelised konfliktid.
  
• Võib tekkida tööpuudus (tootmise ümberpaigutamise tõttu).
  
• Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine.
  

Globaliseerumise näitajad:

• Välisinvesteeringute hulk riigis
  
• Rahvusvaheliste firmade arv riigis
  
• Ekspordi/impordi maht ja struktuur
  

• Osalus erinevate organisatsioonide töös
  
• Esindused välisriikides
  
• Osalemine ÜRO missioonides
  

• Turistide hulk
  
• Rahvusvaheliste kõnede arv, rahvusvahelised ülekanded
  
• Interneti kasutajate arv
  

Näited globaliseerumisest:

• Eestis on välismaiste firmade kette (nt. Mc Donald ’si kiirtoidurestoranide kett)
  
• Eesti kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse (nt. EL, NATO )
  
• Eesti on osalenud ja osaleb ÜRO missioonides (nt Iraagis , Afganistanis)
  

Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid:

• Kapital
  
• Tööjõud
  
  • Tööjõu odavus (lihttöölised)
    
  • Tööjõu kvaliteet ( spetsialistid )
    
  • Transport
    
• Materjalid
  
  • Tooraine
    
  • Maa
    
  • Vesi
    
  • Energia
    
  • transport
    
• Jäätmed
  
  • Ümbertöötlemine
    
  • Mõju keskkonnale
    
• Turg
  
  • Transport
    
• Seotud ettevõtted
  
  • Side
    
  • Äriteenuste osutajad alltöövõtjad
    

Välisinvesteeringud

Eeldused:

• Odav tööjõud, kvalifitseeritud töötajad
  
• Valitsuse suhtumine investeeringutesse (sobiv seadusandlus , investeerijatele maksusoodustus)
  
• Madalad maksud
  
• Loodusvarade olemasolu, kliima
  
• Hea transpordi geograafiline asend
  
• Siseturu suurus ja selle ostujõulisus
  
• Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, suhted teiste riikidega
  
• Konkurentide arv
  
• Majanduse stabiilsus, majanduskasv
  
• Stabiilne poliitiline olukord
  
• Hea infrastruktuur ja sidevõimalused
  

Kasulikkus sihtmaale:

• Kapitali, tehnoloogia sissevool
  
• Uued töökohad – sissetulekud suurenevad, elatustase paraneb
  
• Oskuste paranemine
  
• Tunnustus
  
• Riigi maksutulud suurenevad, majanduskasv
  
• Konkurentsi suurenemine siseturul, uued kaubad – hinnad langevad
  
• Riigi ekspordivõime paraneb ja seega ka konkurentsivõime maailmaturul (kaubandusbilanssi suurenemine)
  

Rahvusvahelised ettevõtted

Tekkepõhjused:

Näited:

Rahvusvaheline kaubandus

Kaubanduse kasvu mõjutavad tegurid:

Riikide arengutaseme näitajad:

• Majanduslikud näitajad:
  
  • Sisemajanduse kogutoodang (SKT, GDP) – riigi territooriumil, rahvamajanduse kogutoodang (RKT, GDP) – riigi ressurssidega
    
  • Rahvastikuhõive erinevates majandussektorites
    
  • Ekspordi ja impordi struktuur
    
  • Transpordi- ja sidevahendite hulk 1000 elaniku kohta
    
  • Elektrienergia tarbimine
    
  • jt
    
• Sotsiaal-demograafilised näitajad:
  

• Sündimus, suremus, iive
  
• Oodatav keskmine eluiga
  
• Kirjaoskus
  
• Laste arv peredes
  
• Imikusuremus
  
• Spetsiifilised tervishoiu taseme näitajad (nt arste 100 elaniku kohta)
  

Riikide liigitamine:

• Arenenud maad (Esimene maailm, Teine maailm)
  
• Arengumaad (Kolmas maailm)
  

Rahvusvahelised organisatsioonid

Maailma rahvastik

Rahvarohkemad riigid: