Korralik konspekt geograafia riigieksamiks (1)

Q: Millistele infoühiskonnale omastele joontele vastab Eesti?

Vastus leiad õppematerjalist: Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

Q: Miks SKT ei ole ainus arengutaseme näitaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

Q: Kuidas jaotatakse riigid arengutaseme järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

Q: Millest nimetus Põhja riigid?

Vastus leiad õppematerjalist: Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

Q: Mille poolest erinevad Põhja ja Lõuna riigid?

Vastus leiad õppematerjalist: Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millistele infoühiskonnale omastele joontele vastab Eesti?
Miks SKT ei ole ainus arengutaseme näitaja?
Kuidas jaotatakse riigid arengutaseme järgi?
Millest nimetus Põhja riigid?
Mille poolest erinevad Põhja ja Lõuna riigid?

19
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE

Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid )
Agraar-
industriaal-
infoühiskond
Peamine tegevusala põllumajandus
Tööd peamiselt käsitsi
Levik kaasajal –Myanmar (Kagu-Aasias, endine Birma)
Ressursirikkad arengumaad , mis ei suuda industrialiseeruda on jäänud toorainemaadeks, nt. Alžeeria, Sambia , Indoneesia , Tšiili, Mehhiko .
Põllum. - Toodeti eluks vajalikke toiduaineid, valdavalt kasutamiseks kohapeal naturaalmajand. tingimustes.
Kasvatati koduloomi.
Peamine tootmisüksus - mõis, talu. Metsandus oli üks põhilisi majandus-harusid.Ka kalandus ja jahindus . Tähtsad ressursid – maa, mets, vesi.
Energia –lihasjõudu.
Soojusen. – puit,õled kuivatatud loomasõnniku põletamisel.
Veokulud väga kõrged.- hobuste, vankritega. Riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega.
Rahvastiku uuenemine - Rahvaarv hakkas kasvama seoses paikseks jäämisega.
Kõrge suremus ja kõrge sündimus.Keskmine eluiga väga madal.
Asustus - elati järjest rohkem paikselt. Tihedaim asustus – viljakate muldadega tasastelranniku- ja jõeäärsetel
Tegevuspiirkond – maakond, provints .
Võim on selle käes, kes omab kontrolli maa üle.
Masinatöö. (Tööstus)
Kaasajal - arenenud tööstusriigid
ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. uustööstusmaad -
Singapur ,Taiwan, Lõuna-Korea
( Ida- Aasia ), Ladina-Ameerika
riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad.
18. saj. Võeti kasutusele aurumasin - algas masintootmine.
Ettevõtete paigutamisel oluline faktor – kõrged veokulud. 20. saj. algus - kolooniates peamiselt agraarne majandus ( industriaalne - emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige arenenumad ja rikkamad – loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted ja monopolid. Peamine tootmisüksus – ettevõte, tehas.
8. saj. maailmamajanduses kujunes koloneaalsüsteem.
Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte.. 20. saj. algul põllumajandussaadused põhiliselt kolooniatest. Kaubavahetus
Peamised energialiigid – nafta , maagaas
Energia -vesiveskid ja tuulikud .
Rohkem hakati kasutama puusütt. 17. saj.-st kivisüsi.(ainuvalitsus19.saj.lõpuni)
19.-20.saj vahetusel elektri kasutuselevõtt. Nüüd põletati ka pruunsütt, põlevkivi ja turvast. Hüdroelektrijaamad.
20. saj. nafta ulatuslik kasutamine.Maagaas.
Metallurgia üks põhilistest m.harudest. Metalli vajavad tööstusharud tekkisid toorme leiukohtade läheduses.Laevad ja navigatsiooniseadmed . Veokulud kõrged. Raudtee võidukäik.
Rahvastiku uuenemine –demograafiline plahvatus – I etapp: rahvaarv kasvab väga kiiresti, põhiliselt Aasias. Inimese eluiga hakkab pikenema.
Sündimus endiselt kõrge. Suremus madal. II etapp: rahvaarvu kasv aeglustub, sündivus langeb.
Asustus -Algas kiire linnastumine – tööstus ja seega töökohad koondusid linnadessse. Asulad tekkisid kaubateede ja jõgede ristumiskohtadel. Sisserännupiirkond Põhja-Ameerika. Väljarännuupiirkond Lääne-Euroopa
Tegevuspiirkond – riik (kolooniad)
Võim on selle käes, kes omab kontrolli raha üle
Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine.
Kaasajal – Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Jaapan.
Vaimne töö. Peamine tootmisüksus – uurimis - või teenindusüksus. Olulised kõrgkoolid ja kõrgharidus. Tähtis ressurss – informatsioon. Maailmamajanduse globaliseerumine. Tootmine paigutatud sinna, kus on odavam. Sügav spetsialiseerumine . Ettevõtte suurus väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Kõrgtehnoloogiline tööstus. Rahvusvahelöised ettevõtted.
Metsandus – Tähtis tooraine lähedus
Energia –Loodusvarade ammendumise oht Praegu 5 energiaallikat nafta ja naftasaadused , maagaas, kivisüsi, veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed energialiigid – tuult -, päikese-, maasisene ja bioenergia .
Metallurgia – tähtis tooraine lähedus või töötlemine mahalaadimiskohtades.
Transport üks põhilistest majandusharudest. Lennunduse võidukäik. Veokulud väikesed. Infrastruktuuriprojektid (kiirteed, sadamad) kapitalimahukad.
Seoses inimeste heaolu kasvuga vahetatakse elukohti tihedamini.
Rahvastiku uuenemine –rahvaarv maailmas kasvab aeglaselt (v.a. Aafrika riigid).Sündimus ja suremus on madal. Oluline on tööjõu kvaliteet.
Asustuse areng – Kõige tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks (nt.Ida- ja Lõuna-Aasia, Põhja-Itaalia, Ameerika rannikualad). Odav tööjõud Ladina-Ameerikas , Kagu-Aasias ja sinna tahavad suurfirmad paigutada tootmise.
Suur rändeaktiivsus – üleilmastumine. Selge rändesuund on arengumaadest kõrgelt arenenud riikidesse. Sisserännupiirkond Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, ka Lähis-Ida. Suurim väljarändepiirkond Filipiinid. Inimeste koondumine linnadesse jätkub.Hiidlinnad ja – linnastud . Aga toimub ka vastulinnastumine.
Tegevuspiirkond – kogu maailm.
Võim on selle käes, kes omab kontrolli info üle
TOOTMISVIIS - on see, kuidas hangitakse eluks vajalikke vahendeid.
Sama teema, mis tabelis ainult lühemalt
Iseloomusta erinevaid ühiskonna arengu etappe põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud , töökorraldus jne.)
Ühiskonna arenguetapid:
1) põllumajandusühiskond. Toidu saamiseks kodustati loomad ja hariti põld. Toodeti peamiselt omatarbeks.
- Peamised majandusharu oli põllumajandus.
- käsitöönduslik tootmine
- tööjaotus vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel
- Iga piirkond elas omaette
- seisuslik ühiskond
- peamine koht, kus toimub tootmine - mõis, talu
2) tööstusühiskond. Toodeti omatarbeks ja müügiks
- põllumajandus, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha
saavutas vabrikutööstus.
- masintootmine
- linnastumine
- geograafiline tööjaotus
- klassiühiskond
- koloniaalsüsteemi tekkimine. Maailm jagunes:
*iseseisvad tööstusriigid
* kolooniad
- pärast koloniaalimpeeriumi lagunemist: arenenud
* tööstusriigid
* arengumaad
- peamine koht, kus toimub tootmine - ettevõte, tehas
3) infoühiskond. Oluline informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine
- peamised majandusharud on teenindus, info töötlemine
- äriteenuste suur tähtsus, turismi- ja meelelahutustööstuse areng
- teadusmahukas tootmine
- töö iseloom - vaimne töö
- on kujunenud maailma majandussüsteem, globaliseerumine.
- tootmine toimub seal, kus see on kõige odavam
- ettevõtete vahel suureneb tööjaotus ja süveneb spetsialiseerumine
- toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini, muu
vajaminev ostetakse sisse.
- peamine koht, kus toimub tootmine - uurimis- või teenindusüksus
veel lühemalt
AJASTU
AGRAARAJASTU
INDUSTRIAALAJASTU
INFOAJASTU
Peamised majandusharud
põllumajandus
metsandus, kalandus, jahindus
töötlev tööstus
tekstiilitööstus, metallurgia,
masinatööstus jm
Teenindus,äriteenus: info töötlemine, edastamine , turu-uuringud. biotehnoloogia
Peamine tootmisüksus
Mõis, talu
Ettevõte, tehas
Uurimis- või teenindusüksus
Töö iseloom
käsitsitöö
masinatöö
Vaimne töö
Peamised kasutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
maavarad
informatsioon
Hõive
Valdav osa töötajaist põllumajanduses
Valdav osa töötajaist tööstuses
Valdav osa töötajaist teeninduses
Peamine tegevuspiirkond
Maakond, provints
Riik (kolooniad)
Kogu maailm
Osalemine maailmamajanduses
Üksikud kaubad
Paljud kaubad
Globaalne maailmamajandus
Millistele infoühiskonnale omastele joontele vastab Eesti?

Suur osa elanikkonnast, üle 70%, on hõivatud teenindavas sektoris

Põllumajanduse osatähtsus nii rahvastiku hõives kui SKT-s on väike

Interneti/arvutite/mobiiltelefonide vms. Kasutajate hulk ühiskonnas on suur

Kõrge haridustase, palju kõrgharidusega inimesi ja väga madal kirjaoskamatute protsent (Kas üldse on?)

Kaasaegne rahvastiku tüüp, madal iive.

Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad.
Võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi.
* RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD – majandust ja rahvastikku iseloomustavad andmed, mille alusel on võimalik otsustada riigi koha üle teiste maailma riikide hulgas.
* MAJANDUS – inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem.
2.1 Riigi arengutaset iseloomustavad majandusnäitajad:
1) SKT – sisemajanduse kogutoodang (või koguprodukt – sama). Kõik riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus. Et saaks võrrelda teiste riikidega arvestatakse USA dollarites elaniku kohta. Ei sisalda sissetulekuid välismaalt ega ka välisfirmade toodangut. Mida rohkem kaupu ja teenuseid toodetakse, seda rikkam on riik. See on osa RKT-st rahvuslikust kogutoodangust e. rahvatulust.
Sisemajandus puudutabki sisemist majandust, kõike seda, mis toimub riigi enda territooriumil ja välisfirmades tehtu arvesse ei lähe. Turuväärtus.
Eestis 10 066 US$. (2001) ja 20,3 (2006) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html Gross Domestic Product (purchasing power party) – GDP(per capita )
2) RKT – rahvuslik kogutoodang, on rahvatulu . On kõigi inimeste tulud e. kogu rahva tulud, mis teatud perioodi (aasta) kestel on saadud. Kogumaksumus.
Gross National Product - GNP või Gross National Income - GNI
3) Energia tarbimine ühe elaniku kohta
4) Hõive – tööhõive, inimeste osalemine majanduses.
5) Majanduse struktuur – koosseis, tähtsus.
6) varustus sidevahenditega.
Riigi arengutaset näitavad rahvastikku puutuvad (sotsiaal-demokraafilised) näitajad:
1)Inimarengu indeks – näitaja (1,0 - 0,0), mille alusel võrreldakse riigi või rahva heaolu taset. Oluline riikide arengutaseme võrdlemisel. Selles on arvestatud
- SKT ühe elaniku kohta , see tähendab inimeste reaaltulu ja ostujõ
haridustaset s.o. kirjaoskus , kooliskäimise võimalus ja vajadus.
- keskmist eluiga, mis sõltub arstiabi kättesaadavusest ning julgeoleku ja
tervishoiusüsteemi olukorrast riigis.
Eestis 72,3 (esimene Andorra 84, viimane Svaasimaa (Lõuna-Aafrika)32
Life expectancy
kui on üle 0,8 – kõrge indeks
kui on 0,8 – 0,5 - keskmine indeks
kui on alla o,5 - madal indeks
Eestis 0,8 (surim Norras, väiksem Niger (Aafrika)
Human Development Index – HDI

loomulik iive – sündide ja surmade vahe. Riikide võrdlemisel arvestatakse suhtarvuna 1000 elaniku kohta (promillides ‰)
või 100 elaniku kohta (protsentides %). natural increase
Sündimuskordaja – elussündide arv 1000 inimese kohta aastas (‰). Oleneb eelkõige majandus- ja sotsiaaloludest ning isiklikest eelistustest .
Eestis 9,6 (2002) ja 10,2 ‰ (2007 parem olukord)
fertility rate või birth rate
Suremuskordaja – surmajuhtumite arv 1000 inimese kohta aastas (‰)
Oleneb eelkõige rahvastiku vanuselisest struktuurist.
Eestis 13,5 ‰ (2002) ja 13,3 (2007 natuke parem olukord)
death rate, mortality rate

imiku suremus - kuni ühe aasta vanuste laste suremus 1000 elussünni kohta
Eestis imikusuremuskordaja 8,4 (2000) ja 7,6 (2007 parem olukord) infant mortality

Fertiilsus – võime anda järglasi (15-49 a.). Näitaja on sündinud imikud naise kohta. Eestis 1.41 (2007) 191. koht eesotsas on Aafrika rigid 7-ga)
Majanduse struktuur (see oli üks Riigi arengutaset iseloomustavad majandusnäitajad)
See on majanduse koosseis. Majandusharud rühmitatakse.
Rühmitamisel eristatakse järgmisi sektoreid:

Primaarsektor e. esmasektor – tegeleb tooraine saamisega (maavarade
kaevandamine, põllumajandus, kalandus, jahindus). Hõive selles sektoris on üks riigi arengutaseme näitajaid.
Mida suurem on hõive primaarsektoris, seda mahajäänum on riik. Siis on põllumajandus põhiline.
2. Sekundaarsektor e. teisene sektor – tegeleb toorainet töötlevate harudega( energeetika, metallurgia, masinatööstus, keemiatööstus, toiduaine- ja kergetööstus)
3.Tertsiaarsektor e. kolmandane sektor – ühiskonda teenendavad ja
tootjat tarbijaga siduvad tegevused (teenindus, haridus , tervishoid, riigivalitsemine ja organisatsioonide juhtimine). Hõive selles sektoris on oluline riigi arengutaseme näitaja. Arenenud maades töötab selles sektoris üle 70% tööjõust.
(vaata ühiskonna arenguetappide põhtunnuseid – infoühiskonnas on teenindus põhilline )
4. Kvaternaarsektor e. neljandane sektor – majandustegevuse moodsaim osa( infotehnoloogia , uurimis- ja arendustegevus, teaduslik nõustamine). Iseloomulik eriti infoühiskonnale (postindustriaalne ühiskond)
2.2 Iseloomusta ja võrdle riikide arengutaset statistiliste näitajate põhjal.
SKT põhjal on a) rikkad (USA, Kanada , Norra, Saudi Araabia )
b) keskmisest rikkamad (Venemaa, Hiina, Mehhiko, Brasiilia)
c) keskmisest vaesemad ( Boliivia , Sudaan, India)
d) vaesed riigid (Afganistan, Jeemen , Niger)
(raha poolest ollakse, kas rikkad või vaesed)
http://www.econbrowser.com/archives/2007/01/the_distributio.html
ÜRO inimarengu indeksi põhjal jagunevad riigid –
- Kõrge arenguga riigid - Norra, Island, Austraalia , Iirimaa,Rootsi,
- Kanada, Jaapan, USA (kõik üle 0,9) Eestil 0,8 – 40.koht (177-st)
- Keskmise India, Sri Lanka . Egiptus
- Madala arenguga riigid – Mali, Sierra Leone, Niger (viimane 0,3)
(arengu poolest ollakse, kas kõrge või madala arenguga)
(Inimarengu indeks sisaldab SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajat)
http://www.newsbatch.com/pop-fertdevtrends.html
ÜRO liikmete inimarengu indeks avaldatakse arenguprogrammi iga- aastases inimarengu aruandes.
http://www.sustainability-ed.org/pages/look5-3.ht m Human Development Index, 2002
Võrdluse näide
Näitaja
Afganistan
Austria
SKT sisemajanduse kogutoodang
800 dollarit
32500 $
IAI – inimarengu indeks
0,
0,944
sündimus
47 promilli
8,7
väikelaste suremus
160 %0
4,6
keskmine oodatav eluiga
43,3
79
Kirjaoskuse tase
36%
98%
Põllumajanduses
80%
3%
Elektrienergia tarbimine
25 KWh in kohta
8527 KWh
Miks SKT ei ole ainus arengutaseme näitaja?
Sest SKT ei ava põhjusi, miks mingi riik on rikas või vaene. Ei arvesta nt. koduses majapidamises tehtut. Arengutaseme määrab ka osalus maailmamajanduses.
EÜ liikmete inimarengu indeks (2001) (Norra on esimene, aga pole EÜ liige)
Country
Human Development Index*
Sweden
0.941
Netherlands
0.938
Belgium
0.937
United Kingdom
0.930
Luxembourg
0.930
Ireland
0.930
Finland
0.930
Denmark
0.930
Austria
0.929
France
0.925
Germany
0.921
Spain
0.918
Italy
0.916
Portugal
0.896
Greece
0.892
Cyprus
0.891
Slovenia
0.881
Czech Republic
0.861
Malta
0.856
Poland
0.841
Hungary
0.837
Slovakia
0.836
Estonia
0.833
Lithuania
0.824
Latvia
0.811
Bulgaria
0.795
Romania
0.773
Turkey
0.734
All data, unless otherwise stated, is for 2001.
Source: UNDP ( http://hdr.undp.org/reports/global/2003/pdf/hdr03_HDI.pdf ) http://www.bized.co.uk/learn/economics/international/eu/notes/eu_hdi.ht m *The Human Development Index combines life expectancy, education and GDP
2.3. Analüüsi erineva arengutaseme põhjusi.
Erinevuste põhjused tulenevad ebaõiglastest majandussuhetest, mis kujunesid välja kolonisatsiooni perioodil. Paljud praegused kõrge arenguga riigid (Põhi) omasid kolooniaid madala arenguga (Lõuna) riikide hulgas. Kolooniate majandus allutati emamaa huvidela. Rikkad riigid läksid veel rikkamaks ja vaesed riigid veel vaesemaks.
* Areng oli kiirem riikides, kus hakkas varem arenema tööstus (Põhi). Saavutasid edumaa. Endisi asumaid (Lõuna) arendati tööstuslikult ainult enda huvidest lähtuvalt ja seega sageli ühekülgselt.
* Kiiresti arenesid need riigid (mitmed Euroopa riigid), kus tööstust arendati ka suurtest linnadest väljaspool.
* Riikide arengutaseme määrab ka osalus maailmamajanduses. Arenenud riikide vahel toimub aktiivne kaubavahetus ja areng kestab.
* Kaubavahetus arenenud riikide ja arengumaade vahel peaks tõstma viimaste arengutaset.
* Vähemarenenud riikide omavaheline kaubavahetus on mahult väike ja üsna ühekülgne.ei aita kuidagi kaasa arengule.
* Põhja riikide seas said inforiikideks nn. vanad kapitalistlikud riigid. Tööstus arenes väga jõudsalt. Arenenud riikide hulka jõudsid ka Ida-Euroopa riigid, kes vahepeal elasid üle 40-70 aastase plaanimajanduse perioodi. Kiiresti kasvava tööstustoodanguga on nn. uusindustriaalsed riigid, endised Lõuna riigid - Ida-Aasia maad (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea) ja Ladina-Ameerika riigid (Brasiilia, Argentiina , Mehhiko). Kus majandus oli hiljuti arengumaade tasemel (Lõuna). Praegune tase kujunes tänu majanduse reformimisele ja eksporttööstuse arengule.
Põhja riikides ehitati üles heaoluühiskonnana tuttav riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi - ja ettevõtlussüsteem. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses ja nende riikide vahel toimub põhiosa maailmakaubandusest.
Lõuna riikid
On maavararikkad maad, kus aga ei suudeta tööstust arendada. Kõige vaesematel riikidel ei ole isegi loodusvarasid. Nende riikide majandus tugineb mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole. Majanduses valitseb madal arengutase ja aeglane kasvutempo. Lõuna riikide omavaheline kaubavahetus on mahult väike ja üsna ühekülgne.
Lõuna riikides erandi moodustavad naftat eksportivad riigid (Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit ) liiguvad uusindustriaalsete riikide poole.
3. Kuidas jaotatakse riigid arengutaseme järgi? (arenenud ja arengu; Põhja ja Lõuna). Selgita erinevuste kujunemise põhjusi.
3.1 Rühmita riigid arengutaseme alusel
1. Arenenud maad (Põhi. Heaoluühiskond)
* Inforiigid – nendes riikides kahaneb tööstusosakaal. Kasvavad äriteenused, meelelahutustööstus ning sotsiaalteenused. Rikkad maad, kus inimestel on nii aega kui ka raha. Lääne-Euroopa riigid, Põhja-Ameerika riigid ja Jaapan
* Uustööstusmaad –Ida-Ruroopa maad, mõned Ida-Aasia maad (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea), mõned Ladina-Ameerika riigid (Brasiilia, Argentiina, Mehhiko).
More Economically Developed Countries – MEDC
2. Arengumaad (Lõuna e. Kolmas Maailm)
SKT ühe inimese kohta kuni mõni tuhat dollarit.
* toorainemaad – ressursirikkad (maavaraderikkad) arengumaad, mis ei suuda arendada tööstust.(Sambia, Tšiili, Indoneesia) Tavaliselt vaesed või alla keskmise jõukad.
* vaesed riigid – riigid, kel pole kapitali, loodusvarasid ega ka usinaid tööinimesi (nt. Afkanistan , Jeemen Niger)
* Nafta eksportijad - moodustavad erandi Lõuna riikide seas– Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit. Nende riikide SKT ühe inimese kohta on kõrgemgi kui mõnel Põhja riigil.
Miks ei kuulu Põhja riikide hulka - sotsiaalmajanduslik areng on veel madalal tasemel. S.t. kõik see, mis puudutab tavalisi inimesi selles riigis – vaesus, haigused, haridus, töötus, kuritegevus – on arengumaade (sageli vaesemate) tasemel. SKP kõrge tase tuleb nafta müügist, seda aga ei kasutata riigi majanduse edendamiseks ega inimeste elujärje parandamiseks.
developing countries; economically less developed countries; LEDC
3.2. Selgita Põhja ja Lõuna erinevuste kujunemise põhjusi.
- Regionaalsed erinevused hakkasid süvenema 500 aastat tagasi. Erinevuste põhjused tulenevad ebaõiglastest majandussuhetest, mis kujunesid välja kolonisatsiooni perioodil. Paljud Põhja riigid omasid kolooniaid Lõuna riikide hulgas. Kolooniate majandus allutati emamaa huvidela. Ajalooliselt on Põhja riigid majanduslikult ja poliitiliselt valitsenud Lõuna riikide üle.
- Põhja riikides hakkas tööstus varem arenema. Saavutasid edumaa. Lõuna riike (endisi asumaid arendati tööstuslikult ainult enda huvidest lähtuvalt ja seega sageli ühekülgselt.
Millest nimetus Põhja riigid?
Enamus asub maakere põhjapoolsemates osades. (Lõuna riigid siis lõunapoolsemates osades)
NB! Erandi moodustavad Lõuna riikidest (s.t. geograafilise asukoha poolest lõunas): nüüdseks uustööstusmaad arenenud maade e. „Põhja“ hulgas Ida-Aasia maad (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea), Ladina-Ameerika riigid (Brasiilia, Argentiina, Mehhiko) ja nafta eksportijad – Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit, kes sammuvad uustööstusmaade hulka.
Mille poolest erinevad Põhja ja Lõuna riigid?

Põhja riigid on Lõuna riikidest rikkamad, kõrgema SKT-ga

Lõuna riikide majanduse struktuuris on põllumajandusel suurem osakaalja seetõttu on elanikkonna hõive põllumajanduses kõrgem. Põhja riikides on suurem osakaal teenindusel ja hõive teeninduses on suurem.

Rahvastiku arengus on Põhja riigid jõudnud kaasaegse rahvastiku tüübi etappi , Lõuna riigid mitte. Lõuna riikides on keskmine eluiga madalam kui Põhja riikides.

Lõuna riikides on elanikkonna keskmine haridustase madalam, rohkem on kirjaoskamatuid

Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-,
tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Oluline on informatsiooni
hankimine ja selle töötlemine.
4. Iseloomusta ja võrdle kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit
5. Iseloomusta rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja too näiteid rahvusvahelistest firmadest.
* RAHVUSVAHELINE FIRMA – e. transnatsionalne. Tegutseb erinevates riikides (mitte ühe riigi piires)
Osa maailmamajanduses
* Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad
tublisti üle poole maailma tööstustoodangust
* 75% maailma kaubavahetusest toimub rahvusvaheliste ettevõtete
(RVE) vahel.
* RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid.
* Aitavad tublisti kaasa rahvusvahelisele tööjaotusele.
Rahvusvahelised firmad kasutavad ära seda, et eri piirkondades on omad tootmiseelised loodusvarade, tööjõu hinna jms. osas.
tekkimise põhjused: 1) juurdepääs loodusvaradele (juurdepääs maakidele, ainult soojal maal kasvavale toorainele) Nt. Lukoil (kütus)
2) laieneda uutele turgudele (leida uusi tarbijaid) nt.
Microsoft (infotehnika), Bank of America
3) et alandada tootmiskulusid (mingit detaili toodavad
seal, kus on odavam) Nt.General Motors (autotööstus)
4) suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla
valmis tulevikus kasutama selle riigi ressursse või
laiendama sinna turgu. Nt. Exxon Mobil, General Electric
(elektroonikatehnika)
Paiknemine
1. Et konkurentsis püsida, tuleks kontorid paigutada maailma finantskeskustesse – New York , London ja Tokio – neis asuvad suurimate pankade peakorterid ja böesid.
international (transnational) company
2. Mis on riigile, kuhu rajataklse tütarettevõte hea ja halb tulemus:
hea: tekib töökohti juurde
riigile laekub rohkem makse
sisse tuuakse moodsat tehnoloogiat
koolitatakse tööjõudu
halb: tekitatud jäätmed jäävad riiki
firma kasum läheb Eestist välja
kohapealsed ettevõtted võivad konkurentsi tõttu minna pankrotti .
3. Miks rajavad rahvusvahelised kergetööstusfirmad oma allettevõtteid arengumaadesse?
Tootmiskulud, seega ka omahind on madalam. Omahinda mõjutab- tööjõud odav (töölistele ei pea niipalju maksma, kui arenenud maades), tooraine lähedus ( transpordikulud jäävad ära) Kergetööstus ei vaja tingimata teadusasutuste juuresolekut (on traditsiooniline tööstusharu) ja kõrge haridusega töötajaid.
Osa toodangust tarbitakse kohalikul turul.
Sissetulekud toodangust
Valmistooteid (koduelektroonika, kemikaalid , tekstiilitooted, transpordivahendid ) tootvate firmade sissetulekud on stabiilsemad kui põllumajandussaadusi ja toorainet ( puit, kohvioad, rauamaak , kala) eksportivatel ettevõtetel.
Põhjus – tooraine hind on maailmaturul kõikuvam, kui valmistoodete hind
- põllumajandussaaduste tootmine sõltub ilmast ja looduskatastroofides võib toodang hoopis hävineda.
6. peamised majandusorganisatsioonid nende tegevusvaldkonnad ja roll maailmamajanduses
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon
Moodustati GATT-ist (Tolli- ja Kaubanduskokkuleppest) 1994.a. Praegu 140 liiget (ka Eesti). Ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Üldist huvi pakkuvad küsimused.
WB - Maailmapank
Asutati 1944. eesti liige aastast 1992. liikmed peavad olema Rahvusvahelise Valuutafondi IMF liikmed. peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte.
IMF – Rahvusvaheline Valuutafond
Asutati 1944.a. Liikmeid üle 180 riigi (ka Eesti). Kooskõlastab rahvusvahelist rahandust. Püüab vältida valuutakursside kõikumist ja leevendada eri riikide finantskriise.
EU (EL) – Euroopa Liit
Majandusliit. Asutati 1992. Liikmed Euroopa maad (mitte kõik). Eesmärk – kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine ühenduse piires.
NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon
Loodi 1994.a. Kuuluvad Kanada, USA, Mehhiko. Eesmärk – omavahel kaotada kõik tollimaksud ja kvoodid
ASEAN – Kagu-Aasia maade assotsiatsioon.
Loodi 1967.a. Kagu-Aasia maad. Eesmärk – liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.
OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
Toorainekartell. Moodustati 1960.a. naftat tootvate arengumaade
ühendusena. Eesmärk – maailmaturu naftahindade kujundamine endale
sobivas suunas. Kordineerib nafta eksporti.
EU Euroopa Liit NAFTA
ASEAN OPEC
7. Globaliseerumise olemus ja too näiteid selle mõjust arenenud maadele ja arengumaadele.
7.1. GLOBALISEERUMINE - e. üleilmastumine –iseloomulik infoajastule. Kogu maailma haaravmajandus-, teadus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine. Seda eelkõige side- ja transpordivahendite kiire arenemise tulemusena. Tööjõu liikumise aktiivsus suurenab. Hoogustub rahvusvaheliste firmade tegevus. Seda tänu infotehnoloogia arengule (internet) - globalization
Globaliseerumise eeldused – riikide vaheline koostöö, rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine, side ja infotehnoloogia areng, transpordi areng.
Riigi globaliseerumist iseloomustavad näiteks järgmised näitajad:

Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides.

Interneti kasutajate arv

välisinvesteeringute math

ekspordi-impordi mahud

rahvusvaheliste firmade arv
Ühesõnaga kõik, mis puudutab seotust teise riigiga (mitte näitajad ainult oma riigi kohta)
Globaliseerumise seos spetsialiseerumisega.
Kuna ettevõtted ka üleilmastuvad (toimub globaliseerumine), siis sellega kaasneb suurem tööjaotus –spetsialiseerumine. Ettevõte teeb seda detaili tervikust, mida ta kõige rohkem oskab ja mida on kõige kasulikum just seal teha. Järjest rohkem tooteid valmistatakse mitme riigi koostööna.
Geograafiline tööjaotus – mingi piirkonna (või riigi) spetsialiseerumine tegevusalale, milleks tal on kõige paremad eeldused (paiknemine, looduslikud eeldused, tööjõu olukord jne.) Nt. Põhja riigid tööstuskaupade tootmine, Lõuna riigid loodusvarade põllumajandustooraine eksport. Suur hinnavahe eelmainitud kaubagruppide vahel süvendab majanduslikku ebavõrdsust Põhja ja Lõuna riikide vahel.
Globaliseerumise mõõtmine (indeks) http://www.christiansarkar.com/innovation/ http://neweconomist.blogs.com/photos/uncategorized/20050429_globalization_index_2005_1.gif
Globaliseerumise indeksi alusel juhtisid maailma riikide pingerida 2005 Singapur, Iirimaa ja Šveits
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas (diagramm):
Majanduslik (roheline tulp) integratsioon : rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)
Tehnoloogia arengutase (sinine) : interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
Isiklikud kontaktid (punane): väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
Poliitiline tegevus (kollane): esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
Globaliseerumise negatiivne külg
Arenenud riikides rahutused kuna töökohti luuakse põhiliselt arengumaades.osades valdkondades tekib siis tööpuudus, kes on madalama kvalifikatsioonitga jääb tööta.
Suureneb sisseränne (tööturg on avatud) ja sellega võib kaasneda konfliktid kultuuri ja usu pinnal.
Haigused võivad kiiremini levida (nt. linnugripp)
Suureneb lõhe arenenud ja arengumaade vahel, vaesemad maad ei suuda konkureerida, vaesemad riigid kaotavad majandusliku sõltumatuse, kaovad riikide isikupärad, suurenevad rahvusvahelised ränded.
Globaliseerumise positiivne külg
Kõrgelt arenenud riikidel on võimalus arengumaades odavamalt toota. Arengumaades on odav tööjõud, madalamad maksud , niipalju ei pöörata tähelepanu saastamisele.
On suuremad võimalused leida oma toodetele suurem turg . Suureneb rahvusvaheline kooperatsioon ja tööjaotus, suureneb tootmise efektiivsus, tooted muutuvad odavamaks, töötajate pidev koolitus, areneb tehnoloogia, suureneb rahvusvaheline kaubandus.
7.2. Näiteid globaliseerumise mõjust arenenud maadele ja arengumaadele.
Eelnev ümber sõnastada.
Arenenud maades:
* Väheneb töökohtade juurdetulek (töökohti tehakse juurde arengumaadesse – põhjus: odav tööjõud, madalamad maksud, niipalju ei pöörata tähelepanu
saastamisele).
* Süveneb tööpuudus eriti madalama kvalifikatsioonitga töötajate seas.
* Kõrgelt arenenud riikidel on võimalus arengumaades odavamalt toota. (põhjus: odav tööjõud, madalamad maksud, niipalju ei pöörata tähelepanu saastamisele).
Arengumaadele
* Tulevad juurde töökohad, uued teenimisvõimalused ja seega ka kindlustatum elu.
* Töötajad saavad uue või täiendatud väljaõppe
Mõlemale lisaks:

Suureneb sisseränne (tööturg on avatud) ja sellega võib kaasneda konfliktid kultuuri ja usu pinnal.
Kiiremini levivad haigused
On suuremad võimalused leida oma toodetele suurem turg.

Kuigi maailmamajandusse kaasatakse enam piirkondi, siis toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi endiselt maailma majanduskeskustes – Põhja-Ameerikas. Lääna-Euroopas ja Jaapanis .
Lõhe rikka Põhja ja vaese Lõuna vahel on endiselt olemas.

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 91 allalaadimist

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #1

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #2

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #3

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #4

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #5

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #6

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #7

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #8

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #9

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #10

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #11

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #12

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #13

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #14

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #15

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #16

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #17

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #18

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks #19

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liinytzka Õppematerjali autor

Sisukorras on juba kirjas millest on siin juttu .

globariseerumine põhja riigid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

10.klassi geograafia KT konspekt

Geograafia kontrolltööks I Arengutaseme näitajad ning riikide rühmitamine nende alusel. 1. ° Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada. Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. SKT ehk sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. ° Rahvamajanduse kogutoodang ehk RKT - aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. ° Eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s või hõive eri majandussektorites. Madala arengutasemega riikides suurim osa SKT annab põllumajandus, kus on hõive suur. Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa. ° Inimarengu indeks ehk IAI

Globaliseeruv maailm

rtf

Mailmamajanduse kordamine

1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toe

Geograafia

rtf

Maailmamajanduse kujunemine.

Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) G

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

doc

I Muutused ühiskonnas

Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö

Globaliseeruv maailm

doc

Globaliseerumine

Ühiskonna arengu peamised jooned AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, info majandusharud metsandus, kalandus, (tekstiili-, masina-, töötlemine ja jahindus keemiatööstus jm) edastamine, transport. Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- ja tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa töötajatest

Geograafia

doc

Geograafia riigieksam 2006

Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö M

Geograafia

odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

Geograafia

ppt

Riigi arengutaseme näitajad: arenenud ja arengumaad

RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite h

Geograafia

Rohkem sarnaseid