KUIDAS ME NÄEME KEHI? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille
Lühinägevus-nõgus prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugelenägevus-kumer prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta taha. Vanadusest tingitud kaugelenägevus- kumer prilliklaas.kujutis tekib võrkesta taha,silmalääts ei kumerdu lähedale vaadates piisavalt. Närvi raku ehitus-jaotub kesknärvisüsteemiks-juhib kogu organismi talitust
Nägemine: KOKKUVÕTE · Inimene vaatab tavaliselt kahe silmaga, seetõttu näeb ta ruumiliselt. Norma nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtme asukohta. · Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. · Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid eserr hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenäge inimestel tuleb nägemise parandamiseks kanda kumerate ehk plussklaasid prille. · Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed vad ähmastena. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tu vait ja kujutis moodustub võrkkesta ette.
SILM Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligikaudu 90% väliskeskkonnast vastu võetavast informatsioonist. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja võõrosakeste silma sattumist. Silmamuna kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik(ööpäevas 2-3milliliitrit). Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muutub kaugele vaadates lam...
Kui objekt asub silmale lähedal Ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeraks ning vähendatud kujutis tekib võrkkestale, sidemed lõdvad. Kui objekt asub kaugemal Ripslihas lõtvub, lääts muutub lamedamaks, kujutis tekib võrkkestale, sidemed pingul. Isegi kui meie võrkkestale tekkib ümberpööratud kujutis, me näeme ja tajume õigetpidi, sest ajus töödeldakse informatsiooni ja kogemustega me tajume asju õigetpidi. Nägemishäired 1. Lühinägevus- võib tekkida juba koolieas, kuna silmade koormus on koolis suur. Kujutis tekib silmaläätse ette. Miinusprillid vähenadavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Miinus prillid nõgusa prilliklaasiga. 2. Kaugnägevus- näeb kaugele hästi, see on seotud inimese vananemisega, tavaliselt on 40-50 aastastel inimestel ja on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Pluss prillid kumera prilliklaasiga. Kujutis tekib võrkkesta taha. 3
SISUKORD Sageli ei süveneta sellesse, milline on mõne inimese öeldu tegelik tähendus. Ometigi lastakse sel mõjutada käitumist ja eluviisi. Vahel seatakse oma igapäevaseid toiminguidki täieti alateadvuslikult veidi teisiti või suhtutakse sellesse kui paratamatusesse. Mõtete jõud on suur! Kui sellest tuleneb midagi positiivset, on see hea. Mõnikord aga jääb uskumuste ja arusaamade tõttu nii mõnigi asi ellu viimata. Käesolevas referaadis on käsitletud tuntumaid silmaprobleemidega seotud müüte ja põhjendusi, miks need tõele ei vasta. 1.1 MÜÜDID Silmanägemisega on seotud suur hulk laialt levinud müüte, mida kantakse edasi põlvest põlve, mõtlemata sellele, kas need üldse tõele vastavad. Nägemisest võib kohata müüte prillide või läätsede kandmisest, lähedalt televiisori või arvuti vaatamisest, erinevate toiduainete kasulikkusest ja palju muudki. 2.1 Müüte prillikandjatele. Müüt: Vale tugevusega prillid rikuvad silmi. Tegeli...
närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse infot ja kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Nägemishäired Kõige sagedamad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate klaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm hästi lähedale, kuid kaugel asuvad esemed paistavad talle ähmastena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on
määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki allele ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Polügeensus genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Genotüüp- ühe isendi geenid (nt. AA, Aa, aa). Domineerivad tunnused inimestel: kõrvanibud vabalt, normaalne nägevus ja kuulmine, mittepunapäisus, pruunid silmad, tedretähnilisus. retsessiivsed tunnused: kurtus, lühinägevus, normaalne pöial, naerulohukeste puudumine, blond juuksevärvus, punapäisus. Dominatsuse ja retsessiivsuse suhtelisus: on iga tunnus dominantne või retsesiivne kindla tunnuse suhtes. Mis ühes on dominantne, võib teises olla retsessiivne. Loomade ja taimede homo- või heterosügootsuse kindlaksmääramisel
valguses kuid näe gas nä g em i me mustvalgetena . NÄGEMISNÄRV · Nägemisrakud koonduvad võrkkesta ühte piirkonda nägemisnärvi · sisaldab ~miljon närvikiudu (rakku) · annab närviimpulsid (rakkude erutuse) edasi ajju Nägemishäired Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) · Kaugelenägijad (50%) Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer.
....8 KASUTATUD KIRJANUDS.................................................................................................9 3 SISSEJUHATUS Vananedes muutub inimene vastuvõtlikumaks erinevatele haigustele ja suureneb organismi tundlikus. Aastate lisandudes muutuvad ka silmad nõrgemaks ning langeb nägevusteravus. Ilmneda võib presbüoopia ehk kaugelenägevus, samuti võivad tekkida eaga seotud silmahaigused: glaukoom ja katarakt. 4 1. PRESBÜOOPIA Presbüoopia on ealine kaugnägevus, mis tekib 40-50 eluaastatel. Lähedal olevad objektid muutuvad uduseks ning nende teravustamiseks tuleb objektidest kaugemale liikuda. Tehes lähitööd nagu kirjutamine, kudumine, tikkimine või muud sarnast, võib tekkida peavalu, pingetunne silmades ja peapööritus
lühikesest anatoomilisest teljest või silma optilise süsteemi nõrgast murdumisjõust. Kaugenägevuse korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid kumer- ehk pluss-klaase. Mittekorrigeeritud kaugenägevus võib lastel olla kõõrsilmsuse tekke põhjuseks. Lühinägevuse korral nähakse hästi lähedale ja halvasti kaugele ning valguskiirte murdumine toimub tugevamalt . Kujutis tekib võrkkesta ees. Korrektsioon toimub sfääriliste nõgusate ehk miinus- klaasidega, mis hajutavad tugevalt koondunud valguskiiri. N ä g e m i s t e r a v u s e k s (visus) nim. silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest
Fookus Punkt, kuhu koonduvad opt. peateljega paralleelsed kiired. Läätse fookuskaugus Fookuse kaugus läätse keskpunktist (m) Läätse optiline tugevus Fookuskauguse pöördväärtus Tõeline kujutis Kujutis, mida saab tekitada ekraanile Näiline kujutis Kujutis, mis tekib kiirte pikenduste lõikumiskohas(mida ei saa tekitada ekraanile, aga on vaadeldav) Silm kui opt. Süsteem Koondav optiline süsteem Lühinägevus Lähedale näeb hästi, kaugele mitte. Fookus asub silma sees(nõgus. Prillid Kaugnägevus Kaugele näeb hästi, lähedale mitte. Fookus tekib võrkkesta taha(kumerl pr) Prillid Kasutatakse kaugelenägevuse ja lühinägevuse korrigeerimiseks Ruumala Füüsikaline suurus, mis näitab aine mahtu Mass Füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks
6 20 40 Graafik. Lisa 1. Tardumisajad: algus 18.00 min lõpp 19.30 mim Tardumisele kulunud aeg: 1 min 30 sek. 5.4 Tugevusnäitajate määramine. Proovikehade vanus 7 ööpäeva 5.4.1 Paindetugevus Valem 2. Rp = k*( 3Pl / 2bh2 ) l=101 mm Tabel nr. 4 Paindetugevus Proovi- Proovike Purustat Paindetu Tihedus keha ha av jõud, gevus [kg/m3] nr. ristlõike kgf Üksik Keskmin mõõtmed e , mm N/mm2 b h kgf/cm2 N/mm2 222-1 41,5 41,5 108 22,9 2,25 2,24 1417 222-2 40,8 41,3 104 22,6 2,22 1617
pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 10. Kuidas tekib ja milles seisneb lühinägevus? Kuidas korrigeerida? Pilt tekib võrkkesta ette, sest silmamuna lääts on liiga pikk. Saab korrigeerida kaksiknõgusate prillidega. (lähedale näeb, kaugele ei näe) 11. Kuidas tekib ja milles seisneb kaugnägevus? Kuidas korrigeerida? Silmamuna lääts on liiga lühike, kujutis tekib võrkkesta taha. Saab korrigeerida kaksikkumerate prillidega. (kaugele näeb, lähedale ei näe) 12. Kuidas toimib refleksikaar?
4.6. Proo s s urve- survetu 4.22. p iisku urus surv vus vi- 4.7. Puidu 4.21. enne antud niisku tuge gevus rin ärast s 4.24. 4.25. 4.26. tav e- niisk keha olek kuivatam niisk sel jõud
Pisaravedelik niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silmast mustuse 5. Kuidas toimub kaugele ja lähedale vaatamine? Vastus: Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed on lõdvad ja silmalääts on kumer. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv, sidemed on pingul ja silmalääts on lame. 6. Kuidas reguleeritakse silma langeva valguse hulka? Vastus: Silma langeva valguse hulka reguleerib silmaava suurus. 7. Lühi- ja kaugnägevus. Ravi. Daltonism. Kanapimedus. Vastus: Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Tuleb kanda miinusklaasidegaprille. Kaugnägevus- silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägusad. Silmalääts on kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu
16) Tiamat-mere jumal 17) Ištar-päikesejumal 18) Marduk-Babüloni kaitsejumal, kuningavõim 19) Nebukadnetsar-Uus-Babüloonia valitseja 1) Kirjelda üldiselt Egiptuse ja Mesopotaamia jumalaid (kuidas neid kujutati,millist rolli mängisid ühiskonnas jne.) Egiptus: Osa jumalaid kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud, kohaliku tähtsusega Mesopotaamia: Jumalaid eristas rahvast vägevus ja surematus, rahvapärasem. Nad olid seotud usuga, mis omakorda seostati riigivõimuga, ning sellega kontrolliti rahvast 2. Miks võib Mesopotaamia religiooni pidada rahvapärasemaks kui Egiptuse oma? Valitsejaks on ülempreester ning jumalaid on kujutatud inimestesarnastena 3. Miks Egiptuses arenes väga omanäoline ja muust maailmast erinev tsivilisatsioon? Sest nad olid must maailmast eraldatud, kuna elu keerles umber jumalate 4
rahvusvaheline ettevõte (transnatsionaalne firma) vad vähese maksujõuga elanikud. Slummile on - firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille iseloomulik avalike ja kommunaalteenuste (koo firmasisesed majandussidemed ületavad riigi lid, veevärk ja kanalisatsioon) halb kvaliteet või piire ja majandustegevuse maht on mõnikord puudumine ning seal on üldjuhul kõrge kurite suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. 20, 24 gevus. 57 rahvusvahelised organisatsioonid - organisat spetsialiseeritud suurtalu - moodne kõrgtootlik sioonid, mida riigid on loonud ühiste huvide taluvorm, mis kujuneb segatalust kitsa spetsia taotlemiseks ja kaitseks ning millele nad on asu liseerumise ja agraartööstusklastrisse lülitumi tamislepinguga andnud teatud volitused ja ko se käigus. 92 hustused
teise orgaanilise molekuliga. Eriti maitseb talle õunhape, millest värskes sest õhus hõljuvad lisaks pärmiseentele ka muud mikroorganismid, kellele viinamarjamahlas ja ka valmis veinis kunagi puudust pole. Ja meile sel- maitsevad veini komponendid. Näiteks äädikhappebakterid. Nende elute- le tulemus meeldib, sest terav söövitav happesus asendub maheda ja ümara gevus muudaks etanooli äädikaks. maitsega, mis petlikult viitab isuäratavatele piimatoodetele. Või hapukur- Kuigi korralikult laagerdatuna on ka see igati väärtuslik toiduaine ni- gile, kui marjadest lisandub mustsõstralehe ja mega palsamäädikas, mille pudeli eest küsitakse veiniga võrdväärset hin- vaatidest tammearoome
ja tulla ennetamise otsingusõn Tulemusi väikelaste sellega võimalusi u. Loeti analüüsiti l, toime. vastsündinute läbi kriitiliselt õenduste l, imikutel ja uurimustö ning gevus väikelastel. öde struktureerit ning kokkuvõtt i vastavalt ennetami ed, sobiva sisule. ne. artikli korral
annaabi.ee 
